Y hagi X vastu kinnisasja väljaandmiseks kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks
ja
X tingimuslik vastuhagi Y vastu 10 647,64 euro ja viivise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.08.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
100 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Y (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Oksana Smirnova Kostja X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Leon Glikman
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta vastu Y apellatsioonkaebusele lisatud tõend. Harju Maakohtu 17.08.2021 otsus jätta muutmata. Y apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Y kanda. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse (v.a resolutsiooni punkt 1) peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-20-6156 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.Y (hageja) esitas 24.04.2020 Harju Maakohtule X (kostja) vastu hagi kinnisasja väljaandmiseks ja kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks.
2.Hagiavaldusest nähtub, et 25.01.2016 sõlmisid hageja ja kostja korteriomandi kinkelepingu, kokkuleppe isikliku kasutusõiguse seadmiseks, asjaõiguslepingu ja kinnitamisavalduse (kinkeleping), millega hageja kinkis Tallinnas XXX asuva korteriomandi kostjale (hageja tütrepoeg). Leping sõlmiti tingimusega, et hagejal on õigus eluaegselt ja tasuta kasutada korteriomandi koosseisu reaalosana kuuluvat eluruumi alalise elukohana. Pärast kinkelepingu sõlmimist jäi hageja korterisse üksinda elama.
3.Alates oktoobrist 2019 hakkasid hagejal ilmnema terviseprobleemid: spontaanne mälu kaotus, desorienteerumine jne. Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaater tuvastas, et hageja tervislik seisund oli tingitud psühhotroopsete ravimite tarvitamisest. Ravimeid ostsid hagejale kostja ja hageja tütar Q (hageja tütar/kostja ema), kes ostsid hagejale toitu ja ravimeid. Peale nimetatud ravimitest loobumist muutus hageja psüühiline tervislik seisund paremaks.
4.Hirmutamise ja valede lubaduste andmise teel sundisid kostja ja hageja tütar hagejat 02.12.2019 allkirjastama notari juures isikliku kasutusõiguse kustutamise avalduse. Eluliselt ei ole usutav, et hageja omaalgatuslikult ja vabatahtlikult soovis loobuda kingitud korteri isiklikust kasutusõigusest.
5.Kostja koos oma emaga leppisid kokku, et hageja viibib ajutiselt Tabasalus Hooldekodus Pihlakodu. Hagejalt võeti ära ID-kaart ja pangakaart, tema arvelduskontolt võeti raha tema nõusolekuta. Hageja viibib hooldekodus alates 15.10.2019. Kostja ja tema ema lubasid, et hooldekodus on loodud kõik tingimused hageja tervise taastamiseks ja tema viibimine seal on ajutine. Hageja on sunnitud viibima selles hooldekodus oma tahte vastaselt. Selles asutuses viibimise tingimused halvendavad hageja tervist. Hageja vajab spetsiaalset dieettoitu seoses maohaigusega, kuid hooldekodu seda tagada ei saa ning ka kostja ei taga vajalike toiduainete kohaletoimetamist. Kostja ei vasta hageja palvetele viia ta tagasi koju.
6.09.03.2020 üritas kostja koos oma emaga hagejat ilma tema nõusolekuta viia teise hooldekodusse Lootuse Rand, kuna hageja oli nende sõnul tunnistatud dementseks. Telefonivestluses Pihlakodu juhatajaga palus hageja tütar, et meditsiinipersonal uimastaks hagejat tablettidega enne transportimist. Hooldusekodu juhataja KT takistas hageja äraviimist, kirjeldas olukorda süüteoteate vormis ning teatas sellest politseisse.
7.Kostja ja tema ema initsiatiivil algatati Mustamäe Linnaosa Valitsuse poolt kohtumenetlus hagejale eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Hageja tütre sõnul põhjustab hageja käitumine ohtu teiste inimeste tervisele ja elule ning hageja ei ole võimeline oma elukorraldusega tegelema ega ennast esindama ning talle on vajalik seada eestkoste ja määrata
2-20-6156 eestkostja, kes leiaks ja tagaks talle sobiva hoolekandeasutuse teenuse. 20.03.2020 tehtud ekspertiisi tulemusena jõudis ekspert järeldusele, et hagejal ei ole psüühikahäireid, ta on adekvaatse kontaktiga ja vaimselt terve, võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima ning võib oma elu iseseisvalt korraldada, tema vaimne seisund lubab tal langetada otsuseid, teha tehinguid, teostada valimisõigust.
8.27.02.2020 tegi hageja Tallinna notari Evelyn Rootsi notaribüroos avalduse kinkelepingust taganemiseks. Avalduse põhjuseks oli asjaolu, et kingisaaja käitub kinkijaga vääritult ja lugupidamatult ning kingisaaja näitab kinkija vastu üles jämedat tänamatust. Kostja pole reageerinud taganemisavaldusele. Alates 27.02.2020 ei ole kostja enam hagejaga suhelnud. Hagejale teadaolevalt on kostja eesmärgiks kingitud korteriomandi võõrandamine. Hageja soovib oma korteris elada. Kostja ei ole hagejale seda võimaldanud, mida saab lugeda jämedaks tänamatuseks.
9.Lisaks nõudis kostja hagejalt raha laenumaksete katteks (hüpoteegiga seotud maksed), kuigi neil oli kokkuleppe, et kinkelepinguga kostja võtab endale kõik kinnistuga seotud maksed.
