Mullamutt OÜ hagi Aktsiaseltsi TREF Nord vastu võla ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. oktoobri 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Mullamutt OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
52 311,63 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Mullamutt OÜ (registrikood 12323889), esindajad ringkonnakohtus seaduslik esindaja Mihkel Vingal ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ramil Pärdi Kostja: Aktsiaselts TREF Nord (registrikood 10217746), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Menetluse liik
05. oktoober 2020, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 16. oktoobri 2019 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Mullamutt OÜ kanda. Välja mõista Mullamutt OÜ-lt ringkonnakohtu menetluskulud 1137,50 eurot Aktsiaseltsi TREF Nord kasuks.
5.Mullamutt OÜ-l tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda Aktsiaseltsile TREF Nord viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.Mullamutt OÜ (hageja) esitas 19.04.2018 hagi Aktsiaseltsi TREF Nord (kostja) vastu võla ja viivise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 43 979,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1735,09 eurot ning viivise määras 0,041% päevas põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse ja 10.06.2019 hagi tervikteksti kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21.08.2017 kaks töövõtulepingut (edaspidi Lottemaa leping ja Tallinna mnt leping) kergliiklusteede ehitamiseks vajalike ettevalmistustööde teostamiseks. Lottemaa lepingu hind oli 189 585,20 eurot ja Tallinna mnt lepingu hind 68 123,70 eurot. Hageja teostas seoses Lottemaa lepinguga töid summas 60 981,21 eurot ja seoses Tallinna mnt lepinguga töid summas 54 461,20 eurot. Kostja on maksnud hagejale Lottemaa lepingu täitmise eest 42 067,41 eurot ja Tallinna mnt lepingu täitmise eest 43 712,40 eurot. Pooled lõpetasid lepingud 21.11.2017.
3.Kostja on põhjendamatult keeldunud Lottemaa lepingu osas 18 913,80 euro tasumisest. Samuti on kostja Lottemaa lepingu alusel jätnud tasumata lisatööd summas 14 317 eurot. Seega on Lottemaa lepinguga seotud kostja tasumata summa hageja ees 33 230,80 eurot (14317+18913,80). Tallinna mnt lepingu alusel on kostja jätnud hagejale tasumata 10 748,80 eurot.
4.Seega moodustub kostja võlgnevus hageja ees kokku 43 979,60 (33230,80+10748,80) eurot. Mõlema lepingu p 6.1 kohaselt on viivise määr 15% aastas ehk 0,041% päevas. Hageja on alustanud viivise arvestust alates 01.01.2018 ning viivis 96 päeva eest moodustab 1735,09 eurot (43979,60*0,041%*96).
5.Hageja tugineb sellele, et lepingute puhul oli tegemist koguhinnalepingutega ehk ühikhinnapõhine arvestus ei ole kohane. Lepingute hind sisaldab täielikku tasu lepingu täitmise eest ning sätestab, et hagejal ei ole õigust nõuda mingite täiendavate kulude hüvitamist ega lepingu hinna muutmist. Hinnapakkumise tegemisel pidi hageja arvestama sisse riski, et töid tuleb teha suuremas mahus, kui hinnapäringule lisatud dokumentidest nähtus. Eeltoodu kehtis ka vastupidi – kui töid tuli teha osaliselt väiksemas mahus, kuulub see hageja, mitte kostja kasumisse. Kuivõrd lepingu järgi toimus tööde eest tasumine igakuiselt vastavalt vaheaktidele, pidi hageja vaheaktide koostamiseks näitama ka ühikuhinnad vastavalt projekti mahule.
Ühikhindade eesmärgiks oli üksnes vaheaktide alusel tasumiseks vajalike summade arvestamine.
10.06.2019 esitas hageja nõude alternatiivse arvutuskäigu.
Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
8.Hageja nõue summas 18 913,80 eurot on tõendamata. Hageja nimetatud tööd sellises ulatuses ei kajastu teostatud tööde aktil. Hageja ei ole tõendanud, et ta on kõik lisatööd summas 14 317 eurot teostanud. Hageja nõuab Tallinna mnt lepinguga seonduvalt täiendavalt 10 748,83 eurot, kuid hageja ei ole tõendanud, et need tööd on tehtud. Kostja pidi tasuma tegelikult tehtud ja akteeritud tööde eest vastavalt lepingus kokkulepitud ühikuhindadele. See järeldub ka 22.12.2017 sõlmitud kokkulepetest, milles pooled leppisid kokku vaidlusaluste lepingute lõpetamise tingimused. Kostja on kõik akteeritud ja tegelikult teostatud tööd tasunud.
