Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Menetluskulude jaotus

2-18-6236 Menetluskulud jätta 1⁄4 ulatuses kostja R L kanda ja 1⁄4 ulatuses kostja E P ́a kanda.

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; AS Luminor Bank – EE221700017003510302. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

2-18-6236 menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Harju Maakohtu menetluses on osaühingu Hellenica (edaspidi OÜ Hellenica) hagi K L, aktsiaseltsi SEB Liising (edaspidi AS SEB Liising), R L ja E P ́a vastu, milles hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista kahjuhüvitise 12 500 eurot või alternatiivselt kohustada kostjat 1 soetama hagejale kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest hävinud sõiduauto asendamiseks samaväärne sõiduauto või alternatiivselt kohustada kostjat 2 soetama hagejale kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest hävinud sõiduauto asendamiseks samaväärne sõiduauto. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue asjaolust, et 11.07.2017 süttis põlema xxxx elamu juures pargitud sõiduauto xxxx, mille omanikuks on kostja 2 ja vastutavaks kasutajaks kostja 1. Sõiduauto xxxx põlemise tõttu sai kahjustada ka hagejale kuuluv auto xxxx, mis hävis taastamiskõlbmatuks. Sõiduauto xxxx süütamises on süüdi tunnistatud kostjad 3 ja 4. Hageja on seisukohal, et kostjate tegevuse tulemusena on talle tekitatud kahju 12 500 euro ulatuses. Kostjad 1 ja 2 on kohtule esitatud vastuväidetes märkinud, et nemad hagi ei tunnista. Kostjale 3 on hagiavaldus kätte toimetatud 27.02.2019. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja 3 ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hageja poolt 19.06.2020 esitatud hagiavalduse terviktekst on kostjale 3 kätte toimetatud 07.07.2020. Hagiavalduse terviktekstile vastamise tähtaeg oli 30 päeva. Kostja 3 ei ole ka hagiavalduse terviktekstile vastanud. Kostjale 4 on hagiavaldus kätte toimetatud 13.04.2019. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja 4 ei ole hagile tähtaegselt vastanud. 19.06.2020 hagiavalduse terviktekst kätte toimetatud 07.07.2020. Hagiavalduse terviktekstile vastamise tähtaeg oli 30 päeva. Kostja 4 ei ole ka hagiavalduse terviktekstile vastanud. 15.10.2020 on hageja kohtule esitanud täiendava selgituse kahjunõude kujunemise kohta. Nimetatud vastus koosneb sisuliselt erinevates hageja varasemates menetlusdokumentides esitatud selgitustest ja nimetatud selgituste täpsustustest. Kuna hageja varasemad menetlusdokumendid on kostjatele 3 ja 4 kätte toimetatud ja neil oli võimalus hageja seisukohtadele vastuväiteid esitada, kuid kostjad 3 ja 4 ei ole soovinud hageja nõudele ega hageja seisukohtadele vastata, siis ei pidanud kohus vajalikuks kostjatelt 3 ja 4 hageja 15.10.2020 täiendavate selgituste osas seisukohta küsida.

2-18-6236 Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 127 lg 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja on palunud kostjatelt solidaarselt välja mõista temale tekitatud kahju hüvitamiseks 12 500 eurot. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et nimetatud kahju tekkis talle seoses talle kuulunud sõiduauto xxxx hävimisega, kuna kostjad 3 ja 4 süütasid põlema hagejale kuulunud sõiduauto lähedale pargitud sõiduauto xxxx, mille omanikuks on kostja 2 ja vastutavaks kasutajaks kostja 1 ning põlengus sai kannatada ka hagejale kuulunud auto, mis hävis taastamiskõlbmatuks. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi kostjate 3 ja 4, s.o R L ja E P ́a vastu esitatud nõude osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb R L ́lt ja E P ́alt solidaarselt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 12 500 eurot. Menetlus kostjate 1 ja 2 vastu esitatud nõude osas jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 165 lg 1 kui otsus on tehtud kaashagejate või –kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või –kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena. TsMS § 177 lg 1 p 2 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 177 lg 2 kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus leiab, et kuna hageja esitas kostjate vastu solidaarse nõude 12 500 euro väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas kostjate 3 ja 4 vastu esitatud nõude osas, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 1⁄4 ulatuses kostja 3 kanda ja 1⁄4 ulatuses kostja 4 kanda. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

2-18-6236 menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.