Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. oktoober 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-4202
Tsiviilasi
Sinear OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Karin Antsovi hagi Heldi Maidra vastu kahju hüvitamiseks 56 932,29 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 13. mai 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sinear OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Sinear OÜ (pankrotis; registrikood 11496671) pankrotihaldur Karin Antsov Vastustaja (kostja): Heldi Maidra (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Liis Mäeker
esindajad
pankrotihaldur
Karin
Antsovi
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 13. mai 2020 otsus ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist.
2.Sinear OÜ (pankrotis) pankrotihalduri apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Sinear OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Karin Antsov (hageja) esitas 19. märtsil 2019 hagi Heldi Maidra (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palus lõpliku nõudena mõista kostjalt hageja kasuks välja 56 932,29 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Tartu Maakohtu 19. detsembri 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-16419 välja Sinear OÜ (pankrotis; võlgnik) pankrot. Halduriks nimetati K. Antsov. Kostja on alates 8. maist 2008 võlgniku juhatuse liige. Võlgniku põhitegevusalaks oli ehitustegevus ja sellega seonduvate toodete müük. Pankrotivõlgniku tegevuse käigus on pankrotivõlgniku nimele väljastatud arveid teenuste eest, mille alusel ei ole tegelikkuses võlgnikule teenuseid osutatud või kaupu müüdud. Seega on võlgniku arvelt kantud rahalisi vahendeid ilma selleks tegelikku alust omamata. Hageja leidis, et võlgniku juhatuse liige ei ole osaühingu rahaliste vahendite kasutamisel tegutsenud hoolsuskohustust järgides ning on tekitanud kahju võlgnikule ja tema võlausaldaja(te)le. Lisaks hoolsuskohustuse rikkumisele on kostja rikkunud TsÜS §-st 35 tulenevat lojaalsuskohustust, mille kohaselt peab juhtorgani liige eelistama oma tegevuses juhtorgani liikmena juriidilise isiku huve enda isiklikele või kolmandate isikute huvidele. Hageja leidis, et kahjuna ehk kaotsiläinud võlgniku varana (st võlgnikule tekitatud otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses) tuleb käsitleda kõiki võlgniku arvelt tehtud kulutusi võlgnikule esitatud arvete tasumiseks summas 56 932,29 eurot (arvete loetelu hagiavalduses lk-d 72-73 ja 158), mille võlgniku huvides kasutamise kohta puuduvad nõuetekohased raamatupidamise dokumendid (kulutused ei ole seondatavad võlgniku majandustegevusega).
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja ei nõustu sellega, et hageja nimetatud tehingud ei seostu võlgniku majandustegevusega ning sellega on tekitatud võlgnikule kahju. Arved ei ole piisavad, et lugeda nende maksmine võlgniku poolt võlgniku majandustegevusega mitteseostatavaks ja võlgnikku kahjustavaks või kostja tegevust võlgnikule kahju tekitavaks. Hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu, selle tekkimist ja selle kahjulikkust võlgnikule, kahju ettenähtavust või põhjuslikku seost kostja käitumise ja võlgnikule kahju tekkimise vahel. Asjaolu, et kostja poolt hagejale antud selgitused 2014. aastal toimunud sündmuste kohta ei olnud piisavalt detailsed, ei anna alust lugeda tehinguid võlgniku suhtes kahjulikuks või, sellest eraldiseisvalt, kostjat sellise kahju eest vastutavaks.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda. Maakohus mõistis võlgniku pankrotivarast kostja kasuks menetluskulude katteks välja 2772 eurot. Maakohus leidis, et hageja heidab kostjale sisuliselt ette seda, et vaidlusaluste arvete alusel tehtud väljamaksete kohta puuduvad raamatupidamises dokumendid, mille alusel saaks soetatud kaupu ja teenuseid seostada osaühingu majandustegevusega. Juhatuse üheks spetsiifiliseks kohustuseks on ka nõuetekohase raamatupidamise korraldamise tagamine (ÄS § 183). Seega tuleb kohtul kontrollida, kas juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud sellega, et ei ole taganud nõuetekohast raamatupidamise korraldamist, kas selle rikkumise tagajärjel on võlgnikule tekkinud kahju ja kas rikkumise ning tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Vaidlusaluste tehingute toimumise ajal 2014. aastal oli äriregistri andmetel võlgniku põhitegevusalaks vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitus. Maakohus kontrollis hagis loetletud arvete alusel tehtud ülekannete (tehingute) seotust võlgniku majandustegevusega ning arvestas sealjuures hageja poolt esitatud raamatupidamise väljavõtteid raamatupidamisliku kirjendina. Maakohus tuvastas, et võlgniku majandustegevusega on seostatavad järgmiste arvete alusel tehtud ülekanded: -
