16.oktoobril 2019.a, Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-6108
Tsiviilasi
Mullamutt OÜ hagi AS TREF Nord vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
52 311,63 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Mullamutt OÜ (registrikood 12323889) lepinguline esindaja vandeadvokaat Ramil Pärdi (Advokaadibüroo Triniti)
Kostja
AS TREF Nord (registrikood 10217746) lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv (Advokaadibüroo Emerald Legal)
Viimase kohtuistungi kuupäev
09.09.2019
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Määrata menetluskulud hageja kanda.
3.Mõista hagejalt Mullamutt OÜ-lt (registrikood 12323889) kostja AS-i TREF Nord (registrikood 10217746) kasuks välja menetluskulude hüvitis 5 100,5 eurot.
4.Mõista hagejalt Mullamutt OÜ-lt (registrikood 12323889) kostja AS-i TREF Nord (registrikood 10217746) kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Mullamutt OÜ (hageja) esitas 19.04.2018 AS TREF Nord (kostja) vastu hagi, nõudes 43 979,6 euro ja viivise väljamõistmist. Hageja nõue põhineb 21.08.2017 sõlmitud töövõtulepingutel nr PE17/030/779-2 ja PE17/031/780-1, mille alusel hageja tegi kostjale kergliiklusteede ehitamise töid Pärnus. Hageja täiendas oma seisukohti menetluse kestel mitme avaldusega ja esitas kohtu nõudmisel oma hagi tervikteksti 10.06.2019. Hageja väidab, et pooled olid leppinud kokku objektide tervikmaksumuse, mille kostja pidi temale tasuma sõltumata tegelikult tehtud tööde ühikarvestusest ja nende tööde akteerimisest.
2.Kohus võttis hagi menetlusse 25.04.2019 määrusega.
3.Kostja vastas hagile 17.05.2018, paludes jätta hagi täielikult rahuldamata. Kostja täiendas oma seisukohti menetluse kestel mitme avaldusega. Kostja väitel on kõik tegelikult hageja poolt tehtud tööd lepinguosaliste poolt ühiselt akteeritud ja hagejale tasutud. Kostja vaidleb vastu hageja tõlgendusele, et pooled leppisid kokku objektide tervikmaksumuse. Kostja väitel pidi tema tasuma tegelikult tehtud ja akteeritud tööde eest vastavalt lepingus kokkulepitud ühikuhindadele. See järeldub kostja väitel ka 22.12.2017 sõlmitud kokkulepetest, milles pooled leppisid kokku vaidlusaluste lepingute lõpetamise tingimused. Alternatiivse vastuväitena tugines kostja ka protsessuaalsele tasaarvestusele. Kostja väitel on temal õigus nõuda hagejalt vaidlusaluste lepingute alusel leppetrahvi summas 13 714,54 eurot, kuna hageja ei lõpetanud töid õigeaegselt.
4.18.02.2019 määrusega teatas kohus pooltele kohtukoosseisu muutumisest, selgitas menetluse seisu ja tõendamiskoormist. Täiendavalt selgitas kohus tõendamiskoormist 21.05.2019 määrusega.
5.Kohus lõpetas eelmenetluse 15.08.2019 seisuga (12.07.2019 määrus) ja vaatas hagi läbi 09.09.2019 kohtuistungil. Hageja taotlusel kuulas kohus tunnistajana M M ja G Ji, kostja taotlusel K Te.
6.Mõlemad pooled esitasid täiendavalt oma kohtukõne teesid ja menetluskulude nimekirjad ning esitasid vastuväiteid teineteise menetluskulude põhjendatusele. Otsuse põhjendused
7.Kohus jätab hagi rahuldamata, põhjendades seda alljärgnevaga.
