(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 09.november 2020.a, Tallinn Kohtuasja number
2-20-3640
Kohtuasi
Tallinna Mustamäe Linnaosa Valitsuse avaldus täisealisele XXle eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.juuni 2020.a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Kiira Salnikova määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (vastustaja): Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsus (registrikood 75014267, aadress E.Vilde tee 118, Tallinn; e-post: mustamä[email protected]) Puudutatud isik I: XX (isikukood xxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxxxxx, tegelik viibimiskoht yyyyyyyyyyy) Puudutatud isik II (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx, e-post: [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 19.juuni 2020.a määruse resolutsiooni punkt 3 muutmata, kuid täpsustada ja täiendada määruse õiguslikke põhjendusi.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta määruskaebuse esitaja kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-20-3640 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus
1.Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsus (avaldaja) esitas Harju Maakohtule 06.mätsil 2020.a avalduse XXle (puudutatud isik I) eestkoste seadmiseks kõigi asjade ajamiseks ja määrata tema eestkostjaks XX (puudutatud isik II) tähtajaga kuni 5 aastat. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Harju Maakohus jättis 19.juuni 2020.a määrusega avaldaja avalduse rahuldamata ning kõik menetluskulud, k.a puudutatud isikule XXle riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud ja XX ekspertiisikulu, 50 % ulatuses avaldaja ja 50 % ulatuses puudutatud isiku XX kanda. Maakohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega.
3.Määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TsMS § 172 lg-le 1, § 174 lg-le 4 ja § 177 lgle 2 ning oli seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et XX esitas Tallinna Mustamäe Linnaosa Valitsusele ebaõigeid andmeid oma ema tervisliku seisundi kohta ja kohalik omavalitsus ei kontrollinud kas esitatud andmed ka tegelikkusele vastavad, vaid esitas kohtule põhjendamatu avalduse isikule eestkoste seadmiseks, tuleb jätta kõik menetluskulud, k.a. puudutatud isikule XXle riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud ja XX ekspertiisikulud 50 % ulatuses XX kanda ja 50 % ulatuses Tallinna Mustamäe Linnaosa Valitsuse kanda. Määruskaebus
4.Puudutatud isik II (XX) esitas määruskaebuse, milles palub muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust ning mitte jätta menetluskulusid tema kanda, muuta menetluskulude jaotamise põhjenduse sõnastust ning jätta välja kohtumääruse tekstist lause : „ XX esitas Tallinna Mustamäe Linnaosa Valitsusele ebaõigeid andmeid oma ema tervisliku seisundi kohta“.
5.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei vaidlusta kaebaja määrust osas, milles kohus jättis eestkoste määramata. Kaebaja ei nõustu maakohtu põhjendusega menetluskulude jaotuse osas, kuna kohus tegi eksliku järelduse selle kohta, et kaebaja esitas ebaõigeid andmeid oma ema tervisliku seisundi kohta.
6.Kaebaja pöördus Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse poole, sest tema ema tervis halvenes, muutus käitumine, ilmnema hakkasid perioodilised agressiivsushood. Kaebaja seostas seda haiguste ning vanusega. Perearsti AA poolt 25.02.2020 väljastatud arstitõendi kohaselt on XXl diagnoositud vaskulaarne dementsus ja muud täpsustatud orgaanilised psüühikahäired, mis piirab tema võimet igapäevaeluga toime tulla. Seetõttu leidis kaebaja, et kohalikule omavalitsusele tuleb otsuse vastuvõtmiseks esitada kogutud dokumendid. Kõik dokumendid, mis sai Tallinna Mustamäe Linnaosa Valitsusele esitatud olid õiged, ei sisaldanud mingeid valeandmeid, diagnoos oli pandud arsti poolt. Kaebaja ei ole meedik, ei pane diagnoose ega väljasta meditsiinilisi tõendeid ega dokumente.
2-20-3640
7.Ekspert psühhiaater DD arvab, et XX on võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Nüüd on selge, et vaatamata diagnoosile „vaskulaarne dementsus“ on ema võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima ning eestkostet ei vaja. Fakt, et psühhiaatriline ekspertiis tuvastas asjaolu, et XX võib oma tegudest aru saada ja suudab neid juhtida, ei anna kohtule alust kinnitada, et kaebaja esitas Tallinna Mustamäe Linnaosa Valitsusele ebaõigeid andmeid oma ema tervisliku seisundi kohta.
8.Kui kohus leiab, et Tallinna Mustamäe Linnaosa Valitsus esitas kohtule põhjendamatu avalduse isikule eestkoste seadmiseks, siis tuleb tuginedes TsMS §-le 172 lg-le 1 kõik menetluskulud jätta avaldaja kanda. Menetlusosaliste seisukohad
9.Puudutatud isik I (avaldaja) palus jätta määruskaebuse rahuldamata. XX lõi suhtluses Mustamäe Linnaosa Valitsusega XXst mulje kui kindlasti eestkostet vajavast isikust, kes ei ole võimeline oma elukorraldusega tegelema, ennast esindama ning kellele on vajalik seada eestkoste ja määrata seaduslik esindaja, kes leiaks ja tagaks talle sobiva hoolekandeasutuse teenuse. XX pöördus Mustamäe Linnaosa Valitsuse poole kevadel, mil oli koroonaviiruse puhang algamas ning 6. märtsist kehtis ka XX viibimiskohas Xxxxxxxxs külastuskeeld. Oma selgituste tõendamiseks esitas XX perearsti 25.02.2020 tõendi, kus perearst on otsusena märkinud, et arvestades psüühikahäiret vajab XX eestkostja määramist ning ööpäevaringset järelevalvet. Mustamäe Linnaosa Valitsuse teenistuja usaldas tuginedes perearsti tõendile esitatud andmeid ega osanud aimata, et ametiasutusele on esitatud ebaõigeid andmeid. Menetluse edasine käik
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuses esitatud väidete alusel alust ei ole, kuid TsMS §-le 659 ja § 657 lg 1 p 1 ja p 21 alusel tuleb täpsustada ja täiendada kohtumääruse õiguslikke põhjendusi vastavalt käesolevale määrusele. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega osas, milles neid käesoleva määrusega ei täpsusta ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt on ringkonnakohus seotud määruskaebuse piiridega ning kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust üksnes vaidlustatu piires, st üksnes osas, milles maakohus määras, et 50% menetluskuludest tuleb kanda puudutatud isikul II. Maakohtu määrus on jõustunud selle vaidlustamata osas.
