Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt oli ajavahemikul 08.06.2015-02.10.2017 hageja 100% kontrolli all hotelliettevõtte xxx, kuna hageja oli ainsaks xxx osanikuks ja juhatajaks ning kuni 2017 juulini kõik xxx ́i majanduslepingud oli sõlmitud xxx nimel ning hageja oli ka ainsaks xxx osanikuks ja juhatajaks, kui alates juulist 2017 kõik xxx ́i majanduslepingud olid sõlmitud xxx nimel. Hageja oli ainsaks xxx vallasvara omanikuks. 05.06.2015 oli xxx ja xxx vahel sõlmitud äriruumide üürileping nr 467, mille alusel 08.06.2015 xxx sai xxx ́i ruumide (üldpindalaga 666,6 m2) valduse kasutamiseks hotellina. 29.06.2017 üürileping nr xxx lõpetati poolte kokkuleppel ning 17.07.2017 sõlmiti xxx ja xxx vahel samade äriruumide üürileping nr xxx. 2017. aasta juuli alguses tuli kostja I xxx ja teatas hagejale, et ta on huvitatud xxx ́i omandamisest. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus hageja ja kostjad leppisid kokku, et enne eellepingu sõlmimist hageja vormistab kõik xxx ́i majanduslepingud xxx nimel. 14.09.2017 sõlmisid hageja ja kostja I valmisettevõtte ostu-müügi kavatsuste protokolli, milles leppisid kokku, et kostjad omandavad xxx müügihinnaga 150 000 eurot ning kostjad andsid hagejale käsiraha summas 10 000 eurot. Eellepinguga hageja ja kostjad leppisid kokku, et hageja annab kostjatele üle xxxi omandiõiguse järgmiste hageja (müüja) ja kostjate (ostjad) vaheliste lepingute sõlmimise teel: xxx osa müügilepingu sõlmimisega; xxx ́i vara müügilepingu sõlmimisega. Eellepingu täitmiseks sõlmiti 02.10.2017 hageja ja kostjate vahel xxx osade müügileping, mille ps 1.4. hageja otsustas jagada temale kuuluva xxx osa kaheks (üks kostja I jaoks ja teine kostja II jaoks).Osade müügilepingu p-s 3.2. ja p-s 3.4. hageja kinnitas, et osade ostuhinnad kogusummas 2 508 eurot on tasutud hagejale kostjate poolt enne osade müügilepingu sõlmimist, kuid tegelikkuses seda polnud tehtud. Eellepingu täitmiseks sõlmiti 02.10.2017 hageja (müüja) ja kostjate (ostjad) vahel ka ettevõtte ja sellega kaasnevate õiguste, kohustuste ja vara ostu-müügileping, kus p-s 4 hageja ja kostjad leppisid kokku, et xxx ́i müügitehingu summa on 150 000 eurot ja selle hinna sisse on arvestatud ka xxx ́i kohustused. Vastavalt ettevõtte müügilepingu p 10 sätetele hageja ja kostjad leppisid kokku, et ettevõte xxx loetakse hageja (müüja) poolt kostjatele (ostjad) üle antuks üleandmisakti allakirjutamisest mõlema poole poolt, kuid mitte hiljem kui 04.10.2017. aastal. Ettevõtte müügilepingu täitmiseks 04.10.2017 hageja ja kostjate vahel oli koostatud ja allkirjastatud ilma märkusteta xxxi vara üleandmisvastuvõtuakt, millega hageja andis kostjatele üle xxx ́i ruumide (üldpindalaga 666,6 m2) valduse kasutamiseks hotellina (nagu on märgitud xxx (rendileandja) ja xxx (rentnik) vahelises üürilepingus nr xxx). Vastavalt ettevõtte müügilepingu p 4 sätetele hageja ja kostjad leppisid kokku, et müüdava ettevõtte maksumus on 150 000 eurot, mis tuleb tasuda hiljemalt 25.12.2017 vastavalt maksegraafikule, mis on märgitud ettevõtte müügilepingu punktides 4.1. ja 4.2: 14.09.2017 – 10 000 eurot; 02.10.2017 – 30 000 eurot; 15.10.2017 – 50 000 eurot; 25.10.2017 – 30 000 eurot; hiljemalt 25.12.2017 – 30 000 eurot. Kostjad tasusid hagejale ettevõtte müügilepingu katteks vaid 40 000 eurot: 14.09.2017 – 10 000 eurot; 02.10.2017 – 26 500 eurot; 03.10.2017 – 3 500 eurot. Seega võlgnevad kostjad hagejale 110 000 eurot.