8.Pooled ei vaidle muuhulgas järgmiste asjaolude üle: 1) Pooled on sõlminud kirjalikult töövõtulepingud, mis on hagi aluseks (tl 5-14); 2) Mõlema töövõtulepingu osaks oli hinnakokkulepe, milles oli tööde maksumus toodud välja ühikhindadena (tl 8 ja 13; 09.09.2019 kohtuistungi protokolli lk 2); 3) Pooled vähendasid kokkuleppel esialgselt kokkulepitud tööde mahtu ja hageja tegi töid vastavalt vähem, kui esialgu kokku lepiti. Samas tegi hageja kostjale ka lisatöid, mis lepiti kokku pärast vaidlusaluste lepingute sõlmimist; 4) Kõik kostja poolt vastuvõetud tööd on ühiselt akteeritud (tl 24 ja 30; 09.09.2019 kohtuistungi protokolli lk 2). Need aktid sisaldavad nii esialgu kokkulepitud töid kui ka lisatöid. Kõigi nende tööde eest on kostja hagejale tasunud (09.09.2019 kohtuistungi protokolli lk 3); 5) Mõlemad vaidlusalused lepingud lõpetati kirjaliku kokkuleppega. Kohtule on esitatud neist kokkulepetest vaid üks (tl 96), kuid mõlema kokkuleppe sõnastus oli sarnane (09.09.2019 kohtuistungi protokolli lk 4-5); 6) Tööde lõpetamine venis üle kokkulepitud tähtaegade kostja 17.05.2019 vastuse p-s 27 (tl 45) nimetatud päevade arvu võrra. Pooled vaidlevad selle üle, kumb neist hilinemise põhjustas.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt peab tellija maksma töövõtjale kokkulepitud tasu. Vaidluse õige lahendamise seisukohalt on oluliseks küsimuseks see, milline oli vaidlustalustes lepingute hinnakokkuleppe sisu, kuidas lepinguid nimetatud osas tõlgendada.
10.Lepingute sõnastus on ühesugune. Mõlema lepingu p-s 2.3 on fikseeritud absoluutarvuna summa, mille kostja on tellijana kohustatud hagejale tööde eest maksma (tl 5 ja 10). Samas on lepingudokumentide osaks töömahtude koondtabelid, milles kokkulepitud tööd on täpsemalt lahti kirjutatud ning iga tööde alaliigi kohta on esitatud mõõtühik, maht, ühikuhind ja maksumus (tl 8 ja 13). Maksumuste summa vastab p-des 2.3 toodule. Lepingute p 6.1 järgi peab tellija maksma töövõtjale nõuetekohaselt teostatud ja tellija poolt heakskiidetud tööde eest tasu kord kuus aktide ja arvete alusel. P 6.6 kohaselt maksab tellija töövõtjale tasu igakuiselt vastavalt tegelikult teostatud tööde mahule. Mõlema poole poolt kinnitatud teostatud tööde aktid kajastavad tehtud töid ühikute ja ühikuhindade kaudu (tl 24 ja 30) ja vastavalt on toimunud ka tasumine tehtud tööde eest. Nimetatu tõttu ei ole hageja usutavalt tõendanud oma seisukohta, et tegeliku hinnakokkuleppe kohaselt pidi kostja maksma hagejale kokkulepitud tööde kogumaksumuse sõltumata sellest, milliseid töid ja millise ühikute hulgaga hageja tegelikkuses teostas. Kui pooled oleksid soovinud sõlmida hinnakokkuleppe hageja poolt väidetud viisil, oleks see tõenäoliselt olnud lepingu tekstis kajastatud teisiti. Näiteks oleksid pooled saanud lisada hinnakokkuleppesse sõnaselge tingimuse, mille kohaselt kogumaksumus kuulub tasumisele sõltumata tegelikult tehtud töödest. Praegusel juhul on lepingute osaks olevad ühikkogused ja –hinnad ning lepingute p-d 6.1 ja 6.6 hageja väitega vastuolus. Hageja väite valguses oleks lepingutes pidanud ilmselt olema kajastatud ka see, kuidas lahendada tegelike tööde akteerimise järgselt üle jääva tasu kohta arvete esitamine ja tasumine. Esitatud sõnastuses on lepingutes arveldamine lahendatud vaid tegelikult teostatud tööde akteerimise kaudu.
