Otsuse tegemise aeg ja koht 06.11.2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-135395
Tsiviilasi
Storent OÜ hagi Furmett OÜ vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 1070,52 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Storent OÜ (registrikood 11682327, Tartu mnt 83-205, esindajad Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Priit Pööbo (CKE Õigusbüroo OÜ, Tammsaare tee 47, Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: Furmett OÜ (registrikood 14067752, Aiandi tee 28/2-45, Viimsi alevik, Viimsi vald 74001 Harjumaa); Kostja lepinguline esindaja: Jaanus Silm (Moor & Silm Law Firm, Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn, e-post: [email protected]). Menetluse liik
lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Furmett OÜ-lt (registrikood 14067752) hageja Storent OÜ (registrikood 11682327) kasuks välja 726,99 (seitsesada kakskümmend kuus eurot ja 99 senti) eurot, millest 414,68 eurot on põhivõlgnevus ja 312,31 eurot on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt Furmett OÜ-lt (registrikood 14067752) hageja Storent OÜ (registrikood 11682327) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 414,68 eurolt määraga 0,2% päevas alates 31.01.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 102,37 eurot.
4.Mõista kostjalt Furmett OÜ-lt (registrikood 14067752) hageja Storent OÜ (registrikood 11682327) kasuks välja võla sissenõudmise kulu 40 (nelikümmend) eurot ning viivis võla sissenõudmise kulult alates 31.01.2019 kuni sissenõudmise kulu täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Mõista kostjalt Furmett OÜ-lt (registrikood 14067752) hageja Storent OÜ (registrikood 11682327) kasuks välja 420 eurot, millest 200 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 220 eurot on hageja õigusabikulud.
3.Mõista kostjalt Furmett OÜ-lt (registrikood 14067752) hageja Storent OÜ (registrikood 11682327) kasuks välja viivis menetluskuludelt 420 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 30.11.2018 vallasasja üürilepingu nr CON10785, mille alusel üüris hageja kostjale teleskooptõstuki ehk inventari. Kostja oli kohustatud tasuma üüri vastavalt lepingu punktidele 3.1, 2.1. ja 2.2. Inventar anti kostjale üle aktiga.
2.Teleskooptõstuki rentimise eest esitas hageja kostjale 15.06.2019 arve nr INVO199246 summas 1 857,88 eurot. Arve maksetähtaeg oli 15.06.2019. Kostja tasus 16.08.2019 arve alusel 1443,20 eurot. Tasumata jäi 414,68 eurot. Ebaõiged on kostja vastuväited, milliste kohaselt oleks ta tõstuki rentimise eest pidanud tasuma vaid 72 eurot päevas. Hageja pakkus varasemal tõstuki üürimisel märtsis 2019 üüritasuks 72 eurot päevas tingimusel, et kostja üürib tõstuki vähemalt kuuks ajaks. Kostja tõi aga tõstuki tagasi juba kahe päeva pärast. Hageja nõudis kostjalt tasuna 72 eurot päevas, kuid teavitas, et sellist hinda ta enam ei paku.
3.Kui kostja tuli uuesti inventari üürima, oli koos allahindlusega 25% pakutud hinnaks 100,80 eurot päevas, millega kostja nõustus üleandmise-vastuvõtu akti nr MDR0140179 allkirjastamisel. Tavaline üürihind inventarile oli 128 eurot päevas, millele lisandub kindlustus 5%. Seega ei saanud kostja arvata, et inventari üürihind on sama, mis varasemal üüriteenuse pakkumisel.
4.Hageja palus kostjalt põhinõudena välja mõista 414,68 eurot ja seisuga 27.01.2019 sissenõutavaks muutunud viivisena 1148,41 eurot. Hageja arvestas viivist lepingulise määra
0,2% päevas alusel. Alates 30.06.2019 kuni 16.08.2019 nõudis hageja kostjalt viivist põhinõudelt 1857,88 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summa on 174,64 eurot. Alates 16.08.2019 nõudis hageja viivist põhinõude summalt 414,68 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis on 138,50 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista võla sissenõudmise kulu 40 eurot.
