A M avaldus Ärieksperdi OÜ vastu Ärieksperdi OÜ juhatuse kohustamiseks teabe andmiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks
Menetlustoiming
Lõpplahend
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: A M (isikukood xxxx) Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Erik Salur, e-post: [email protected] Puudutatud isik: Ärieksperdi OÜ (registrikood 14094298), asukoht Läike tee 32/3, Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa, 75312 Puudutatud isiku lepingulised esindajad: vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik ja advokaat Ave-Ly Kõuts, e-post: [email protected]
Asja läbivaatamine
10.06.2020 kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A M avaldus osanikule teabe andmiseks ja osaühingu dokumentidega tutvumiseks.
2.Kohustada Ärieksperdi OÜ-d võimaldama A Mil tutvuda alljärgnevate dokumentide ja teabega:
2.1.Ärieksperdi OÜ laoruumides aadressil xxxx laovarude aruandega 20.05.2019 seisuga;
2.2.Ärieksperdi OÜ poolt Seesam Insurance AS-ile esitatud vara nimekirja ja väärtusega seoses Ärieksperdi OÜ laoruumides aadressil xxxx alevik 21.05.2019 toimunud kindlustusjuhtumiga;
2.3.kindlustusandja Seesam Insurance AS otsustega, millega otsustati hüvitada Ärieksperdi OÜ-le 21.05.2019 kindlustusjuhtumiga tekitatud kahju;
2.4.Ärieksperdi OÜ pangakontode väljavõtetega Coop Pank AS-is (registrikood 10237832), AS LHV Pank (registrikood 10539549) ja Swedbank AS (registrikood 10060701) ajavahemikul 10.06.2019-23.08.2019;
2.5.Ärieksperdi OÜ kassaraamatu väljavõtetega ajavahemikul 10.06.2019-23.08.2019.
3.Määrata kindlaks määruse täitmise kord ja määrata, et Ärieksperdi OÜ on kohustatud võimaldama A Mil tutvuda käesoleva määruse p-s 2 nimetatud dokumentidega 10 päeva jooksul dokumentide asukohas sellisel viisil, et avaldaja saab tutvuda dokumentidega igal tööpäeval ja korraga saab avaldaja tutvuda dokumentidega vähemalt 3 tundi.
4.Jätta kõik menetluskulud Ärieksperdi OÜ kanda.
5.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning välja mõista Ärieksperdi OÜ-lt A Mi kasuks menetluskulud 1 040 eurot.
6.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Äriekspedi OÜ-l tasuda A Mile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 040 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Avaldaja nõuded ja põhjendused
Avaldaja esitas kohtule nõude (täpsustatud 19.06.2020 menetlusdokumendis): kohustada Ärieksperdi OÜ juhatust võimaldama avaldajal tutvuda:
• Ärieksperdi OÜ laoruumides aadressil xxxx alevik laovarude aruandega 20.05.2019 seisuga; • Ärieksperdi OÜ poolt Seesam Insurance AS-ile esitatud vara nimekirja ja väärtusega seoses Ärieksperdi laoruumides aadressil xxxx 21.05.2019 toimunud kindlustusjuhtumiga; • kindlustusandja Seesam Insurance AS otsustega, millega otsustati hüvitada Ärieksperdi OÜle 21.05.2019 kindlustusjuhtumiga tekitatud kahju; • Ärieksperdi OÜ pangakontode väljavõtetega Coop Pank AS-is (registrikood 10237832), AS LHV Pank (registrikood 10539549) ja Swedbank AS (registrikood 10060701) ajavahemikul 10.06.2019-23.08.2019; • Ärieksperdi OÜ kassaraamatu väljavõtetega ajavahemikul 10.06.2019-23.08.2019.
Avaldaja palus määrata kindlaks määruse täitmise korra ja määrata, et Ärieksperdi OÜ juhatus esitaks kõik punktis 2 nimetatud dokumendid avaldaja e-postile. Kui dokumente ei ole võimalik digitaalselt esitada, siis võimaldama avaldajal tutvuda p 2 nimetatud dokumentidega 10 päeva jooksul dokumentide asukohas viisil, et avaldaja saab tutvuda dokumentidega igal tööpäeval ja korraga saab avaldaja tutvuda dokumentidega vähemalt 3 tundi.
