Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M. I.i vastu põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
Hagihind 243,14 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: M. Š. (PlusPlus Legal OÜ, e-post xxx); Kostja: M. I. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M. I.i vastu põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude ja viiviste väljamõistmiseks.
2.Mõista M. I.ilt välja põhivõlgnevus 139,07 eurot, intressid 2,88 eurot ja sissenõudmiskulud 25 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.
3.Mõista M. I.ilt välja 28.08.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 44,20 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.
4.Mõista M. I.ilt välja viivised määraga 0,063014% päevas põhivõlgnevuselt 139,07 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 29.08.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 94,87 eurot.
5.Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
6.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Kostja ja S AS (edaspidi nimetatud pank) sõlmisid 05.04.2018 laenulepingu nr 18037041-VL (edaspidi nimetatud leping), mille kohaselt võimaldas pank kostjale laenusumma 1500 eurot kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 10ndaks kuupäevaks suurima igakuise maksega summas 141,89 eurot alates 10.05.2018 kuni viimase osamakseni 10.04.2019 summas 141,86 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 23% aastas.
2.Kostja asus panga poolt võimaldatud laenu kasutama ja kohustus väikelaenulepingu tüüptingimuste p. 4.1 järgi tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimuste kohaselt. Kostja rikkus väikelaenulepingu tüüptingimuste p. 4.1 ega tasunud viimast 10.04.2019 osamakset. Lepingujärgse graafiku järgi viimase osamakse maksetähtaeg oli 10.04.2019. Seega lõppes leping 10.04.2019.
3.Vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 243,27 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist hagejale teadaolevale kostja aadressile Lastekodu 13-413, Tallinn. Seetõttu juhindudes § 1132 lg 2 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 eurot.
4.26.08.2019 loovutas pank oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt põhivõlgnevuse 139,07 eurot, intressid 2,88 eurot ja viivised summas 44,20 eurot. Vastavalt Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele viivise määr on võrdses määras lepingujärgse intressimääraga, s.o 23% aastas. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
5.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue 139,07 eurot, intressid 2,88 eurot, viivised 44,20 eurot ja sissenõudekulud 25 eurot. Mõista kostjalt välja hageja kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 139,07 eurot alates 29.08.2020 kuni põhinõude täitmiseni 0,063014% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
6.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et kostja ja S ASi vahel oli sõlmitud hagis nimetatud laenuleping. Kostja selgituste kohaselt tasus kostja kõiki laenulepingus ettenähtud osamakseid korrektselt, kuid ootamatult tühistas PPA kostja elamisloa, kostja pidi Eestist lahkuma ning kaotas töö. Seetõttu ei ole kostja saanud hagejale võlgnevust tasuda. Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
8.Asjas puudub vaidlus, et kostja ja S AS sõlmisid 05.04.2018 laenulepingu nr 18037041-VL (dtl 34-39), mille kohaselt võimaldas pank kostjale laenusumma 1500 eurot kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 10ndaks kuupäevaks suurima igakuise maksega summas 141,89 eurot alates 10.05.2018 kuni viimase osamakseni 10.04.2019 summas 141,86 eurot. Kostja asus panga poolt võimaldatud laenu kasutama ja kohustus väikelaenulepingu tüüptingimuste p. 4.1 järgi tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimuste kohaselt. Kostja rikkus väikelaenulepingu tüüptingimuste p. 4.1 ega tasunud viimast 10.04.2019 osamakset. Lepingujärgse graafiku järgi viimase osamakse maksetähtaeg oli 10.04.2019.
9.Hageja palub välja mõista kostjalt laenulepingu alusel põhinõude 139,07 eurot, intressid 2,88 eurot, viivised 44,20 eurot ja sissenõudekulud 25 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 139,07 eurot alates 29.08.2020 kuni põhinõude täitmiseni 0,063014% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kostja vaidleb hagile vastu põhjendusel, et ootamatult tühistati kostja elamisluba, mistõttu kostja pidi Eestist lahkuma ning kaotas töö.
10.Kohus leiab, et hageja põhinõude alus saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1, mille kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Antud juhul puudub vaidlus küsimuses, et S AS andis kostjale 05.04.2018 laenulepingu (dtl 34-39) alusel üle 1500 eurot.
11.Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 10ndaks kuupäevaks suurima igakuise maksega summas 141,89 eurot alates 10.05.2018 kuni viimase osamakseni 10.04.2019 summas 141,86 eurot. Kostja on jätnud tähtaegselt tasumata 10.04.2019 osamakset summas 139,07 eurot. Lepingujärgse graafiku järgi viimase osamakse maksetähtaeg oli 10.04.2019. Seega lõppes leping 10.04.2019.
12.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. S AS loovutas oma nõude 26.08.2019 hagejale ning saatis kostjale 05.09.2019 teatise (dtl 51) nõude loovutamise kohta. Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.
13.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb VÕS 396 lg 1 alusel hagejale tagastada põhivõlgnevus ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 139,07 eurot. Põhivõlgnevuse kujunemine on kajastatud laenulepingul sooritatud operatsioonide väljavõttes (dtl 48-49).
14.Seoses kostja vastuväidetaga, et kostjal ei olnud võimalik võlgnevust tagastada, kuna kostja kaotas töö, märgib kohus, et kostja vastuväide ei anna alust jätta hageja nõue rahuldamata. Isegi, kui kostja elamisluba tühistati ning kostja oli sunnitud Eestist lahkuma, on kostjal võimalik leida uus töö oma praeguses elukohariigis ning võlgnevus pangaülekande teel tasuda.
15.Järgnevalt analüüsib kohus hageja intressinõuet. AS ASi ja kostja vahel 05.04.2018 sõlmitud lepingu alusel on intressi määr 23% aastas. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohus leiab, et kooskõlas VÕS § 397 lg 1 ja VÕS § 94 lg 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intress summas 2,88 eurot. Intressivõlgnevuse kujunemine on kajastatud laenulepingul sooritatud operatsioonide väljavõttes (dtl 48-49).
16.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 25 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. VÕS § 1132 lõikes 1 nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Võlausaldaja on kostjale lepingu kehtivuse ajal saatnud 3 tasulist kirja (dtl 52-54),
millest esimese eest on hagejal õigus nõuda 15 eurot ning kahe järgneva eest 5 eurot kirja kohta. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt VÕS § 1132 lg 1 alusel välja mõista sissenõudmiskulud summas 25 eurot hageja kasuks.
17.Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisenõude. Hageja nõuab kostjalt viiviseid põhivõlgnevuselt 139,07 eurot lepingujärgses intressimääras, mis on 23% aastas, s.o 0,063014% päevas. Hageja palub sissenõutavaks muutnud viivised välja mõista perioodil 11.04.2019-28.08.2020 summas 44,20 eurot. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt nõuda viivist lepingus sätestatud intressimääras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda perioodil 11.04.2019-28.08.2020 (506 päeva) viivist põhivõlgnevuselt 139,07 viivisemääraga 23% aastas, mis on 44,20 eurot. Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista 28.08.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 44,20 eurot.
18.Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 139,07 eurot määraga 0,063014% päevas alates 29.08.2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue. Võttes arvesse, et kostjalt on hageja kasuks juba välja mõistetud viivised summas 44,20 eurot, ei tohi täiendavad viivised ületada 94,87 eurot.
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 243,14 eurot. Menetluskulud
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
21.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et
käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.