29. oktoober 2020. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-18391
Tsiviilasi
OÜ Helicom avaldus avalikult kasutatavalt teelt kinnisasjale juurdepääsu määramiseks üle võõra kinnisasja ja kinnisasja koormamiseks reaalservituudiga tehnorajatiste talumiseks
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja
OÜ Helicom (registrikood 10259070, aadress J. Kunderi tn 8a, 10121 Tallinn) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Ramil Pärdi
Asjast puudutatud isik
Eesti Vabariik Lepinguline esindaja K. B.
Kohtumääruse resolutsioon
1.Kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud kinnisasja igakordne omanik on kohustatud maksma kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud kinnisasja igakordsele omanikule juurdepääsutee kasutamise eest ja reaalservituudi eest tasu kokku 22,60 (kakskümmend kaks koma kuuskümmend) eurot aastas.
2.Tasu tuleb maksta juurdepääsutee kasutamise eest ja reaalservituudi eest alates 28.06.2017.a (kahekümne kaheksandast juunist kahe tuhande seitsmeteistkümnendal aastal). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta OÜ Helicom (registrikood 10259070) menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
Määrata OÜ Helicom (registrikood 10259070) menetluskulude rahaline suurus kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
5.Jätta Eesti Vabariigi menetluskulud tema enda kanda ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
6.Jätta Dekomet OÜ (registrikood 12190566) menetluskulud tema enda kanda ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
7.Jätta OÜ Florest Transport (registrikood 10724911) menetluskulud tema enda kanda ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
8.Jätta OÜ Kiisukäpp (registrikood 11576909) menetluskulud tema enda kanda ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. 1 (7)
9.Jätta OÜ CROSSNET SYSTEMS (registrikood 10870564) menetluskulud tema enda kanda ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
10.Jätta A. V. (isikukood xxx) menetluskulud tema enda kanda ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 (viie) kuu möödumist määruse tegemisest. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.OÜ Helicom esitas (avaldaja) 07.12.2016 Harju Maakohtule avalduse avalikult kasutatavalt teelt kinnisasjale juurdepääsu määramiseks üle võõra kinnisasja ja kinnisasja koormamiseks reaalservituudiga tehnorajatiste talumiseks. Harju Maakohus lahendas avalduse 28.02.2017 kohtumäärusega ja määras juurdepääsu üle Eesti Vabariigi (puudutatud isik) kinnisasja ning koormas Eesti Vabariigi kinnisasja reaalservituudiga (II kd, tl-d 150-156). Tallinna Ringkonnakohus tühistas 16.05.2017 määrusega maakohtu 28.02.2017 määruse resolutsiooni punkti 5, millega määrati kindlaks tasu juurdepääsutee kasutamise eest ja reaalservituudi eest ning punkti 7, millega määrati kindlaks menetluskulude jaotus (II kd, tl-d 199-203).
2.Avaldaja on kohtule avaldanud juurdepääsu ja reaalservituudi tasu ning menetluskulude jaotuse kohta järgmist. Juurdepääs tuleb määrata tasuta. Riigi omandis olevale kinnisasjale on tee juba rajatud, seda kasutatakse ka riigi omandis olevale kinnisasjale pääsemiseks. Avaldajale juurdepääsu määramine ei piira riigi omandis oleva kinnisasja kasutamist võrreldes senise kasutamisega. Kinnisasja turuväärtuse vähenemist ei kaasne. Tehnovõrkude rajamine ei koorma Eesti Vabariiki ja tehnovõrkude rajamisega ei kaasne Eesti Vabariigile täiendavaid kulutusi või ebamugavusi. Seetõttu on põhjendatud reaalservituudi tasuta seadmine (I kd, tl-d 6, 7). Avaldaja on olnud nõus sõlmima Eesti Vabariigiga kompromissi järgmistel tingimustel. Avaldajale kuuluva kinnisasja igakordne