13.Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus võib sekkuda vaid siis, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.detsembri 2013.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13613, p 18). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lõppjäreldus menetluskulude jaotamise kohta õige ja käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades ka õiglane. Küll saab aga maakohtule
2-20-3640 diskretsiooni piiride ületamist ette heita seonduvalt põhjendusega jätta menetluskuludest poolt puudutatud isiku II kanda.
14.Vaidlustatud määrusest nähtuvalt jättis maakohus menetluskulud 50% ulatuses puudutatud isiku II kanda põhjusel, et ta on esitanud avaldajale ebaõigeid andmeid oma ema tervise kohta. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et sellist järeldust siiski tõsikindlalt teha võimalik ei ole, arvestades, et ebaõigete andmete esitamine ei ole tuvastamist leidnud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avalduse aluseks olnud arstitõendi (tlk 47) väljastajaks perearst, mitte puudutatud isik II, nagu määruskaebuses õigesti märgitud on. Kuigi puudutatud isikule I määratud esindaja jagas oma kahtlust esindatava terviseandmete võimaliku võltsimise osas maakohtuga ning palus kohtul andmete paikapidavust uurida (tlk 31), maakohus seda teinud ei ole. Sealjuures ei ole maakohus välja selgitanud ei seda, kas arstitõend on tõepoolest väljastatud sellel märgitud isiku poolt ega sedagi, kas perearsti pädevusse kuulub psüühikahäirete diagnoosimine ja kui kuulub, siis mille alusel tõendil märgitud diagnooside panekuni jõuti.
15.Ringkonnakohus on erinevalt maakohtust ka seisukohal, et puudutatud isik II on oma ema tervisliku seisundi osas esitanud põhjendamatuid ja põhistamata jäänud väiteid, mistõttu tuleb maakohtu määruse põhjendusi täpsustada ja täiendada järgnevalt (p 16).
16.Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et XX esitas Tallinna Mustamäe Linnaosa Valitsusele põhjendamatuid ja põhistamata jäänud väiteid oma ema tervisliku seisundi kohta ja kohalik omavalitsus ei kontrollinud kas esitatud andmed ka tegelikkusele vastavad, vaid esitas kohtule põhjendamatu avalduse isikule eestkoste seadmiseks, on õiglane jätta käesolevas asjas kõik menetluskulud, k.a. puudutatud isikule XXle riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud ja XX ekspertiisikulud 50 % ulatuses XX kanda ja 50 % ulatuses Tallinna Mustamäe Linnaosa Valitsuse kanda. Kuigi XX selgitas Tallinna Mustamäe Linnaosa Valitsusele oma ema käitumise kohta mh seda, et teadaolevalt kasutas ta Xxxxxxxx Xxxxxxxx sööklas naabertoa elaniku suhtes füüsilist vägivalda, ründas külastuse ajal 17.01.2020 ka oma tütart ja hakkas teda kägistama (tlk 2 pöördel), ei ole need väited tsiviilasja menetlemise käigus tõendamist leidnud. Vastupidiselt eelnevalt kirjeldatule tõi ekspert esile, et XX on sõbralik ja viisakas ning seda ka Xxxxxxxx Xxxxxxxx personali sõnul, mingeid probleeme ei ole olnud (tlk 17 pöördel). Probleemide esinemisele ei ole viidanud ka XXle määratud esindaja, kes vestles faktide kontrollimiseks samuti hooldekodu personaliga (tlk 31).
17.Eeltoodule tuginedes ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga, et praegusel juhul tulnuks menetluskulud jätta ainult avaldaja kanda. Maakohtu otsustus on asjaolusid arvestades õiglane ka seetõttu, et nii ekspert, puudutatud isikule I määratud esindaja kui maakohus jõudsid järeldusele, et eestkostevajadus puudutatud isiku I üle hetkel puudub ja avaldaja selgituste kohaselt kujunes tema veendumus kohtule puudutatud isiku I suhtes eestkoste määramise avalduse esitamise vajalikkusest puudutatud isikult II endalt saadud informatsiooni ja esitatud arstitõendi õigsust usaldades.
Menetluskulude jaotus, kindlaksmääramine ja edasikaebeõigus
18.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad selle menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lg 1 tulenevalt määruskaebuse esitaja kanda. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 pärast käesolevas asjas tehtud määruse jõustumist.
2-20-3640
19.Määrusele võib tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest ja § 696 lg 3 esimesest lausest määruskaebuse esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.