Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Aruannetest järelduvad järgnevad olulised asjaolud. Menetluse algusest kuni 2015.a juuni lõpuni töötas võlgnik xxx-s. Alates 01.01.2016 asus võlgnik töötama xxx. Aruannete kohaselt sai võlgnik töötasu järgnevalt:  Perioodil 01.08.2013-31.12.2013 3 700,90 eurot, millest võlausaldajate vahel kuulus jaotamisele 775,73 eurot.  2014.a laekus võlgniku arveldusarvele töötasu 6 900,26 eurot ja Eesti haigekassalt 1 250,48 eurot, millest võlausaldajata vahel kuulus jaotamisele 788,12 eurot.  2015.a laekus võlgnikule töötasu 5 658,25 eurot ja Eesti Haigekassalt 203,30 eurot, võlausaldajate vahel jagunes 8,66 eurot.  2016.a laekus võlgnikule töötasu 9 250,30 eurot, võlausaldajate vahel jagunes 487,73 eurot.  2017.a laekus võlgnikule töötasu 11 499,75 eurot, millest võlausaldajate vahel jagunes 2 099,67 eurot.  2018.a laekus võlgnikule töötasu 30 446,5 eurot, millest võlausaldajate vahel jagunes 13 825,87 eurot.  2019.a laekus võlgnikule töötasu 31 557,48 eurot, millest võlausaldajate vahel jagunes 13 597,48 eurot.  25.05.2020.a seisuga on 2020.a jooksul võlgnikule laekunud töötasu 10 519,16 eurot, millest võlausaldajate vahel jaguneb 4 385,37 eurot. Võlausaldajate seisukohad võlgniku kohustustest vabastamise kohta on järgnevad: 1) 08.09.2020 esitas Maksu- ja Tolliamet seisukoha, milles kinnitab, et käesolevaks ajaks on võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused Maksu- ja Tolliameti ees täielikult täidetud. Võlausaldajal puuduvad vastuväited menetluse lõpetamise ja võlgadest vabastamise osas. 2) 11.09.2020 esitas xxx seisukoha, mille kohaselt ei nõustu võlausaldaja võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja on seisukohal, et kuna võlgnik on menetluse kestel teinud väljamakseid kokku summas 15 299,64 eurot, moodustab see võlausaldaja nõudest vaid 4,5%. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole andnud endast paimat ning teinud võlausaldajatele kogu menetluse kestel väljamakseid ulatuses, mida tema sissetulekud on võimaldanud. 27.10.2020 toimunud ärakuulamisele ilmus võlgnik ja tema esindaja. Ühtegi võlausaldajat ärakuulamisele ei ilmunud. Võlgnik on seisukohal, et on pingutanud ja kohusetundlikult käitunud. Kahe viimase aasta jooksul on võlgnik teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku summas 32 159,40 eurot. Võlgniku hinnangul on võlausaldajate vastuväited tema süülise tegevuse kohta kohustuste täitmisel paljasõnalised, sest võlgnik on täitnud oma kohustusi kohusetundlikult. Võlgnikul on olemas töökoht ja kindel sissetulek, mille arvelt on võlausaldajatele ka nõuetekohaselt väljamakseid tehtud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 25.08.2015. Tallinna Ringkonnakohtu 18.01.2019 kohtumäärusega tühistati Harju Maakohtu 12.09.2018 kohtumäärus ning pikendati E Vi kohustustest vabastamise menetlust kahe aasta võrra, st kuni 18. juunini 2020. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“

Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Kohustustest vabastamise osas on seisukoha esitanud võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet, mille kohaselt on võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused võlausaldaja ees täielikult täidetud. Seisukoha esitas ka võlausaldaja xxx, mille kohaselt ei nõustu võlausaldaja võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja on seisukohal, et kuna võlgnik on menetluse kestel teinud väljamakseid kokku summas 15 299,64 eurot, moodustab see võlausaldaja nõudest vaid 4,5%. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole andnud endast paimat ning teinud võlausaldajatele kogu menetluse kestel väljamakseid ulatuses, mida tema sissetulekud on võimaldanud. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnik menetluse kestel tegelenud tulutoova tegevusega, omanud töökohta ning saanud regulaarselt sissetulekud. Võlgniku poolt esitatud andmete alusel puudub kohtul alus kahelda võlgniku sissetulekute vastavuses tegelikkusele. Ühtegi tõendit selle kohta, et võlgnik varjaks oma vara või tegelikke sissetulekuid kohtule esitatud ei ole Kohus on käesolevas tsiviilasjas 12.09.2018 tehtud kohtumääruses asunud seisukohale, et võlgnik ei ole korrektselt arvestanud võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvaid summasid alates 01.01.2016 ning sellest tulenevalt on võlausaldajatele makstud välja oluliselt vähem kui seaduse järgi nõutav. Tallinna Ringkonnakohus asus käesolevas tsiviilasjas 18.01.2019 tehtud kohtumääruses seisukohale, et maakohus pole võlgnikule PankrS § 173 lg-s 3 toodud kohustuse sisu menetluse kestel arusaadavalt ja piisavalt selgitanud. Kohus selgitas 21.05.2019 võlgnikule, kuidas tuleb arvestada töötasult seda summat, mis kuulub võlausaldajatele väljamaksmisele. Arvestades võlgniku poolt esitatud andmeid võlgniku sissetuleku kohta ja asjaolu, et võlgnik on 25.05.2020 seisuga sellele eelneva kahe aasta jooksul teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku summas 32 159,40 eurot, asub kohus seisukohale, et võlgnik on võlausaldajatele teinud väljamakseid nõuetekohaselt. Kohtu hinnangul on võlgnik võlausaldajatele väljamaksete summade arvestamisel lähtunud kohtu juhistest ning väljamaksed on tehtud kooskõlas PnakrS §-s 173 lg 3-5 sätestatule. Lisaks eeltoodule asub kohus seisukohale, et võlgniku poolt menetluse kestel võetud laenud ei ole vähendanud võlausaldajatele tasutavaid summasid, mistõttu ei ole uute võlakohustuste tõttu võlgnik rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi. Riigikohus on leidnud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid vähendanud. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda töötamise kohta. Kohus leiab, et võlgnik on valdava osa menetluse ajast tegelenud tulutoova tegevusega ja teinud võlausaldajatele nõuetekohaselt väljamakseid. Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks oma vara varjanud. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017. a tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust

vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Kooskõlas PankrS § 175 lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“ PankrS § 176 lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“ PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad E V ́i kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.