11.Puudub vaidlus, et algselt kokkulepitud tööde mahtu vähendati poolte kokkuleppel ning hageja pole nõudnud tasu lepingust välja jäetud tööde eest (hageja 10.06.2019 hagi terviktekst p 1.2, tl 135p). Hageja poolt hinnakokkuleppe kohta esitatud tõlgenduse valguses on see arusaamatu. Kui kogumaksumus vähenes lepingute osaks olevate ühikhindade tabelitest lähtuvalt ja vastavalt lepingutest välja jäetud tööde gruppide maksumustele, siis oleks pidanud tabelid avaldama sarnast mõju ka mistahes muude tööde osas, mis tabelites on kajastatud, kuid mida hageja tegelikkuses tegema ei pidanud. Kohtule pole esitatud mõistlikku põhjendust, miks pidi kokkulepitud tervikmaksumus vähenema tööde gruppide tegemata jätmisel ühikhindade tabeli alusel, kuid miks ei pidanud hind samade tabelite alusel muutuma ka tegelikult tehtud tööühikute vähenemisel.
12.Lepingu nr PE17/030/779-2 lõpetamise kokkuleppe (tl 96) p-s 2 on kirjas, et tellija maksab töövõtjale tasu vastavalt tegelikult teostatud mahtudele ja hindadele. Poolte väitel sõlmiti samasisuline kokkulepe ka teise vaidlusaluse lepingu lõpetamise kohta. Osundatud kokkulepe ei ole mõistlikult tõlgendatav teisiti, kui et seni välja maksmata osa lepingujärgsest hinnast kuulub väljamaksmisele tegelikult teostatud tööde ühikute ja ühikhindade järgi. Hageja väide selle kohta, et kokkulepete sõnastus oli tingitud tema soovist saada kätte vähemalt osa kokkulepitud tasust (tl 140 ja 210), viitab pahausksusele: siit järeldub hageja soov sõlmida leping sõnastusega, mis on vastuolus tema tegeliku tahtega. Sellist käitumist ei saa kohus VÕS §-st 6 tulenevalt lepingu tõlgendamisel arvestada.
13.Lepingute tekst on hinnakokkuleppe osas sedavõrd selge, et puudub põhjus kõnealuse tingimuse tõlgendamiseks muude tõendite kaudu. Teksti selgus välistab muuhulgas lepingueelsete läbirääkimiste asjaolude mõju selle tõlgendamisele. Kohus käsitleb alljärgnevalt siiski ka teisi esitatud tõendeid.
14.Hageja tunnistaja M M väitis lepingute lõpetamise kokkulepete sõlmimise läbirääkimiste kohta, et tema tegi hageja nimel korduvalt ettepanekuid kajastada kokkulepetes konkreetne tasumisele kuuluv summa, kuid kostja polnud sellega nõus (09.09.2019 kohtuistungi protokolli lk 8). Järelikult polnud tegemist erimeelsusega kokkulepete kõnealuse osa õige tõlgendamise osas, vaid teadlikult sõlmitud kokkuleppega edaspidi tasumisele kuuluva summa suuruse arvestamise põhimõtete kohta teisiti, kui hageja seda soovis.
15.Hageja väide temale lepingute lõpetamise kokkulepete sõlmimiseks avaldatud surve kohta on aga paljasõnaline ja käesoleva vaidluse lahendamisel tähendusetu, sest hageja ei ole kokkuleppeid tühistanud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 90 tähenduses).
