ERGO Versicherung AG hagi Sakri Logistics OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
137 719,65 eurot Hageja ERGO Versicherung AG (registrikood HRB35978; asukoht ERGO-Platz 1, 40198 Düsseldorf, Saksamaa) Hageja esindaja vandeadvokaat M. A. Kostja Sakri Logistics OÜ (registrikood 12585098; asukoht Põik tn 8, Tartu linn, Tartu linn, 50603, Tartu maakond) Kostja esindaja R. M.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
17. september 2020
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi.
2.Mõista Sakri Logistics OÜ-lt ERGO Versicherung AG kasuks välja:
2.1.põhivõlg 131 144,46 eurot ja kohtuvälised õigusabikulud 2611,93 eurot;
2.2.sissenõutavaks muutunud viivis 6395,54 eurot;
2.3.viivis põhivõlalt 131 144,46 eurolt 5% aastas alates 29.07.2019 kuni põhivõla tasumiseni.
Mõista Sakri Logistics OÜ-lt ERGO Versicherung AG kasuks välja menetluskulud 3550 eurot. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.ERGO Versicherung AG esitas Tartu Maakohtule 29.07.2019 hagi, milles palus Sakri Logistics OÜ-lt välja mõista põhivõlg 131 144,46 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 6395,54 eurot ja viivis 5% aastas arvates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Lisaks palus hageja välja mõista kohtuvälised sissenõudmiskulud 2611,93 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja Saksamaal registreeritud kindlustusettevõtjana tegutsev äriühing. Hageja nimel ja volitusel sõlmib teiste seas kindlustuslepinguid S. G. Perioodiks 01.01.2017-31.12.2018 oli C. grupi valdusettevõtte C. H. G. ja S. G. A. vahel sõlmitud veokindlustuse leping. Kindlustuspoliisist nähtuvalt on kindlustusandjaks hageja ning kindlustatud isikute hulka kuulus C. E. M. O. 27.08.2018 tellis C. E. M. O. kostjalt telefoni teel vasejäätmete transpordi Tartust Hollandisse. Kaubaveo hinnaks lepiti kokku 1750 eurot ning saadetise lähetamise kuupäevaks 30.07.2018. Lepingu oluliseks kokkuleppeks oli kaubaveo hind, mitte ekspedeerija tasu. Veotasu 1750 EUR-i sisaldas kaupade vedu Eestist Hollandisse ning kokkulepped täiendavate tasude osas puudusid. Kostja andis veokorralduse edasi Poola äriühingule K. s. s.r.o, sõlmides nendega allhanke korras veolepingu kõnealuste vasejäätmete vedamiseks 1550 euro eest. Jäätmesaadetise hinnaks oli 131 144,46 eurot. 30.07.2018 anti saadetis Tartus alltöövõtjale üle ning see pidi Hollandisse jõudma 02.08.2018. Saadetis kohale ei jõudnud, alates 03.08.2018 kadus kostjal alltöövõtjaga kontakt, teave kadunud auto/saadetise kohta puudub ning asja uurib politsei. Kostja sai ühendust alltöövõtjaga, kelle direktori väitel on auto neilt varastatud. Hageja nimel on C. E. M. O. tasutud kindlustusjuhtumi hüvitiseks 126 144,46 eurot (131 144,46 eurot miinus omavastutus 5000 eurot). Hageja on esitanud kostjale nõudekirja, kostja ei ole sellele vastanud. Hageja leiab, et kuna kauba vedamiseks vastuvõtu koht oli Eestis ja saajale üleandmise koht Hollandis, kuulub kohaldamisele C. Kostja on vedaja C. tähenduses ning ta vastutab C. artikli 17 lõike 1 järgi, s.h alltöövõtja tegevuse ja tegevusetuse eest. Seega oli kostja kohustatud hüvitama tekkinud kahju. Kostja on olnud tegeliku vedaja valikul selgelt raskelt hooletu. Kostja suhtles allveo asjus Z. A. ning sõlmis temaga kui K. spol. S.r.o. esindajaga allveolepingu, samas kui äriregistri väljavõtte kohaselt on viimase esindusõiguslikuks isikuks J. K. Hageja kui kindlustusandja regressiõiguse tekkimisele tuleb kohaldada Saksa õigust ning tulenevalt Saksa Kindlustuslepingute seaduse § 86 lg 1 läks hagejale regressi korras üle nõue kostja vastu. Lisaks läks hagejale üle sissenõudmisega seotud kohtuväliste kulude nõue. Hageja poolt seoses kahju hüvitamise nõude esitamisega kantud kulud 2611,93 eurot on mõistlikud ning kooskõlas Saksa õiguse ja praktikaga.
