Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub välja nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest korteriomandi, asukohaga xxxxx x-x, xxxxxxx, xxxxx xxxx, ja välja mõista kostjalt korteriomandi tagastamisega viivitamise eest kahjuhüvitise summas 900 eurot ning viivise summas 1705,28 eurot ja viivise protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja loobus 30.09.2020 toimunud kohtuistungil hagist korteriomandi kostja ebaseaduslikust valdusest väljamõistmise osas, kuna kostja andis korteriomandi valduse hagejale üle 02.09.2020. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagi kohaselt võttis kostja hagejalt 2007.a sügisel üürile korteriomandi, asukohaga xxxxx x-x, xxxxxxx, xxxxx xxxx. Lisaks üürile kohustus kostja tasuma kõik eluruumiga seotud kõrvalkulud. Hageja teatas kostjale 30.06.2015, et ei pikenda üürilepingut, kuna kostja võlgnevus on suurem kui kolme kuu üür. Hageja palus kostjal eluruumi valduse tagastada hiljemalt 30.07.2015. Samaks tähtajaks palus hageja kostjal tasuda ka tekkinud üürivõlgnevuse. Hagi esitamise ajaks ei ole kostja tagastanud korteriomandi valdust ega tekkinud üürivõlgnevust. Kostja andis hagejale korteriomandi valduse üle 02.09.2020. Hageja palub kostjalt välja mõista korteriomandi tagastamisega viivitamise tõttu tekkinud kahju summas 900 eurot. Hageja hinnangul oli aastal 2016 sarnases asukohas sarnase eluruumi üür 75 eurot kuus. Kostja vande all antud ütlustest nähtub, et alates 10.11.2007 üüris ta selle korteri. Lepingut pikendati kuni aastani 2014 poole aasta kaupa. Kostja käis hageja esindaja ema juures lepingut pikendamas. 30.03.2014 pikendati üürilepingut septembrini 2014.a, s.o kuueks kuuks. Lepingus oli kokku lepitud, et kui pikendati, siis 6 kuuks. 2014.a septembris enam lepingut ei pikendatud. Kostja soovis, et lepingut pikendaks veel, aga enam ei pikendanud. Selle soovi esitas kostja K.Nauritsa emale. 2013.a võis tehtud olla kokkulepe, et kostja käib hageja esindaja ema juures lepingut pikendamas. Täpset aega ei mäleta. Kostja sai K.Nauritsa telefoni teel kätte ja viimane ütles, et ta ei saa tulla ja mingu kostja tema ema juurde, et ema pikendab lepingut ja sellest alates käis kostja kogu aeg hageja esindaja ema juures lepingut pikendamas. Ema elas

Mahlamäel. K.Naurits ise andis oma ema aadressi ja ta ütles oma ema telefoninumbri ka. K.Naurits pikendas ise lepingut 30.12.2014, siis kostja nägi teda viimati. Siis leping lõppes ja seejärel kostja otsis omale uut elukohta. Õde aitas korteri ära koristada. Siis müüs kostja auto ära M.R, et saada raha ja maksta hagejale võlg 550 eurot ära. Seisuga 01.01.2014 oli võlg 550 eurot. Kostja andis 600 eurot sularahas viiekümnestes kupüürides. Võla tasus kostja sularahas hageja esindaja emale ja võtmed andis ka ukse vahelt üle. Kostja ütles hageja esindaja emale, et korterisse jääb kõik mööbel sisse. Kostja käis hageja esindaja ema juures enne jõule 2014.a. M R oli kostjaga kaasas ja nägi raha üleandmist. M R käis kaasas, kuna kostjale ei meeldi sellised asjad ja pabertite ajamine, ta läheb ähmi täis. M.R käis kostjaga mitmel korral kaasa. Kostja ei ole suvalisele inimesele võtmeid andnud. Võtmed andis K.Nauritsa ema V N kätte Mahlamäel üle ukse. V.N neid korterisse ei kutsunud, ütles aitäh ja kostja tuli tulema. K.Naurits ütles kostjale, et andku võlg tema ema kätte, kuna kostja ütles K.Nauritsale, et ta ei saa hetkel arvele maksta. Kostja on varem ka sularahas V.N üüri maksnud. Üürilepingu kehtivuse ajal tasus kostja V.N kätte üüri mitmel korral, andis 50 või 100 eurot. Arusaamatusi varem ei tulnud, kõik oli korras. Hageja ütles, et andku kostja raha tema ema kätte, et temal aega tulla ei ole. Kostjale ei antud kinnituskirja selle kohta, et raha on üle antud. V.N