10.Kõik kostja esitatud hageja terviseseisundit puudutavad dokumentaalsed tõendid on vananenud, kuna kõik need on dateeritud 2016–2018, s.o enne hagiavalduses kirjeldatud asjaolude saabumist. Hageja esitas 2019–2020 dokumentaalsed tõendid (väljavõtted haigusloost, ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt nr 7.1-3/170, kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-20-3640, Tabasalu Pihlakodu juhataja tõend), mis iseloomustavad hageja tervise seisundit. Kostja vastuväited hagile
11.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
12.Kinkeleping kehtib. Hagi aluseks olevad asjaolud on tõendamata, sh jäme tänamatus kostja poolt. Kostjal puudub kohustus hagis nõutud tahteavaldusi teha, sh omandit üle anda.
13.27.02.2020 kinkelepingust taganemise avaldusest ei nähtu taganemisavaldusele vajalikke formaalseid ega materiaalseid eeldusi. Üksnes taganemisavalduse tegemine ja viide abstraktsele tänamatusele ei tähenda, et kostjal oleks kohustus teha tahteavaldus omandikande muutmiseks. Hageja ei ole kostjale ühegi väidetava rikkumise osas tähelepanu juhtinud, rääkimata hoiatusest taganemise kohta. Seega ei tegutse hageja heas usus, rikkudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138.
14.Taganemisavalduses ei tugineta ühelegi konkreetsele lepingurikkumisele. Hageja ei tugine ka hagis ühelegi kinkelepingu tingimusele, mida kostja oleks rikkunud. Hageja ei ole selgitanud, kuidas oleks kostja pidanud käituma, et vältida taganemist.
15.Kinkelepingust taganemise kui tahteavalduse kehtivuseks ei ole määrav mitte avalduse koostamise aeg, vaid selle teise pooleni jõudmise aeg (võlaõigusseaduse (VÕS) § 188 lg 1, TsÜS § 69 lg 1), mida peab tõendama hageja. Hageja ei ole seda teinud.
16.87-aastase isiku, kes ei saa endaga hakkama, hooldekodusse paigutamine ei saa olla lepingu oluliseks rikkumiseks ega tänamatuse avalduseks. Hooldekodusse paigutamine oli hagejaga kokkulepitud. Dokumentaalsed tõendid kinnitavad, et hageja polnud võimeline iseseisvalt elama ja enda eest hoolitsema, mistõttu hooldekodusse minek toimus hageja huvides ja tema enda soovil. Kostja pole näidanud üles jämedat tänamatust. Vastupidi, kostja on tegutsenud
2-20-6156 hageja huvides, hoolitsedes hageja eest ning kandnud kulusid vaatamata sellekohase kohustuse puudumisele.
17.Eestkostja määramise taotlusega ei ole kostja seotud, kuid ka see ei saaks olla jämeda tänamatuse avaldus. Eestkoste seatakse eestkostetava huvides ja hagita menetluses, kus kehtib uurimisprintsiip.
18.Ainsaks VÕS § 270 lg 1 tähtaja sisse jäävaks etteheiteks on see, et hageja tegi 02.12.2019 notariaalse avalduse isikliku kasutusõiguse kustutamise kohta. Tegemist oli piiratud asjaõiguse kehtiva käsutamisega hageja poolt, mis ei saa olla kvalifitseeritav kostjapoolse olulise lepingurikkumise või VÕS § 267 p 1 mõttes jämeda tänamatusena. Tegemist on hageja, mitte kostja tahteavaldusega.
19.Kostja märgib, et kuna kinkeleping ei pannud talle hageja abistamise, ülalpidamise või suhtluskohustusi, siis ta ei saanud neid rikkuda. Vaatamata sellele, kostja abistas hagejat vabatahtlikult ja plaanis kasutada korteriomandi müügist saadud raha hageja huvides. Isegi, kui ta poleks hagejat abistanud, puuduks antud juhul taganemise alus, arvestades, et leping talle ülalpidamiskohustust ei pannud.
20.Hageja tervislik seisund on äärmiselt halb ja ta pole võimeline ilma professionaalse hoolduseta omaette korteris elama ega enese eest hoolitsema. Kuna hageja soovis üleminekut eestikeelse keskkonnaga Pihlakodu hooldekodust, siis kostja broneeris talle koha venekeelsete elanikega hooldekodus Lootuse Rand, võttes endale ka maksekohustuse. Kostja, kostja ema ja viimase abikaasa on hagejat ülal pidanud ning tasunud viimase elamis- ja hoolduskulusid.
21.Pihlakodu hooldekodus elab hageja omaette metsavaatega toas. Kompleksteenus hõlmab toitlustamist 4 korda päevas, hooldust, arstiabi, juuksuriteenust, meelelahutust, joogatunde jne. Kostja teadmisel pole hageja enam soovinud hooldekodu vahetamist. Pihlakodu hooldekodu kuutasu on tänaseks 1290 eurot, millest kostja on tasunud 761,24 eurot kuus, mis teeb 9134 eurot aastas. Kostja on nimetatud summasid tasunud vabatahtlikult. Seega on väited kostjapoolse tänamatuse kohta pahatahtlikud.
22.Sotsiaalkindlustusameti 27.11.2018 otsus kinnitab, et hagejal on raske liikumispuue ja ta vajab püsivat kõrvalabi. Tõend kehtib kuni 27.11.2023. Mustamäe Linnaosavalitsuse 26.06.2016 otsus tõendab, et hagejal on liikumispuue ja ta vajab veoteenust. 01.05.2019 haiguslugu kinnitab hagejal raskete krooniliste haiguste olemasolu. PERH-i kiirabitõend annab tunnistust sellest, et hagejal on orienteerumisraskused, sh ta ei olnud võimeline korterit üles leidma.