Kuna tellija saatis kostjale kirjaliku nõude 09.08.2018, tuleb sellest ajast alates arvestada ka viivist. Hageja leidis alternatiivselt, et kui C. ei ole kohaldatav või kui tellija ja kostja vaheline õigussuhe on veoleping või ekspedeerimisleping, on kostja võlgnevus tekkinud võlaõigusseaduse alusel ning läinud üle hagejale. Hageja soovis ka sel juhul lähtuda C. nimetatud viiviste määrast 5% aastas.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt oli kostja kolm aastat tagasi liitunud rahvusvahelise veokorralduse portaaliga www.Trans.eu ning otsis allvedajat selle portaali kaudu ka välisvedajate hulgast. Tegemist on tasulise, kõrge liitumise maksuga veebikeskkonnaga, mis on veonduses tegutsevatele isikutele tuntud usaldusväärse veoteenuse müügi- ja ostupakkumise keskkonnana. 27.07.2018 helistas kostjale Tšehhi veoettevõtja K. s. s.r.o. ja pakkus C. veose vedamiseks kostjale veoteenust. K. saatis kostjale tegevusloa nr 047459, äriregistri väljavõtte, Maksameti otsuse maksukohuslase registreerimise kohta, maanteeveo teostaja C. vastutuskindlustuse sertifikaadi ja jäätmeveoload. Kostja kontrollis K. dokumentide õigsust ja vastavust “Trans.eu” portaalis avaldatule, vastavust K. kodulehele XXX ning veebis kättesaadavatele andmetele. Kostja saatis K. ametlikule e-postile XXX veolepingu kauba vedamiseks Eestist Austriasse, mille kostja allkirjastatult tagasi sai. Kostja sõlmis allvedamise lepingu Z. A. e-posti aadressi XXX vahendusel, tema nimeline e-posti aadress XXX kajastus ka kodulehel. Juhatuse liikme J. K. politseile antud ütluste kohaselt oli Z. A. kõik õigused K. s. s.r.o. kontoris liikuda ja ettevõtte arvutit kasutada. 30.07.2018 saabus sõiduk kauba pealelaadimiseks C. aadressile ja C. palus kauba viia Hollandisse. Kostja kooskõlastas allvedajaga muudatused ja seejärel sõlmiti kostja ja K. vahel veoleping C. kauba vedamiseks Eestist Hollandisse. 03.08.2018 õhtul ei õnnestunud kostjal ja C. K. ja autojuhiga ühendust saada. Komersi juhataja Jaroslav Kubena teatas 13.08.2018 K. veoki vargusest. K. juhataja teatas Tšehhi politseile, et ei kasuta veebis olevaid veobörse ning veok numbrimärgiga XXX, millele toimus C. kauba pealelaadimine, on tagastatud koos numbrimärkidega liisingufirmale. Kostja leiab, et ei vastuta varguse eest C. art 17 alusel, kuna kostja ei ole hageja kaupa vedamiseks vastu võtnud. C. veos ei ole olnud kostja või isikute, kelle eest kostja C. art 3 alusel vastutab, kontrolli all. Hagejal tuleb esitada kahjunõue otse varguse toimepannud isikute vastu delikti alusel. Analoogiliselt C. art 3 vastutusele sätestatakse vastutus ka TsÜS § 132 lg 1 ja 2 alusel. Kostja ei vastuta ka võlaõigusseaduse veo- ja ekspedeerimislepingu sätete alusel. Kuna veolepingus on olemas kõik C. art 1 lg 1 tunnused, siis ei saa kohaldamisele kuuluda C. art 17 lg-ga 1 analoogiline säte VÕS § 792 lg 1 või C. art-ga 3 analoogiline regulatsioon TsÜS § 132 lg-d 1 ja 2. Kõik muud VÕS sätted, mis on vastuolus C. konventsiooniga, on C. art § 41 lg 1 järgi kehtetud. Kui C. ja kostja vahelist lepingut kvalifitseerida ekspedeerimislepinguks, siis saab kostja vastutus kauba eest kaasneda üksnes VÕS § 859 või § 861 lg 1 juhul „lepingulise vedajana“, mistõttu tuleb C. ja kostja suhtes ikkagi kohaldada C. konventsiooni. C. art 1 lg 1 ei välista C. kohaldamist ka ekspedeerimislepingute suhtes ja C. art 41 lg 1 järgi on kehtetu igasugune