16.Eespool nimetatud asjaolud vaidlusaluste lepingute hinnakokkulepete sisu tõlgendamise kohta välistavad kohtu hinnangul teistsuguse tõlgenduse usutavat tõendamist tunnistajate ürtluste kaudu. Kohus märgib samas, et hageja tunnistaja M M väited tervikhinnakokkuleppe kohta (09.09.2019 kohtuistungi protokolli lk 10) on lükatud ümber kostja tunnistaja K Te ütlustega (protokolli lk 17-18). Kohus ei loe tunnistaja Te ütlusi ebausaldusväärseks ainuüksi põhjusel, et nimetatud tunnistaja väitel hageja ei esitanud kostjale avaldusi hageja poolsete viivituste kohta, kuigi tegelikkuses selle kohta on kirjavahetus olemas (hageja 27.09.2019 kohtukõne p 2.4). Seda eksimust oleks põhjust arvestada tööde viibimise põhjuste asjaolude tuvastamisel, kuid lepingute sõlmimise läbirääkimised on lepingute täitmise viivitustest eraldiseisev teema ning kohtul pole muid põhjusi kahelda tunnistaja Te ütluste usaldusväärsuses. Pealegi, nagu öeldud, on hinnakokkuleppe läbirääkimiste osa tema ütlustes loogilises vastavuses sõlmitud lepingute tekstiga.
17.Hageja ja kostja vaheliste lepingute tõlgendamist ei mõjuta see, millised kokkulepped olid kostjal samade tööde osas sõlmitud oma tellija Pärnu linnaga ega ka kostja pakkumiste hindamise kriteeriumid riigihanke tingimustes. Hageja pole tõendanud, et kostja pidi oma lepingute alusel saama lõpptelllijalt tasu sõltumata tema poolt tegelikult teostatud tööde mahust. Kui see nii ka oli, ei olnud välistatud teistsuguse kokkuleppe sõlmimine hageja ja kostja vahel ning, nagu kohus on eespool selgitanud, pole vaidlusaluseid lepinguid võimalik tõlgendada hageja esitatud viisil.
18.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et lepingutest ei tulene hagejale õigust saada tasu tööde eest, mida ta tegelikkuses ei teinud.
19.Hageja pole tõendanud, milliseid konkreetseid kokkulepitud töid on ta teostanud pärast viimaste aktide koostamist. Lepingute p-dest 6.1 ja 6.6 tulenevalt pidid tasumisele kuuluvad tööd olema antud üle aktide alusel. Kohus selgitas vastavat tõendamiskoormist hagejale 21.5.2019 määruses (p 3, tl 129) ja 09.09.2019 kohtuistungil (protokolli lk 3 ja
4). Kostja tunnistaja K T väitis, et pärast viimaseid mõlema poole poolt allkirjastatud üleandmisakte hageja töid ei teostanud ning täiendavate tööde kohta dokumente ei esitanud (09.09.2019 kohtuistungi protokolli lk 16-17). Tema väitel toimus tööde vastuvõtmine lõpptellija poolse järelevalve poolt antud sisendi alusel. Järelevalvet teostas Pärnu linna esindajana G J, kes hageja tunnistajana samuti üle kuulati. Kui nimetatud tunnistajale oleks teada meelevaldselt vastu võtmata jäetud tööde tegemine, oleks hageja temalt selle kohta küsida saanud. Kohus ei saa teha tegelikult tehtud töid kindlaks ainult hageja enese poolt koostatud andmetele tuginedes. Hageja oleks tööde vastuvõtmisest meelevaldse keeldumise korral näiteks saanud tellida asjatundjaarvamuse tegelikult teostatud tööde kohta. Tähendusetu on ka hageja väide, et tema pidi tegema ära kõik asfalteerimisele eelnevad tööd ja kuna asfalteerimine on toimunud, siis pidid hageja tööd olema tehtud. Sellest põhjendusest ei ole võimalik järeldada tegelikult tehtud tööde mahtusid. Nagu aga eespool selgitatud, ei nõustu kohus hageja tõlgendusega, et temale pidi makstama teatud tasu sõltumata sellest, mis töid tegelikult teostati.