23.Hageja esitatud 09.10.2019 haigusjuhtumi kohaselt olid hagejale väljakirjutatud ravimid, millised vahetati arsti poolt välja. Samas nähti meditsiiniliselt ette, et hageja vajab ööpäevaringset järelevalvet. 25.02.2020 arstitõend kinnitab, et hageja on dementne, tal on psüühikahäired ja vajab eestkostjat. Samuti kinnitas perearst, et hageja vajab ööpäevaringset järelevalvet, mis on hooldekodus võimalik. Vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud
24.Kostja esitas 06.12.2020 tingimusliku vastuhagi. Juhul, kui kohus rahuldab hagi, palub kostja välja mõista hagejalt kostja kasuks 10 647,64 eurot ja viivise alates otsuse jõustumisest VÕS § 113 määras ning määrata otsuse täitmise kord kindlaks järgmiselt: juhul, kui kohus rahuldab hagi ja vastuhagi, määrata, et kostja kohustus anda nõusolek omanikukande
2-20-6156 kustutamiseks ja hageja ainuomanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks tekib pärast seda, kui hageja on kostjale tasunud 10 647,64 eurot ja viivise või alternatiivselt, kinnistule kantakse otsuse jõustumisel kohtulik hüpoteek 10 647,64 eurot kostja kasuks, millega tagatakse vastuhagist tuleneval nõudel põhineva kohtuotsuse täitmine.
25.Kuna hageja ei olnud võimeline enda eest hoolitsema, siis kinkis ta korteriomandi kostjale ja läks elama hooldekodusse. Kostja maksis hageja eest tema arveid, mis peamiselt olid seotud hooldekodus elamise kuludega. Hageja säästis sellega kostja arvelt. Kostjal puudus maksmiskohustus sõltumata korteriomandi omandamisest. Kostja tasus hageja eest tema elamis-, toidu- ja meditsiinikulud, v.a haiglakulu (MH 20067686) ja kostja transpordi haiglast hooldekodusse (nr 272). Kokku on kostja tasunud hageja huvides 10 647,64 eurot.
26.Pihlakodu on avatud hooldekodu, kust on hagejal alati võimalus lahkuda. Hageja ei valinud elamiseks korterit, mille üür oleks mitmeid kordi madalam kui hooldekodu teenustasu. Kasutusõiguse kustutamise ja hooldekodusse elamise aeg kinnitavad, et kustutamine toimus just tulenevalt soovist hooldekodusse elama minna. Hageja vastuväited vastuhagile
27.Kostja ei tõendanud, et hageja ei olnud võimeline enda eest hoolitsema ja sellel põhjusel kinkis ta kostjale korteriomandi ning läks elama hooldekodusse.
28.Hageja kinkis korteriomandi kostjale peaaegu neli aastat enne hageja hooldekodusse paigutamist. Seega puudub igasugune põhjuslik seos hageja korteriomandi kinkimise ja tema hooldekodusse mineku vahel. Puudub vaidlus, et hageja kasutas ka oma lähedaste abi, kuid see ei tähenda, et ta ei olnud võimeline enda eest hoolitsema. Isegi kui hagejal võisid olla tervisega probleemid, on selge, et need probleemid olid ajutise iseloomuga. Väide, et hageja omal soovil läks hooldekodusse tervisliku seisundi tõttu, on paljasõnaline.
29.Hageja paigutamiseks hooldekodusse sõlmiti Viru Haigla AS-ga leping, mille p 3.1.1 järgi kohustub hoolealune (hageja) tasuma ettenähtud tähtajaks ja suuruses kohatasu, mis on 528,76 eurot. Hageja kogu pension läheb antud kulude katteks ja hetkel puuduvad hagejal vabad finantsvahendid. Sama lepingu p 3.1.2 kohaselt kohustub hoolealuse lähedane (kostja) tasuma ettenähtud tähtajaks ja suuruses kohatasu 521,24 eurot. Lepingul puudub hageja allkiri ja on vaid Viru Haigla AS esindaja ja kostja allkiri. See asjaolu tõendab, et hageja paigutati hooldekodusse kostja ja tema ema algatusel. Kostja, allkirjastades lepingu, võttis endale kohustuse nn kohatasu maksta.
30.Kinkelepingu p 2.3.1 alusel on kostjal kohustus kindlustada hagejale tasuta elukoht või kohustus tasuda kõik hooldekodus viibimisega seotud kulud.
31.Vastuhagi esitamisega on kostja jäme tänamatus veelgi suurenenud. Kostja on hagejale kodu tagasi andmise vastu, tasudes vaid osa hageja hooldekodus viibimisega seotud kulud ning seejuures on esitanud nõude kõigi kulutatud summade hagejalt tagasi nõudmiseks. Maakohtu otsus ja põhjendused
32.Maakohus jättis 17.08.2021 otsusega hagi rahuldamata ja kostja tingimusliku vastuhagi läbi vaatamata, tühistas 09.06.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu ja jättis menetluskulud hageja kanda.
2-20-6156
33.Pooled ei vaielnud, et hageja tegi 27.02.2020 avalduse kinkelepingust taganemise kohta. Vaatamata sellele, et kostja algselt taganemisavalduse kättesaamist kui taganemise formaalse eelduse olemasolu eitas, kinnitas kostja istungil, et märtsis 2020 sai ta taganemisavalduse kätte. Vaidlust ei ole, et hageja esitas kinkelepingust taganemise avalduse ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada oma taganemise õiguse tekkimisest.