C. vastuolus olev tingimus. Kauba kaotsimineku ja kostja poolt veoportaali kaudu leitud allvedajaga K. s. S.r.o.-ga veolepingu sõlmimise vahel puudub põhjuslik seos.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • hageja on Saksamaal registreeritud kindlustusettevõtjana tegutsev äriühing (I kd, tl 918); • 01.01.2017-31.12.2018 oli C. H. G. sõlmitud veokindlustuse leping. Kindlustuspoliisist nähtuvalt on kindlustusandjaks hageja ning kindlustatud isikute hulka kuulus C. E. M. O. (I kd, tl 19-56); • 27.08.2018 tellis C. E. M. O. kostjalt vasejäätmete transpordi hinnaga 1750 eurot ning saadetise lähetamise kuupäevaks oli 30.07.2018. Jäätmesaadetise hinnaks oli 131 144,46 eurot, saadetis pidi jõudma Eestist Hollandisse (tl 57-58); • 30.07.2018 anti saadetis üle Tartus kostja osundatud veokile XXX (I kd, tl 59-72); • saadetis ei ole Hollandisse jõudnud (I kd, tl 73-101); • hageja nimel on C. E. M. O. tasutud kindlustusjuhtumi hüvitiseks 126 144,46 eurot (131 144,46 eurot miinus omavastutus 5000 eurot; I kd, tl 102-105). Kostja ei ole nimetatud summat hagejale hüvitanud.
4.Vaidluse lahendamiseks tuleb kohtul esmalt analüüsida, kas asjas on sõlmitud veo- või ekspedeerimisleping. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et C. E. M. O. ja kostja sõlmisid 27.07.2018 suuliselt lepingu vasejäätmete transpordiks. Seejuures leppisid pooled kokku kaubaveo hinna (I kd, tl 58), mis sisaldas täielikult veoteenust. Ekspedeerija ekspedeerimislepingust tulenevad kohustused erinevad vedaja veolepingust tulenevatest kohustustest. VÕS § 774 lg 1 kohaselt on vedaja kaubaveolepingust tulenev põhikohustus vedada veos sihtkohta ja anda see üle saajale. Ekspedeerija ekspedeerimislepingu järgseks põhikohustuseks on aga vedu korraldada. See hõlmab VÕS § 855 lg 1 järgi eelkõige vedaja valikut ja vajalike lepingute sõlmimist. VÕS §-des 859 ja 860 nimetatud juhtudel on ekspedeerijal ka vedaja õigused ja kohustused. Samuti võivad ekspedeerijal olla vedaja kohustused poolte kokkuleppest tulenevalt. Kostja on lepingu poolena kohtuistungil kinnitanud, et kostjal oli C. E. M. O. veoleping. Kostja vastustest ning hageja esitatud dokumentaalsest tõendist lepingu suulise sõlmimise kohta ei nähtu, et kostjale oleks tehtud ülesandeks korraldada vedamine (s.o otsida vedaja). Ka ei ole kokku lepitud kaubaveo korraldamise eest makstavat tasu, vaid hind 1750 eurot tähendas veo hinda Eestist (Tartust) Hollandisse. Kuskilt ei nähtu, et kostjal oleks olnud kohustus sõlmida näiteks vajalikke laolepinguid, tegeleda tollivormistusega, kindlustada veos vms. Seega tuleb eelduslikult asuda seisukohale, et C. E. M. O. ja kostja sõlmisid suuliselt veolepingu. Poolte seisukohtadest ning tõenditest ei tulene viiteid ekspedeerimislepingu sõlmimisele.
5.C. art 1 lg 1 järgi kohaldatakse selle konventsiooni sätteid, kui on täidetud kolm tingimust:
1.lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, 2. vähemalt üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, on ühinenud C. ja 3. kaupade transpordi eest makstakse tasu.
Praegusel juhul sõlmiti veoleping kauba vedamiseks Eestist (vastuvõtmise koht) Hollandisse (üleandmise koht), Eesti ning Holland on konventsiooniga ühinenud ning kaupade transport oli tasuline. Seega kuulub C. art 1 lg 1 järgi C. kohaldamisele.