Smart IN OÜ 20.03.2014 arve alusel 11 302,50 eurot; Kaheksajalg OÜ 03.04.2014, 03.06.2014 ja 04.08.2014 arvete alusel kogusummas 9037,58 eurot; OÜ Hals Trading-T 04.08.2014 ja 08.08.2014, 15.08.2014, 12.09.2014, 16.09.2014, 22.09.2014, 15.10.2014, 17.10.2014, 09.12.2014, 22.12.2014 arvete alusel kogusummas 10 634,15 eurot; ECCUA OÜ 02.06.2014 arve alusel 1176 eurot (sh käibemaks); FEB AS 25.11.2014 arve alusel 263,75 eurot; BAUHOF GROUP AS 06.06.2014, 26.06.2014, 17.11.2014 arvete alusel kogusummas 2449,69; AS Onninen 30.09.2014 arve alusel 619,92 eurot; Unicorn Disain OÜ 15.07.2014 arve nr 1407016 alusel summas 647,50 eurot ja 28.07.2014 arve nr 1407013 alusel summas 970,40 eurot.
Maakohus tuvastas, et võlgniku majandustegevusega ei ole võimalik seostada järgmiste arvete alusel tehtud ülekandeid: -
FEB AS 30.05.2014 arve alusel 215,36 eurot; Ikodor AS-i 12.05.2014, 15.05.2014, 19.05.2014, 03.06.2014, 10.06.2014, 20.06.2014 arvete alusel 13 096,41 eurot; Sandman Grupp AS-i 08.04.2014 arve alusel 1392 eurot; Unicorn Disain OÜ 18.08.2014 arve nr 1408014 alusel 1382,10 eurot, 18.09.2014 arve nr 1409025 alusel 249 eurot ja 27.08.2014 arve nr 1408027 alusel 500 eurot; Homeyard OÜ 28.08.2014 ja 12.12.2014 arvete alusel 1055,52 eurot; Indoor Group AS 16.06.2014 ja 09.08.2014 arvete alusel 1007,32 eurot; Estframe OÜ 13.10.2014 arve alusel 354,60 eurot.
Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et tõendatud on puudujäägid osaühingu raamatupidamises ning osad tehingud ei olnud nõuetekohaselt kajastatud. Maakohus leidis, et isegi kui kostja tegi ainult ülekandeid temale etteantud aktide alusel, mida kohtule esitatud ei ole, oli tema kui juhatuse liikme kohustuseks kontrollida tehingute seotust
võlgniku majandustegevuse ja huviga. Kostja pidi tagama, et võlgniku poolt oleksid kõik majandustehingud algdokumentide põhjal kirjendatud ja täidetud oleksid kõik raamatupidamise seadusest tulenevad kohustused. Seega tuvastas kohus, et kostja on rikkunud oma juhatuse liikme hoolsuskohustust ÄS § 187 lg 1 ja TsÜS § 35 järgi, kuna osade tehingute kajastamine raamatupidamises ei vastanud raamatupidamise seaduses sätestatule. Tõendamist ei leidnud, et kostja oleks eelistanud enda isiklikke huve osaühingu huvidele eelpoolnimetatud tehingute tegemisel ning seetõttu ei ole kostja rikkunud lojaalsuskohustust. Kuigi kohus tuvastas, et osad arved ei ole seostatavad võlgniku majandustegevusega, ei ole tõendatud, et nende arvete tasumisega oleks tekkinud võlgnikule kahju. Samuti ei ole tõendatud, et hoolsuskohustuse rikkumise tulemusena oleks võlgniku varaline olukord halvenenud. Äriregistris kajastatud majandusaasta aruannetest nähtuvalt oli võlgnik kasumis enne ja pärast tehingute toimumist ning halvenemist ei ole toimunud tehingute tegemise aastal ja ka aasta pärast tehingute tegemist, mil võlgnik on olnud kasumis. Kuivõrd võlgnikule kahju tekkimine ei ole tõendatud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jättis maakohus menetluskulud hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbi vaatamiseks. Hageja heidab maakohtule ette põhjendamiskohustuse rikkumist. Hageja nõustub maakohtu otsusega osas, milles maakohus tuvastas, et võlgnikule esitatud arvete alusel tehtud ülekanded ei ole seostatavad võlgniku majandustegevusega. Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus tuvastas ülejäänud võlgnikule esitatud arvete seotuse võlgniku majandustegevusega. Maakohus on lugenud arvete alusel maksete tegemise põhjendatuks olukorras, kus kostja ei ole hageja nõudele sisuliselt vastu vaielnud ning kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja on täitnud juhatuse liikme hoolsuskohustust. Hageja ei nõustu maakohtuga, et hagiavalduse aluseks olevate arvete alusel maksete tegemisega ei ole võlgnikule kahju tekitatud. Maakohus on tuvastanud ettevõtte rahaliste vahendite mittesihipärase kasutamise summas 19 252,31 eurot, mistõttu on vähemalt antud ulatuses võlgnikule kahju tekkinud ning maakohus oleks pidanud hagi vähemalt osaliselt rahuldama. Võlgnikule tekkinud kahjuks on alusetu makse tulemusena kaotsiläinud võlgniku vara (VÕS § 128 lg 3). Juhatuse liikme vastutust eeldatakse. Kostja ei ole tõendanud, et ta käitus arvete tasumisel korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 1). Maakohus on tuginenud asja lahendamisel asjaolule/tõendile (majandusaasta aruanne), mida ei ole kohtule esitatud (otsuse p 36) ning see tingib maakohtu otsuse tühistamise. Hageja vaidlustab maakohtu otsust ka kindlaksmääratud menetluskulude suuruse osas.
5.Kostja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohus on jõudnud menetlusnorme järgides õigele järeldusele, et kostja poolt võlgniku nimel tehtud tehingud tehti võlgniku huvides. Ka need tehingud, mille seost võlgniku majandustegevusega maakohus ei tuvastanud, on tehtud võlgniku huvides. Kostja on vastavad seosed põhistanud ja tõendanud. Küll aga ei mõjutanud seose mittetuvastamine maakohtu lõpplahendit, kuivõrd hagi jäi kahjunõude tõendamatuse tõttu ikkagi täielikult rahuldamata.
Maakohtu otsus kahjunõude tõendamatuse kohta on õiguspärane. Hageja ei ole tõendanud VÕS § 127 sätestatud kahjunõude eelduseid. Lisaks on tõendamata, milliseid juhatuse liikme kohustusi on kostja oma käitumisega rikkunud. Meelevaldne on hageja eeldus, et juhatuse liikmena tehtud tehingud loetakse võlgnikule kahjulikuks seni, kuni kostja ei ole tõendanud nende seost majandustegevusega. Maakohtu määratud kostja menetluskulude suurus on vajalik ja põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaal- ja menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ja asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist (TsMS § 657 lg 1 p 3). Ringkonnakohus ei saa ise asja lahendada. Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele, arvestades ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.
7.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab. Hageja esitas pankrotihaldurina kahju hüvitamise nõude võlgniku juhatuse liikme vastu ja seostas kahju tekkimise kostja juhatuse liikme hoolsuskohustuse ja lojaalsuskohustuse rikkumisega. Hagi õiguslikuks aluseks on ÄS § 187 lg-d 1 ja 2 ning TsÜS § 35. Hageja heidab kostjale hagi aluses ette võlgniku rahaliste vahendite mittesihipärast kasutamist ja seeläbi võlgnikule kahju tekitamist. Maakohus kontrollis kostja tegevust võlgniku raamatupidamise korraldamise kohustuse täitmisel, mis on juhatuse liikme spetsiifiline kohustus (ÄS § 183) ja mida tuleb eristada juhatuse liikme kohustuste täitmise standarditest, st juhatuse liikme hoolsusja lojaalsuskohustusest. Hagi alusena ei saa kohus käsitleda asjaolusid, millele hageja tuginenud ei ole (vt Riigikohtu
3.oktoobri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-19599/58). Hagiavalduse kohaselt tuleb võlgnikule tekitatud otsese varalise kahjuna käsitleda kõiki summasid, mis on alusetult välja makstud ettevõtte arveldusarvelt ning mille äriühingu huvides kasutamise kohta puuduvad nõuetekohased raamatupidamise dokumendid (I kd lk 2). Sellest ei saanud maakohus järeldada, et hageja heidab kostjale ette raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumist. Hageja on üksnes nentinud, et hagis loetletud arvete alusel soetatud kaupade ja teenuste faktilist kasutamist võlgniku majandustegevuses võlgniku huvides ei ole toimunud (mistõttu puuduvad ka vastavad dokumendid) ning heidab seetõttu kostjale kui võlgniku juhatuse liikmele ette hagis loetletud arvete tasumist. Maakohus ei ole pooltega hageja võimalikke etteheiteid kostjale võlgniku raamatupidamise korraldamisel arutanud. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses nõustunud maakohtu seisukohaga otsuse p-s 30, et „osaühingu raamatupidamises oli puudujääke“. Seega on maakohus lahendanud hagi asjaoludel, mida hageja ei ole esitanud.
