Aktiva Finance Group OÜ hagi S.U vastu põhivõla 6032 euro 43 sendi, intressi, viivise, lepingu haldustasu ja sissenõudmiskulude saamiseks
Tsiviilasja hind
10 521 eurot 02 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: S.U (isikukood XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
22. mai 2025; edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista S.U-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 7365 eurot 44 senti (s.o põhinõue 5669 eurot 33 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 1646 eurot 11 senti ja sissenõudmiskulud 50 eurot).
3.Mõista S.U-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (5669 eurolt 33 sendilt) alates 29. maist 2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta täielikult rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ intressinõue (361 eurot 39 senti) ja lepingu haldustasu nõue (6 eurot). Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ põhinõue 363 euro 10 sendi ulatuses, sissenõutavaks muutunud viivisenõue 1405 euro 11 sendi ulatuses ning edasiulatuva viivise nõue seadusjärgset määra ületavas osas.
5.Jätta menetluskuludest 80% S.U ja 20% Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Mõista S.U-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 920 eurot.
7.Mõista S.U-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (920 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
8.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada otsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus
kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 28. mail 2024 Tartu Maakohtule S.U (kostja) vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 6032 eurot 43 senti, intressi 361 eurot 39 senti, sissenõudmiskulud 50 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 3051 eurot 72 senti, samuti viivise põhinõudelt alates 29. maist 2024 kuni põhinõude täitmiseni määras 16,90% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bigbank AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 27. oktoobril 2020 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-20018253, mille alusel väljastas esialgne võlausaldaja kostjale laenu 6250 eurot. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 15. jaanuarist 2021 kuni 15. novembrini 2023. Kostja on tasunud põhinõude katteks 217 eurot 57 senti. Kuivõrd kostja ei täitnud oma kohustusi, saatis esialgne võlausaldaja 19. aprillil 2021 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja lepingu 31. mail 2021 üles. Esialgne võlausaldaja loovutas oma nõuded kostja vastu hagejale.
3.Kostja ei ole hagile vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja ja kostja vahel 27. oktoobril 2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-20018253 (dtl 18 – 19; üldtingimused dtl 20 – 22; Euroopa tarbijakrediidi standardinfo dtl 16 – 17). Lepingu alusel sai kostja laenu 6250 eurot ning esialgne võlausaldaja on kostja kontole kandnud 6125 eurot (dtl 108; s.o laenusumma 6250 – lepingutasu 125 eurot). Kostja kohustus tagastama laenu maksegraafiku alusel (dtl 22).
6.Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev 2
krediidiandja, kes võimaldas järelmaksu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403 4 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).
7.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 20,74% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (27. oktoobril 2020) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,52% aastas (kolmekordne määr seega 61,56%). Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
8.Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 403 4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: · tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); · tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); · tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); · tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). 3
Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-2113098, p 18).
9.Hageja on hagi p-s 1.6 selgitanud, et lepingu sõlmimise kuupäeval ei olnud kostjal ühtegi aktiivset maksehäiret. Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline krediidilepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Hageja on 2. aprillil 2025 esitanud kohtule ka kostja laenutaotluse (dtl 81 – 82) ja kostja konto väljavõtte (dtl 84 – 85). Kohus on arutanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist 22. mai 2025 kohtuistungil.
10.Esmalt märgib kohus seda, et hageja ei ole menetluses välja toonud konkreetseid asjaolusid (nt kostja sissetulek, kohustused, majandamiskulud jne), mis võimaldaks kohtul hinnata vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Sellega on hageja loonud olukorra, kus kohus peab ise tõenditest asjaolusid otsima, mis ei ole aga omakorda kooskõlas tsiviilkohtumenetluse põhimõtetega. Leping on sõlmitud 27. oktoobril 2020. Kontolt nähtub, et kostja sai mais ja juunis 2020 Eesti Töötukassalt töötutoetust (mais 140 eurot 30 senti ja juunis 73 eurot 20 senti). Seega oli kostja teatud perioodil töötu. S.U-l juulist kuni oktoobrini 2020 laekus kostjale töötasu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (juulis 797 eurot 46 senti ja teistel kuudel 599 eurot 09 senti). Kohus peab vajalikuks märkida, et osamakse suurus oli 226 eurot 70 senti kuus (dtl 22), seega tuli kostjal tasuda laenu katteks iga kuus suure osa oma sissetulekust. Kohus märgib, et kuigi konto väljavõte (dtl 84 – 85) hõlmab perioodi 27. aprillist 2020 kuni
27.oktoobrini 2020 (kuus kuud), sisaldab see kohtu hinnangul liiga vähe tehinguid. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et täisealisel isikul ei ole eluaseme-, transpordi- ja sidekulusid, ning käib üksikutel kordadel poes (summad jäävad alla 5 eurot). Kohus on seisukohal, et esitatud kontod ei kajasta kostja majanduslikku seisu. Igal juhul pidi selline konto väljavõte tekitama krediidiandjal küsimusi. Eelnevat arvestades ei olnud põhjendatud kostjale 6250 euro suuruse laenu andmine. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei 4
saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18134930, p 10).