omanik tasub Eesti Vabariigile kuuluva kinnisasja (Tähetorni 102c kinnistu) igakordsele omanikule teeservituudi talumise eest talumistasu. Talumistasu suuruseks on proportsionaalne osa vastavalt Tähetorni 110a kinnistu suhtele kogu endise Tähetorni tn 100 kinnistu pindalasse, so 3845/43070 suurune osa. Trassiservituudi eest eraldi talumistasu ei ole, kuna need kulgevad samal alal teeservituudiga ega koorma eraldi Tähetorni 102c kinnistut. Talumistasu arvestamise aluseks on Tähetorni 102c kinnistu eest tasumisele kuuluv maamaks (I kd, tl 172). Tasu tuleks jagada kõigi nende vahel, kes teed kasutavad. Vaidluse raames tuleks 1/5 või 1/6 tasust maksta avaldajal ja ülejäänud osa tuleks teiste vahel ära jagada. Kui on näha, et juurdepääs on mitmele kinnistule, peaks tasu olema jagatud kõigi nende kinnistute arvuga. Avaldaja on nõus tasuma sellest summast 1/5 või 1/6. Mõistlik oleks jagada see summa kuuega. Summa 158,22 euro üle vaidlust ei ole (II kd, tl-d 82-83). Juurdepääs peaks olema määratud tasuta, sest sisuliselt on tegemist avalikult kasutatava teega; maa kuulub riigile ning riigi eesmärgiks ei tohi olla tasu eest juurdepääsude võimaldamine olukordades, kus juurdepääs on kas kadunud või ei ole seda võimaldatud mh nt planeerimismenetluse või maareformi käigus avalik-õiguslike institutsioonide tegevuse(tuse) tagajärjel. Kui kohus siiski leiab, et juurdepääs tuleb määrata raha eest, siis määratav tasu (so see, millest on kogu menetluse kestel juttu olnud) hõlmab nii juurdepääsu kui tehnovõrkude talumise tasu kui ka juurdepääsu kasutamise tasu. Samuti on oluline, et määratavast tasust langeks avaldaja õlule 2 (7)
üksnes 1/6 osa, kuna määratavast servituudialast saavad juurdepääsu ning trassiservituudi võimaluse sisuliselt kõik 6 kinnistud (II kd, tl 133). Kui mitu isikut kasutab sama juurdepääsu, siis tuleb talumistasu jagada kõigi selliste isikute vahel, kusjuures eelduslikult tuleb kõigi osalusi pidada võrdseteks. Trassiservituudi eest määratava tasu osas ei ole alust asuda teistsugusele seisukohale, arvestades muuhulgas seda, et trassiservituut kulgeb juurdepääsualaga täpselt samas kohas ega koorma teenivat kinnisasja täiendavalt mitte kuidagi. Käesoleval juhul on sama juurdepääsu kaudu üle teeniva kinnisasja juurdepääs lisaks valitsevale kinnistule veel 5 kinnisasjal. See tähendab, et teeniva kinnisasja kaudu on juurdepääs võimalik kokku 6 kinnisasjale. Seega tuleks jagada servituuditasu 158,22 eurot kuueks ning seega peaks valitseva kinnisasja igakordsel omanikul olema kohustus tasuda teeniva kinnisasja igakordsele omanikule 1/6 servituuditasust, so 26,37 eurot aastas. Käesoleval juhul servituuditasu (kasutustasu) osas poolte vahel sisuliselt vaidlust ei ole. Selle suurus on 158,22 eurot. Avaldaja on menetluses nõustunud sellega, et Eesti Vabariigi poolt toodud summa on õiglane tasu juurdepääsu ning servituudiala talumise eest. Avaldaja ei pea õigeks, et valitseva kinnisasja omanik peab tasuma kogu servituuditasu olukorras, kus tegelikult on sama servituudiala ja juurdepääsutee lisaks valitsevale kinnisasjale vajalik ja kasulik veel viiele kinnisasjale, st sama teeniva kinnisasja kaudu kulgeva juurdepääsu kaudu on juurdepääs ka eespool mainitud viiele teisele kinnisasjale. Valitseva kinnisasja igakordse omaniku kohustuseks peaks olema tasuda teeniva kinnisasja omanikule 1/6 servituuditasust, see on 26,37 eurot (II kd, tl-d 161-164). Üle Tähetorni 102c kinnisasja on juurdepääs kokku seitsmele kinnisasjale, sh avaldajale kuuluv kinnisasi. Juurdepääsu tasude suurused (sh nii talumis- kui hooldus jmt tasud) tuleb jagada seitsmega ning avaldaja kanda tuleb jätta 1/7. Käesoleval juhul on