8.Maakohus lahendas poolte taotlusel tsiviilasja kirjalikus menetluses TsMS § 403 lg 1 alusel. Ringkonnakohus märgib, et istungist loobumine ei anna kohtule õigust selgitamiskohustuse täitmata jätmiseks. Eelmenetluse läbiviimisel peab kohus lähtuma TsMS §-s 392 sätestatust. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kohus on soovinud algselt asja arutada suulises menetluses, kuid nõustunud pärast mitmeid poolte taotlusi kohtuistungite edasilükkamiseks poolte ettepanekuga lahendada asi kirjalikus menetluses, on kohtul jäänud järgimata nii eelmenetluse ülesanded kui ka selgitamiskohustus. Nimetatud kohtu ülesannete täitmiseks ei
saa lugeda maakohtu 23. märtsi 2020 määrust, millega kohus andis menetlusosalistele tähtaja taotluste, tõendite ja menetluskulude nimekirja esitamiseks ja määras kindlaks kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Määruses ei ole maakohus juhtinud tähelepanu asjas tähtsust omavatele asjaoludele ega pooltevahelisele tõendamiskoormisele, sh teinud ettepanekuid esitada täiendavaid tõendeid vaidlusaluste asjaolude kohta. Riigikohus on oma praktikas asunud seisukohale, et kui maakohus rikkus selgitamiskohustust ja see oli menetlusõiguse oluline rikkumine, peab ringkonnakohus vaatamata TsMS § 652 lg-s 6 sätestatule maakohtu otsuse sama paragrahvi lg-st 1 tulenevalt tühistama sõltumata sellest, kas pooled seda taotlesid või menetlusõiguse rikkumisele õigel ajal TsMS § 333 mõttes vastuväite esitasid (vt Riigikohtu 10. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-13, p 19; 22. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-11, p 15; 23. novembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16 p 15)
9.Maakohus tuvastas, et kostja on võlgniku rahalisi vahendeid kasutanud mittesihipäraselt 19 252,31 euro ulatuses, millega on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust. Maakohus leidis, et rikkumisele vaatamata ei ole kostja võlgnikule kahju tekitanud. Maakohtu otsuse põhjendused ei ole selles osas jälgitavad. Maakohus asus otsuse p-s 36 seisukohale, et „äriregistris kajastatud majandusaasta aruannetest nähtuvalt oli osaühing kasumis enne ja pärast tehingute tegemist ning halvenemist ei ole toimunud tehingute tegemise aastal ja ka aasta pärast tehingute tegemist, mil osaühing on olnud kasumis“. Asja materjalide hulgas võlgniku majandusaasta aruanded puuduvad ning kohtu viited selles osas äriregistri andmetele on ebamäärased. Ringkonnakohus nõustub hageja apellatsioonkaebuse seisukohaga selles, et maakohus on tuginenud otsuse tegemisel asjaolule/tõendile, mida ei ole kohtule esitatud. TsMS § 436 lg 2 ja 3 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ja võib tugineda otsust tehes üksnes neile tõenditele ja asjaoludele, mida poolel oli võimalik uurida ja mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Maakohus on TsMS § 436 lg-tes 2 ja 3 sätestatut rikkunud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei saa juhatuse liikme poolne hoolsuskohustuse rikkumine tuua kaasa ühingule kahju tekkimist olukorras, kus tema juhitav ühing jääb majandusaasta lõikes kasumisse. Ainuüksi ühingu aruandeaasta majandustulemusest ei saa järeldada põhjuslikku seost või selle puudumist juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisega ja sellega kaasneva kahjuga. Juhatuse liige saab hoolsuskohustust rikkudes tekitada kahju ka kasumlikule ühingule.