20.Kuna hagi jääb rahuldamata, pole protsessuaalse tasaarvestuse raames esitatud kostja vastunõude kehtivust vaja täpsemalt hinnata. Kohus märgib siiski järgmist. Hageja on võtnud vaikimisi omaks kostja leppetrahvinõude arvestuse aluseks olevad asjaolud (leppetrahvi päevamäär ja tööde üleandmise viibimise päevade arv). Hageja on väitnud kostja nõudele vastu, et viivituse põhjustas kostja. Hageja pole aga tõendanud kostja väidetavate rikkumiste täpseid asjaolusid ega nende põhjuslikku seost tööde valmimise viibimisega. Kohus pööras sellele hageja tähelepanu 18.02.2019 määruses (tl 65) ja 21.05.2019 määruses (tl 129) ja 09.09.2019 kohtuistungil (protokolli lk 5-6). Näidetena esitatud väited kostja poolsete viivituste kohta ei võimalda teha selgeid järeldusi sellest, et nende viivitustega põhjustati tööde lõpliku valmimise viibimine leppetrahvi arvestamise aluseks võetud ajaperioodi võrra. Hageja 12.06.2019 avalduses kokkuvõetult esitatud põhjendustes (tl 132) nimetatud kostja viivituste päevade arv on väiksem leppetrahvi arvestuse aluseks võetust ning pole selge, millises ulatuses nimetatud viivitused tegelikult takistasid kõigi kokkulepitud tööde valmimist (millised konkreetsed hageja tööd ja kui pika aja jooksul olid kostjast tingituna takistatud). Hageja pole esitanud konkreetseid asjaolusid, mille alusel saaks kohus hinnata tema väiteid kostja leppetrahvinõude ebamõistliku suuruse kohta. Väide iseenesest ei anna alust leppetrahvinõude vähendamiseks. Pole ka alust järeldada, et kostja oleks oma leppetrahvinõude esitamisega alusetult viivitanud. Protsessuaalne tasaarvestusavaldus esitati 17.05.2018 (tl 44) olukorras, kus leppetrahvinõude aluseks olevatest sündmustest oli möödas vähem kui pool aastat, pooled olid 2018.a lõpus sõlminud kokkulepped vaidlusaluste töövõtulepingute lõpetamiseks ja hageja oli pöördunud kohtusse alles 19.04.2019. Tuleb ka arvestada, et kostja on soovinud panna oma leppetrahvinõuet maksma vaid hageja nõuete välistamiseks, mitte iseseisvalt. Seega oli loomulik oodata nõude esitamisega seni, kuni hageja püüab oma väidetavaid nõudeid tema vastu kohtu kaudu maksma panna.
21.Kuna hagi jääb rahuldamata, määrab kohus menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).
23.27.09.2019 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub kostja mõista hagejalt välja hüvitise õigusabikulu eest summas 5 937,5 eurot (käibemaksuta). Kostja esitas üksikasjaliku nimekirja menetlustoiminguteks kasutatud õigusabi aja kohta. Tööde kogumaht on 39,58 tundi ja tunnitasumäär 150 eurot käibemaksuta. Hageja on märkinud oma 07.10.2019 avalduses õigesti, et tööde hulgas sisaldub 5,58 tundi töid, mis on tehtud enne hagi esitamist. Vastav osa kostja hüvitisnõudest on 837 eurot (5,58 x 150). Nendest töödest tekkinud kulu ei saa käsitleda menetluskuluna. Muus osas on kostja esindaja tööaeg põhjendatud ja tunnitasu pole ebamõistlikult suur. Kohus märgib selle hinnangu andmisel, et hageja kulud lepingulisele esindajale olid käesolevas asjas kokku 13 567,5 eurot. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 5 100,5 eurot (5 937,5 – 837).
24.Kostja taotluse alusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
25.Hageja on maksnud tunnistajate võimalike kuluhüvitise ettemaksu 400 eurot (200 eurot 15.07.2019 ja 200 eurot 15.08.2019). Tunnistajatel on õigus esitada oma hüvitusnõuded 3 kuu jooksul 09.09.2019 istungist, s.o. hiljemalt 10.12.2020 (TsMS § 160 lg 2). Tunnistaja M Mlt kinnitas nõude puudumist kohtuistungil (tl 200). Hagejal on õigus nõuda ettemaksu tagastamist pärast 10.12.2019 või varem, kui tunnistaja kinnitab nõude puudumist. /allkirjastatud digitaalselt/
Ants Mailend kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.