trasside servituudiala teeservituudi alas ning selle eest täiendava tasu või hüvitise määramine ei ole õigustatud, kuna arvestades tee talumiskohustust see ei koorma teenivat kinnisasja. Eraldi tasu ei ole eelnevas menetluses nõudnud ka teeniva kinnisasja omanik Eesti Vabariik. Käesoleval juhul on juurdepääs Tähetorni 102c kinnisasja kaudu lisaks avaldajale kuuluvale kinnisasjale veel kuuele kinnisasjale. Seega tuleb juurdepääsu talumistasu 158,22 eurot jagada 7, mis teeb 158,22 / 7 = 22,60 eurot aastas iga juurdepääsu omava kinnisasja kohta. (III kd, tl 19). Alates 2020 aasta kevadest on vaidlusalune tänavalõik täielikult avalikus kasutuses, kuna seoses Tähetorni tänava rekonstrueerimistöödega toimub kogu liiklus seal piirkonnas läbi vaidlusaluse tänavalõigu. Seoses sellega on praeguse hetke seisuga sisuliselt võimatu hinnata vaidlusaluse tänavaosa kasutamise intensiivsust jmt. Samuti on teadmata, mis sellest tänavalõigust edaspidi saab.
3.Eesti Vabariik on avaldanud juurdepääsu ja reaalservituudi tasu ning menetluskulude jaotuse kohta järgmised seisukohad. Eesti Vabariik vaidleb vastu nõudele, et tee- ja tehnovõrkude servituudid tuleks seada tasuta. Eesti Vabariik ei anna nõusolekut tee- ja tehnorajatiste servituutide seadmiseks riigile kuuluvale Tähetorni 102c kinnisasjale tasuta. Riigivastutuse seaduse (RVS) § 18 lg 1 sätestab, et riigivara antakse teisele isikule kasutamiseks vähemalt harilikule väärtusele vastava turupõhise kasutustasu eest. Kinnisasja piiratud asjaõigusega koormamise tasu määratakse RVS § 18 lõike 7 kohaselt kindlaks, lähtudes piiratud asjaõiguse harilikust kasutustasust ning asjaõiguse sisust (I kd, tl-d 128-129). RVS § 18 lõige 6 sätestab, et riigivara kasutamiseks andmisel peab riigivara valitseja kasutamislepingus sätestama, et kõrvalkulud ning varaga seotud maksud ja koormised katab kasutaja. Piiratud asjaõiguse hariliku kasutustasu suurus on 5% koormatava kinnisasja maksustamishinnast. Arvestades, et Tähetorni tn 102c maksustamishind on kogu ulatuses (2207 m2) 15 520 eurot, on servituuditasu 158,22 eurot aastas (4502207×15520×0,05=158,22). Eesti Vabariik ei pea võimalikuks, et avaldaja tasub harilikust kasutustasust osa (II kd, tl-d 29-31). Tasu peaks olema riigile tasutud täies ulatuses. Kui avaldaja saab ainsana servituudi, ei näe riik võimalust jagada. Maksta tuleb summa, mis vastab kasutustasu turuväärtusele ning pidades silmas seadusest tulenevaid riigivara valitsemise põhimõtteid (II kd, tl-d 82-83). Eeldusel, et juurdepääsutee ja tehnovõrgud hakkavad mõlemad paiknema asendiplaanil märgitud servituudiala piires, hõlmab ka reaalservituudi tasu mõlemat – nii juurdepääsu kui ka tehnovõrkude talumise tasu. Seatav tee- ja tehnovõrkude servituut sisaldab käesoleval juhul nii juurdepääsu (ehk annab õigustatud isikule õiguse rajada oma juurdepääsutee üle koormatava kinnisasja) ning tehnovõrkude talumise kohustust (ehk annab õigustatud isikule võimaluse rajada tema kinnisasja teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud ja – rajatised üle koormatava kinnisasja) (II kd, tl-d 143-144). Vaidlust ei ole selles, kas servituuditasu 3 (7)