Ajavahemikus 16.10.2017-17.04.2019 on kostjad 50 000 euro tasumisega olnud viivituses 548 päeva, millest tulenevalt on kostja kohustatud hagejale tasuma viivist 5 480 eurot. Ajavahemikul 26.10.2017-17.04.2019 on kostjad olnud 30 000 euro tasumisega viivituses 538 päeva, millest tulenevalt on kostjad kohustatud hagejale tasuma viivist 3 228 eurot. Ajavahemikul 26.12.201717.04.2019 on kostjad 30 000 euro tasumisega olnud viivistuses 477 päeva, millest tulenevalt on kostjad kohustatud hagejale tasuma viivist 2 862 eurot. Kostjad on kohustatud hagejale hüvitama ka sissenõudmiskulud 40 eurot ja kuna kostjad pahatahtlikult vältisid kohtumist hagejaga, siis hageja oli sunnitud pöörduda kohtutäituri poole, et kätte toimetada oma 12.12.2018.a nõudekirja kostjatele, millega tekkis hagejal varaline kahju 36 eurot. Hageja palub välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks 121 646 eurot, millest põhivõlg 110 000 eurot, viivis 11 570 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja kahjuhüvitis 36 eurot ja viivis 0,02% põhinõudelt (110 000.00 eurolt) päevas alates hagi esitamise päevast kuni põhinõude täitmiseni. Kohtukulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Kostjate seisukohad Kostjate vastuväitdete kohaselt olid 14.09.2017 valmisettevõtte ostu-müügi kavatsuste protokolli poolteks xxx ja kostjad. Hageja ja kostjate sooviks on olnud anda üle toimiv ja tegutsev ettevõte tervikuna, mis pidi toimuma xxx osade võõrandamisega. Hageja ei ole tõendanud, et tema eraisikuna oleks xxx-le kuulunud ettevõtte ja vara omanikuks. 02.10.2017 sõlmisid pooled osade müügilepingu, millega hageja müüs kostjatele kõik xxx osad ja sellega said kostjad etttevõtte xxx omanikeks. Hageja sai kostjatele müüa ainult xxx osad, kuid hageja ei saanud veelkord uuesti müüa ettevõtet, mille omanik oli xxx. 02.10.2017 ettevõtte ja sellega kaasnevate õiguste, kohustuste ja vara ostu-müügilepingust tulenevalt ei saa hageja esitada kostjate vastu nõudeid, sest xxx osad koos xxx’iga olid selleks hetkeks juba müüdud kostjatele. Hageja ei saanud täita müügilepingut vara osas, mille omanikuks on xxx ning hageja on ka ise valmisettevõtte ostu-müügi kavatsuste protokollis ja osade müügilepingus kinnitanud, et vara omanikuks on xxx. Hageja ei ole täitnud ettevõtte ja sellega kaasnevate õiguste, kohustuste ja vara ostu-müügilepingut, sest lepingu sõlmimise hetkeks oli varade omanikuks ja valdajateks kostjad läbi xxx. Juhul, kui kohus leiab, et hageja oli ettevõtte xxx omanikuks ning tal on nõueõigus kostjate vastu, siis esitavad kostjad alternatiivselt vastuväited, et kostjatele üle antud hotelli ruumid oli puudustega. 14.09.2017 valmisettevõtte ostu-müügi kavatsuste protokolli p 7 c kohaselt ei ole hotelli ruumid koormatud mistahes piirangute ja kohustustega, mis mõjutavad või võivad mõjutada selle valdamis- ja kasutusõigusi. Hageja ei ole kostjatele esitanud vastuväited sellele, et puudused ruumides esinevad, mistõttu oli hageja järelikult teadlik hoone puudustest. xxx ja xxx vahel sõlmitud üürilepingu p 4.3.2. kohaselt oli üürniku ehk xxx kohustuseks ehitada välja, remontida ja hooldada oma kulul: 1) vee- ja kanalistatsioonisüsteemid, 2) ventilatsioon, 3) ruumide valgustus, 4) valve signalisatsioon, mis ei ole ühendatud üürileandja valvesüsteemi, 5) arvutivõrk, 6) telefonivõrk. Kostjad korraldasid pärast xxx osade müügilepingu sõlmimist esimesel võimalusel