9.Alternatiivse vastuväitena tugineb kostja ka protsessuaalsele tasaarvestusavaldusele. Kostjal on õigus nõuda hagejalt lepingute alusel leppetrahvi summas 13 714,54 eurot, kuna hageja ei lõpetanud töid õigeaegselt. Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Harju Maakohus jättis 16.10.2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 5100,50 eurot ja viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras kohtotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: -
-
-
-
Pooled on sõlminud kirjalikud töövõtulepingud (tl 5-14); Mõlema töövõtulepingu osaks oli hinnakokkulepe, milles oli tööde maksumus toodud välja ühikhindadena (tl 8 ja 13; 09.09.2019 kohtuistungi protokolli lk 2); Pooled vähendasid esialgselt kokkulepitud tööde mahtu ja hageja tegi töid vähem, kui esialgu kokku lepiti. Samas tegi hageja kostjale ka lisatöid, mis lepiti kokku pärast vaidlusaluste lepingute sõlmimist; Kõik kostja poolt vastuvõetud tööd on ühiselt akteeritud (tl 24, 30; 09.09.2019 kohtuistungi protokolli lk 2). Need aktid sisaldavad nii esialgu kokkulepitud töid kui ka lisatöid. Kõigi nende tööde eest on kostja hagejale tasunud (09.09.2019 kohtuistungi protokolli lk 3); Mõlemad vaidlusalused lepingud lõpetati kirjaliku kokkuleppega. Kohtule on esitatud neist kokkulepetest vaid üks (tl 96), kuid mõlema kokkuleppe sõnastus oli sarnane (09.09.2019 kohtuistungi protokolli lk 4-5); Tööde lõpetamine venis üle kokkulepitud tähtaegade kostja 17.05.2019 vastuse p-s 27 (tl 45) nimetatud päevade arvu võrra. Pooled vaidlevad selle üle, kumb neist hilinemise põhjustas.
12.Maakohus tugines võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 635 ning leidis, et vaidluse õige lahendamise seisukohalt on oluliseks küsimuseks see, milline oli vaidlusaluste lepingute hinnakokkuleppe sisu ning kuidas lepinguid nimetatud osas tõlgendada.
13.Lepingute sõnastus on ühesugune. Mõlema lepingu p-s 2.3 on fikseeritud absoluutarvuna summa, mille kostja on tellijana kohustatud hagejale tööde eest maksma. Samas on lepingudokumentide osaks töömahtude koondtabelid, milles kokkulepitud tööd on täpsemalt lahti kirjutatud ning iga tööde alaliigi kohta on esitatud mõõtühik, maht, ühikuhind ja maksumus. Maksumuste summa vastab p-s 2.3 toodule. Lepingute p 6.1 järgi peab tellija maksma töövõtjale nõuetekohaselt teostatud ja tellija poolt heakskiidetud tööde eest tasu kord kuus aktide ja arvete alusel. P 6.6 kohaselt maksab tellija töövõtjale tasu igakuiselt vastavalt tegelikult teostatud tööde mahule. Mõlema poole poolt kinnitatud teostatud tööde aktid kajastavad tehtud töid ühikute ja ühikuhindade kaudu ja vastavalt on toimunud ka tasumine tehtud tööde eest. Nimetatu tõttu ei ole hageja usutavalt tõendanud oma seisukohta, et tegeliku hinnakokkuleppe kohaselt pidi kostja maksma hagejale kokkulepitud tööde kogumaksumuse sõltumata sellest, milliseid töid ja millise ühikute hulgaga hageja tegelikkuses teostas. Puudub vaidlus, et algselt kokkulepitud tööde mahtu vähendati poolte kokkuleppel ning hageja pole nõudnud tasu lepingust välja jäetud tööde eest. Kohtule pole esitatud mõistlikku põhjendust, miks pidi kokkulepitud tervikmaksumus vähenema tööde gruppide tegemata jätmisel ühikhindade tabeli alusel, kuid miks ei pidanud hind samade tabelite alusel muutuma ka tegelikult tehtud tööühikute vähenemisel.