sisaldab nii juurdepääsu tasu kui ka tasu tehnovõrkude (trasside) talumise eest. Juurdepääsutee ning tehnovõrgud kulgevad samal alal. Eeldusel, et juurdepääsutee ja tehnovõrgud hakkavad mõlemad paiknema kohtumääruse lisaks oleval asendiplaanil märgitud servituudiala piires, hõlmab reaalservituudi tasu mõlemat – nii juurdepääsu kui ka tehnovõrkude talumise tasu. Kohtulahend on tehtud avaldaja kasuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda (II kd, tl-d 180-184). Tasu suurus on 5% koormatava kinnisasja maksustamishinnast. Arvestades, et Tähetorni tn 102c pindala on 220 7 m2 ja servituudiala suurus on 4 5 0 m 2 ning Tähetorni tn 102c maksustamishind on 15 520 eurot, on servituuditasu [(450 :2207) x 15 520 x 0,05 =] 158,22 eurot aastas. Maksustamishind ei ole kohtumenetluse ajal muutunud. Tasu tuleb määrata kogu aja eest, mil servituudid on Eesti Vabariigile kuuluvat kinnisasja koormanud, st kinnistusraamatu kannete tegemise alates 28.06.2017. Kui menetluse käigus selgub, et teised puudutatud isikud soovivad tee ja tehnovõrkude servituute, tekib teiste puudutatud isikute kohustus tasuda servituuditasu sellest ajahetkest, kui nende kasuks servituutide kanded kinnistusraamatusse tehakse (III kd, tl-d 10-13). Sõltumata juurdepääsu ja tehnovõrkude rajamise õiguse saavate isikute arvust tuleb Eesti Vabariigile tasuda turupõhine servituuditasu ehk kokku 158,22 eurot aastas ning tasu tuleb arvestada alates servituudi kinnistusraamatusse kandmisest (III kd, tl-d 52-53). II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
4.Ringkonnakohtu 16.05.2017 kohtumääruse kohaselt on maakohtu 28.02.2017 määrus juurdepääsu määramise, kinnisasja reaalservituudiga koormamise ja tahteavalduste andmiseks kohustamise osas jõustunud. Maakohtu määrus tühistati tasu määramise ja menetluskulude jaotuse osas. Maakohus määrab käesolevaga juurdepääsu ja servituudi tasud uuesti, arvestades ringkonnakohtu juhiseid. Eesti Vabariigil juurdepääsutee aluse ja reaalservituudiga koormatud maa omanikuna on õigus nõuda tasu isiku käest, kelle kasuks juurdepääs on määratud ning kellele kuuluva kinnisasja kasuks reaalservituut on seatud (asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1, 158 lg 3). Kui kasutatakse võõral kinnisasjal asuvat teed ilma õigusliku aluseta (servituut või kohtu määratud juurdepääs), võib kinnisasja omanikul olla tee kasutaja vastu kasutuseeliste hüvitamise nõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 lg 1 järgi või kahju hüvitamise nõue VÕS § 1043 jj järgi. Samuti võib kinnisasja omanikul olla õigus nõuda kahju hüvitamist sel viisil, et ta nõuab tee kasutajalt kinnisasja kasutamise kohta lepingu sõlmimiseks nõusoleku andmist VÕS § 136 lg 5 järgi. Kirjeldatud nõuded lahendatakse hagimenetluses (vt ka Riigikohtu 27.09.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-18478, p-d 11 ja 14). Kohus on määranud juurdepääsu ning seadnud servituudi avaldaja kasuks. Seetõttu saab kohus avalduse lahendamisel määrata kindlaks üksnes juurdepääsu tasu ja servituudi tasu maksmise kohustuse avaldajale kuuluva kinnisasja igakordsele omanikule. Eesti Vabariik on avaldanud, et kui menetluse käigus selgub, et teised puudutatud isikud soovivad tee ja tehnovõrkude servituute, tekib teiste puudutatud isikute kohustus tasuda servituuditasu sellest ajahetkest, kui nende kasuks servituutide kanded kinnistusraamatusse tehakse. Eesti Vabariik ei ole esitanud tee teiste kasutajate vastu hagiavaldust kahju hüvitamiseks ülal kirjeldatud viisil. Seejuures ei ole Eesti Vabariik esitanud tasu kindlaksmääramise nõuet tee kasutajate vastu ka hagita menetluses, mistõttu ei ole kohtul olnud võimalik avaldust käiguta jätta ega anda Eesti Vabariigile võimalust avalduse esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis. Avalduse esitamise mõistlikkust on selgitanud ringkonnakohus oma määruse punktis 33. Maakohus on selgitanud teistelt tee kasutajatelt tasu taotlemisega seonduvat 13.07.2018 korraldavas määruses, 12.09.2018 kohtuistungil ja 25.08.2020 korraldavas määruses. Eeltoodud põhjustel ei saa kohus avalduse lahendamisel määrata tasu maksmise kohustust teistele isikutele, kes kasutavad puudutatud isikule kuuluvat teed.