hoones mitmed kontrollid ja ülevaatused. Kostjad teavitasid hagejat esimesel võimalusel ruumides olevatest puudustest. Igal juhul võivad kostjad tugineda lepingutingimustele mittevastavusele, sest hageja ei ole eitanud hoones esinevaid puudusi, kuid jättis need kostjatele avaldamata. Kostjate huvi xxx osade ostmisel oli see, et nad saaksid jätkata xxx tegevust. Hotellina tegutsemiseks ja majutusteenuste osutamiseks on vaja muuta hoone otstarve majutushooneks. Antud juhul müüs hageja xxx osad ning väitis, et osaühingul on sõlmitud üürileping, mis

võimaldab üüriruumides majutusteenuseid osutada. Tegelikkuses on ruumid registreeritud büroohoonena. Kostjad lähtusid osade müügilepingu sõlmimisel hageja poolt avaldatud informatsioonist ja kinnitustest, et tegemist on valmisettevõttega ning seda saab piiranguteta kasutada hotellina. xxx ehitise tuleohutuse ülevaatuse aruande töö nr: xxx kohaselt ei vastanud xxx tuleohutusnõuetele ning hoone vastavusse viimiseks tuleb teha hulgaliselt töid, sest leiti alljärgnevad puudused: 1) Aruande p 3 kohaselt oli hoones 55 majutuskohta, kuid tegelikult oli lubatud kuni 50 majutuskohta. Seega hoones olevate majutuskohtade arv ei vastanud hageja poolt väidetule ning hageja oli seda suurendanud 5 majutuskoha võrra; 2) Aruande p-s 4 Kandekonstruktsioonid leiti, et hoone kandekonstruktsioonide tulepüsivuse ja kandetarindi materjali tulepüsivust tuleb kontrollida ehitusauditiga; 3) Aruande p-s

Tuletõkkekonstruktsioonid leiti, et hoones asuv gaasikütteagreaati teenindavale ruumile tuleb teostada ehitusaudit. Lisaks leiti, et ruumis on tulekindlalt tihendamata kaablid ja kommunikatsioonide läbiviigud; 4) Aruande p-s 4 Pööning leiti, et trepikoja ja pööningu vahele tuleb paigaldada tuletõkkeuks EI 30 ja kaablite jm kommunikatsioonide läbiviigud tuleb tihendada põrandast tulekindlalt; 5) Aruande p-s 4 Evakuatsioonitrepikojad leiti, et trepikojal on hulk puudusi. Aruandes leiti, et tuleb paigaldada tuletõkkeuksi, tihendada kaablite ja kommunikatsioonide läbiviigud, tagada konstruktsioonide ning põranda kandevõime ja tuletundlikus, moodustada tuletõkkesektsioonid, et hoone vastaks kasutusviisile esitatud nõuetele; 6) Aruande p-s 4 I korruse elektrikilbi ruum leiti, et tuleb moodustada omaette tuletõkkesektsioon, paigaldada tuletõkkeuks ja tihendada kaablite ja kommunikatsioonide läbiviigud tulekindlalt; 7) Aruande p-s 4 Hoone majutusruumid leiti, et tuleb moodustada tuletõkkesektsioonid, ning uksed, seinad, laed peavad vastama tuletundlikkuse nõuetele; 8) Aruande p-s 4 Evakuatsioonilahendus leiti, et ehitis on osaliselt varustatud väljapääsutee valgustusega ja paanikavastase valgustusega. Aruande kohaselt tuleb lisada evakuatsioonimärgised igasse majutusruumi, evakuatsiooniskeemid igasse majutusruumi, väljapääsutee valgustus; 9) Aruande p-s 4 Tulekustutid leiti, et pööningule tuleb paigutada täiendavalt 1 tulekustuti; 10) Aruande p-s 4 Muud paigaldised leiti, et ventilatsiooni torustikele tuleb lisada tuletõkkeklapid. xxx poolt teostatud xxx ventilatsioonisüsteemi 17.11.2017 kontrolli kohaselt ei olnud xxx ventilatsioonisüsteem välja ehitatud vastavalt projektile ning sellel on mitmeid puudused: 1) ventilatsioonisüsteemi V1 plafoonide asemel on paigaldatud ventilaatorid niisketesse ruumidesse, mis on osaliselt ummistunud ega tööta korrektselt; 2) osadesse niisketesse ruumides on ventilatsioon välja