34.Pooled vaidlesid, kas kinkelepingust taganemine on lubatav, kas kostja on hageja suhtes käitunud sellisel viisil, mida saab lugeda jämedaks tänamatuseks.
35.Kohtupraktikast tuleneb, et jäme tänamatus on hinnanguline kategooria, mis peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. Käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang. Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (Riigikohtu 22.02.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-06). VÕS § 268 lg 1 sätestatud taganemise aluste olemasolu peab tõendama kinkija. Kingisaaja saab esitada vastuväited ja neid tõendada (Riigikohtu 03.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-5184, p 13).
36.Maakohus märkis, et hageja on nõuet põhjendades suurt rõhku pannud oma tütre poolt väidetavalt tehtud tegudele, kuid eelviidatud kohtupraktikast tulenevalt ei ole võimalik kingisaaja lähedase tehtud toiminguid omistada kingisaajale.
37.Maakohus leidis, et hageja ei tõendanud, et kostja oleks hageja ja tema lähedaste suhtes oma käitumisega üles näidanud jämedat tänamatust ja seega hagejal puudus materiaalne alus kinkelepingust taganeda ning kostjal ei ole kohustust hagejale kinkelepingu eset tagastada.
37.1.Jämeda tänamatusena kinkija suhtes ei saa käsitada hageja poolseid etteheiteid seoses ravimite tarbimisest tingitud hageja terviseseisundiga. Kostjal puudus võimalus ja pädevus hagejale medikamentoosse ravi määramiseks – seda saab teha üksnes arst. Asjaolu, et kostja on arsti poolt ettenähtud ravimeid hagejale ostnud ja toonud, ei tähenda, et kostja vastutaks ravimite tarvitamisest tekkinud kõrvalmõjude eest.
37.2.Hageja ei tõendanud, et kostja oleks mistahes viisil hagejat mõjutanud (sh sundinud või ähvardanud) tema kasuks seatud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks. Seda, et kasutusõiguse kustutamine oli hageja vaba tahe ning vastav tehing on kehtiv, kinnitas ka tunnistajana üle kuulatud vastava tehingu vormistanud notar. Tehingu kehtivust ei saa mõjutada hageja hilisemad meelemuutused.
37.3.Etteheited, et hagejalt võeti ära ID-kaart ja pangakaart, tema arvelduskontolt võeti raha tema nõusolekuta, on asjakohatud, kuivõrd hageja ei ole märkinud ega tõendanud, et vastavaid toiminguid oleks teinud kostja.
37.4.Asjakohatud on hageja etteheited seoses hooldekodus loodud tingimustega. Asjas on esitatud tõendid, millest nähtub, et hageja füüsiline ja vaimne tervis olid enne Pihlakodusse asumist oluliselt halvemas seisus kui käesoleval ajal. Kui varasemalt esines hagejal tõsiseid vaimseid ja füüsilisi probleeme, siis 2020 on hageja nimetatud probleemid seljatanud – seda kinnitavad üheselt nii arstitõendid kui ka eestkostemenetluses tehtud toimingud ja kohtulahend. Hageja liikumisraskused ja vaimsed probleemid on kadunud, hageja saab eluga iseseisvalt hakkama. Seega ei ole võimalik asuda seisukohale, et Pihlakodus viibimine mõjub hageja tervisele halvasti. Hageja ei ole tõendanud ja sisustanud oma väidet, et Pihlakodus viibimine pidi olema kostjaga kokkuleppel ajutine ning kostja on vastavat kokkulepet rikkunud.
2-20-6156 Pihlakodus hooldusteenuse aluseks oleva lepingu p 5.1.2 annab mh hagejale õiguse hooldusteenuse lepingu lõpetamiseks, mistõttu ei ole võimalik asuda seisukohale, et hageja viibib Pihlakodus tahtevastaselt. Hageja on pikema perioodi vältel Pihlakodus pakutavaid teenuseid tarbinud, kusjuures teenuse eest tasub osaliselt ka hageja ise. Hageja on ise 07.10.2019 allkirjastanud avalduse võtta teda alaliselt (mitte ajutiselt) Pihlakodusse alates 15.10.2019 ning 15.10.2019 on hageja allkirjastanud nõusoleku ööpäevaringseks hooldusteenuseks. Viimati nimetatud nõusoleku saab hageja ka tagasi võtta, millist võimalust ei ole hageja kasutanud. 28.04.2020 (s.t juba ajal, mil hageja terviseprobleemid olid möödanik) on hageja allkirjastanud Pihlakodus hooldusteenuse osutamise lepingu lisa nr 01, millega suurendati kohatasu, kusjuures tasu suurenemisega kaasneva maksekoormuse võttis enda kanda kostja. Hageja ei tõendanud, et Pihlakodus pakutav toit mõjub talle halvasti või et kostja pakutava toidu eest vastutaks. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjalt eritoidu toomist palunud või et kostja oleks jämedalt tänamatult vastavast palvest keeldunud. Kostja on põhistanud, et Pihlakodu on üks Eesti parimatest hooldekodudest. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et hageja paigutamist hooldusteenusele Pihlakodusse ei ole võimalik käsitada kostja poolse jämeda tänamatusena. Vanaema paigutamist kvaliteetsele hooldusteenusele (ja seda suuresti kostja kulul) olukorras, kus tema tervis oli (kasvõi ajutiselt) sedavõrd halb, et ei võimaldanud enam iseendaga hakkama saada, ei saa mingil viisil pidada jämedaks tänamatuseks.
