Furmett OÜ 7. detsembri 2020. a apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
1070 eurot 52 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) STORENT OÜ (registrikood 11682327), lepinguline esindaja Priit Pööbo
hagi
Furmett
OÜ
vastu
võla
Kostja (apellant) Furmett OÜ (registrikood 14067752), seaduslik esindaja MH Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 6. novembri 2020. a kohtuotsus muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Furmett OÜ kanda. Rahuldada STORENT OÜ taotlus ringkonnakohtu menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Määrata STORENT OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 708 eurot ja mõista see summa Furmett OÜ-lt STORENT OÜ kasuks välja. Furmett OÜ-l tuleb väljamõistetud menetluskulu summalt tasuda STORENT OÜ-le alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
2-19-135395 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.STORENT OÜ (hageja) esitas Furmett OÜ (hageja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 414.68 eurot, kahjuhüvitisena sissenõudekulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 312.31 eurot ja alates 31. jaanuarist 2020. a viivise põhinõudelt 414.68 eurot 0.2% päevas ja kahjuhüvitiselt 40 eurot vastavalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 30. novembril 2018. a vallasasja üürilepingu nr CON10785, mille alusel üüris hageja kostjale teleskooptõstuki ehk inventari. Kostja oli kohustatud tasuma üüri vastavalt lepingu punktidele 3.1, 2.1. ja 2.2. Inventar anti kostjale üle aktiga.
3.Teleskooptõstuki üürimise eest esitas hageja kostjale 15. juunil 2019. a arve nr INVO199246 summas 1857.88 eurot maksetähtajaga 15. juuni 2019. a. Kostja tasus 16. augusti 2019. a arve alusel 1443.20 eurot, tasumata jäi 414.68 eurot. Ebaõiged on kostja vastuväited, milliste kohaselt oleks ta tõstuki rentimise eest pidanud tasuma vaid 72 eurot päevas. Hageja pakkus varasemal tõstuki üürimisel märtsis 2019. a üüritasuks 72 eurot päevas tingimusel, et kostja üürib tõstuki vähemalt kuuks ajaks. Kostja tõi aga tõstuki tagasi juba kahe päeva pärast. Hageja nõudis kostjalt tasuna 72 eurot päevas, kuid teavitas, et sellist hinda ta enam ei paku. Kui kostja tuli uuesti inventari üürima, oli koos allahindlusega 25% pakutud hinnaks 100.80 eurot päevas, millega kostja nõustus üleandmise-vastuvõtu akti nr MDR0140179 allkirjastamisel. Tavaline üürihind inventarile oli 128 eurot päevas, millele lisandub kindlustus 5%. Seega ei saanud kostja arvata, et inventari üürihind on sama, mis varasemal üüriteenuse pakkumisel. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ja kostja sõlmisid e-kirjade vahendusel 3. aprillil 2019. a kokkuleppe, mille kohaselt pidi korvtõstuki Dino 260xd üüritasu olema 72 eurot päevas, millele lisandus käibemaks. Puudub vaidlus, et sellises ulatuses on kostja hagejale tasunud. Kostja ei nõustunud, et hageja teatas talle hinnaalanduse mittekehtimisest alates 1. juunist 2019. a ning lepiti kokku üüritasus 100.80 eurot päevas, millele lisandub käibemaks. Hageja ei ole
2-19-135395 tõendanud sellise teate edastamist kostjale. Hageja e-kiri on saadetud alles pärast arve üle vaidluse tekkimist. Hageja ei ole teatanud, et soodsam üüritasu oleks sõltunud üüriperioodist.
5.Hageja 3. aprillil 2019. a saadetud hinnapakkumisest ei nähtu, et tasu pidi kehtima üksnes juhul, kui tõstuk üüritakse vähemalt üheks kuuks. Hageja esitas kostjale 31. mail 2019. a tasumiseks arve INV0197806, millest nähtub, et hageja nõudis kostjalt tasu 70.56 eurot päevas. Kuna kostja ei tunnista põhinõuet, on hageja viivise ja sissenõudekulude hüvitamise nõuded alusetud. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 6. novembri 2020. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 726.99 eurot, millest 414.68 eurot on põhivõlgnevus ja 312.31 eurot on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis; mõistis kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt 414.68 eurolt määraga 0.2% päevas alates 31. jaanuarist 2020. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 102.37 eurot; mõistis kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmise kulu 40 eurot ning viivise võla sissenõudmise kulult alates 31. jaanuarist 2019. a kuni sissenõudmise kulu täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda mõistes kostjalt hageja kasuks välja 420 eurot, millest 200 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 220 eurot on hageja õigusabikulud ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt 420 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
7.Maakohtu põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt teleskooptõstuki rentimise eest üüritasu arvel märgitud suuruses. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt arve tasumisega hilinemise eest viivist ning võla sissenõudmise kulu. Kohus märkis, et vaatamata kohtu 3. juuli 2020. a selgitustele kostjale, ei ole ta enda vastuväiteid hageja nõudele põhistanud ega tõendanud.