5.AÕS § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb 4 (7)
arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. AÕS § 158 lg 3 sätestab, et reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Avaldaja ja Eesti Vabariik ei ole jõudnud kokkuleppele, milline on juurdepääsu ja reaalservituudi tasu suurus, mida avaldaja peab maksma. Samal ajal ei vaidle avaldaja ja Eesti Vabariik juurdepääsutee ja reaalservituudi hariliku kasutustasu 158,22 eurot üle. Avaldaja ei ole olnud nõus kasutamise eest ainuisikuliselt tasu maksmisega. Kohus juhindub tasu määramisel sellest, et kohus ei saa määrata suuremat tasu, kui teeniva kinnisasja omanik nõuab. Samuti ei saa kohus määrata väiksemat tasu, kui valitseva kinnisasja omanik on valmis maksma. Kohus arvestab käesoleva asja lahendamisel, et avaldaja ja Eesti Vabariik ei vaidle tasu aluseks olevate asjaolude üle, milleks on maamaks, kinnisasja korrashoiu kulud, kui teeniva kinnisasja omanik hoiab kinnisasja korras, ning omandiõiguse riive eest makstav hüvitis. Avaldaja ja Eesti Vabariigi vahel puudub vaidlus selle üle, et juurdepääsu ja reaalservituudi kasutusväärtuse suurus 158,22 eurot on õiglane. Seejuures on Eesti Vabariigi positsioon lähtunud selles, et 158,22 eurot on kasutustasu suurus, mille avaldaja peaks tasuma ka siis, kui ta oleks ainuke tee kasutaja. Seetõttu ei tuvasta kohus eraldi valitseva kinnisasja omaniku säästetava kasutuseelise, teealuse maa eest tasumisele kuuluva maamaksu suurust ning tee korrashoiu kulusid. Kohus võtab asja lahendamisel aluseks selle, et juurdepääsu tasu kasutusväärtuse suurus on 158,22 eurot. Kohus otsustab avalduse lahendamisel, millises ulatuses jääb harilikust kasutustasust 158,22 eurot aastas jääb avaldaja kanda avaldaja kanda. Selleks selgitab kohus alljärgnevalt välja juurdepääsutasu ja servituuditasu osakaalud kogu tasu suurusest, tee kasutamise osakaalu erinevate tee kasutajate vahel ning määrab sellest lähtuvalt kindlaks juurdepääsutasu ja servituuditasu suuruse. Seejuures võtab kohus arvesse, milline on suurim tasu, mille maksmisega on avaldaja nõus ning vähim tasu, mille saamisega on Eesti Vabariik nõus.