37.5.Kostjapoolse jämeda tänamatusena kinkija suhtes ei ole võimalik käsitada hageja etteheiteid seoses sellega, et hagejat sooviti viia teise hooldekodusse. KT süüteoteate kohaselt soovis hagejat hooldekodusse Lootuse Rand viia hageja tütar, mitte kostja. Lisaks nähtub 20.07.2020 kriminaalmenetluse algatamata jätmise teatest, et hageja teise hooldekodusse Lootuse Rand viimine jäi ettevalmistamise staadiumisse ning tegelikkuses mingisuguseid akte hageja suhtes toime ei pandud.
37.6.Hageja suhtes eestkostemenetluse algatamisega seonduv on asjakohatu. Kohus leidis eelnevalt, et hageja tervis oli 2019 lõpus ja 2020 alguses kehv, mistõttu oli eestkostemenetluse algatamine kohaliku omavalitsuse ja lähedaste koostöös mõistetav. Avalduse eestkoste seadmiseks esitas Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu), mitte kostja. Samuti nähtub avalduse sisust, et kohalikule omavalitsusele andis avalduse esitamiseks sisendi hageja tütar, mitte kostja.
37.7.Pooltevahelise suhtluse lõppemine 27.02.2020 ei ole käsitatav kostjapoolse jämeda tänamatusena. Hageja tütar tunnistajana selgitas istungil, et kostja käis hagejat Pihlakodus külastamas regulaarselt kuni veebruarini 2020 ning viitas, et alates 06.03.2020 läks Pihlakodu karantiini seoses pandeemiaga ning enam kohapealsed külastused lubatud ei olnud. Edaspidi suheldi Pihlakodu töötajatega, kes andsid ülevaate hageja tegevustest. Ka tunnistaja W kinnitas, et kostja viis hagejale ravimeid, toiduaineid ja külastas hagejat. Puuduvad tõendid, et pärast märtsi 2020 oleks kostja hagejaga suhelnud. Kohtu hinnangul ei ole see ka tähtsust omav, kuivõrd 27.02.2020 tegi hageja kostjale kinkelepingust taganemise avalduse ning edasine suhtlus ja toimingud (sh kohtumenetluse algatamine või vastuhagi esitamine) ei saa olla jämeda tänamatuse ilminguiks.
37.8.Poolte vahel puudus vaidlus, et kostja soovib vaidlusaluse korteri võõrandada, seda kinnitab ka vastav müügikuulutus. Kuivõrd kostja on korteri ainuomanik, siis korteri võõrandamine on tema kui omaniku absoluutne õigus (AÕS § 68 lg 1). Kuivõrd puuduvad mistahes võõrandamist takistavad asjaolud ja õigused, siis ei saa seda pidada õigusvastaseks ega kvalifitseerida jämeda tänamatuse ilminguna hageja suhtes. Olukorras, kus hageja on oma
2-20-6156 vabal tahtel kinkinud vaidlusaluse korteri kostjale ning hiljem oma vabal tahtel avaldanud soovi enda kasuks seatud kasutusõiguse kustutamiseks, ei saa olla hagejal õigust nõuda kostjalt korteri omandi või valduse tagastamist. See, et hageja on tehtud tehingute osas hiljem meelt muutnud, ei oma õiguslikku tähendust. Asjakohatud on hageja väited, mille kohaselt peaks hageja saama Pihlakodus elada tasuta (s.o kostja kulul) – hageja on ise allkirjastanud lepingu, mis näeb ette tema maksekohustuse hooldusteenuse eest. Hageja on pangas vormistanud ka vastava otsekorralduse. Lisaks tuleb rõhutada, et Pihlakodu ei ole kinnine hooldekodu ning seal ei ole võimalik viibida tahtevastaselt – hagejal on võimalik leping igal hetkel lõpetada.
37.9.Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hagejal korteriga seonduvalt mingit raha nõudnud, sh raha laenumaksete katteks. Seega ei ole ülaltoodud väidet võimalik kostjapoolse jämeda tänamatuse ilminguna käsitada.
38.Kuna kohus tuvastas, et hagejal ei olnud õigust kinkelepingust taganeda, siis ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt tahteavalduse tegemist kinnistu tagasikandmiseks ja kinnisturaamatu kande muutmiseks.
39.Kuna põhihagi jäi rahuldamata, jättis kohus vastuhagi TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Apellatsioonkaebus
40.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäeti rahuldamata, tühistati hagi tagamise abinõu ja jaotati menetluskulud, ja teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
41.Maakohus hindas esitatud tõendeid ebaõigesti ja jõudis seetõttu valedele järeldustele. Maakohus ei põhjendanud otsust piisavalt. Maakohus ei arvestanud kinkelepingu eesmärgiga ega hageja subjektiivse hinnanguga.
42.Kinke eesmärki arvestades, s.o hageja soov tasuta kasutada elu lõpuni oma korteriomandit, on kostjapoolne käitumine kinkelepingust taganemise aluseks jämeda tänamatuse tõttu.
