Tsiviilasja number Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohus Kohtunik Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Asja lahendamise viis
2-23-147499 15.08.2025 Tallinn, kohtukantselei kaudu Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Priit Palmiste AS SEB Pank hagiavaldus L. K. vastu võlgnevuse nõudes 511,40 eurot Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepingulised esindajad K. H. ja M. V. Kostja: L. K. (isikukood XXX) Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja, AS SEB Pank (registrikood 10004252) hagi kostja, L. K. (isikukood XXX) vastu täies ulatuses.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 511,05 eurot, intressid 0,33 eurot ja teenustasu 0,02 eurot.
3.Menetluskulud jätta kostja kanda.
4.Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahalise suurusena 175 eurot (tasutud riigilõiv).
5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 175 eurot.
Rahuldada hageja 04.03.2025. a taotlus kuulutada menetlus kostja arvelduskonto väljavõtte osas kinniseks.
Tsiviilasi nr 2-23-147499 Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.AS SEB Pank (hageja) esitas 02.04.2024 Harju Maakohtule hagi L. K. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 08.08.2007. a eraisiku arvelduslaenu lepingu nr A070023284. Lepingu alusel avas hageja kostja arvelduskontol arvelduslaenu limiidi 11 000 Eesti krooni ehk 702,16 euro ulatuses, mis võimaldas kostjal kasutada oma arvelduskonto jäägist laenulimiidi võrra suuremat summat lepingus määratud tähtaja jooksul. Lepingus lepiti kokku aastases intressimääras 17% ja limiiditasus 1%, ning nende tasumises 6. kuupäevaks. Vastavalt lepingu punktile 3.2.2 kohustus kostja lepingus kokku lepitud laenutähtpäeval 08.08.2008 tagastama hagejale laenulimiidi kasutatud osa, tagades oma kontol raha olemasolu vähemalt laenu ja muude lepingust tulenevalt hagejale võlgnetavate maksete summa ulatuses. Lepingu punkti 6.2 kohaselt juhul, kui kumbki lepingu pool ei ole vähemalt üks kuu enne laenutähtpäeva teatanud teisele poolele oma soovist lepingut lõpetada ning eeldusel, et laenutähtpäevaks ei ole tekkinud asjaolusid, mis annavad hagejale õiguse vastavalt lepingu punktile 18 lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, pikeneb laenu tagastamise tähtaeg laenutähtpäeva saabumisel 12 kuu võrra. Laenu tagastamise tähtaja igakordsel pikendamisel tasub kostja hagejale lepingu pikenemise tasu 1% laenulimiidist, kuid mitte vähem kui 110 Eesti krooni (ehk 7,03 eurot). Nimetatud alusel pikenes laenu tagastamise tähtaeg, kuid 03.07.2023 edastas hageja kostjale teate, et hageja ei soovi lepingut pikendada ning leping lõpeb laenutähtpäeval 08.08.2023. Leping lõppes 08.08.2023 laenutähtpäeva saabumisega. 17.10.2023 seisuga ei olnud kostja lepingust tulenevat kohustust hageja ees täitnud, mistõttu saatis hageja kostjale nõude võlgnevuse tasumiseks ning andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 16.11.2023. Antud tähtajaks kostja võlgnevust ei tasunud.
2.Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 511,05 eurot, intressid 0,33 eurot ja teenustasu (limiiditasu) 0,02 eurot.
3.Hageja on 04.03.2025. a esitanud taotluse kuulutada menetlus kostja pangakonto väljavõtte osas kinniseks. Kostja seisukohad
4.Kostja on seisukohad esitanud 13.09.2024 ja 27.09.2024, millest kohus saab aru, et kostja leiab, et nõue on aegunud.
Tsiviilasi nr 2-23-147499
Menetluse käik
5.Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2 kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6.Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-2316, p 16).
7.Eeltoodust tulenevalt menetleb kohus asja lihtmenetluses ning teeb kohus otsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
8.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10, § 637 lg 21). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
10.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja: põhivõlgnevus 511,05 eurot, intressid 0,33 eurot, teenustasu 0,02 eurot.