ehitamata. Seintes paiknevad värskeõhu klapid ei lase õhku läbi (ummistunud); 3) esimese korruse õhuhulka ei ole võimalik ruumide vahel jagada kuna puuduvad reguleer elemendid; 4) teise korruse projektijärgset õhukogust ei ole võimalik ruumide vahel projekti järgi ära jaotada. Kontroll soovitas paigaldada reguleeritavad lõppelemendid, puhastada/vahetada välja värskeõhu klapid ja ehitada väljavtõmbe ventilatsioonisüsteem V1 projektijärgselt. xxx elektrisüsteemile ülevaatamisakti kohaselt on 1) ripplaed on maandamata; 2) server on maandamata; 3) väliskaablite asemel on kasutatud sisekaableid ja need on pandud ilma toruta; 4) lae taga on mitmed ühendused ilma toosita, kaablid ja osad toosid on kinnitamata; 5) esimese korruse kilbiruumis ei tööta turvavalgusti; 6) tagatrepil ei tööta evakuatsiooni valgusti; 7) teise korruse evakuatsioonivalgusti näitab vale suunda ja ei tööta avariirežiimis; 8) kilp A1 tuleb ehitada ümber maandus ja PE juhe. Kinnitada Null latt. Lisada markeering ja kilbiskeem. Kasutatakse valesid kaitsmeid; 9) Kilp A2 tuleb lisada markeering ja kilbiskeem. Kilbis puudub maandus. Kilpi on pikendatud vale kaabliga; 10) Gr. 2, 3, 9, 10 on tehtud vale kaabliga ja pistikupesad on maanduseta; 11) Gr 11, 12, 13 o nvaja jagada 1f kaitsmete peale; 12) Gr 9, 10, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 23, 24, 29, 0 – valed kaitsed; 13) Gr 1 peale lüliti faas jookseb lae peale. xxx koostas 20.12.2017 akti, mille kohaselt on: 1) vaja vahetada välja LCD TV32“, 2) Monitor 22“, 3) IP kaamera kinnitus vahetada välja ja see häälestada, 4) arvutivõrgu pistikud tuleb

remontida, 5) Cat5e pesad parandada ja vahetada ühenduskaablid. Tööde maksumus on akti lisa kohaselt 936 eurot. xxx koostas 21.12.2017 akti kohaselt tuli teostada järgmised tööd: 1) koridor tööd (krohvimine, värvimine, radiaatori eemaldamine, prahi äravedu ja utiliseerimine); 2) vastuvõtulaua tagused tööd (sisaldab tähtede eemaldamist ja tagasi panemist, katkise kipsplaadi eemaldamist ja uue paigaldamist, pahteldamist, kruntimist, värvimist, prahi äravedu ja utiliseerimist). Tööde maksumus kokku summas oli summas 2460 eurot. xxx tegutseb hoones, mis ei vasta seaduses sätestatud nõuetele ning puuduste kõrvaldamiseks tuleb kostjatel mitmeid eritöid ja kanda kulutusi. Kostjad on juba kandnud kahju sellepärast, et nad on pidanud tellima erinevaid ekspertiise ja kontrolle, et tuvastada xxx tegevust takistavad olulised puudused ja võimalused nende kõrvaldamiseks. Juhul, kui kohus loeb ettevõtte ja sellega kaasnevate õiguste, kohustuse ja vara ostu-müügilepingu pooltele siduvaks, siis oleks hageja pidanud tasuma p 4.4. kohaselt xxx võlgnevuse xxx ees summas 25 626,89 eurot hiljemalt 25.10.2017 . Hageja ei ole seda kohustust täitnud. Seega hagi rahuldamisel tuleks lisaks eelnimetatud puuduste kõrvaldamisega seotud kahju mahaarvamisele vähendada hageja nõuet veel 25 626,89 euro võrra. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooled ei vaidle, et ajavahemikul 08.06.2015-02.10.2017 oli hageja 100% kontrolli all hotelliettevõtte xxx, sest hageja oli ainsaks xxx (registrikood xxx) osanikuks ja juhatajaks ning kuni 2017 juulini kõik xxx ́i majanduslepingud oli sõlmitud xxx nimel; hageja oli ainsaks xxx (registrikood xxx) osanikuks ja juhataja ning alates juulist 2017 kõik xxx ́i majanduslepingud oli sõlmitud xxx nimel. Vaidlust ei ole, et 05.06.2015 xxx (registrikood xxx, rendileandja) ja xxx (rentnik) vahel oli sõlmitud äriruumide üürileping nr. xxx (I kd t.l. 12-15), mille alusel 08.06.2015 xxx sai xxx ́i ruumide (üldpindalaga 666,6 m2) valduse kasutamiseks hotellina (üürilepingu nr. xxx p.4.2.1.), milline üürileping lõpetati 29.06.2017 poolte kokkuleppel. 