Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1(4)

2-19-7255

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on P K hagi V D ja G D vastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja esitas kohtule avalduse, milles võttis hagi tagasi kostja I osas ning teatas, et Harju Maakohus 03. juuli 2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-4186 mõistis välja kostjalt II hageja kasuks 3200 eurot.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi kostja I osas tuleb jätta läbivaatamata ja tsiviilasja menetlus kostja II osas lõpetada. Hagi läbivaatamata jätmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hageja esitas kohtule avalduse, milles võttis hagiavalduse kostja I osas tagasi. Hageja võttis hagi tagasi omal soovil. Hagiavaldus on kostjale I kätte toimetamata ning seega on hagejal õigus hagi tagasi võtta ilma kostja I nõusolekuta. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Kohus leiab, et hagi kostja I osas tuleb jätta läbivaatamata. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluse lõpetamine TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Hageja teatas kohtule, et Harju Maakohus 03. juuli 2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-4186 mõistis välja kostjalt II hageja kasuks 3200 eurot. Kohus tuvastas, et kohtute infosüsteemis (KIS) kohaselt on Harju Maakohtu 03. juuli 2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-4186 hageja poolt esitatud tsiviilhagi rahuldatud TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning mõistnud VÕS § 1043 alusel kostjalt II välja hageja kasuks 3200 eurot. Kohtuotsus jõustus 24. juulil 2020. Käesolevas tsiviilasjas palub hageja mõista välja kostjatelt solidaarselt 3200 eurot samade faktiliste asjaolude alusel. Seega on hagis esitatud nõuded kostja II osas, mis on 03. juuli 2020 jõustunud lahendiga (tsiviilhagi kriminaalasjas) samade poolte vahel (hageja ja kostja II) samal alusel (07. aprillil 2017 sularahaautomaatist hageja raha võtmine) sama hagieseme (3200 euro kahju nõudes) üle juba lahendatud.

2(4)

2-19-7255 Kohus leiab, et kriminaalasjas nr 1-20-4186 on tehtud lõpplahend tsiviilhagi rahuldamise osas, mis välistab samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle uuesti kohtusse pöördumise ning menetlus käesolevas tsiviilasjas kostja II osas tuleb lõpetada. TsMS § 431 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse määrusega. Kohus selgitab, et TsMS § 432 esimese lause kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluskulud TsMS § 168 lg 2 tulenevalt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 168 lg 4, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna hageja soovib hagi kostja I osas tagasi võtta omal soovil ja kostja II osas lõpetab kohus asjas menetluse, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kuna kohus jätab kõik menetluskulud hageja kanda, tuleb jätta hageja taotluse menetluskulude kostjalt II väljamõistmiseks rahuldamata. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kostjale I menetlusest teatada ei õnnestunud, kostja II ei vastanud kohtule ning kohus eeldab, et kostjatel menetluskulud puuduvad. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostjad oleksid teinud toiminguid, millega kaasnevad nendele kohtukulud. Seega menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Menetlusabi Kohus tuvastas, et kohus andis hagejale tähtaja tõlkekulude ettemaksu tasumiseks. Hageja tasus kohtule ettemaksu summas 25 eurot vastuse tõlkimiseks. Tõlkebüroo edastas kohtule vastuse tõlked ja arve summas 28,19 eurot. Kohus andis hagejale tähtaeg tõlkekulude täiendavate ettemaksu summas 3,19 eurot tasumiseks. Hageja esitas kohtule menetlusabi taotluse, milles palus vabastada teda menetluskulude kandmisest menetlusdokumentide kättetoimetamisel kostjatele välisriigis ja tõlkekulude kandmisest menetlusdokumentide tõlkimisel. Viru Maakohus andis 03. märtsi 2020 määrusega hagejale menetlusabi osaliselt, vabastas hagejat täielikult tsiviilasjas menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest ning mitte vabastas hagejat tsiviilasjas menetluskulude kandmisest menetlusdokumentide kättetoimetamisel kostjatele välisriigis. Viru Maakohus 20. jaanuari 2020 määrusega maksis välja M OÜ-le menetlusdokumendi tõlke eest tasu kokku summas 28,19 eurot, sealhulgas tasu summas 3,19 eurot riigi vahendite arvelt. Vastavalt TsMS § 190 lg 4, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

3(4)

2-19-7255 Kohus jättis hageja menetluskulud tema enda kanda ning kuna hageja sai osaliselt menetlusabi tsiviilasjas menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisel, mõistetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud hagejalt välja riigituludesse täies ulatuses. Hagejal on kohustus hüvitada Eesti Vabariigile menetlusdokumendi tõlke eest tasumata 3,19 eurot (28,19-25). Vastavalt TsMS § 179 lg 1, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Menetluskulude riigituludesse väljamõistmise lahendab kohus eraldi määrusega. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.