2-19-17791
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
02.11.2020. a, Võru kohtumaja
Kohtunik
Kristiina Kask
Tsiviilasja number
2-19-17791
Tsiviilasi
Verkur OÜ hagi Farmada Invest OÜ vastu võla ja viivise nõudes Hageja: Verkur OÜ (registrikood 11232541; asukoht Ringtee 26, Tartu); Hageja lepinguline esindaja: Sven Paaver (e-post: [email protected]);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: Farmada Invest OÜ (registrikood 12553786; asukoht Koreli 26-3, Võru); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andi Tubin ([email protected]) Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kirjalikus menetluses
Kinnitada hageja Verkur OÜ ja kostja Farmada Invest OÜ vahel sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:
Menetluskulude jaotus
Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 431 lg 2 näeb ette, et kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. Kohtu hinnangul ei esine aluseid TsMS § 430 lg 3 järgi, mis tingiksid poolte kompromissi kinnitamata jätmise. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus leiab, et TsMS § 661 lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õigus välistada. Kompromissi kinnitav ja asja menetlust lõpetav kohtumäärus jõustub selle pooltele kätettoimetamisest. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud summa, mille kostja tasub hagejale võlgnevuse ja menetluskulude katteks. Pooled on kokku leppinud, et ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja taotleb nõudelt tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu 900 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Pooled sõlmisid kompromissi, seega tuleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 450 eurot tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.