14.Lottemaa lepingu lõpetamise kokkuleppe p-s 2 on kirjas, et tellija maksab töövõtjale tasu vastavalt tegelikult teostatud mahtudele ja hindadele. Poolte väitel sõlmiti samasisuline kokkulepe ka Tallinna mnt lepingu lõpetamise kohta. Hageja väide selle kohta, et kokkulepete sõnastus oli tingitud tema soovist saada kätte vähemalt osa kokkulepitud tasust, viitab pahausksusele: siit järeldub hageja soov sõlmida leping sõnastusega, mis on vastuolus tema tegeliku tahtega. Sellist käitumist ei saa kohus VÕS §-st 6 tulenevalt lepingu tõlgendamisel arvestada.
15.Lepingute tekst on hinnakokkuleppe osas sedavõrd selge, et puudub põhjus kõnealuse tingimuse tõlgendamiseks muude tõendite kaudu. Teksti selgus välistab muuhulgas lepingueelsete läbirääkimiste asjaolude mõju selle tõlgendamisele.
16.Hageja tunnistaja M.M väitis lepingute lõpetamise kokkulepete sõlmimise läbirääkimiste kohta, et tema tegi hageja nimel korduvalt ettepanekuid kajastada kokkulepetes konkreetne tasumisele kuuluv summa, kuid kostja polnud sellega nõus. Järelikult polnud tegemist erimeelsusega kokkulepete kõnealuse osa õige tõlgendamise osas, vaid teadlikult sõlmitud kokkuleppega edaspidi tasumisele kuuluva summa suuruse arvestamise põhimõtete kohta teisiti, kui hageja seda soovis. Hageja väide temale lepingute lõpetamise kokkulepete sõlmimiseks avaldatud surve kohta on aga paljasõnaline ja käesoleva vaidluse lahendamisel tähendusetu, sest hageja ei ole kokkuleppeid tühistanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 tähenduses.
17.Eespool nimetatud asjaolud vaidlusaluste lepingute hinnakokkulepete sisu tõlgendamise kohta välistavad teistsuguse tõlgenduse usutava tõendamise tunnistajate ütluste kaudu. Kohus märgib samas, et hageja tunnistaja M.M väited tervikhinnakokkuleppe kohta on lükatud ümber kostja tunnistaja K.T ütlustega. Hageja ja kostja vaheliste lepingute tõlgendamist ei mõjuta see, millised kokkulepped olid kostjal samade tööde osas sõlmitud oma tellija Pärnu linnaga. Hageja pole tõendanud, et kostja pidi oma lepingute alusel saama lõpptellijalt tasu sõltumata tema poolt tegelikult teostatud tööde mahust.
18.Hageja pole tõendanud, milliseid konkreetseid kokkulepitud töid on ta teostanud pärast viimaste aktide koostamist. Lepingute p-dest 6.1 ja 6.6 tulenevalt pidid tasumisele kuuluvad tööd olema antud üle aktide alusel. Kostja tunnistaja K.T väitis, et pärast viimaseid mõlema
poole poolt allkirjastatud üleandmisakte hageja töid ei teostanud ning täiendavate tööde kohta dokumente ei esitanud. Tema väitel toimus tööde vastuvõtmine lõpptellija poolse järelevalve poolt antud sisendi alusel. Järelevalvet teostas Pärnu linna esindajana Gert Jürgenson, kes hageja tunnistajana samuti üle kuulati. Kui nimetatud tunnistajale oleks teada meelevaldselt vastu võtmata jäetud tööde tegemine, oleks hageja temalt selle kohta küsida saanud. Tähendusetu on ka hageja väide, et tema pidi tegema ära kõik asfalteerimisele eelnevad tööd ja kuna asfalteerimine on toimunud, siis pidid hageja tööd olema tehtud. Sellest põhjendusest ei ole võimalik järeldada tegelikult tehtud tööde mahtusid.
19.Kuna hagi jääb rahuldamata, pole protsessuaalse tasaarvestuse raames esitatud kostja vastunõude kehtivust vaja täpsemalt hinnata. Apellatsioonkaebus
20.Maakohtu otsusele esitas 18.11.2019 apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ning saata hagi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
21.Kuigi hageja tõi nõude alusena välja lepingud eraldi, käsitles maakohus asja lahendamisel nõude aluseks olevaid lepinguid koos, jättes arvestamata, et lepingute puhul nõude aluseks olevad asjaolud erinesid. Maakohus ei ole asjaolusid ja tõendeid hinnanud objektiivselt ja igakülgselt. Maakohus on eelistanud ebausaldusväärse tunnistaja K.T ütluseid M.M ütlustele. Maakohus pole põhjendanud, milles seisneb hagejapoolne pahausksus olukorras, kus hageja soovis tehtud tööde eest kostja käest raha kätte saada vähemalt mingiski osas.