43.Maakohus järeldas ebaõigesti, et hageja ei tõendanud, et kostja oleks teda mistahes viisil mõjutanud isikliku kasutusõigust kustutama. Hageja küll allkirjastas avalduse iseseisvalt ja sundimata, kuid tuleb arvestada, et selleks ajaks oli hageja juba paigutatud hooldekodusse, mis oli kinkelepingu tingimuste otsene rikkumine ja suure tõenäosusega mõjutati hagejat loobuma oma õigusest. Isegi kui hageja ei suutnud tõendada kostja sundi tehingu sõlmimiseks, ei saa ignoreerida asjaolu, et kostja jääb nimetatud tehingust ainukeseks kasusaajaks.
44.Hageja esitas tõendina PERH-i 19.10.2019 epikriisi, millest nähtub, et kostja ja tema ema mürgitasid tahtlikult hagejat ravimitega, mis ajutiselt tekitasid segadusseisundi ja misjärel paigutati hageja hooldekodusse.
45.25.02.2020 arstitõendist nähtub, et hageja käitumine oli periooditi ebaadekvaatne, agressiivne ning hageja keeldus võtmast talle määratud ravimeid. Sellest saab järeldada, et tehingu vormistamise ajal oli hageja tervis ja vaimne seisund ebastabiilne. Hageja ei välista, et isikliku kasutusõiguse kustutamise allkirjastamisel anti talle rahusteid, sest ta ise ei saanud kontrollida ravimite võtmist. Arvestades kostja otsest huvi tehingu osas, on lihtne mõista, kelle algatusel ja kelle huvides isikliku kasutusõiguse kustutamise tehing tehti. Eluliselt ei ole usutav, et hageja vabatahtlikult soovis loobuda kingitud korteri isiklikust kasutusõigusest.
2-20-6156
46.Eirata ei saa fakti, et 09.03.2020 üritasid kostja ja tema ema hagejat ilma tema nõusolekuta viia teise hooldekodusse Lootuse Rand, kuna hageja oli nende sõnul tunnistatud dementseks. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja teise hooldekodusse viimine jäi ettevalmistamise staadiumisse ning tegelikkuses mingisuguseid akte hageja suhtes toime ei pandud.
47.Hageja ei nõustu kohtu positsiooniga, mille kohaselt kohtupraktikast tulenevalt ei ole võimalik kingisaaja lähedase tehtud toiminguid omistada kingisaajale. Kui lähtuda sellest, et kostja oli kinkelepingu osapooleks ja tegelikuks kasusaajaks, ei saa välistada, et kõik hageja suhtes sooritatud teod pandi toime tema osalusel. Kostjal oli kinkelepingust tulenev kohustus võimaldada hagejal eluaegselt ja tasuta kasutada korterit alalise elukohana. Kostja, sõlmides hooldekoduga lepingu, oleks pidanud täielikult enda arvel võimaldama hagejale Pihlakodu hooldusteenust.
48.Kohus leidis, et hagejal on õigus hooldusteenuse leping lõpetada, kuid jättis seejuures arvestamata, et hagejal ei olnud kuhugi minna, kuna kostja ei andnud hagejale võimalust kasutada kingitud korterit elukohana. Seda kinnitab hageja pöördumine kohtusse ja hageja elamine praegusel ajal üürikorteris.
49.Maakohus eksis, kui leidis, et kostja võttis hooldusteenuse tasu suurenemisega kaasneva maksekoormuse enda kanda. Kostja esitas vaid kaks maksekorraldust. Need ei ole tõendiks TsMS § 229 lg 1 mõttes. Kostja ei tõendanud, et tema kannab kõik hageja Pihlakodus viibimisega seotud kulud.
50.Kostja soov võõrandada kingitud korteriomandit tõendab täielikult kostjapoolset kinkelepingu tingimuste rikkumist ja kinnitab otseselt jämedat tänamatust hageja suhtes.
51.Vastuhagi esitamine näitab, et kostja pole tänulik kingisaaja ja lisaks võib vastuhagi esitamist käsitada, kui jämeda tänamatuse ilmingut hageja suhtes.
52.Hagiavalduses kirjeldatud asjaolud ja toimiku materjalid kinnitavad seda, et hageja tütre ja kostja initsiatiivil algatati kohtumenetlus hagejale eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et kostja ei olnud teadlik eestkoste seadmise menetlusest.
53.Kostja ei esitanud tõendeid enda väite kohta, et ta aitas vabatahtlikult hagejat.
54.Maakohtu järeldus, et hageja füüsiline ja vaimne tervis olid enne Pihlakodusse asumist oluliselt halvemas seisus kui käesoleval ajal, ei ole õige. PERH-i 09.10.2019 epikriisist nähtub, et hagejal olid ravimitest tingitud ajutised probleemid. Seega ei ole alust arvata, et just hageja viibimine Pihlakodus parandas tema tervislikku seisundit. Segadusseisund lõppes kohe pärast ravimite võtmise lõpetamist ja juba enne Pihlakodusse paigutamist. Vastustaja seisukoht
55.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2-20-6156
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
56.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
57.Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega uue tõendi – hageja pangakonto väljavõtte. Hageja soovib sellega tõendada korteri üürimist alates augusti lõpust 2021 ja sellega seotud kulude kandmist septembris 2021. Kostja vaidles tõendi vastuvõtmisele vastu, kuna tõend ei oma asjas tähtsust. Väidetav korteri üürimine ei ole seotud kinkelepingust taganemise alustega ega hagi aluseks olevate asjaoludega. Lisaks ei tõenda kostja arvates ühekordne makse üürilepingu sõlmimist hageja poolt.