11.Kohus tuvastab, et: a) AS SEB Pank ja kostja sõlmisid 08.08.2007. a eraisiku arvelduslaenu lepingu nr A070023284, mille alusel avas hageja kostja arvelduskontol arvelduslaenu limiidi 11 000 Eesti krooni ehk 702,16 euro ulatuses. Laenulimiidi kasutamise eest kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt intressi ning limiiditasu. Lepingus lepiti kokku aastases intressimääras 17% ja teenustasus 1% ning nende tasumises 6. kuupäevaks. Lepingus lepiti kokku laenu tagastamise tähtajas 08.08.2008, kuid laenu tagastamise tähtaeg pikenes vastavalt lepingu punktile 6.2 ning uueks laenu tagastamise tähtpäevaks sai 08.08.2023 (dtl 101-105). b) Leping lõppes 08.08.2023 laenutähtpäeva saabumisega. c) 17.10.2023 seisuga ei olnud kostja lepingust tulenevat kohustust hageja ees täitnud, mistõttu saatis hageja kostjale nõude võlgnevuse tasumiseks ning andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 16.11.2023 (dtl 115) d) Hageja on põhinõude kujunemise tõendamiseks esitanud laenukannete väljavõtte, millelt nähtub, et kostja asus arvelduskrediiti kasutama alates 15.08.2007 ning lepingu
Tsiviilasi nr 2-23-147499 lõppemise seisuga oli kostjal arvelduslimiidist kasutusele võetud ja hagejale tagastamata 511,05 eurot (dtl 116-151). e) Hageja on intressinõude kujunemise tõendamiseks esitanud intressiarvestuse (dtl 152). f) Hageja teostas kostja maksevõimelisuse kontrolli (dtl 180-184): -
süsteem tegi automaatselt välistuste kontrollid;
-
arvutati kostja arvelduskonto kuue kuu väljavõtte alusel keskmine kuu kreeditkäive;
-
arvutati kostja vaba netosissetulek (s.o krediitkäive, millest on lahutatud laenude ja liisingute kuumaksed);
12.Pooltevaheline leping on tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes.
13.Tarbijakrediidilepingu puhul peab kohus kontrollima lepingu kehtivust ja intressikokkuleppe kehtivust, st krediidi kulukuse määra ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist.
14.Käesolevas asjas on oluline, et leping sõlmiti 08.08.2007. Kohus märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõte nähti seaduses ette 01.07.2011, kui jõustusid VÕS § 4031 ja (praeguseks kehtetu) § 4032. Krediidi kulukuse määra ülempiir sätestati 01.07.2015 jõustunud VÕS §-s 4062. Riigikohus on selgitanud, et enne erisätete jõustumist sõlmitud lepingutele ei saa neid sätteid kohaldada, kuna seadus ei anna selleks alust (vt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 25.3). Kuivõrd vaidlusalune laenuleping sõlmiti 08.08.2007, s.o enne vastutustundliku laenamise põhimõtte ja krediidi kulukuse määra ülempiiri jõustumist, tuleb lepingu kehtivust ja intressikokkulepet hinnata lepingu sõlmimise ajal kehtinud õiguse alusel. Kohus leiab, et hageja ei ole rikkunud tolleaegseid tarbijakrediidilepingutele kohaldunud sätteid ning lepingus kokkulepitud intressimäär on kehtiv.
15.Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude lepingulisel alusel. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 396 lg-ga 1 ning 08.08.2007. a sõlmitud eraisiku arvelduslaenu lepingu nr A070023284 alusel. Selle eeldused on järgmised: 1) kehtiv leping; 2) raha maksmise kohustus; 3) kohustuse sissenõutavaks muutumine; 4) kohustuse rikkumine; 5) ei ole vabandatav.