6.Avaldaja ja Eesti Vabariik ei ole menetluses vaielnud selle üle, et juurdepääsu eest makstava tasuga on hõlmatud ka reaalservituudi tasu. AÕS § 156 lg 1 ja § 158 lg 3 kohaselt on määratakse nii juurdepääsu tasu kui ka reaalservituudi tasu kokkuleppel. AÕS § 156 lg 1 ja 158 lg 3 kohaselt on valitseva ja teeniva kinnisasja omanikul muuhulgas õigus kokku leppida tasu komponentides. Tulenevalt AÕS § 156 lg 1 ja 158 lg 3 dispositiivsest iseloomust ei pea kohus uurimispõhimõtet rakendades välja selgitama reaalservituudi kasutusväärtust, kui valitseva kinnisasja ja teeniva kinnisasja omanikud selle üle vaidle. Eeltoodut arvestades ei ole kohtu hinnangul asja lahendamiseks eraldi vaja välja selgitada reaalservituudi kasutusväärtust. Isegi kui kohus peaks jätma menetlusosaliste seisukoha kõrvale ning juurdepääsu tasust eraldiseisvalt välja selgitama reaalservituudi tasu suuruse, on kohtu hinnangul asjaolusid arvestades reaalservituudi kasutustasu väärtus null eurot. Kohus arvestab sellega, et reaalservituudi ala on koormatud juurdepääsuga avaldaja kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Vastavalt Harju Maakohtu 28.02.2017 määrusele on juurdepääsuga ja reaalservituudiga koormatud sama ala. Seetõttu riivab tehnorajatiste servituut eelkõige avaldaja enda õigusi, sest võimalik reaalservituudi teostamine (nt võimalikud ehitus- või remonditööd) võivad takistada avaldajal endal juurdepääsust tulenevate õiguste teostamist. Teeniva kinnisasja omaniku õigusi reaalservituut eraldi ei riiva, sest juurdepääsu määramise tõttu on teeniva kinnisasja omaniku õigused kinnisasja kasutada piiratud juba selliselt, et reaalservituut ei too kaasa eraldiseisvat omandiõiguse riivet, mis tuleks hüvitada. Asjaõiguse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 155 lg 6 p 1 sätestab, et talumistasu ei ole õigus nõuda riigil kinnisasja omanikuna. Kuigi AÕSRS § 155 lg 6 p 1 ei kohaldu AÕS § 158 alusel seatavatele servituutidele, on kohtu hinnangul analoogia korras rakendada sättest tulenevat põhimõtet, mille kohaselt ei ole riigil üldjuhul võimalik nõuda tehnorajatise talumise eest tasu. Lisaks leiab kohus, et reaalservituudi tasu juurdepääsu tasust lahusseisvalt kindlaksmääramine oleks käesoleval juhul seotud ebamõistlike raskustega, mistõttu kohus saab otsustada hüvitise suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades (TsMS § 233 lõiked 1 ja 2). 5 (7)
7.Kui juurdepääsuteed kasutab mitu isikud, tuleb tee tasu suuruse määramisel arvesse võtta iga isiku osa tee kasutamisel, kusjuures neid osi tuleb eelduslikult pidada võrdseteks (vt Riigikohtu 16.01.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-12, p 12; 16.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-11, p 14). AÕS § 156 lg 1 ja 158 lg 3 järgi tasu kindlaksmääramisel ei tulene riigivaraseadusest erisätteid. Kohus on seetõttu seisukohal, et Eesti Vabariigi seisukoht, mille kohaselt tuleb Eesti Vabariigile tasuda sõltumata juurdepääsu ja tehnovõrkude rajamise õiguse saavate isikute arvust turupõhine servituuditasu 158,22 eurot aastas tervikuna, ei põhine seadusel ega anna alust jätta tasu määramisel arvestamata juurdepääsutee kasutamisega teiste isikute poolt. Kohus selgitas välja isikud, kelle kinnisasjadele pääsemiseks on vajalik kasutada Eesti Vabariigile kuuluvat kinnisasja ning kuulas isikud kirjalikult ära tee kasutamise sageduse osas. Dekomet OÜ on avaldanud, et temale kuuluvatele kinnisasjadele (registriosad 3341801 ja 3341801) pääsemiseks kasutavad Eesti Vabariigile kuuluvat kinnisasja keskmiselt 25 isikut ööpäevas ja keskmiselt 10 sõidukit ööpäevas. OÜ Florest Transport avaldas, et temale kuuluvale kinnisasjale (registriosa 20494801) pääsemiseks kasutavad