Avalduse kohaselt oli avaldaja puudutatud isiku osanik.
Avaldaja esitas 17.07.2019 osanikuna ÄS § 166 lg 3 alusel puudutatud isiku juhatuse liikmele A Tle teabenõude, milles palus võimaldada tutvuda/edastada teabe puudutatud isiku tegevuse kohta. 18.07.2019 e-kirjaga kinnitas puudutatud isiku esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik, et on teabenõude kätte saanud ning vastab ammendavalt esitatud küsimustele (mh edastab dokumendid, mida saab väljastada) 05.08.2019 algaval nädalal, kui on puhkuselt. 08.08.2019 ei esitanud puudutatud isik lubatud teavet või informatsiooni, kuidas avaldajal on võimalik sellega tutvuda.
08.08.2019 e-kirjadega kordas avaldaja 17.07.2019 nõudekirjas esitatud (01.08.2019 täpsustatud) teabenõuet ning palus informatsiooni, kas teabenõue täidetakse. 08.08.2019 kell 9.28 ja 9.46 e-kirjadega puudutatud isiku esindaja sisulist vastust ei andnud.
09.08.2018 e-kirjaga kordas avaldaja esindaja vahendusel uuesti ning viimast korda 17.07.2019 nõudekirjas esitatud (01.08.2019 täpsustatud) teabenõuet ning palus informatsiooni, kas teabenõue täidetakse. Avaldaja andis puudutatud isikule teabenõude täitmiseks veel täiendavalt aega kuni 12.08.2019.
09.08.2019 kell 15.38 e-kirjas esitatud puudutatud isiku esindaja vastusest avaldaja teabenõudele nähtub, et puudutatud isiku juhatus on keeldunud teabenõude täitmisest.
Puudutatud isiku seisukohad
Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Esmases vastuses kohtule märkis puudutatud isik, et ei ole keeldunud avaldajale teavet väljastamast. Puudutatud isiku esindaja ja avaldaja esindaja e-kirjavahetusest nähtub üheselt, et puudutatud isik on pakkunud avaldajale mitmeid kordi kokkusaamist, millest avaldaja on keeldunud.
10.Hilisemas menetluses asus puudutatud isik aga tuginema väitele, et keeldub dokumentide ja teabe väljastamisest, kuivõrd on alus eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Puudutatud isik leidis, et avaldaja on enda tahtliku õigusvastase tegevusega otseselt kahjustanud puudutatud isikut – avaldaja käitus puudutatud isiku suhtes ebalojaalselt, ebaausalt ja usaldust kuritarvitades. Kohtumääruse põhjendused
11.Käesolevas asjas esitatud avalduse aluseks on äriseadustiku (ÄS) § 166 lg-d 1 ja 3. Kostja vastuväited tuginevad ÄS § 166 lg-l 2.
12.ÄS § 166 lg 1 sätestab, et osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. ÄS § 166 lg 3 kohaselt võib osanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Vastavalt ÄS § 166 lg-s 2 sätestatule võib juhatus keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele.
13.Eeltoodust tulenevalt peab kohus käesolevas asjas tuvastama: avaldajal õigustatud huvi olemasolu nõude esitamise vastu (I), kohtuväliselt teabe ja dokumentide nõudmise (kohtueelse menetluse läbimine) (II), avalduse kohtule esitamise tähtaegsuse (III), dokumendid ja teabe, mille esitamist osanikul on õigus nõuda (IV); asjaolud, mis annavad puudutatud isikule õiguse keelduda dokumentide ja teabega tutvumise võimaldamisest (V). Lõpetuseks määratleb kohus teabeõiguse teostamise aja, koha ja viisi (VI) ja määrab kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse (VII). I Avaldaja õigustatud huvi olemasolu
14.Puudutatud isiku äriregistri väljatrükist nähtuvalt on avaldaja puudutatud isiku osanik, kellele kuulub äriühingu osa nimiväärtusega 1 125 eurot (tlk 17). Puudutatud isik ei ole antud asjaolu vaidlustanud, mistõttu pooled antud asjaolu üle ei vaidle.