16.Eespool tuvastas kohus, et pooled sõlmisid 08.08.2007 eraisiku arvelduslaenu lepingu nr A070023284, mille alusel avas hageja kostja arvelduskontol arvelduslaenu limiidi 11 000 Eesti krooni ehk 702,16 euro ulatuses. Hageja on põhinõude kujunemise tõendamiseks esitanud laenukannete väljavõtte, millelt nähtub, et kostja asus arvelduskrediiti kasutama alates 15.08.2007 ning lepingu lõppemise seisuga oli kostjal arvelduslimiidist kasutusele võetud ja hagejale tagastamata 511,05 eurot (dtl 116-151). Eeltooduga on kohtu hinnangul tõendatud võlasuhte olemasolu hageja ja kostja vahel tagastamata krediidisumma osas 511,05 eurot.
17.Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi 17% aastas. Intressinõuet summas 0,33 eurot on hageja tõendanud hagiavalduse lisaga 5 (dtl 152).
Tsiviilasi nr 2-23-147499
18.Lepingu p 5.1 kohaselt oli limiiditasu (teenustasu) määr 1% aastas arvelduslaenu limiidi summalt (11 000 krooni ehk 702,16 eurot), mis teeb aastaseks limiiditasuks 7,02 eurot ja päevamääraks 0,0192 eurot. Lepingu p 5.2 ja 5.3 järgi arvestatakse limiiditasu ühe kuu kaupa ning maksetähtaeg on iga kuu 6. kuupäev. Kuigi hageja ei ole esitanud eraldi limiiditasu arvestust, järeldab kohus lepingu tingimustest ja esitatud asjaoludest, et hageja nõutav 0,02 euro suurune limiiditasu vastab ühe päeva tasule ajavahemikust pärast viimast limiiditasu maksepäeva (06.08.2023) kuni lepingu lõppemiseni (08.08.2023). Kohus leiab, et see nõue on kooskõlas lepingu tingimustega ning seega põhjendatud.
19.Eeltoodust tulenevalt on kostja rikkunud enda kohustust tagastada arvelduskrediit ning maksta sellelt intressi ja teenustasu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tulenevalt VÕS § 82 lg 1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Nõue on muutunud lepingu lõppemisega 08.08.2023 täies ulatuses sissenõutavaks. Kohus ei ole tuvastanud, et kostja poolne kohustuse rikkumine oleks vabandatav VÕS § 103 lg 1 mõttes. Rahalise kohustuse rikkumine ei saa üldjuhul olla vabandatav. Seega tuleb kostja lugeda kohustuse rikkumise eest vastutavaks. Eeltoodust tulenevalt võib hageja nõuda kostjalt nii põhivõla, intressimakse kui ka teenustasu kohustuse täitmist. Seega on kohtu hinnangul hageja nõue põhivõla 511,40 eurot, intressi 0,33 eurot, teenustasu 0,02 eurot osas tõendatud ja õiguslikult põhjendatud. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
20.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et kostja võlgneb hagejale tagastamata krediidisumma 511,05 eurot, intressid 0,33 eurot, teenustasud 0,02 eurot.
21.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lõike 1 esimese lause kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Leping lõppes 08.08.2023 laenutähtpäeva saabumisega. Seega algas kolmeaastane aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 1 järgi 09.08.2023, mil tagastamata laen ja kõrvalnõuded muutusid sissenõutavaks. Hageja esitas kostja vastu laenulepingust tuleneva võla saamiseks hagi kohtule 02.04.2024. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Kuna hagiavalduse esitamisega aegumine peatus, ei ole kolmeaastane aegumistähtaeg möödunud ning haginõue ei ole aegunud.
22.Kohus rahuldab hageja 04.03.2025. a esitatud taotluse ning kuulutab TsMS § 38 lg 1 p 6 alusel menetluse kinniseks osas, mis puudutab kostja arvelduskonto (EEXXX) väljavõtet. Hageja tugines oma taotluses asjaolule, et tegemist on pangasaladusega. Menetluskulude kindlaksmääramine
23.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS
Tsiviilasi nr 2-23-147499 § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda.
24.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on märkinud, et tema menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt) Priit Palmiste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.