6.C. tähenduses on vedaja osapool, kes peamiselt kohustub oma juhtimisel ja vastutusel tasu eest kaupa ühest kohast teise vedama. Pooled ei ole osundanud sellele, et kostja ei olnud vedaja C. mõttes. Kostja sõlmis enda teada allveolepingu K. s. s.r.o-ga. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et jäätmed laaditi 30.07.2018 kostja osundatud sõidukile XXX. C. E. M. O. koostas sellekohase saatekirja (I kd, tl 70) ja seega omandas kostja kui vedaja 30.07.2018 jäätmete kaudse valduse AÕS § 37 mõttes. Otsene valdus oli allvedajal, kellega kostja sõlmis veolepingu (I kd, tl 65). Kohtul tuleb järelikult lugeda, et kostja võttis kauba vedamiseks vastu. Isegi, kui kauba võttis vedamiseks vastu mitte K. s. s.r.o, vaid teadmata kolmas isik, oli tegemist kostja osundatud sõidukiga ning allvedajaga ning järelikult on kostja kauba vedamiseks vastu võtnud.
7.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et saadetis ei ole Hollandisse jõudnud. C. artikkel 17 lg 1 kohaselt vastutab vedaja kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni, samuti kauba kohaletoimetamisega mis tahes viivitamise eest. Sama artikli lõike 2 kohaselt vabaneb vedaja vastutusest, kui kauba kaotsiminek toimus tulenevalt asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida. Seega vabaneb vedaja vastutusest kaotatud kauba eest, kui selle kaotusega seotud asjaolusid ei saa seostada vedaja ebaõige käitumisega ning ta ei saanud neid asjaolusid vältida. Erinevates riikides on kohtupraktika C. art 17 vastutuse kohaldamise kohta erinev. Näiteks on Taani Ülemkohus tõlgendanud C. artiklit 17 kui ranget vastutust ning puudub kaalutlusruum, kas vedaja käitus vastavalt asjaoludele mõistliku ettevaatusega. Norra Ülemkohus pidas samas oluliseks, kas vedaja käitus mõistlikule hoolsusstandardile vastavalt. Taani Ülemkohtuga samale seisukohale on asutud ka Skandinaavia õiguskirjanduses.1 Ka Eestis on Riigikohus korduvalt leidnud, et C. kohaselt vastutab vedaja kauba kahjustamise või kaotsimineku eest sõltumata oma süüst (RKTKo 20.03.2003 otsus nr 3-2-1-18-03, p 19 ja 19.04.2010 otsus nr 3-2-1-25-10, p 13). Otsuses nr 3-2-1-18-03 p 19 leidis Riigikohus lisaks, et vedaja võib vastutusest vabaneda, kui on täidetud C. artikkel 17 lg 2 viimase lauseosa mõlemad tingimused, st asjaolu, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et kui vedaja soovib vastutust vältida, peab ta tõendama, et ta oli rakendanud kõrgemat hoolsust vahejuhtumi vältimiseks.2
J. Schelin. CMR Liability in a Law & Economics Perspective. http://www.juridicum.su.se/transport/Forskning/artiklar/Scandinavian.pdf.
K. Sein, T. Uusen-Nacke. Contracts of Carriage: Legislation and Case Law in Estonia. ‒ Review of Central and East European Law 2010, nr 5, köide 35, lk 341-368. DOI: 10.1163/157303510X12650378240511.
8.Kostja kinnitusel leidis ta allvedaja rahvusvahelise veokorralduse portaalist www.Trans.eu. Kostja kontrollis allvedaja saadetud tegevusluba, äriregistri väljavõtet, Maksumeti otsust, C. vastutuskindlustuse sertifikaati ja jäätmeveolube Trans.eu portaalis avaldatud andmete abil ja tuginedes K. kodulehele XXX. Kostja saatis veolepingu K. ametlikule e-postile XXX ning sõlmis allvedamise lepingu Z. A., kelle nimeline e-posti aadress XXX kajastus kodulehel. Kohus leiab, et lähtudes kõrgendatud hoolsusstandardist ei teinud kostja piisavalt selleks, et teha kindlaks allvedaja isikut. Kostja sõlmis lepingu isikuga, kelle kohta tal oli võimalik näiteks äriregistri väljavõtte abil kontrollida, et tegemist ei ole K. s. s.r.o juhatuse liikmega. Kostja kontakteerus juhatuse liikmega alles pärast seda, kui selgus veetava kauba kadumine. Kostja oleks juba allveolepingut sõlmides pidanud kindlaks tegema, kas Z. A. on volitused äriühingu nimel lepingut sõlmida. Juhatuse liikme J. K. kostjale antud kinnituse kohaselt ei kasuta K. s. s.r.o veebis olevaid veobörse ning veok numbrimärgiga XXX on tagastatud koos numbrimärkidega liisingufirmale. Selle info oleks kostja pidanud saama allvedajaks peetava äriühingu juhatuse liikmelt juba enne allveolepingu sõlmimist. Seega leiab kohus, et kostja vastutab C. art 17 lg 1 alusel kauba kaotsimineku eest.