58.TsMS § 652 lg-test 3 ja 4 lähtuvalt saab apellatsioonimenetluses esitada uusi tõendeid vaid erandlikel asjaoludel. TsMS § 652 lg 3 p 2 kohaselt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Tulenevalt TsMS § 652 lg-st 4 peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust põhjendama. Ilma tõendi esitaja poolt seadusekohaste põhjendusteta esitatud uute tõendite vastuvõtmine eeldab TsMS § 652 lg 4 järgi teise menetlusosalise nõusolekut. TsMS § 238 lg 1 järgi võtab kohus vastu ainult asjakohaseid tõendeid.
59.Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et augustis 2021 väidetavalt korteri üürimine ei saanud olla seotud kinkelepingust taganemise alustega, kuid võtab hageja esitatud tõendi siiski vastu. Seda eelkõige põhjusel, et hageja konto väljavõte esitati ka põhjusel, et tõendada hageja majanduslikku seisundit menetlusabi taotlemisel. Ringkonnakohus on hageja menetlusabi taotluse lahendamisel viidatud konto väljavõttele tuginenud ja seetõttu on põhjendatud selle toimikusse jätmine.
60.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on läbi viinud nõuetekohase eelmenetluse ja arutanud pooltega piisavas mahus nii tõendamiskoormust kui õiguse kohaldamisega seonduvat. Maakohtu otsus on piisavalt põhjendatud. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata.
61.Hageja on apellatsioonkaebuses enamasti korranud maakohtus esitatud väiteid ja vastuväiteid, mida maakohus on vaidlustatud otsuses põhjalikult käsitanud. Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust vaidlustatud otsust tühistada ega muuta.
62.Vaidluse all ei ole, et lepingust taganemise formaalsed eeldused on täidetud. Pooled vaidlevad kinkelepingust taganemise materiaalsete eelduste üle, kas esines alus kinkelepingust VÕS § 267 p 1 ja § 268 lg 1 alusel taganemiseks – s.t kas kostja on käitunud hageja suhtes viisil, mida saab pidada jämedaks tänamatuseks.
2-20-6156
63.Maakohus kohaldas õigesti materiaal- ja menetlusõigusnorme, kui järeldas, et hageja etteheiteid kostjale (loetletud maakohtu otsuse p-s 57) ei saa pidada jämedaks tänamatuseks hageja suhtes ja seega puudus hagejal alus kinkelepingust taganeda. Hageja subjektiivne hinnang sellele, kas tegemist on jämeda tänamatusega või mitte, on vaid üks asjaolu, mida kohus pidi vaidluse lahendamisel arvesse võtma. Maakohus hindas asjakohaselt poolte käitumist ja kõiki asjaolusid ning tõendeid, mis võimaldasid tuvastada poolte tahte nii kinkelepingu sõlmimisel, isikliku kasutusõiguse kustutamisel kui ka Pihlakodu hooldusteenuse kasuks otsustamisel. Maakohus on tõenditega seostanud ja jälgitavalt põhjendanud, miks langetati otsus Pihlakodu kasuks, miks kaaluti vahepeal teist hooldekodu, milline oli hageja tervislik seisund erinevatel ajahetkedel ja selle seotus poolte tehtud otsustega, miks katkes pooltevaheline suhtus ja millises ulatuses kostja hageja kulusid kandis.
64.Apellatsioonkaebuses heidab hageja ette, et maakohus ei arvestanud kinkelepingu eesmärki. Ringkonnakohus leiab asjas esiletoodu alusel ja tõendeid hinnates, et puudub vaidlus, et kinkelepingut sõlmides oli hageja eesmärk oma korter kinkida lapselapsele ja ühtlasi soovis hageja jääda korterisse elama. Ajaga asjaolud muutusid – hageja ei saanud jääda üksinda korterisse elama. Maakohus tuvastas hageja tervisega seotud asjaolud ja tegi õiged järeldused, millega ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi kordamata nõustub (TsMS § 654 lg 6). Hageja tervise halvenedes tuli võtta vastu otsus hooldekodu kasuks, et tagada hagejale vajalik ööpäevaringne hoolitsus ja tugi. Kvaliteetse hooldusteenuse kulude katmiseks panustasid nii hageja ise kui ka kostja. Puudub vaidlus, et hageja hoolduskulude kandmiseks kaaluti korteri võõrandamist, mistõttu oli vaja kinnistusraamatust kustutada isiklik kasutusõigus. Sellist asjade käiku arvestades oli kostja käitumine põhjendatud ega näita kostja jämedat tänamatust hageja suhtes.
65.Hageja hinnangul eksis maakohus, kui leidis, et kostja kandis kõik hageja Pihlakodus viibimisega seotud kulud. Ringkonnakohtu arvates ei ole kostja seda väitnud. Maakohus tuvastas asjas esitatud tõendite alusel, et kostja võttis hageja hooldusteenuse kulust enda kanda suurema osa kui jäi hageja kanda (II kd, tl 68).
66.Arusaamatuks jääb hageja etteheide, et kostja ei esitanud tõendeid enda väite kohta, et ta aitas hagejat vabatahtlikult. Kinkelepingust ei nähtu, et kostja oleks võtnud endale hageja hooldus- ja ülalpidamiskohustuse. Järelikult, kui kostja hagejaga seonduvaid kulusid kandis, tegi ta seda vabatahtlikult.