5.Hagiavalduse kohaselt oli hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu kokku 200 eurot ning hageja õigusabikulud olid 350 eurot ilma käibemaksuta. Hageja esindajal kulus nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks 1 tund, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks kulus 1,5 tundi ning hagi kohtusse esitamiseks 0,5 töötundi, kokku 3 tundi. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 110 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse kulud hagejale olid 20 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt.
6.Hageja palus kostjalt välja mõista põhinõudena 414,68 eurot, sissenõudekuludena 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisena 313,14 eurot ja alates 31.01.2019 sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt 414,68 eurolt määraga 0,2% päevas. Samuti palus hageja välja mõista viivise sissenõudmise kuludelt 40 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Hagiavalduse täienduses täpsustas hageja viivisenõuet. Seisuga 27.09.2019 sissenõutavaks muutunud viivise nõue on 313,14 eurot.
8.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja üüris hagejalt teleskooptõstukit kahel korral. Esimesel korral lepiti üüri hinnaks kokku 72 eurot päevas ja üüri periood pidi olema 25 päeva. Teisel korral üüris hageja kostjale inventari hinnaga 100,80 eurot päevas kaheks nädalaks. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et ka teisel korral oleks hinnaks pidanud olema 72 eurot päevas. Esimesel korral lepiti see hind kokku, sest see kehtis pikema üüriperioodi kohta. Hageja on kostjale selgitanud, et pikem üüriperiood oli eelduseks madalamale hinnale. Tagantjärgi ei saa kostja madalamat hinda nõuda.
9.Hageja ei pidanud eluliselt usutavaks, et ta oleks andnud väga suure allahindluse kostjale ainult kaheks üüripäevaks. Kostja kinnitas inventari üleandmise aktil, et üürihind on 100,80 eurot päevas, mis sisaldas allahindlust 25%. Pooled olid teadlikud üürihinna suurusest. Ebaõige on kostja väide, et pooled uues üürihinnas kokku ei leppinud. Tavaline üürihind oli 128 eurot päevas, millele lisandus kindlustus 5%. Kostjal puuduvad alused nõuda üürihinna alandamist. Kostja vastuväited
10.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ja kostja sõlmisid e-kirjade vahendusel 03.04.2019 kokkuleppe, mille kohaselt pidi korvtõstuki Dino 260xd üüritasu olema 72 eurot päevas, millele lisandus käibemaks. Puudub vaidlus, et sellises ulatuses on kostja hagejale tasunud. Kostja ei nõustunud, et hageja teatas talle hinnaalanduse mittekehtimisest alates 01.06.2019 ning lepiti kokku üüritasus 100,80 eurot päevas, millele lisandub käibemaks.
11.Hageja ei ole tõendanud sellise teate edastamist kostjale. Hageja e-kiri on saadetud alles pärast arve üle vaidluse tekkimist. E-kiri ei tõenda eelnevat teavitamist. Hageja ei ole varem teatanud, et 03.04.2019 kokku lepitud üür enam ei kehti. Hageja ei ole teatanud, et soodsam üüritasu oleks sõltunud üüriperioodist.
12.Kostja esitas hageja 03.04.2019 saadetud hinnapakkumise. Pakkumisest ei nähtu, et tasu pidi kehtima üksnes juhul, kui tõstuk üüritakse vähemalt üheks kuuks. Seda pakkumisest ei nähtu ja selles ei ole pooled kokku leppinud. Hageja esitas kostjale 31.05.2019 tasumiseks arve INV0197806, millest nähtub, et hageja nõudis kostjalt tasu 70,56 eurot päevas. Kostjale üllatuslikult lõpetati kokku lepitud hinna kohaldamine alates 01.06.2019. Kostja ei ole sellise ühepoolse üürihinna muutmisega nõustunud. Kuna kostja ei tunnista põhinõuet, on hageja viivise ja sissenõudekulude hüvitamise nõuded alusetud.
13.05.10.2020 seisukohtades jäi kostja varasemate vastuväidete juurde. Pooled leppisid üürihinnas kokku 03.04.2019 e-kirjade vahendusel, mitte 30.11.2018 sõlmitud lepingus kirjalikult üüri eseme üleandmisel. Seadmel käisid järel kostja töötajad, kellel ei olnud õigust pidada läbirääkimisi hinna osas. Seadmele järgi läinud isikud andsid allkirja aktile üksnes seadme vastuvõtmise kohta. Kostja ja hageja vahel oli sõlmitud e-kirja vahendusel 03.04.2019 hinnakokkulepe, mida ei saa muuta kostja töötaja allkiri seadme üleandmise-vastuvõtmise aktil.