12.Hageja on 2. juunil 2025 menetlusdokumendis toonud välja nõude ümberarvutused. Hageja on märkinud, et kostja on tasunud 455 eurot 67 senti. Kui kohus leiab, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud 5794 eurot 33 senti (6250 – 455,67). Samuti palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja viivis põhinõudelt (5794 eurolt 33 sendilt) alates 1. juunist 2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
13.Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2). Hageja on tuginenud sellele, et kostja tegi viimase makse 15. veebruaril 2021 (dtl 109). Esialgne võlausaldaja on 19. aprillil 2021 saatnud kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 27), milles määras kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles võlausaldaja lepingu 31. mai 2021 üles (dtl 28). Maksegraafiku kohaselt olid laenumaksed 226 eurot 70 senti (dtl 22). Kohus leiab, et praegusel juhul on VÕS § 416 lg-tes 2 ja 3 sätestatud eeldused lepingu ülesütlemiseks täidetud. Seega on leping kehtivalt üles öeldud.
14.Kuivõrd leping on kehtivalt üles öeldud, on hagejal õigus nõuda kogu põhivõla tagastamist. Kohus ei nõustu hagejaga aga selles, et kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud 5794 eurot 33 senti (laen 6250 – tagasimaksed 455 eurot 67 senti). Tulenevalt VÕS § 403 4 lg-st 7 ei võlgne kostja hagejale muid tasusid (sh lepingutasu). Kuigi laenusummaks on 6250 eurot, sisaldab see ka lepingutasu 125 eurot (kostjale on välja makstud 6125 eurot). Kui kohus peaks lähtuma laenusummast 6250 eurost, tuleks kostjal tagastada hagejale ka lepingutasu. Seega tuleb kostjal tagastada hagejale 5669 eurot 33 senti (6125 – 455,67). VÕS § 403 4 lg-st 7 tulenevalt ei saa hageja nõuda ka lepingu haldustasu (6 eurot).
15.Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni või selle lõppemiseni, kuna intress on olemuslik tasu laenu kasutamise eest. VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt saab hageja intressi VÕS §s 94 sätestatud määras. Lepingu ülesütlemise ajal oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär 0% aastas, seega on hageja intressinõue 0 eurot.
16.Lisaks on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist põhinõudelt (5669 eurolt 33 sendilt) alates
1.juunist 2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagi esitamise seisuga (28. mai 2024) on hageja viivisenõue 1646 eurot 11 senti (siinkohal kasutas kohus viivisekalkulaatorit). Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 1646 eurot 11 senti ja viivise põhinõudelt (5669 eurolt 33 sendilt) alates
29.maist 2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
17.Lisaks nõuab hageja kostjalt 50 euro suuruse sissenõudmiskulu väljamõistmist. VÕS 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 5
25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on tuginenud sellele, et ta on saatnud kostjale 22. augustil 2022, 19. oktoobril 2022 ja
8.novembril 2022 tasulised meeldetuletused. Need meeldetuletused on kohtule ka esitatud (dtl 32 – 36). Samuti on hageja esitanud selgituse ja tõendid (dtl 30, 37) muude makseviivitusega seotud kulude kohta. Eelneva tõttu on hageja sissenõudmiskulude nõue põhjendatud.
18.Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 7365 eurot 44 senti (s.o põhinõue 5669 eurot 33 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 1646 eurot 11 senti ja sissenõudmiskulud 50 eurot). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (5669 eurolt 33 sendilt) alates 29. maist 2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab täielikult rahuldamata hageja intressinõude (361 eurot 39 senti) ja lepingu haldustasu nõude (6 eurot). Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 363 euro 10 sendi ulatuses (6032,43 – 5669,33). Samuti jätab kohus rahuldamata hageja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõude 1405 euro 11 sendi ulatuses (3051,22 – 1646,11). Kohus jätab rahuldamata hageja edasiulatuva viivise nõue seadusjärgset määra ületavas osas.
19.Arvestades hagi rahuldamise ulatust (hageja nõuded olid kokku 9501 eurot 94 senti ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 7365 eurot 44 senti, seega rahuldab kohus hagi ca 80% ulatuses), jääb TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskuludest 80% kostja ja 20% hageja kanda.
20.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 1966 eurot 77 senti (riigilõiv 840 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1126 eurot 76 senti). Kostja ei ole menetluskulude nimekirja ega vastuväiteid hageja kuludele esitanud. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuluga (840 eurot).
21.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud 1126 eurot 76 senti (6 h 40 min x 169 eurot/h). Kohtu hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mõistlikuks pidada. Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot. Hageja lepingulise esindaja ajakulu (6 h 40 min) ei ole praeguses asjas põhjendatud. Hageja on kohtul esitanud lihtsa tüüphagi (tuginedes sellele, et kostja ei täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ning kostja ei ole oma vastuväiteid esitanud. Asjas toimus küll kohtuistung, kuid see oli tingitud nõude suurusest ja kostja nõusoleku puudumisest asja menetlemiseks kirjalikus menetluses. Kohtuistungil käsitletud teemad (vastutustundlik laenamine ja ümberarvutused) on sellised, millega hageja lepinguline esindaja igapäevaselt tegeleb. Ka täiendava seisukoha esitamine vastavalt kohtuistungil arutatule ei õigusta sellist ajakulu. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakuluks 3 tundi. Hageja lepingulise esindaja ajakulu on seega 360 eurot (3 x 120).
16.Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 1200 eurot (840 + 360). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 960 eurot (1200 x 0,8). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (960 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. 6
17.Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka Riigikohtu 16. septembri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p 9.2).