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga otsuse p-des 22 ja 23 ÄS § 187 lg 2 alusel juhatuse liikme vastu esitatava kahjunõude eelduste ja üldise tõendamiskoormise osas. Samas tuleb käesoleval juhul arvestada asjaoluga, et tegemist on pankrotihalduri hagiga kahju hüvitamiseks pankrotivõlgniku juhatuse liikme vastu. Kostja on asunud seisukohale, et hagi on täies ulatuses tõendamata. Kostja ei nõustu hageja eeldusega, et kostja poolt äriühingu juhatuse liikmena tehtud tehingud saab lugeda äriühingule kahjulikuks senikaua, kuni kostja ei ole tõendanud nende seotust võlgniku majandustegevusega. Juhindudes Riigikohtu seisukohast 6. veebruari 2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07 kasutas kostja hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud (II kd lk 34-35). Kostja on andnud selgitusi arvete nr 14001, nr MA14-021338 ja nr M00062 osas. Pankrotimenetluses on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liikmel kaasaaitamiskohustus. PankrS § 90 ja § 19 lg 1 kohaselt kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-des 85-89 sätestatut ka juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme
suhtes. PankrS § 85 lg 1 kohaselt peab võlgnik andma haldurile teavet, mida haldur vajab seoses pankrotimenetlusega, sh võlgniku vara kohta. Kohus võib võlgnikku kohustada andma võlgniku vannet, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (PankrS § 86). Nimetatud kohustused on ka kostjal võlgniku pankrotimenetluses. Pankrotihaldur on märkinud hagiavalduses, et „temale esitatud info kohaselt“ ei ole võlgnik hagis nimetatud arvete alusel tasutud teenuseid ja kaupu saanud. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kellelt ja millisel viisil saadud infole pankrotihaldur hagejana tugineb. Pankrotihalduril tuleb asja uuel arutamisel kohtule selgitada, millisele teabele ta kostja vastu hagi esitades tugines ja kas kostja täitis võlgniku pankrotimenetluses oma kaasaaitamiskohustust, sh teabe andmise kohustust võlgniku vara ja selle asukoha kohta. Hageja saab asjas tõendada, et ta kohustas haldurina kostjat võlgniku pankrotimenetluses andma hagis nimetatud arvete osas selgitusi ja teavet. Kui kostja teabe andmisest keeldus või ei olnud tema antud selgitused ja teave kooskõlas muude pankrotimenetluses tuvastatud asjaoludega, ei saa haldurilt mõistlikult võttes nõuda, et ta esitaks käesolevas tsiviilasjas ise tõendeid selle kohta, et arvetel kajastatud teenuseid/kaupu ei ole pankrotivõlgniku majandustegevuses sihipäraselt kasutatud. Hageja väidab, et võlgniku raamatupidamises selle kohta andmed puuduvad. Kui kostja väidab, et arvetel märgitud teenuseid/kaupu kasutati võlgniku huvides, peab kostja eelnimetatud väidet ka tõendama. Selleks võib kostja kasutada kõiki lubatavaid tõendeid. Lubatavaks tõendiks on ka arve väljastanud äriühingu juhatuse liikme digitaalselt allkirjastatud kinnitus töö teostamise kohta. Tegemist on dokumentaalse tõendiga (TsMS § 272 lg 1). Samaoodi jaguneb tõendamiskoormis olukorras, kus äriühingu juhatuse liige on äriühingu pangakontolt välja võtnud sularaha (Riigikohtu 19. detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-16).
11.Ringkonnakohus tühistab eeltoodud asjaoludel maakohtu otsuse kaebuse põhjendustest sõltumata menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu (TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2). Maakohus on eelkõige rikkunud TsMS § 436 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet, samuti eelmenetluse läbiviimise nõudeid (TsMS § 392). Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus lähtuma hageja nõudest ja otsustama, kas hageja on rikkunud hagis esitatud asjaoludel juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust ja tekitanud sellega ühingule kahju. Asja tuleb uuesti arutada eelmenetluse staadiumist. Maakohus peab täitma oma selgitamiskohustust, mh selgitama pooltele nende tõendamiskoormist ja vajadusel tegema pooltele ettepanekuid esitada täiendavaid tõendeid vaidlusaluste asjaolude kohta (TsMS § 230 lg 2). Maakohus peab uuesti hindama asjas kogutud tõendeid.
12.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel arutamisel. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.