22.Maakohus on juhtinud tähelepanu sellele, et lepingus ei ole kajastatud lõpliku arvelduse lahendust. See viitabki sellele, et tegemist oli koguhinnalepingutega. Oluline on, et kostja ja Pärnu linna vaheline riigihankeleping oli samuti koguhinnaleping, mille maakohus jättis täiesti tähelepanuta. Seetõttu on üllatav maakohtu etteheide, et hageja ei ole tõendanud, et kostja pidi saama Pärnu linnalt tasu sõltumata tema poolt tegelikult tehtud tööde mahust. Kuna mõlema lepingu puhul on need lõigud, milles hageja killustikaluste töid tegi, asfalteeritud, siis on lepingud selles osas mahuliselt täidetud. Vastustaja seisukoht
23.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
25.Pooled sõlmisid 2017.a augustis kaks töövõtulepingut kergliiklusteede ettevalmistustööde tegemiseks (I kd tl 5-14) (Lottemaa leping ja Tallinna mnt leping). Pooled vaidlevad esmalt selle üle, kas tegemist on koguhinnalepingutega (kostja peab maksma tasu, kui lepingu eesmärk on saavutatud, sõltumata tehtud töö konkreetsest mahust) või ühikhinnalepingutega (hagejal on õigus saada tasu ühikuhindade alusel vastavalt tehtud tööde
mahule). Hageja on esitanud Lottemaa lepingu osas 22.12.2017 töövõtulepingu lõpetamise kokkuleppe, mille kohaselt lõpetatakse leping poolte kokkuleppel 21.11.2017. Kokkuleppes märgiti, et kostja maksab hagejale tööde nõuetekohase teostamise eest tasu vastavalt tegelikult teostatud, omaniku järelevalve poolt vastuvõetud ja kinnitatud mahtudele ja töövõtja hinnapakkumise hindadele (I kd tl 96). Vaidlus puudub, et selline kokkulepe on koostatud ka Tallinna mnt lepingu osas. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et töövõtulepingute puhul on tegemist ühikhinnalepingutega. Eelkõige järeldub see lepingute lõpetamise kokkulepetest, milles on selgesõnaliselt lepitud kokku, et kostja maksab hagejale tasu vastavalt tegelikult teostatud ning omaniku järelevalve poolt vastuvõetud mahtudele. Kuna pooled on leppinud lepingut lõpetades kokku, et tasu makstakse vastavalt tegelikult teostatud tööde mahtudele, siis sellest järeldub ka poolte kokkulepe, et tegemist on ühikhinnalepingutega. Hageja on viidanud, et ta oli sunnitud aktsepteerima lepingute lõpetamise sellist sõnastust, kuna kostja oli jõupositsioonil. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole toonud esile asjaolusid, millest võiks järeldada, et lepingute lõpetamise kokkulepped oleksid TsÜS § 86 alusel tühised. Samuti on hageja märkinud, et kostja ja tema tellija (Pärnu linna) vahelised lepingud (mille alusel hageja kostjale allhanget tegi) olid koguhinnalepingud. Kolleegium on seisukohal, et küsimus, kas kostja ja Pärnu linna vahelised töövõtulepingud olid koguhinnalepingud või ühikhinnalepingud, ei oma tähtsust poolte vaheliste lepingute hindamisel.
26.Tallinna mnt lepingu puhul on hageja selgitanud, et kostja on tasunud hagejale tööde eest 43 712,40 eurot. Hageja on välja toonud tööd maksumusega 10 748,80 eurot, mis on hageja väitel tehtud, kuid mille eest ei ole tasutud (I kd tl 138, tl 72). Hageja on argumenteerinud, et kuna Tallinna mnt lepingu osas on kogu kergliiklustee asfalteeritud, siis peavad ka kõik tööd olema tehtud. Kolleegiumi hinnangul ei saa sellise väite pinnalt lugeda hageja nõuet tõendatuks. Ainuüksi asjaolust, et kergliiklustee on asfalteeritud, ei saa järeldada, et need tööd, mis on hageja väitel maksmata, on tehtud, ning et need on tehtud hageja poolt väidetud mahtudes. Ka tsiviilasjas esitatud teostatud tööde aktid ei tõenda, et kostja on jätnud hagejale midagi tasumata. Ka tunnistajate ütluste pinnalt ei ole võimalik teha järeldust, et hageja poolt väidetud tööd on hageja poolt väidetud mahtudes tehtud. Maakohus on hagejale 21.05.2019 selgitanud, et ta peab tõendama, et tööd, mille eest tasu nõutakse, on tehtud (I kd tl 129). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja esitanud tõendeid, millist saaks järeldada, et hageja väidetud tööd on hageja väidetud mahtudes tehtud. Kuna hageja ei ole oma tõendamiskoormist täitnud, siis jättis maakohus hagi Tallinna mnt lepingu osas põhjendatult rahuldamata.