Eesti Vabariigile kuuluvat kinnisasja varieeruvalt kümmekond isikut ööpäevas ja varieeruvalt 20-30 sõiduvahendit ööpäevas. OÜ Kiisukäpp (registrikood 11576909) avaldas, et temale kuuluvale kinnisasjale (registriosa 20494601) pääsemiseks kasutavad Eesti Vabariigile kuuluvat kinnisasja 5 isikut ja 2 autot 1-2 korda kuus ning 1 auto 2 korda nädalas. OÜ CROSSNET SYSTEMS (registrikood 10870564) avaldas, et temale kuuluvale kinnisasjale (registriosa 20494501) pääsemiseks kasutavad Eesti Vabariigile kuuluvat kinnisasja keskmiselt 2 isikut ja 2 autot ööpäevas. A. V. (isikukood xxx) avaldas, et temale kuuluvale kinnisasjale (registriosa 20494701) pääsemiseks kasutab Eesti Vabariigile kuuluvat kinnisasja tema ise ühe sõidukiga mõned korrad ööpäevas, kuid kinnistul asub ka Eesti Energia AS-i alajaam, mida käiakse vajadusel hooldamas ja remontimas. Avaldaja ei ole ise avaldanud, mitu isikut ja kui tihti kasutab temale kuuluvale kinnisasjale pääsemiseks Eesti Vabariigile kuuluvat kinnisasja. Kohtu hinnangul on eeltoodut arvestades ööpäevas teed kasutavate isikute arv kokku vähemalt 44 isikut (25+10+5+2+1+1=44), mis teeb ühele isikule langeva kasutustasu suuruseks 3,60 eurot (158,22:44=3,6).
8.Tasu kindlaksmääramisel üksnes juurdepääsu kasutavate isikute arvust lähtudes oleks avaldajale langeva tasu suurus 3,60 eurot. Kohus ei saa avaldajalt välja mõista juurdepääsutasu väiksemas ulatuses, kui avaldaja on olnud nõus maksma ning suuremas ulatuses, kui Eesti Vabariik on nõudnud. Avaldaja on juurdepääsu eest makstava tasu suurusena, mida avaldaja aktsepteerib, avaldanud 22,60 eurot aastas (III kd, tl 19). Seetõttu määrab kohus tasu suuruseks 22,60 eurot aastas, mille tasumiseks Eesti Vabariigile kuuluva kinnisasja igakordsele omanikule on kohustatud avaldaja kinnisasja igakordne omanik. Avaldajal on olnud võimalus oma õigusi teostada alates 28.06.2017, kuid Eesti Vabariigil on puudunud võimalus teostada oma õigust saada tasu. Kohus peab seetõttu põhjendatuks tasu määramist alates ajast, millal juurdepääsu kohta kanti kinnistusraamatusse märkus ning reaalservituut kanti kinnistusraamatusse, see on alates 28.06.2017.
9.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus tegi asjas lahendi avaldaja kasuks. Seejuures toimus asjas avaldaja ja puudutatud isiku Eesti Vabariigi vahel õigusvaidlus tasude suuruse üle. Kuigi menetlusse olid kaasatud maakohtus ja ringkonnakohtus toimunud menetlustes ka teisi menetlusosalisi peale avaldaja ja Eesti Vabariigi, toimus maakohtus, ringkonnakohtus ja seejärel uuesti maakohtus avaldaja ja Eesti Vabariigi vahelise vaidluse lahendamine. Kohtud on teinud asjas lahendid avaldaja kasuks, määrates juurdepääsu ja reaalservituudi, rahuldades määruskaebuse ning vähendades tasu suurust avaldaja poolt aktsepteeritud ulatuseni. Eesti Vabariik jäi kuni asja lahendamiseni käesoleva määrusega seisukohale, et tasu määramisel ei pea arvesse võtma tee kasutamist teiste isikute poolt, kuigi ringkonnakohus 6 (7)
sellele osundas. Kohtu hinnangul esitas Eesti Vabariik selliselt põhjendamatu väite. Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud avaldaja menetluskulude jätmine Eesti Vabariigi kanda. Kohus jätab Eesti Vabariigi menetluskulud Eesti Vabariigi enda kanda ja jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Kohus jätab menetluses ära kuulatud isikute menetluskulud nende endi kanda, arvestades nende menetluses osalemise ulatust. Kohus jätab nende menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Kohus on andnud menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Tähtaeg ei ole määruse tegemise ajaks möödunud. Seetõttu määrab kohus avaldaja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.