AS-i SEB Pank hagi K.I vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.08.2025 otsus (lihtmenetlus)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
K.I apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
511 eurot 40 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepingulised esindajad Kaidi Hinno ja Martin Velling Kostja K.I (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta K.I apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 15.08.2025 otsuse peale menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud K.I kanda. AS-il SEB Pank ei ole apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib esitada määruskaebuse, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
2-23-147499 on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS SEB Pank (avaldaja, hageja) esitas 23.11.2023 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse K.I-lt (võlgnik, kostja) 694,22 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 27.11.2023 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning edastas asja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 02.04.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu 511,40 euro saamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 08.08.2007 eraisiku arvelduslaenu lepingu nr A070023284. Lepingu alusel avas hageja kostja arvelduskontol arvelduslaenu limiidi 11 000 Eesti krooni ehk 702,16 euro ulatuses, mis võimaldas kostjal kasutada oma arvelduskonto jäägist laenulimiidi võrra suuremat summat lepingus määratud tähtaja jooksul. Lepingus lepiti kokku aastane intressimääras 17% ja limiiditasu 1%, ning nende tasumise tähtaeg. Vastavalt lepingu punktile 3.2.2 kohustus kostja lepingus kokku lepitud laenutähtpäeval 08.08.2008 tagastama hagejale laenulimiidi kasutatud osa, tagades oma kontol raha olemasolu vähemalt laenu ja muude lepingust tulenevalt hagejale võlgnetavate maksete ulatuses. Lepingu punkti 6.2 kohaselt juhul, kui kumbki lepingu pool ei ole vähemalt üks kuu enne laenutähtpäeva teatanud teisele poolele oma soovist leping lõpetada ning eeldusel, et laenutähtpäevaks ei ole tekkinud asjaolusid, mis annavad hagejale õiguse vastavalt lepingu p-e 18 lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, pikeneb laenu tagastamise tähtaeg laenutähtpäeva saabumisel 12 kuu võrra. Laenu tagastamise tähtaja igakordsel pikendamisel tasub kostja hagejale lepingu pikenemise tasu 1% laenulimiidist, kuid mitte vähem kui 110 Eesti krooni (ehk 7,03 eurot). Nimetatud alusel pikenes laenu tagastamise tähtaeg. 03.07.2023 edastas hageja kostjale teate, et hageja ei soovi lepingut pikendada ning leping lõpeb laenutähtpäeval 08.08.2023. Leping lõppes 08.08.2023 laenutähtpäeva saabumisega. 17.10.2023 seisuga ei olnud kostja lepingust tulenevat kohustust hageja ees täitnud. Hageja esitas kostjale võla tasumise nõude ning andis kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks kuni 16.11.2023. Kostja ei tasunud selleks tähtajaks võlga.
2.2.Hageja esitas 04.03.2025 taotluse kuulutada menetlus kostja pangakonto väljavõtte osas kinniseks. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et nõue on aegunud. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 511,05 eurot, intressid 0,33 eurot ja teenustasu 0,02 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, määras need rahaliselt kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja tasutud 2
2-23-147499 riigilõivu 175 eurot. Maakohus rahuldas hageja 04.03.2025 taotluse ning kuulutas menetluse kostja arvelduskonto väljavõtte osas kinniseks.
4.1.Maakohus selgitas, et nõude suurusest tulenevalt menetleb ta seda lihtsustatud korras (TsMS § 405 lg 1). Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10, § 637 lg 21).
4.2.Maakohus tuvastas menetluses järgmised asjaolud: -
AS SEB Pank ja kostja sõlmisid 08.08.2007 eraisiku arvelduslaenu lepingu nr A070023284, mille alusel hageja avas kostja arvelduskontol 11 000 Eesti krooni ehk 702,16 euro ulatuses arvelduslaenu limiidi. Laenulimiidi kasutamise eest kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt intressi ning limiiditasu. Lepingus lepiti kokku aastane intressimäär 17% ja teenustasu 1% ning nende tasumine 6. kuupäevaks. Lepingus lepiti kokku, et laen tuleb tagastada 08.08.2008. Kuid laenu tagastamise tähtaeg pikenes vastavalt lepingu punktile 6.2 ning uueks laenu tagastamise tähtpäevaks sai 08.08.2023.
-
Leping lõppes 08.08.2023 laenutähtpäeva saabumisega;
-
17.10.2023 seisuga ei olnud kostja lepingust tulenevat kohustust hageja ees täitnud ning ei tasunud võlga ka täiendava tähtaja jooksul 16.11.2023;
-
hageja on põhinõude kujunemise tõendamiseks esitanud laenukannete väljavõtte, millelt nähtub, et kostja asus arvelduskrediiti kasutama alates 15.08.2007 ning lepingu lõppemise seisuga oli kostjal arvelduslimiidist kasutusele võetud ja hagejale tagastamata 511,05 eurot;
-
hageja esitas intressinõude kujunemise tõendamiseks intressiarvestuse;
-
hageja teostas kostja maksevõimelisuse kontrolli.