15.RKTKo 3-2-1-114-13, p-s 11 on Riigikohus selgitanud, et ÄS § 148 lg 5 kohaselt annab osa osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused. ÄS § 166 lg 1 kohaselt on osanikel õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. ÄS § 166 lg-s 1 sätestatud õiguse võib osanik sama paragrahvi lg 3 järgi maksma panna kohtus, kui juhatus teabe andmisest keeldub. Seega annab ÄS § 148 lg 5 kohaselt osanikule õigusaktides ettenähtud õigused ja kohustused osa omamine. Eeltoodust nähtuvalt annab ÄS § 166 lg 1 osanikule õiguse saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega ilma oma õigustatud huvi põhistamata – st tema õigustatud huvi eeldatakse. Avaldaja on puudutatud isiku osanik ja tema õigustatud huvi tuleb eeldada. II Kohtuväliselt teabe ja dokumentide nõudmine
16.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas avaldaja 17.07.2019 ÄS § 166 lg 3 alusel puudutatud isiku juhatuse liikmele A Tle teabenõude, milles palus võimaldada tutvuda/edastada teabe puudutatud isiku tegevuse kohta (tlk 3-6).
17.08.08.2019 kell 9.27 ja 9.40 e-kirjadega kordas avaldaja esindaja vahendusel 17.07.2019 nõudekirjas esitatud (01.08.2019 täpsustatud) teabenõuet ning palus informatsiooni, kas teabenõue täidetakse –(tlk 9-10).
18.09.08.2019 e-kirjas kordas avaldaja esindaja vahendusel uuesti ning viimast korda 17.07.2019 nõudekirjas esitatud (01.08.2019 täpsustatud) teabenõuet ning palus informatsiooni, kas teabenõue täidetakse. Avaldaja andis puudutatud isikule teabenõude täitmiseks veel täiendavalt aega kuni 12.08.2019 (tlk 9-10). Kohus tuvastas ülalviidatud tõendite alusel, et avaldaja pöördus korduvalt kohtuväliselt nõudega puudutatud isiku poole. Pöördumistest nähtuvalt palus avaldaja puudutatud isikult tutvumist samade dokumentide ja teabega, mida ta nõuab käesolevas kohtuasjas.
19.18.07.2019 e-kirjaga kinnitas puudutatud isiku esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik, et on teabenõude kätte saanud ning vastab ammendavalt esitatud küsimustele (mh edastab dokumendid, mida saab väljastada) 05.08.2019 algaval nädalal, kui on puhkuselt tagasi (tlk 7). Avaldaja väidete kohaselt ei esitanud puudutatud isik 08.08.2019 lubatud teavet või informatsiooni, kuidas avaldajal on võimalik sellega tutvuda. 08.08.2019 e-kirjadega puudutatud isiku esindaja sisulist vastust ei andnud (tlk 9-10). 09.08.2019 e-kirjaga Ärieksperdi esindaja vastusest avaldaja teabenõudele nähtub, et puudutatud isiku juhatus on keeldunud teabenõude täitmisest (tlk 10).
20.Ülamärgitust nähtuvalt on avaldaja läbinud kohtueelse menetluse ja nõudnud kohtuväliselt samade dokumentide ja teabe esitamist, mida ta nõuab kohtumenetluses. Seega on avaldaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. III Avalduse kohtule esitamise tähtaegsus
21.ÄS § 166 lg 1 sätestab, et osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. ÄS § 166 lg 3 kohaselt võib osanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema
nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.