14.Hageja ega kohus ei saa kirjalikule lepingule tugineda VÕS § 13 lg 3 alusel. Kostja sai hageja käitumisest aru, et hageja on nõus lepingu muutmisega ja hinnakokkulepete sõlmimisega e-posti vahendusel, mitte vara üleandmisel. Seega ei saa hageja ega kohus tugineda sellele, et lepingut võis muuta ainult kirjalikult ja 03.04.2019 kokkulepe ei kehtinud.
15.Hageja ei ole tõendanud, et 72 euro suurune päevahind kehtis ainult juhul, kui seadet renditake vähemalt kuuks ajaks. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale teatanud, et edasisel rentimisel soodsam hind ei kehti. Hageja esitatud broneeringust nr RES034179 nähtub, et minimaalne periood seadme rentimiseks oli 1 päev. Järelikult kehtis soodsam üürihind ka seadme rentimisel 1 päevaks.
16.Kostja rentis kostja teleskooptõstukit Dino XXX ajavahemikus 02.05.2019 kuni 31.05.2019 kokku 25 päeva hinnaga 72 eurot päeva, millele lisandub käibemaks. Kostja viis tõstuki tagasi 31.05.2019 ning samal päeval võttis kostja töötaja selle uuesti. Kostja jätkas teleskooptõstuki Dino XXX rentimist ajavahemikus 31.05.2019 kuni 15.06.2019 kokku 12 päeva jooksul. Seega on kostja rentinud seadet järjepidevalt 02.05.2019 kuni 15.06.2019.
17.Kuna pooled leppisid 03.04.2019 kokku erinevalt üleandmisaktides fikseeritust soodsamas rendihinnas 72 eurot päevas, on selle alusel tasunud kostja hageja arve. Puudub õiguslik alus eirata 03.04.2019 sõlmitud hinnakokkulepet. Lisaks on kostja kokku rentinud seadet enam kui 1 kuu. Hageja on kohaldanud hinda 72 eurot seadme rentimisel 02.05.2019 kuni 31.05.2019. Alates 01.06.2019 kuni 15.06.2019 nõuab hageja üllatuslikult ja vastuolus 03.04.2019 kokkuleppele rendihinda 100,80 eurot päevas.
18.VÕS § 1131 lg 1 sätestatud võla sissenõudekulude väljamõistmise eelduseks on võlgnevuse kohtuväline sissenõudmine, mida antud juhul ei ole toimunud ega ole tõendatud. Tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisenõude osas palus kostja hageja viivisenõuet piirata põhivõla summaga, kuna hageja ei ole seda ületavat kahju tõendanud ega põhistanud.
19.Hageja lepingulise esindaja õigusabikulusid pidas kostja ülepaisutatuteks. Hagiavalduse koostamine ei saanud aega võtta enam kui 1 tund. Kostja palus enda menetluskuludena välja mõista kulud õigusabile. Õigusabi osutati hinnaga 130 eurot tunnis. Hagile vastuse koostamiseks kulus 1,5 tundi ja 195 eurot ning lõplike seisukohtade koostamiseks kulus 1 tund ehk 130 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
20.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
21.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja allkirjastasid 30.11.2018 kirjaliku üürilepingu, mille alusel pidi kostja üürima hagejalt inventari;
2) üürilepingu tingimuste kohaselt pidi hageja andma kostjale üüritud inventari üle aktiga, milles märgitakse üüritasu; 3) hageja esitas kostjale teleskooptõstuki rentimise eest 15.06.2019 arve summas 1 857,88 eurot, millest kostja tasus 16.08.2019 1443,20 eurot ning jättis tasumata 414,68 eurot.
22.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt teleskooptõstuki rentimise eest üüritasu arvel märgitud suuruses. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt arve tasumisega hilinemise eest viivist ning võla sissenõudmise kulu.