4.3.Maakohus leidis, et poolte vahel oli tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Leping sõlmiti 08.08.2007, s.t ajal, kui vastutustundliku laenamise põhimõtet ei olnud veel seaduses sätestatud (vastutustundliku laenamise sätted kehtestati alles 01.07.2011 ning jõustusid VÕS § 4031 ja (praeguseks kehtetu) § 4032). Krediidi kulukuse määra ülempiir sätestati 01.07.2015 jõustunud VÕS §-s 4062. Kohtupraktikas on selgitatud, et enne erisätete jõustumist sõlmitud lepingutele ei saa neid sätteid kohaldada, kuna seadus ei anna selleks alust (vt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 25.3). Kuna vaidlusalune laenuleping sõlmiti 08.08.2007, s.o enne vastutustundliku laenamise põhimõtte ja krediidi kulukuse määra ülempiiri jõustumist, tuleb lepingu kehtivust ja intressikokkulepet hinnata lepingu sõlmimise ajal kehtinud õiguse alusel. Maakohus leidis, et hageja ei ole rikkunud tolleaegseid tarbijakrediidilepingutele kohaldunud sätteid ning lepingus kokkulepitud intressimäär on kehtiv.
4.4.Maakohus leidis, et hageja nõue kuulub rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 396 lg-ga 1 ning 08.08.2007 sõlmitud eraisiku arvelduslaenu lepingu nr A070023284 alusel. Hageja esitas põhinõude kujunemise tõendamiseks laenukannete väljavõtte, millelt nähtub, et kostja asus arvelduskrediiti kasutama alates 15.08.2007 ning lepingu lõppemise seisuga oli kostjal arvelduslimiidist kasutusele võetud ja hagejale tagastamata 511,05 eurot. Seega on võlasuhte olemasolu hageja ja kostja vahel tõendatud tagastamata krediidisumma s.o
3
2-23-147499 511,05 euro ulatuses. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi 17% aastas. Intressinõuet summas 0,33 eurot on hageja tõendanud hagiavalduse lisaga 5.
4.5.Lepingu p 5.1 kohaselt oli limiiditasu (teenustasu) määr 1% aastas arvelduslaenu limiidi summalt (11 000 krooni ehk 702,16 eurot), mis teeb aastaseks limiiditasuks 7,02 eurot ja päevamääraks 0,0192 eurot. Lepingu p 5.2 ja 5.3 järgi arvestatakse limiiditasu ühe kuu kaupa ning maksetähtaeg oli iga kuu 6. kuupäev. Kuigi hageja ei ole esitanud eraldi limiiditasu arvestust, järeldas maakohus lepingu tingimustest ja esitatud asjaoludest, et hageja nõutav 0,02 euro suurune limiiditasu vastab ühe päeva tasule ajavahemikust pärast viimast limiiditasu maksepäeva (06.08.2023) kuni lepingu lõppemiseni (08.08.2023). Maakohus leidis, et see nõue on kooskõlas lepingu tingimustega ning seega põhjendatud. Nõue muutus lepingu lõppemisega 08.08.2023 täies ulatuses sissenõutavaks. Maakohus ei tuvastanud, et kostja poolne kohustuse rikkumine oleks vabandatav VÕS § 103 lg 1 mõttes. Eeltoodust tulenevalt võib hageja nõuda kostjalt nii põhivõla, intressimakse kui ka teenustasu kohustuse täitmist.
4.6.Kokkuvõttes leidis maakohus, et kostja võlgneb hagejale tagastamata krediidisumma 511,05 eurot, intressid 0,33 eurot ja teenustasu 0,02 eurot.
4.7.Maakohus leidis kostja aegumise vastuväite osas, et kuna laenu tagastammise tähtaeg saabus 09.08.2023 ning hageja esitas kohtule hagi 02.04.2024, siis ei ole tehingust tuleneva nõude kolmeaastane aegumistähtaeg (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1) möödunud ning nõue ei ole aegunud.
4.8.Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda ning määras need rahaliselt kindlaks. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 175 eurot. Muid menetluskulusid hagejal ei olnud. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles leidis, et maakohus on tõendeid vääralt hinnanud ning see on mõjutanud oluliselt kohtulahendit. Kostja soovis esitada lisatõendeid, mis tõendavad, et hageja nõue on põhjendamatu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 2 ja lg 21 ja alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas on hagihind 511,40 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
4
2-23-147499
8.Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 637 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui see on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist.
9.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse taotlust, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldanud ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis oleks kaasa toonud ebaõige otsuse. Samuti ei ole maakohus ületanud diskretsiooni piire menetluskulude kindlaksmääramisel. Lisaks eelnevale on apellatsioonkaebus esitatud hilinenult. Avaliku etoimiku kohaselt sai kostja apellatsioonkaebuse kätte 15.08.2025. Seega saabus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 15.09.2025. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja oleks esitanud TsMS § 67 lg 1 alusel apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Kostja esitas apellatsioonkaebuse alles 15.01.2026. Seega tuleb apellatsioonkaebuse menetlemisest keelduda ka selle hilinenult esitamise tõttu.
10.Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja ja kostja vahel oli tarbijakrediidileping ning lepingust tulenevad kohustused muutusid sissenõutavaks 09.08.2023. Kolleegium nõustub ka maakohtu seisukohaga, et hageja nõue ei ole aegunud.
12.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
13.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlemisest, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Määrus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
14.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on võib kostja esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.