27.Lottemaa lepingu puhul on hageja selgitanud, et kostja on tasunud hagejale tööde eest 42 067,41 eurot. Hageja on esile toonud tööd maksumusega 18 913,80 eurot ja lisatööd maksumusega 14 317 eurot, mis on hageja väitel tehtud, kuid mille eest ei ole makstud (I kd tl 138 – 139 pöördel, tl 72). Hageja leiab, et kuna kergliiklustee on asfalteeritud ja haljastustööd lõpetatud, siis on kõik vaidlusalused tööd tehtud. Kolleegiumi arvates ei saa ka Lottemaa lepingu puhul sellise väite pinnalt järeldada, et need tööd, mis on hageja väitel maksmata, on tehtud, ning et need on tehtud hageja poolt väidetud mahtudes. Sellist järeldust ei saa teha ka hageja esitatud fotodest (I kd tl 143-144). Samuti ei nähtu tsiviilasjas esitatud teostatud tööde aktidest, et mingite tööde eest on hagejale tasumata. Lisatööd on osaliselt akteeritud 2017.a novembri tööde aktiga (I kd tl 24-25) ning tõenditest ei nähtu, et hageja oleks lisatöid rohkem teinud. Hageja on ka väitnud, et kostja on 2017.a novembris teostatud tööde aktis akteerinud ridadel 20313 ja 20212 töid 570 euro võrra suuremas summas, kui on hagejale tasunud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see väide põhjendatud. 2017.a oktoobris teostatud tööde aktis on ridadel 20313 ja 20212 akteeritud töid summades 1375 eurot ja 775 eurot (I kd tl 112).
2017.a novembris teostatud tööde aktis on ridadel 20313 ja 20212 märgitud varem akteeritud tööde summadeks vastavalt 1570 eurot ja 1150 eurot. Samad summad on märgitud kokku akteeritud summadeks. 2017.a novembri aktiga aga ridadel 20313 ja 20212 uusi töid ei akteeritud (I kd tl 24-25). Samuti pole tõendatud, et nende aktide vahepeal oleks töid akteeritud. Eeltoodust järeldub, et ridade 20313 ja 20212 osas on 2017.a oktoobri aktist kantud 2017.a novembri akti ebaõiged summad. Hageja on esitanud kaetud tööde akti killustikualuse kohta (I kd tl 142), kuid see ei kinnita kolleegiumi hinnangul, et hageja on teinud töid rohkem, kui ta on saanud tasu. Ka tunnistajate ütluste pinnalt ei ole võimalik teha järeldust, hageja poolt väidetud tööd on hageja poolt väidetud mahtudes tehtud. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et ta on Lottemaa lepingu osas teinud rohkem töid, kui on tasutud, mistõttu on maakohus jätnud põhjendatult hagi rahuldamata.
28.Ülaltoodule tuginedes puudub alus muuta maakohtu otsust, millega jäeti hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja palus hagejalt välja mõista apellatsiooniastme menetluskulud 1137,50 eurot ja viivise menetluskuludelt. Kostja esindajal on kulunud apellatsioonimenetluses menetlustoimingutele 7 tundi 35 minutit. Kostja esindaja tunnihind on 150 eurot ilma käibemaksuta ja kostja taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Hageja ei ole kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.
30.Arvestades apellatsioonimenetluse menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning esindaja poolt tehtud toiminguid, peab ringkonnakohus kostja esindaja ajakulu põhjendatuks. Samuti ei ületa esindaja tunnitasu keskmist tunnitasu määra. Seega tuleb hagejalt välja mõista kostja menetluskulud 1137,50 eurot. Lisaks tuleb hagejalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis menetluskuludelt.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.