23.Hageja leidis, et kooskõlas poolte vahel allkirjastatud lepinguga anti teleskooptõstuk kostjale üle akti alusel, milles oli üüritasu suuruseks märgitud 100,80 eurot päevas ilma käibemaksuta. Kostja võttis tõstuki allkirja alusel vastu. Hageja oli kostjale teinud varasemal tõstuki rentimisel küll allahindluse üüritasule 72 eurot päevas, kuid mitte vaidlusalusel juhul. Akti allkirjastamise tõttu ei saanud kostja eeldada, et üüritasu on sama, mis eelmisel korral.
24.Kostja leidis, et poolte vahel sõlmiti e-kirjade teel 03.04.2019 kokkulepe, mille kohaselt oli tõstuki üüritasu 72 eurot päevas. Pooled ei leppinud kokku, et see üüritasu kehtib üksnes inventari üürimisel pikemaks perioodiks. Allahindluse mittekehtimisest enne vaidlusaluse arve esitamist hageja kostjale ei teatanud ja aktile allkirja andnud kostja töötajal puudusid volitused lepingu hinna osas kokku leppimiseks. Kuna kostja sai hageja käitumisest aru, et lepingu hinda saab muuta e-kirja teel, ei saa hageja ega kohus tugineda sellele, et lepingut sai muuta vaid kirjalikult.
25.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. Kohus selgitas kostjale 03.07.2020 pöördumises (toimiku lk 47), et tal tuleb vastuväiteid hageja nõudele täiendavalt põhistada. Kohus selgitas kostjale, et viimane on hagejaga sõlminud kirjaliku lepingu, mille kohaselt määratakse renditasu kindlaks inventari üleandmise aktides ning kostja esindaja on allkirjastanud akti, mille kohaselt oli renditasu suuruseks 100,80 eurot päevas. Vaatamata kohtu selgitustele kostja vastuväiteid hagile täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
26.VÕS § 8 lg 1 näeb ette, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1 näeb ette, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 76 lõikest 1 tuleb samuti, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Ühtlasi tuleneb VÕS §-st 271, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
27.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 30.11.2018 lepingu nr CON10785 (toimiku lk 10-13). Lepingu punkti 1.1. kohaselt pidi hageja rendileandjana andma kostjale kui rentnikule kasutada rendileandja omanduses või valduses olevaid seadmeid. Lepingu punkt 2.1 nägi ette, et rendileandja annab inventari üle rentnikule üleandmise-vastuvõtmise akti alusel, kus fikseeritakse vastavalt punktile 2.1.2 rendimakse inventari eest (tunni või päeva eest) käibemaksuta. Lisaks tuli samas dokumendis lepingu punkti 2.1.7 järgi fikseerida inventari minimaalse rendi tähtaeg dünaamilise hinna kasutamise puhul. Ka lepingu punktis 3.1. oli märgitud, et poolte kokkuleppe kohaselt määratakse inventari rentimise eest määratud renditasu lepingu punktides 2.1. ja 2.2. nimetatud aktides. Kostja esindajana on lepingu allkirjastanud digitaalselt tema juhatuse liige.
28.Seega ei leppinud pooled kirjalikus lepingus kokku, milline on üürile antud seadmete renditasu suurus, vaid see tuli igakordselt kokku leppida inventari üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Kuna kostja seaduslik esindaja oli lepingu allkirjastanud, oli leping kostjale täitmiseks
kohustuslik, sealhulgas osas, mis reguleeris üüritasu maksmise kohustuse osas kokkuleppe sõlmimise viisi.
29.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et üleandmise-vastuvõtmise aktiga (toimiku lk 16) anti kostjale 31.05.2019 üle korviga teleskooptõstuk. Aktil on märgitud, et renditasuks päevas on 128 eurot, millele kostja sai allahindlust 25% ja pidi tasuma seega 100,80 eurot päevas ilma käibemaksuta. Akti on kostja esindajana selles märgitu kohaselt allkirjastanud M. H.. Seega leppisid pooled akti allkirjastamisel kokku, millises suuruses üüritasu tuli kostjal antud seadme üürimise eest tasuda.
30.15.06.2019 esitas hageja kostjale arve (toimiku lk 14) tehnika rendi ja täiendavate teenuste eest perioodil 01.06.2019 kuni 15.06.2019 summas 1857,88 eurot. Arve selgituses (toimiku lk 14 pöördel) oli märgitud, et arve oli esitatud korviga teleskooptõstuki rentimise eest, mille kostja esindajana võttis 31.05.2019 vastu M. H. ja 01.06.2019 vastu juhatuse liige M. H.. Seega võib asjas kogutud tõenditest järeldada, et ka kostja juhatuse liige võttis aktiga tõstuki vastu, kuigi vastavat kirjalikku tõendit kohtule esitatud ei ole.