9.C. 3 sätestab, et käesoleva konventsiooni kohaldamise korral vastutab vedaja oma agentide, teenistujate ja kõigi teiste isikute, kelle teenuseid ta veo teostamisel kasutab, tegevuse ja tegevusetuse eest, nagu oma tegevuse või tegevusetuse eest juhul, kui need agendid, teenistujad või teised isikud tegutsevad oma töökohustuste piires. Kostja on asjas esitatud tõendite ja kostja selgituse kohaselt kasutanud veo teostamiseks teadmata isikuid. Tulenevalt C. artiklist 3 vastutab kostja nende tegevuse eest.
10.Hageja on õigesti viidanud, et tema nõudeõiguse tekkimisel tuleneb kohaldatav õigus REÕS §-st 39. Antud juhul tuleneb Saksa õigusest see, et hageja saab kindlustusandjana esitada kostja vastu regressi nõude. Kostja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väiteid, et jäätmesaadetise hinnaks oli 131 144,46 eurot ning hageja nimel on C. E. M. O. tasutud kindlustusjuhtumi hüvitiseks 126 144,46 eurot. Tulenevalt Saksa Kindlustuslepingute seaduse (Versicherungsvertragsgesetz3) § 86 lg-st 1 läks hagejale üle regressi korras üle nõue kostja vastu ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 126 144,46 eurot. Lisaks läks hagejale üle sissenõudmisega seotud kohtuväliste kulude nõue. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja nimetatud kuludele 2611,93 eurot. Kohus mõistab nimetatud kulud kostjalt hageja kasuks välja.
11.C. art 27 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivised. Kuivõrd kostja ei ole vaidlustanud hageja viiviste arvestust (I kd, tl 141), ei kontrolli kohus viiviste summat. Nõutud viiviste määr 5% aastas on kooskõlas konventsiooniga. Seega tuleb hagi rahuldada.
12.Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
https://dejure.org/gesetze/VVG/86.html
Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 75 eurot ja õigusabikulud 4 512,90 eurot. See tasu hõlmab asja ettevalmistamist, tõendite kogumist ning hagiavalduse koostamist ja selle lisade komplekteerimist, hagi tagamise taotluse koostamist ning hagi tagamisega seotud täiendavaid tegevusi (kautsjon), kostja vastusega tutvumist ning täiendavate seisukohtade koostamist (sh kohtunõude täitmist) ja kostja täiendavate seisukohtadega tutvumist, kohtuistungiks ettevalmistamist ja istungil osalemist. Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastu vaielnud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on olnud vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Hageja esindaja on koostanud hagiavalduse, hagi tagamise taotluse, seisukoha kostja vastusele, selgituse kostjaga sõlmitud lepingu sisu osas, seisukoha kolmanda isiku kaasamise kohta ja osalenud ca pooletunnisel kohtuistungil. Seejuures ei olnud vaidluse all mahukad tõendamisküsimused, vaid eelkõige lepingu sisu ja kohaldatava õigusega seotud õigusküsimused. Kohus leiab, et tegemist oli keskmise keerukusega vaidlusega. Kohus ei pea vajalikuks hinnata ajakulu detailsemalt, vaid loeb hageja põhjendatud ja vajalikeks esindajakuludeks menetluses 2000 eurot. Kohtumaterjalide põhjal tasus hageja riigilõivu hagi esitamisel 1500 eurot ja hagi tagamise taotluselt 50 eurot. Kohus loeb hageja tasutud riigilõivu kokku summas 1550 eurot vältimatuks kuluks. Kokku loeb kohus kostja hüvitatavateks menetluskuludeks 3550 eurot. Hagejal on õigus taotleda hagi tagamise taotluselt makstud tagatise tagastamist. Tagastamise taotluses tuleb mh märkida raha tagastamise koht (panga nimetus, kontonumber, konto omaniku nimi ja kood).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.