17.07.2017 sõlmisid xxx (rendileandja) ja xxx (rentnik) äriruumide üürileping nr. 491 (I kd t.l. 16-21), mille alusel 17.07.2017 xxx sai xxx ́i ruumide (üldpindalaga 666,6 m2) valduse kasutamiseks hotellina. Pooled ei vaidle, et 2017. aasta juuli alguses teatas kostja I hagejale, et ta on huvitatud xxx ́i omandamisest. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 14.09.2017 valmisettevõtte ostu-müügi kavatsuste protokoll, milles pooled leppisid kokku, et kostjad ostavad xxx nii nagu see on müügihinnaga 150 000 eurot ning müügilepingu sõlmimise tagamiseks andsid kostjad hagejale üle käsiraha summas 10 000 eurot (I kd t.l. 22-25). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 2 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 1 ja § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 71 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldus leotakse tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi. TsÜS § 68 lg 3 kohaselt on tahteavaldus kaudne, kui see väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik

tagajärg. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 661 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Hageja ei ole tõendanud, et 14.09.2017 ostu-müügi kavatsuste protokolli oleks sõlminud hageja oma nimel, sest lepingust tulenevalt on leping sõlmitud xxx (müüja) ja kostja I (ostja) vahel. Vaidlust ei ole, et xxx, kui ettevõte, kuulub xxxle ning xxx tegutses xxx kaudu. Seega ei ole hageja tõendanud oma väiteid, et tema oleks kostjaga I sõlminud 14.09.2017 eelkokkuleppe xxx ettevõtte müümiseks 150 000 euro eest ning sellest eellepingust saaks tuletada hageja ja kostjate vahelistest õigussuhetest poolte kohustusi või tahteavaldusi muude hageja ja kostjate vahel sõlmitud muude lepingute tõlgendamisel. VÕS § 14 lg 3 kohaselt kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Pooled ei vaidle, et kostjad soovisid omandada hotelliettevõtte xxx, mis kuulus xxx-le. Asjaõigusseaduse § 6 lg 2 teine lause sätestab, et juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teistele isikutele. Pooled ei vaidle, et hageja (müüja) ja kostjate (ostjad) vahel oli sõlmitud xxx osade müügileping, mille kohaselt hageja jagas temale kuuluva xxx osa kaheks ning hageja kinnitas, et osade ostuhind kogusummas 2 508 on kostjate poolt hagejale tasutud enne osade müügilepingu sõlmimist (I kd t.l. 26-30). Pooled ei vaidle, et 02.10.2017 sõlmisid hageja (müüja) ja kostjad (ostjad) vahel ettevõtte ja sellega kaasnevate õiguste, kohustuste ja vara ostu-müügileping (I kd t.l. 29-32), millise lepingu kohaselt leppisid pooled kokku, et müüja kohustub ostjate omandisse andma ettevõtte maksumusega 150 000 eurot (I kd t.l. 29-32). Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja võis sõlmida kostjatega eeltoodud lepingu, sest xxx ei saanud kuuluda hagejale. VÕS § 12 lg 1 järgi ei mõjuta lepingu kehtivust asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolele ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. Seega ei mõjuta poolte vahelist 02.10.2017 lepingu kehtivust asjaolu, et hagejale ei saanud kuuluda ettevõte xxx Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostjatele 02.10.2017 lepingu alusel 04.10.2017 üle andnud kokku lepitud xxx ruumides oleva vara hinnaga 88 817,27 eurot, mille kohta on pooled allkirjastanud xxx vara üleandmis-vastuvõtuakti (I kd t.l. 29-66). Kuna hageja on kostjatele üle andnud kokku lepitud vara ja pooled on kokku leppinud omandi üleminekus, mida kinnitavad ka vara üleandmis- vastuvõtmisaktile antud poolte allkirjad, siis ei ole kostjate väited veenvad, et hageja nagu poleks kostjatele kokku lepitud vara üle andnudki. Vaidlust ei ole, et vastavalt ettevõtte müügilepingu p.-le 10 leppisid pooled kokku, et ettevõte loetakse hageja poolt kostjatele üle antuks üleandmisakti allakirjutamisest mõlema poole poolt, kuid mitte hiljem kui 04.10.2017 aastal. Tuvastatud on, et xxx vara 04.10.2017 üleandmis-vastuvõtuakti kohaselt, mis on sõlmitud vastavalt 02.10.2017 lepingule on hageja kostjatele üle andnud kokku lepitud vara (I kd t.l. 29-66).

Seega on põhistatud hageja väide, et vara, mis pidi hageja poolt üle antama, on antud kostjatele üle kokku lepitud tähtpäevaks, mistõttu on kostjal ostumüügilepingust tulenevalt kohustus tasuda hagejale kokku lepitud vara üleandmise eest kokku lepitud hind 150 000 eurot. Vaidlust ei ole, et kostjad tasusid hagejale ettevõtte müügilepingu katteks 14.09.2017 10 000 eurot (I kd t.l. 24-25), 02.10.2017 26 500 eurot (I kd t.l. t.l. 67, 69) ja 03.10.2017 3 500 eurot (I kd t.l. 68, 69 pöördel). Vaidlust ei ole, et kostjad on jätnud hagejale tasumata 110 000 eurot (150 000 – 40 000). VÕS § 110 lg 1 alusel võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjatele hageja poolt üle antud vara vastas lepingutingimustele. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja või mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Eelkõige vaidlevad pooled selle üle, kas kostjad saavad asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, millest kostjad pidi teadma 04.10.2017, kui kostjatele anti üle lepingu alusel vara. Vastavalt VÕS § 218 lg 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 218 lg 4 järgi müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma. VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 220 lg 2 järgi oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 220 lg 3 kohaselt kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Vastavalt VÕS § 219 lg 1, kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Kui müügilepingus on ette nähtud asja vedamine, võib ostja asja üle vaadata asja jõudmisel sihtkohta. VÕS § 221 lg 1 kohaselt võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: 1) asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu; 2) müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Seega saab ostja tulenevalt VÕS § 221 lg 1 p-st 1 lepingutingimustele

mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle vaadata ei lasknud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu. VÕS § 115 lg 1 alusel kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 115 lg 2 järgi võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 alusel ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 3 järgi lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kostjad ei ole põhistanud oma väiteid, et neile 04.10.2017 üleandmis-vastuvõtmisaktiga üle antud vara oleks olnud puudustega. Kuna kostja tugineb xxx hoone puudustele, mida hageja