31.Kohus ei loe põhjendatuks kostja väidet, et kuna 31.05.2019 aktile andis allkirja kostja töötaja, ei ole kostja seotud aktile märgitud üüritasu suurusega. Kostja oli sõlminud varasemalt kirjaliku lepingu, millega ta võttis endale kohustuse leppida üüritasu suuruses kokku nimelt üleandmise-vastuvõtmise aktis. Lisaks tuleneb TsÜS § 132 lõikest 1, et isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. Seega kostja vastutab oma töötaja tegevuse eest, keda ta kasutab majandus- ja kutsetegevuses. Akti allkirjastamisega tekkis kostjale kohustus tasuda üüritasu vastavalt aktis märgitule, sest sellisel viisil tasu kokku leppimise olid pooled ette näinud nendevahelises kirjalikus lepingus.
32.Asjas kogutud tõenditest nähtub samuti, et 03.04.2019 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 37), milles teatas, et Dino XXX hind on 72 eurot päevas, millele lisandub käibemaks. E-kirjas ei olnud märgitud, et hind kehtib vaid tõstuki pikaajalise rentimise korral. Samas nähtub hageja esitatud rendi broneeringu dokumendist nr RES034179 (toimiku lk 46), et kostja pidi rentima teleskooptõstuki alates 02.05.2019 kuni 31.05.2019 hinnaga 72 eurot päevas. Eelviidatud tõenditest kogumis võib järeldada, et hageja tegi kostjale üüritasu sooduspakkumise, kuna kostja oli broneerinud tõstuki pikaajaliseks rentimiseks.
33.Hageja arvest nr INVO197806 (toimiku lk 38) nähtub, et see oli esitatud kostjale tehnika rendi ja täiendavate teenuste eest ajavahemikul 27.05.2019 kuni 31.05.2019 summas 235,87 eurot. Arve selgitusest (toimiku lk 38 pöördel) nähtub, et see oli esitatud teleskooptõstuki ühe päeva rendi ja puksiiri teenuste eest. Seega ei rentinud kostja tõstukit siiski pikaajaliseks perioodiks, vaid ainult üheks päevaks.
34.Kohus ei nõustu eelviidatud tõendite alusel kostja väitega, et pooled leppisid erinevalt kirjalikust lepingust e-kirjade teel kokku edaspidises püsivas renditasu suuruses 82 eurot päevas. Seesugust kokkulepet ei nähtu ühestki asjas kogutud tõendist. Hageja ei ole avaldanud kostjale 03.04.2019 e-kirjas tahet leppida erinevalt kirjalikust lepingust e-kirja teel kokku edaspidises püsivas renditasu suuruses 72 eurot päevas. Kostja ei ole hageja 03.04.2019 e-kirjale saatnud vastust.
35.18.06.2019 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 15), milles selgitas, et 72 eurot päevas oli pakkumine eelmisele rendile, kui kostja soovis tõstukit võtta terveks kuuks, aga tõi kahe päeva pärast tagasi. E-kirjas väitis hageja, et teavitas kostjat tõstuki tagastamisel, et järgmisel korral ta suuremat allahindlust pakkuda ei saa. Kuigi e-kiri on saadetud pärast vaidlusaluse arve saatmist, ei saa sellest järeldada hageja tahet muuta kirjalikus lepingus kokku lepitud üüritasu
fikseerimise põhimõtet.
36.Kohus loeb alusetuteks kostja viiteid VÕS § 13 lõikele 3, mis sätestab, et kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Poolte vahel sõlmitud kirjalikus lepingus ei olnud pooled kokku leppinud üüritasu suuruses. Kirjalik leping nägi ette, et üüritasu suurus lepitakse igakordselt täiendavalt kokku. Hageja 03.04.2019 e-kiri ei sisalda ettepanekut jätta edaspidi kokkulepped üüritasu osas aktidega sõlmimata ning kostja omalt poolt ei ole väljendanud tahet kirjalikku lepingut muuta. Hageja ei ole 03.04.2019 e-kirjas väljendanud tahet võimaldada kostjal edaspidi alati tasuda üüritasu vaid 72 eurot päevas.