67.Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja on ebaõigel seisukohal, leides, et kinkelepingu kohaselt pidi kostja võimaldama hagejale tasuta elamise võimaluse hooldekodus. Kostjal puudus kinkelepingust tulenevalt hageja ülalpidamiskohustus. Kostjal oli kuni isikliku kasutusõiguse kande kustutamiseni kohustus tagada hagejale võimalus kasutada kingitud korterit elamispinnana. Tasuta kasutusõigus ei tähenda, et kasutaja ei pea katma elamu kasutamisega ja kommunaalteenuste tarbimisega põhjustatud kulusid (Riigikohtu 01.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, p 29). Pigem võib asuda seisukohale, et kostja täitis hagejat rahaliselt toetades enda seadusest tulenevat kohustust (perekonnaseaduse § 96 jj), mitte lepingulist kohustust. Järelikult saab mõistlikult eeldada, et kostja käitumine vastas sellele, mida pooled lepingu sõlmimisel ette nägid.
68.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja soov võõrandada kingitud korteriomandit tõendab kostjapoolset kinkelepingu tingimuste rikkumist ja kinnitab otseselt jämedat tänamatust hageja suhtes. Kostja on põhjendanud, et korteri võõrandamist kaaluti hageja hooldusteenuse kulude kandmise tõttu, mis on ringkonnakohtu hinnangul mõistetav ja eluliselt usutav.
2-20-6156
69.Hageja möönab apellatsioonkaebuses, et ta ei ole suutnud tõendada enda väidet, et kostja sundis teda allkirjastama isikliku kasutusõiguse kustutamise avaldust. Kinkelepingust taganemisel tuleb aga hagejal tõendada enda esile toodud asjaolusid, mis õigustasid tal lepingust taganeda (VÕS § 267). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et esile toodud asjaolude ja tõendite (sh tunnistajana üle kuulatud notari kinnitus) alusel sai järeldada, et hageja soovis kasutusõiguse kustutamist ning see, et hageja on hiljem ümbermõelnud, ei anna alust tehingu kehtetuks tunnistamiseks.
70.Ringkonnakohus möönab, et kinkelepingust taganemise võib iseenesest tingida ka käitumine, mille kingisaaja on toime pannud teise isiku kaudu või teist isikut ära kasutades, kuid sellisel juhul tuleb siiski tuvastada kingisaaja selge tahe, et teine isik on kingisaaja mõjutusel käitunud kinkija suhtes viisil, mis annab kinkijale õiguse kinkelepingust taganeda. Jämeda tänamatusena hinnatav käitumine peab olema suunatud kinkija või tema lähedase inimese vastu. Kuigi maakohus asus seisukohale, et kostja lähedase tehtud toiminguid ei saa omistada kostjale, ei ole maakohus siiski kostja ema puudutavaid väiteid tähelepanuta jätnud, vaid on kõiki hageja etteheiteid analüüsinud ja järeldanud õigesti, et kostja emaga seostatud hageja etteheiteid ei saa praegusel juhul pidada kostja jämedaks tänamatuseks hageja suhtes. Ka ringkonnakohtu hinnangul ei saa esile toodud asjaoludel leida esiteks seda, et kostja ema käitumine oleks olnud suunatud hageja vastu, ja teiseks, et kostja oleks üldse mõjutanud oma ema hageja etteheidetud toiminguid tegema.
71.Õige on maakohtu seisukoht, et hagejale eestkoste seadmisega seonduvaid toiminguid ei saa käsitada kostja poolse jämeda tänamatusena. Kui hageja tütar andis enda tähelepanekute ja teadmiste pinnalt kohalikule omavalistusele sisendi vastava avalduse kohtule esitamiseks, näitab see tema hoolivust hageja suhtes ega saa olla hukkamõistetav tegevus. Pahatahtlikku või omakasupüüdlikku käitumist sellest ei nähtu. Isegi, kui kostja oli teadlik ja kaasatud sellesse protsessi, siis on asjas esitatud tõenditega kinnitust saanud, et hageja tervislik seisund sellel perioodil tingis vastavad toimingud.
72.Vastuhagi esitamist ei saa käsitada kui jämeda tänamatuse ilmingut hageja suhtes, kuivõrd vastuhagi on esitatud tulenevalt hageja poolt hagi esitamisest. Kostja jäme tänamatus sai ilmneda enne kinkelepingust taganemist, mitte pärast hagi esitamist.
73.Hageja tõi apellatsioonkaebuses uue asjaoluna esile selle, et pärast maakohtu menetlust on ta hooldekodust lahkunud ja elab alates augustist 2021 üürikorteris. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda see asjaolu maakohtu otsuses tehtud järeldusi, vaid kinnitab maakohtu seisukohta, et hageja viibis hooldekodus vabatahtlikult.
74.Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kostja käitumine ei ole olnud suunatud hageja vastu ega objektiivselt hukkamõistetav. Kuigi hageja subjektiivselt hindab kostja käitumist tänamatusena, siis on maakohus kõiki asjaolusid põhjalikult analüüsides ja tõendeid hinnates asunud õigele järeldusele, et kostja ei ole oma käitumisega hageja hinnangule alust andnud ja ühtki hageja etteheidet kostjale ei saa käsitada jämeda tänamatusena, mis oleks andnud hagejale materiaalse aluse kinkelepingust taganeda. See, et maakohus jõudis hagejast erinevale järeldusele ja hageja maakohtu seisukohtadega ei nõustu, ei tähenda, et maakohus oleks eksinud tõendite hindamisel ja järelduste tegemisel. Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2-20-6156 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
75.Seoses hagi rahuldamata jätmisega on maakohus õigesti TsMS § 162 lg 1 järgi jätnud menetluskulud hageja kanda.
76.Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätta TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi (hageja) kanda. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
77.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.