8.Maakohus lähtus järgmistest asjas tähtsust omavatest vaidlustamata asjaoludest: - hageja ja kostja allkirjastasid 30. novembril 2018. a kirjaliku üürilepingu, mille alusel pidi kostja üürima hagejalt inventari; - üürilepingu tingimuste kohaselt pidi hageja andma kostjale üüritud inventari üle aktiga, milles märgitakse üüritasu; - hageja esitas kostjale teleskooptõstuki rentimise eest 15. juuni 2019. a arve summas 1857.88 eurot, millest kostja tasus 16. augustil 2019. a 1443.20 eurot ning jättis tasumata 414.68 eurot.
9.Maakohus leidis, et poolte vahel 30. novembril 2018. a sõlmitud lepingus ei leppinud pooled kokku, milline on üürile antud seadmete renditasu suurus, vaid see tuli igakordselt kokku leppida inventari üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Kuna kostja seaduslik esindaja oli lepingu allkirjastanud, oli leping kostjale täitmiseks kohustuslik, sealhulgas osas, mis reguleeris üüritasu maksmise kohustuse osas kokkuleppe sõlmimise viisi. Teleskooptõstuki üleandmisevastuvõtmise aktil oli märgitud, et renditasuks päevas on 128 eurot, millele kostja sai allahindlust 25% ja pidi tasuma seega 100.80 eurot päevas ilma käibemaksuta. Akti on kostja esindajana selles märgitu kohaselt allkirjastanud MH. Seega leppisid pooled akti allkirjastamisel kokku, millises suuruses üüritasu tuli kostjal antud seadme üürimise eest tasuda.
15.juunil 2019. a esitatud arve selgituses oli märgitud, et arve oli esitatud korviga
2-19-135395 teleskooptõstuki rentimise eest, mille kostja esindajana võttis 31. mail 2019. a vastu MH ja 1. juunil 2019. a juhatuse liige HM. Seega järeldas maakohus, et ka kostja juhatuse liige võttis aktiga tõstuki vastu, kuigi vastavat kirjalikku tõendit kohtule esitatud ei ole.
10.Maakohus ei lugenud põhjendatuks kostja väidet, et kuna 31. mai 2019. a aktile andis allkirja kostja töötaja, ei ole kostja seotud aktile märgitud üüritasu suurusega. Maakohus ei nõustunud ka kostja väitega, et pooled leppisid erinevalt kirjalikust lepingust e-kirjade teel kokku edaspidises püsivas renditasu suuruses 82 eurot päevas. Sellist kokkulepet ei nähtu ühestki asjas kogutud tõendist. Hageja ei ole avaldanud kostjale 3. aprilli 2019. a e-kirjas tahet leppida erinevalt kirjalikust lepingust e-kirja teel kokku edaspidises püsivas renditasu suuruses 72 eurot päevas. Kostja ei ole hageja 3. aprilli 2019. a e-kirjale saatnud vastust. 18. juunil 2019. a saatis hageja kostjale e-kirja, milles selgitas, et 72 eurot päevas oli pakkumine eelmisele rendile, kui kostja soovis tõstukit võtta terveks kuuks, aga tõi kahe päeva pärast tagasi. E-kirjas väitis hageja, et teavitas kostjat tõstuki tagastamisel, et järgmisel korral ta suuremat allahindlust pakkuda ei saa. Kuigi e-kiri on saadetud pärast vaidlusaluse arve saatmist, ei saa sellest maakohtu hinnangul järeldada hageja tahet muuta kirjalikus lepingus kokku lepitud üüritasu fikseerimise põhimõtet. Seega pidas maakohus hageja nõuet põhjendatuks.
11.Kuna kohus rahuldas hageja põhinõude, rahuldas maakohus ka viivisenõude. Kostja vastuväiteid tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise osas pidas maakohus põhjendatuteks, sest hageja ei ole põhistanud, millisel alusel on tal õigus nõuda kostjalt tulevikus viivist sõltumata põhinõude suurusest. Seega mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise välja mõista mitte suuremas summas kui 102.37 eurot. Lisaks rahuldas maakohus hageja VÕS § 1131 lg 1 alusel esitatud taotluse ning mõistis kostjalt hageja kasuks sissenõudmiskulude hüvitise 40 eurot koos edasiulatuva viivisega.