22.Asja materjalidest nähtuvalt pöördus avaldaja viimati dokumentide saamiseks puudutatud isiku poole 09.08.2019 e-kirjaga (tlk 9). Avaldaja esitas avalduse kohtule 23.08.2019. Seega on avaldus esitatud kohtule tähtaegselt. IV Dokumendid ja teave, mille esitamist osanikul on õigus nõuda
23.Väljakujunenud Riigikohtu praktika kohaselt peab avaldaja piisavalt selgelt ära näitama, milliste konkreetsete dokumentide ja teabega ta tutvuda soovib (vt RKTKm 3-2-1-132-07, p 14 ja 3-2-1-108-10, p 12). Dokumendid peavad olema piisavalt piiritletud, et kohus saaks otsustada nõude rahuldamise või rahuldamata jätmise üle. Ühtlasi peab kohus saama tuvastada, et dokument, millega tutvumist taotletakse, on isiku valduses, kellelt tutvumise võimaldamist nõutakse (RKTKo 3-21-108-10, p 12).
24.Kohtu hinnangul on nõue peale selle täpsustamist (vastavalt kohtu juhistele) piisavalt määratletud. Puudutatud isik on raamatupidamis-kohuslane. RPS § 12 lg 1 kohaselt peab raamatupidamis-kohustuslane säilitama raamatupidamise algdokumente seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati. Kõik dokumendid, millega tutvumist avaldaja nõuab, on koostatud selle perioodi sees ja seega puudutatud isiku valduses või puudutatud isiku poolt hõlpsasti kättesaadavad (nt pangakonto väljavõtted). Puudutatud isik ei ole esitanud väiteid, et tal nõutud teave või dokumendid puuduksid, esitades nende väljanõudmisele sisulisi vastuväiteid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldus kuulub rahuldamisele. V Osaniku õigus nõude täitmisest keelduda
25.Vastavalt ÄS § 166 lg-s 2 sätestatule võib juhatus keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Riigikohtu praktikas on sisustatud ÄS § 166 lg-t 2 eeskätt isikuandmete ja ärisaladuse kaitsega (vt RKTKm 2-18-13213, p 20).
26.Esiteks peab kohus vajalikuks märkida, et puudutatud isik on esitanud kohtule avalduse osas vastuolulisi seisukohti. Esmases vastuses kohtule märkis puudutatud isik, et ei ole keeldunud avaldajale teavet väljastamast. Alates asjas 10.06.2020 toimunud istungist on puudutatud isik aga asunud selgelt tuginema sellele, et keeldub dokumentide ja teabe väljastamisest, kuivõrd on alus eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Puudutatud isik leidis, et avaldaja on enda tahtliku õigusvastase tegevusega otseselt kahjustanud puudutatud isikut. Kohus leiab, et selline vastuoluline käitumine kohtumenetluses on menetlusõiguste kuritarvitamine ning kohtu ja avaldaja eksitamine. See on TsMS kohaselt lubamatu. Sarnaselt on puudutatud isik käitunud ka kohtueelselt, lubades 18.07.2019 e-kirjas avaldaja küsimustele ammendavalt vastata, kuid hiljem vastuseid mitte edastanud ja dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldunud.
27.Teiseks leiab kohus, et puudutatud isiku väited ÄS § 166 lg-s 2 sätestatud teabe ja dokumentide esitamisest keeldumise aluse esinemise kohta on otsitud ja tõendamata.
28.Puudutatud isik on väljendanud kahtlusi, et avaldaja on kandnud puudutatud isikust raha välja avaldaja enda isiklikule ettevõttele xxxx OÜ, omamata selles mistahes volitusi.
Puudutatud isiku väiteil kandis avaldaja 04.07.2019 puudutatud isiku pangakontolt COOP Pangas omavoliliselt välja 10 000 eurot iseenda ettevõttele xxxx OÜ (tlk 40). Samuti on avaldaja väidetavalt varasemalt kuritarvitanud pudutatud isiku usaldust, kui kolis novembris 2018 Itaaliasse elama ning tellis isiklike asjade transpordi Itaaliasse pudutatud isiku arvel. Puudutatud isiku väiteil võttis 4 kuud hiljem xxxx OÜ A Tga ühendust, kuna avaldaja ei vastanud kõnedele ega korduvatele e-kirjadele. Arve oli tasumata ning selle tulemusel oli xxxx OÜ sunnitud puudutatud isiku kaubad pantima. Puudutatud isiku väiteil põhjustas see äriühingule olulist majandusliku kahju.