37.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja põhinõue kuulub rahuldamisele. Akti allkirjastamisel võttis kostja endale varasema lepingu kohaselt kohustuse tasuda üüritasu aktis märgitud suuruses. Kostja ei ole esitanud ega põhistanud ühtegi alust, millele tuginedes võiks ta jätta üüritasu osaliselt maksmata. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhivõlgnevusena välja mõista 414,68 eurot.
38.Lisaks põhivõlgnevusele palus hageja kostjalt välja mõista viivise lepingujärgse määra alusel. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena palus hageja kostjalt välja mõista 312,31 eurot ja alates 31.01.2010 sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt 414,68 eurolt lepingus sätestatud määra alusel. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista võla sissenõudmise kulu 40 eurot. Kostja leidis, et võla sisenõudmise kulu nõue on alusetu, sest hageja ei ole tõendanud võlgnevuse kohtuvälist nõudmist. Edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõuet palus kostja piirata põhivõlgnevuse summaga, sest hageja ei ole põhistanud ega tõendanud seda ületava kahju tekkimist.
39.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
40.Kuna kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Poolte vahel allkirjastatud lepingu (toimiku lk 10-13) punkti 8.3. järgi oli rentnik kohustatud rendileandjale maksete hilinemisel viivist 0,2% hilinenud maksesummast iga viivitatud päeva eest. Kostja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 312,31 eurot. Kostja vastuväiteid tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise osas peab kohus põhjendatuteks, sest hageja ei ole põhistanud, millisel alusel on tal õigus nõuda kostjalt tulevikus viivist sõltumata põhinõude suurusest. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alates 31.01.2020 sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 414,68 eurolt määraga 0,2% päevas kuni põhinõude tasumiseni, kuid kogumis ei saa viivis olla suurem, kui on põhinõude summa. Kuna hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summa on 312,31 eurot, saab hageja põhjendatud täiendav viivise nõue olla 414,68 eurot – 312,31 eurot = 102,37 eurot. Seega saab kostjalt hageja kasuks edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise välja mõista mitte suuremas summas kui 102,37 eurot.
41.VÕS § 1131 lg 1 näeb ette, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Eeltoodust tuleneb, et võla sissenõudmise kulu hüvitamise nõude saab võlausaldaja esitada siis, kui tal on õigus nõuda viivist. Võlausaldaja ei pea tõendama mistahes toiminguid või tegelikke kulusid võla sissenõudmiseks. Kuivõrd hageja viivisenõue on põhjendatud, tuleb rahuldada ka võla sissenõudmise kulude nõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võla sissenõudmise kuluna 40 eurot. Kooskõlas hageja
taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis võla sissenõudmise kulult 40 eurolt alates 31.01.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võla sissenõudmise kulu tasumiseni.
42.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
43.Hageja palus kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 200 eurot ning hageja õigusabikulud 350 eurot ilma käibemaksuta. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hageja esindajal kulus nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks 1 tund, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks kulus 1,5 tundi ning hagi kohtusse esitamiseks 0,5 töötundi, kokku 3 tundi. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 110 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt. Kostja pidas hageja õigusabikulusid ülepaisutatuteks.
44.Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuluks tasutud riigilõivu 200 eurot. Kohus nõustub kostja väidetega, et hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on üle paisutatud. Kuigi kohus peab hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurust 110 eurot mõistlikuks, ei saanud hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisele aega kuluda kokku enam kui 2 tundi. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega vaid 4 tõendit. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud 200 eurot + 220 eurot = 420 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 420 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulude summalt 420 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
45.Hageja viidatud maksekäsu kiirmenetluse kulu nõue summas 20 eurot ei ole hagimenetluses põhjendatud menetluskuluks. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Käesolevas asjas eelnes hagimenetlusele küll maksekäsu kiirmenetlus, kuid selles ei tehtud maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust põhjusel, et kostja võlgnevuse tasus. Seega puudub hagejal õigus nõuda kostjalt lisaks hagimenetluse menetluskuludele maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist TsMS § 4842 sätestatud summas.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.