12.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus luges hageja põhjendatud menetluskuluks tasutud riigilõivu 200 eurot ning vähendas hageja taotletud õigusabikulusid mõistes kostjalt hageja kasuks kokku menetluskulude hüvitise 420 eurot koos edasiulatuva viivisega. Maakohus märkis, et hageja viidatud maksekäsu kiirmenetluse kulu nõue summas 20 eurot ei ole hagimenetluses põhjendatud menetluskuluks. Apellatsioonkaebus
13.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, millega palus tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
14.Kostja leidis, et maakohus on ebaõigesti lähtunud rendihinna määramisel poolte vahel raamlepingus sätestatud korrast, et üürihind määratakse kindlaks inventari üleandmise aktides ning lähtunud 31. mai 2019. a aktis kajastatud hinnast, sest see on vastuolus VÕS § 13 lg-ga 3. Pooled leppisid hinna 72 eurot päeva kohta erinevalt lepingus sätestatud korras ja mitte vara üleandmise aktis, vaid 3. aprilli 2019. a elektronposti vahendusel. Kostja sai hageja käitumisest aru, et hageja on nõus lepingu muutmisega ja hinnakokkulepete sõlmimisega elektronposti vahendusel, mitte vara üleandmisel. Seega ei saa ei hageja ega ka kohus tugineda sellele, et lepingut võis muuta ainult kirjalikult ja 3. aprilli 2019. a kokkulepe ei kehtinud või prevaleerib selle üle 31. mai 2019. a üleandmisaktis kajastatud hind. Hageja ei ole kostjale 31. mai 2019. a eest kohaldanud üleandmisaktis kajastatud hinda 100.80 eurot päev. Seega ei ole ka hageja ise lähtunud üleandmisaktis kajastatud hinnast. Hageja ei ole tõendanud, et 72-eurone päevahind kehtib ainult siis, kui seadet renditake vähemalt kuuks ajaks; ka ei ole tõendatud, et hageja oleks
2-19-135395 kostjale teatanud sellest, et renditud seadme edasisel rentimisel soodsam hind alates 1. juunist 2019. a ei kehti. Järelikult kehtis soodsam hind ka üürimisel üheks päevaks.
15.Kostja hinnangul leidis maakohus ekslikult, et võla sissenõudekulude hüvitamiseks VÕS § 1131 lg 1 sätestatud suuruses ei pea tõendama mistahes toiminguid või tegelikke kulutusi. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kohtuväliselt võlga sisse nõudnud, mistõttu puudub tal ka õigus võla sissenõudekulude hüvitamisele.
16.Kostja palus tühistada maakohtu otsuse viivise osas, kuna põhinõue ei kuulu rahuldamisele. Lisaks vaidlustas kostja temalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse, sest hagi esitamise kulu on ülepaisutatud – hageja esindaja reaalne ajakulu hagi koostamiseks võis olla üks tund. Vastustaja seisukoht
17.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata või rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
19.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud ja eespool p-s 8 refereeritud vaidlustamata asjaoludest. Ühtlasi tuvastas ja kvalifitseeris maakohus õigesti pooltevahelise teleskooptõstuki üürilepingu ning selle tingimused. Hageja põhinõude õiguslik alus on lisaks poolte hinnakokkuleppele VÕS § 108 lg 1, viivise nõudel VÕS § 113 lg 1 ning sissenõudmiskulude nõudel sama seaduse § 1131 lg 1. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
20.Kolleegium nõustub maakohtuga, et tuvastatud ei ole poolte tahteavaldusi, mis võimaldaks järeldada 30. novembri 2018. a lepingu tingimuse (p 2.1.2), mille kohaselt tuli üüritasu igakordselt kokku leppida inventari üleandmise-vastuvõtmise aktiga, muutmist. Maakohus leidis õigesti, et praegusel juhul ei olnud alust kohaldada VÕS § 13 lg-t 3, millele kostja tugineb, sest kostja väidetud tahteavaldust muuta hinnakokkulepete sõlmimise korda hageja 3. aprilli 2019. a e-kirjast ei nähtu. Vaidlustatud ei ole maakohtu tuvastatut, et hageja teatas 3. aprillil 2019. a kostjale saadetud e-kirjas (dtl 61), et Dino 260xd hind on 72 eurot päevas, millele lisandub käibemaks. Maakohus märkis õigesti, et e-kirjas ei olnud märgitud, et hind kehtib vaid tõstuki pikaajalise rentimise korral. Samas nähtub hageja esitatud rendi broneeringu dokumendist nr RES034179 (dtl 72), et kostja pidi rentima teleskooptõstuki alates 2. maist 2019. a kuni 31. maini 2019. a hinnaga 72 eurot päevas. Kolleegium nõustub maakohtuga, et antud tõenditest kogumis võib järeldada, et hageja tegi kostjale üüritasu sooduspakkumise, kuna kostja oli broneerinud tõstuki pikaajaliseks rentimiseks. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas kohtu ette toodud asjaolude ning esitatud tõendite alusel ei saa järeldada, et hageja
2-19-135395 ja kostja oleksid sellega muutnud lepingu tingimust, et üüritasu lepitakse igakordselt täiendavalt kokku. Hageja e-kirjast ei nähtu ettepanekut muuta üüritasu kokkuleppimise korda ja seda, et teine pool oleks sellise ettepaneku selgesõnaliselt vastu võtnud. Selleks, et tekiks poolte kokkulepe, peab esinema kaks kattuvat tahteavaldust, millest nähtub poolte tahe olla tahteavalduste ja pakkumusele nõustumuse andmise tagajärjel tekkiva lepinguga õiguslikult seotud. Selliseid kostja väidetud sisuga kattuvaid tahteavaldusi käesoleva tsiviilasja raames esitatud tõenditest ei nähtu, nagu leidis õigesti maakohus. Põhinõude rahuldamise tõttu on põhjendatud ka hageja viivisenõude rahuldamine.