29.Puudutatud isiku hinnangul püüab avaldaja käesoleva menetluse kaudu saada ülevaadet, kui kaugele on tema vastane sisemine uurimine jõudnud. Puudutatud isiku hinnangul puuduvad avaldajal mistahes muud loogilised põhjused soovitud dokumentidega tutvumiseks ja dokumentidega tutvumine kahjustaks puudutatud isiku huve. Puudutatud isik leiab, et olukorras, kus juhatus annaks A Mile eelkirjeldatud ja avaldaja poolt mittevaidlustatud asjaoludel teavet, rikuks juhatus ettevõtja hoolsusstandardit.
30.Kohus nende seisukohtadega ei nõustu. Ainuüksi asjaolu, et äriühingul võib olla avaldaja vastu nõudeid või see, et avaldaja on äriühingu suhtes käitunud pahauskselt (isegi eeldades nende väidete õigsust) ei anna äriühingule alust keelduda sel osanikul dokumentide ja teabega tutvumise võimaldamisest. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid ÄS § 166 lg 2 kohaldamise. VI Teabeõiguse teostamise aja, koha ja viisi määratlemine
31.Kohus palus avaldajal selgitada, kus ja mil viisil ta dokumentidega tutvuda soovib, kuna kohus peab määratlema ka dokumentidega tutvumise koha, ajalised piirid ja vajadusel ka viisi.
32.Avaldaja palus määrata kindlaks määruse täitmise korra ja määrata, et puudutatud isik esitaks kõik nõutud dokumendid avaldaja e-posti aadressile xxxx. Kui dokumente ei ole võimalik digitaalselt esitada, siis võimaldama avaldajal tutvuda dokumentidega 10 päeva jooksul dokumentide asukohas viisil, et avaldaja saab tutvuda dokumentidega igal tööpäeval ja korraga saab avaldaja tutvuda dokumentidega vähemalt 3 tundi. Puudutatud isik ei avaldanud, millist lahendi täitmise viisi ta eelistaks ega vaielnud vastu ka avaldaja poolt taotletule.
33.Kohtupraktika kohaselt peavad dokumentidega tutvumise viis (äriühingu asukohas, likvideerija büroos vms) ning ajalised raamid olema mõistlikud ja ei saa olla osaühingu ning tema seadusliku esindaja jaoks liigselt koormavad. Näiteks on Tallinna Ringkonnakohus pidanud tsiviilasjas nr 2-15-8020 tehtud lahendis mõistlikuks dokumentidega tutvumise võimaldamist ühel korral 10 järjestikuse tööpäeva jooksul ajavahemikus kl 9.00-17.00 äriühingu registrijärgses asukohas, teatades dokumentidega tutvuma tulekust ette vähemalt 5 tööpäeva. Samas on Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-15-1951 aktsepteerinud Harju Maakohtu määrust, milles avaldajal võimaldati dokumentidega tutvuda osaühingu asukohas tööpäevadel kell 9.00 ja 17.00 vahelisel ajal kuue kuu jooksul asjas tehtava kohtumääruse jõustumisest.) Dokumentidega tutvumise õigus ei hõlma kohtupraktika ja õiguskirjanduse kohaselt automaatselt õigust dokumente enda valdusesse saada või nendest koopiaid teha ning piirdub üldjuhul vaid nendega tutvumisega dokumentide asukohas. Riigikohus on enda praktikas rõhutanud, et dokumentidega tutvumise õigus on aktsionäril vähemalt üldjuhul aktsiaseltsi asukohas, sest eelduslikult on just aktsiaseltsi asukoht see, kus hoitakse tema dokumente (vt RKTKm 2-18-13213, p 26; 2-19-9918, p 41). Samuti ei ole Riigikohtu
hinnangul üldjuhul põhjust täitmisviisi määrata kindlaks selliselt, et tutvumine oleks tingimata elektrooniline (vt RKTKm 2-18-13213, p 28).