ei ole aga kostjatele 02.10.2017 ostu-müügilepinguga üle andnud ning ka kostjate endi väidete kohaselt ei oleks hageja seda teha saanudki, sest xxx kui ettevõtte kuulub xxxle, siis ei ole poolte väited ja tõendid asjakohased selle kohta nagu ei vastaks kostjatele üle antud ettevõtte xxx lepingu tingimustele seetõttu, et xxx ja xxx vahel on sõlmitud üürileping hotellihoone kasutamiseks, millega kaasnevad xxx-le kohustused ja milline hoone ei vasta hotelli tegutsemiseks vajalikele tingimustele. Kostjad ei ole tõendanud, et hageja poolt kostjatele ostu-müügilepinguga üle antud vara suhtes oleks kostjad teatanud hagejale, et see on puudustega. Kuna vaidlust ei ole selle üle, et pooled oleksid üleüldse kokku leppinud ostu-müügilepingus missugustele tingimustele kostjatele üle antav vara peab vastama ning kostjad, võttes vara vastu tegutsedes oma majandustegevuses pidid asjad üle vaatama, siis on põhistatud hageja väide, et asjad anti kostjale üle just sellises seisukorras nii nagu nad olid ja selliste kokkulepitud omadustega nagu asjad üle anti olidki pooled kokku leppinud. Kuna kostjad ei ole tõendanud, missugustele teistsugustele tingimustele pidi kostjatele üleantud asjad vastama, siis ei ole põhistatud kostjate väited, et oleks võimalik kuidagi hinnata, et need asjad ei vastanud kokku lepitud lepingutingimustele. Seega ei ole tõendatud ka kostjate väited, et hageja teadis või pidi teadma, et asjad ei vasta lepingutingimustele, sest kostjad ei ole tõendnaud, missugustele lepingutingimustele pidid kostjatele hageja poolt üle antud asjad vastama, kuid ei vastanud. Lähtudes eeltoodust ei ole ka tõendatud kostjate väide nagu kostjatel oleks tekkinud kahju seoses hageja poolt kostjatele müüdud puudustega varaga. Samas ka võimaliku kahju tekkimine ei luba aga iseenesest lepingupoolel jätta täitmata oma lepingulised kohustused. Kostjad ei ole tõendanud, et neil on õigus keelduda oma kohustusest tasuda hagejale lepingus kokkulepitud ostuhind. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda p 1 alusel kohustuse täitmist, p 3 alusel kahju hüvitamist ja p 6 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 65 lg.4 kohaselt,

kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Vaidlust ei ole, et 02.10.2017 lepingu kohaselt leppisid hageja ja kostjad kokku, et müüdava ettevõtte maksumus on 150 000 eurot, mis tuleb tasuda hiljemalt 25.12.2017.a vastavalt maksegraafikule, mis on märgitud ettevõtte müügilepingu punktides 4.1. ja 4.2. Tuvastatud on, et vastavalt ostumüügilepingu maksegraafikule on kostjad on kohustatud ettevõtte maksumuse 150 000 eurot tasuma hagejale 14.09.2017 10 000 eurot, 02.10.2017 30 000 eurot, 15.10.2017 50 000 eurot, 25.10.2017 30 000 eurot ja hiljemalt 25.12.2017 30 000 eurot (I kd t.l. 29-32). VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Vaidlust ei ole, et kostjad ei ole seniajani tasunud 110 000 eurot. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjatelt solidaarselt välja 110 000 eurot põhivõlgnevuse katteks. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vaidlust ei ole, et pooled ei ole kokku leppinud lepinguga võlgnevuse viivitamisel intressi tasumises, mistõttu kuulub kohaldamisele seaduses sätestatud intressimäär. Kostjad hageja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kuna kostjad on ajavahemikul 16.10.2017-17.04.2019 olnud 50 000 euro tasumisega viivituses, siis on tõendatud, et hageja võib selle aja eest nõuda viivist 5 480 eurot. Kuna kostjad on olnud ajavahemikul 26.10.2017-17.04.2019 30 000 euro tasumisega viivituses, siis on tõendatud, et hageja võib selle aja eest nõuda viivist 3 228 eurot. Kuna kostjad on olnud ajavahemikul 26.12.2017-17.04.2019 viivituses 30 000 euro tasumisega, siis on tõendatud, et hageja võib selle aja eest nõuda viivist 2 862 eurot. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks viiviste katteks kokku 11 570 eurot. Kuna kostjad on viivituses põhivõlgnevuse (110 000 euro) tasumisega, siis on põhjendatud kostjatelt välja mõista solidaarselt viivis kuni põhinõude täitmiseni. Kuna hageja ei ole välja arvestanud viivise summat kuni kohtuotsuse tegemiseni, siis mõistab kohus kostjatelt solidaarselt välja viivise alates hagiavalduse esitamisest, s.o. 18.04.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid seda mitte 0,02 % päevas nagu on arvestanud seadusjärgset viivist hageja, vaid selliselt nagu sätestab seadus, s.o. võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuna hagejal on õigus nõuda kostjatelt viivist, siis on põhistatud, et hagejal on õigus nõuda kostjatelt ka võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Seega mõistab kohus kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks 40 eurot võla sissenõudmiskulude katteks. VÕS § 1131 lg 2 kohaselt, kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab mainitud paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas.

VÕS § 115 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 127 lg.1 kohaselt, kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hagiavalduse kohaselt on hagejal tekkinud kahju 36 eurot seoses 12.12.2018 kohutäituri poolt võlgnevuse tasumiseks nõudekirja saatmisega kostjatele (I kd t.l. 74-79). Kuna hagejal tekkinud kahju 36 eurot seoses kostjate poolt oma kohustuste täitmisega viivitamisel ei ületa sissenõudmiskulude kindlaksmääratud hüvitist 40 eurot, siis ei ole hageja nõue 36 euro väljamõistmiseks kostjatelt, tõendatud, sest 40 eurot sissenõudmiskuludega saab hagejal tekkinud kahju hüvitatud. Pooled ei vaidle, et 02.10.2017 ostu-müügilepingu p 4.4. kohaselt pidi hageja tasuma xxx võlgnevuse xxx ees summas 25 626,89 eurot hiljemalt 25.10.2017. Kuigi hageja väidete kohaselt on hageja ostu-müügilepingu p-st 4.4. tuleneva hageja kohustuse tasaarvestanud kostjate kohustusega samast ostu-müügilepingu p-st 4.3. summaga 22 797,60 eurot ning hageja poolt xxx kaudu 02.10.2017 xxx-le kantud summaga 13 651,08 eurot, siis ei ole kohtul põhjust hageja lepingust tulenevaid nõudeid lugeda tasaarvestatuks hageja soovil kostjate võimaliku nõudega ostu-müügilepingust p. 4.4. käesolevas menetluses, sest kostjad ei ole esitanud hageja vastu kostjate nõuet 25 626 euro tasumiseks kostjale. Igal juhul ei ole kohtul põhjust pooltevahelisest lepingust tulenevat hageja väidetava kohustuse tõttu iseenesest vähendada hageja nõuet kostja vastu 25 626,89 euro võrra. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (I kd t.l. 70-78, 128-146, 160-179, II kd t.l. 65-73, 87-108), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 alusel kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, s.t. 99,97 % ulatuses, mis on ümardades 100 % ulatuses, siis jätab kohus kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik hageja menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.