21.Kuna hageja võib nõuda viivist ja kostja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses, on maakohus õigesti rahuldanud hageja VÕS § 1131 lg 1 alusel esitatud 40 euro suuruse sissenõudmiskulude saamise nõude. Kolleegium selgitab, et osundatud sätte kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses alati, kui tal on õigus nõuda viivist. Nõude eelduseks ei ole tegelik kahju tekkimine, mistõttu on ekslik kostja arusaam, et hageja pidi tõendama, et ta tegelikult võla sissenõudmisega seotud kulusid kandis.
22.Kostja vaidlustas ka menetluskulude rahalise kindlaksmääramise ja leidis, et hagi koostamisele ja tõenditele ei saanud kuluda rohkem kui üks tund. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKo, 18.12.2012, 3-2-1-171-12, p 13). Kontrollides maakohtu hinnangut hageja lepingulise esindaja hagi koostamisele kulunud ajakulule, leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu on kooskõlas ka dokumendi sisu ja mahuga, mistõttu ei pea kolleegium põhjendatuks sekkuda maakohtu vastavasse diskretsiooniotsustusse. Kolleegium nõustub vastavas osas maakohtu põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg-st 6 koosmõjus §-ga 659). Menetluskulud
23.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda.
jätab
ringkonnakohus
24.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
25.Hageja 17. aprilli 2023. a menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetluse kuludeks esindajakulu kokku 876 eurot: kohtuotsusega tutvumine ja analüüs 0.5 tundi, konsultatsioon kliendiga 0.15 tundi; kostja kaebusega tutvumine ja analüüs 1.5 tundi, kliendiga nõupidamine 0.5 tundi ja vastuse koostamine 3.5 tundi; kohtumäärusega (8. oktoober 2021. a) tutvumine 0.15 tundi ja kliendiga nõupidamine 0.25 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine 0.75 tundi. Kokku kulus hageja lepingulisel esindajal 7.3 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnihind oli 120 eurot, millele ei lisandu käibemaksu.
26.Kostja hageja menetluskulude nimekirja kohta seisukohta ei esitanud.
27.Kolleegium leiab, et hageja menetlustoimingutele kulunud aeg on arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu põhjendatud ja vajalik osaliselt. Arvestades nii
2-19-135395 apellatsioonkaebuse kui ka apellatsioonkaebuse vastuse sisu, mis kordavad menetlusosaliste maakohtus väljendatud seisukohti, ning menetlusdokumentide mahtu, peab kolleegium põhjendatuks kostja kaebusega tutvumisele, selle analüüsile, kliendiga nõupidamisele ja vastuse koostamisele kulunud ajaks 4.5 tundi. Seega vähendab ringkonnakohus nimetatud toimingutele kulunud aega (5.5 tundi) ühe tunni võrra. Lisaks on ringkonnakohtu hinnangul täielikult põhjendamatu 8. oktoobri 2021. a kohtumääruse tutvumisele ja sellega seoses kliendiga nõupidamisele kulunud aeg 0.4 tundi, kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei ilmne, et kohus oleks 8. oktoobril 2021. a või vahetult selle eel koostanud ühtegi määrust. Ainuke ringkonnakohtu menetluses tehtud määrus on 17. detsembri 2020. a menetlusse võtmise määrus, mille hageja lepinguline esindaja sai kätte 18. detsembril 2020. a. Seega on hageja lepingulise esindaja menetlustoimingutele kulunud põhjendatud ja vajalik ajakulu 5.9 tundi (7.3 – 1 – 0.4). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksu ei lisanud) ei ületa toimingute tegemise ajal kehtinud keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu peab ringkonnakohus seda põhjendatuks. Hageja tõi välja, et ei taotle menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Eelnevast tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalik kulu apellatsioonimenetluses 708 eurot (5.9 tundi x 120 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
28.Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.