34.Eeltoodus tulenevalt leiab kohus, et avaldaja poolt taotletud alternatiivne dokumentidega tutvumise viis (dokumentide asukohas) on mõistlik ja tuleb sellisena (lahendi täitmise viisina) kindlaks määrata. Kohus kohustab puudutatud isikut võimaldama avaldajal tutvuda dokumentidega 10 päeva jooksul dokumentide asukohas viisil, et avaldaja saab tutvuda dokumentidega igal tööpäeval ja korraga saab avaldaja tutvuda dokumentidega vähemalt 3 tundi. VII Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
35.TsMS § 172 lg-s 1 on sätestatud, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Sama paragrahvi lg-s 2 on sätestatud, et kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse.
36.Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiglane jätta menetluskulud pudutatud isiku kanda. Puudutatud isik on käitunud avaldaja suhtes vastuoluliselt nii kohtumenetluse eelselt kui kohtus. Samuti on puudutatud isik keeldunud tegemast avaldajaga vajalikku koostööd ja õigustamatult keeldunud nõude täitmisest nii kohtumenetluse eelselt kui kohtus. Eeltoodud kaalutlustel on kohus seisukohal, et õiglane on jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, kes vaidluse sisuliselt põhjustas.
37.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
38.Avaldaja on esitanud kohtule 15.10.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad avaldaja menetluskulud riigilõivust 50 eurot ja lepingulise esindaja kulust 2 898 eurot (koos käibemaksuga). Järgevalt analüüsib kohus avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust iga kululiigi osas.
39.Avaldaja palub hüvitada riigilõivu summas 50 eurot. Riigilõivu tasumine nähtus kohtupoolsel kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Kohus peab riigilõivu hüvitamise nõuet põhjendatuks.
40.Alljärgnevalt analüüsib kohus avaldaja lepingulise esindaja kulu ja õigusabi toimingute sisu. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajale osutatud õigusabi 16,1 h vältel. Kohus, kontrollinud avaldaja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ei ole märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et mitmete menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingute/kulutuste näol ei ole tegemist vahetult kohtumenetluses esindamisega seotud kuludega. Lisaks ei ole kohtul võimalik kohtutoimiku põhjal veenduda mitmete toimingute tegemises ja nende sisus, sellest tulenevalt hinnata ka
nende vajalikkust ja põhjendust. Eelkõige peab kohus silmas dokumentide analüüse, kommunikatsioonide pidamist, konsultatsioone, esindatavata teavitamisi jmt. Kuna menetluskulud peavad olema ettenähtavad ega pea olema hüvitatavad piiramatus ulatuses, ei pea kohus lepinguliste esindajate kulude väljamõistmist käesoleva vaidluse asjaoludel nimetatud ulatust ületavas osas põhjendatuks. Kohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude spetsifikatsiooni alusel kulude põhjendatust iga tegevuse osas eraldi, kuid tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ja lähtudes kohtumenetluse parima praktika edendamise suunistest Harju Maakohtu tööpiirkonnas ei lasku ajakulu põhjendatuse hindamisel üksiktoimingute sisusse. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudub vajadus tuua välja analüüs eraldi iga menetlustoimingu kohta.
41.Arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu ja nende kattuvust) ning esindajate kvalifikatsiooni, peab kohus avaldaja õigusabiteenuse põhjendatud ajakuluks maakohtus kokku 5,5 tundi. Avaldajale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 150 eurot (millele lisandub käibemaks). Kohtu hinnangul on tegemist kohtupraktikas aktsepteeritava tunnitasuga. Seega hindab kohus hüvitamisele kuuluvate esindajakulude (õigusabikulude) kogusummaks 5,5 * 150 *1,2 (käibemaks) = 990 eurot. Kohus rahuldab avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning määrab vastavalt menetluskulude jaotusele avaldajale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaliseks suuruseks 50 + 990 = 1 040 eurot.
42.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on avaldaja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul tasuda avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 040 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
43.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.