keeldus septembris 2014 lepingut pikendamast, aga ta ei öelnud, mis kuupäevaks peab korteri vabastama. Kostja ütles V N, et ta vabastab korteri. Ta täpset aega ei öelnud, millal ära läheb. Kostja ütles, et kui leiab koha, siis läheb kohe ära ja annab võtmed ära. Lepingus on kirjas, kui kostja jääb võlgu, siis jääb mööbel võla katteks. Kostja jättis kõik asjad korterisse. Kostja sai K.Nauritsalt sõnumi, et on 900 või 1000 võlgu. Kostja ei saanud aru, kuidas nii palju. Kostja saatis K.Nauritsale sõnumi, et vaadaku üürid kõik üle ja siis hakaku nõudma. Ühel päeval olid nad mõlemad kostja akna taga. See oli 30.03.2014. Koos mindi panka ja võeti väljavõte ning selgus, et 550 eurot on üürivõlgnevus. Siis pikendati ka lepingut. Peale võtmete üleandmist kostja enam üürikorteris ei käinud, kuna tal ei olnud sinna enam asja. Kostja arvas, et kui V N oli volitatud lepingut pikendama, siis võib võtmed ka tema kätte anda, sest ta käis märtsis kostja käest koos Kaiga raha nõudmas. Kostjal oli teadmine, et annab võtmed üle õigele isikule. Kostja tahtis korteri ära osta, tegi mitu pakkumist. Kostja läks elama õe juurde Kehtnasse 2014. Kostja elas üle aasta seal, siis sai Kohilasse tööle ja sai sinna ka korteri. Nüüd on elanud juba kaua aega Kohilas. Kostja arvas peale võtmete üleandmist, et kõik on korras. K.Naurits saatis talle kirju ja nõudis imelikke summasid ning kostja ei vastanud talle. Kostja ei tea, kust need nõuded tulid, mis Kai Naurits temalt nõudma hakkas. Kostjale käsid sellised nõuded närvidele. Tema tervis ei ole kiita. Jäätmeveoleping on ammu lõpetatud. Eluruumi üürilepinguga 10.11.2007 loeb kohus tuvastatuks, et kostja üüris hagejalt eluruumi asukohaga xxxxx x-x, xxxxxxx, xxxxx xxxx. Üürilepingut pikendas hageja kuni 30.03.2014 ning 01.01.2014 seisuga oli üürivõlg 550 eurot, mida kinnitab ka kostja oma allkirjaga. Kostja on vande all kinnitanud, et elas üüritud eluruumis 2014.a jõuludeni. Enne jõule kolis ta üürikorterist välja ja viis võtmed ja võla 550 eurot V N kätte. Maksekorraldustest nähtuvad summad tasus ta 2014.a üüri eest. Hageja eitab üüri ja võtmete üleandmist kostja poolt V N enne jõule 2014. Tunnistaja V N tõendas kohtuistungil, et kostja ei ole 2014.a enne jõule tema kätte toonud üürikorteri võtmeid ega üüriraha. Tunnistaja M R tõendas, et tema käis kostjaga kaasas enne jõule 2014, kui kostja andis V N üle võtmed ja üüriraha 550 eurot. Tunnistaja on koos kostjaga korduvalt käinud kaasas üüriraha maksmas. Kohus leiab, et kohtuistungil ei ole tõendamist leidnud, et kostja enne jõule 2014 tasus V N kätte üüriraha 550 eurot ja andis üle üürikorteri võtmed. Maksekorraldustega 2014.aastast loeb kohus tuvastatuks,

et üürivõlgnevus 550 eurot, mis fikseeriti jaanuaris 2014, on kostja poolt hagejale tasutud raha ülekannete tegemise teel. Tunnistaja M.R ei näinud ise kostja poolt V N raha andmist. Ta üksnes eeldas, et kostja andis raha üle, kuna tunnistaja väitis, et ju raha üle anti, kuna ta on varem korduvalt koos kostjaga V N üüriraha viimas käinud. Tegelikult ei ole kostja kunagi V N üüriraha viimas käinud, vaid nendel kordadel pikendati tegelikult üürilepingut. Üürilepingu p 7 kohaselt sai üüri tasuda vaid pangaülekandega. Kostja ei ole tõendanud, et ta on 2014.a üüri hagejale tasunud. Kohtuistungil 02.09.2020 ilmnes tunnistaja M.R ütlustest, et üürikorteri võtmed asuvad tegelikult juba aastaid xxxxx tänava nr x majas naela otsas. Eluruumi üleandmisevastuvõtmise aktiga loeb kohus tuvastatuks, et üürikorteri valdus anti kostjalt hagejale üle 02.09.2020. Pooled kinnitasid kohtule, et korterivõtmed asusid xxxxx tänava nr x majas naela otsas. Kohus ei loe kostja vande all antud ja tunnistaja M.R ütlusi usaldusväärseteks tõenditeks selles osas, et nemad koos käisid enne jõule 2014 V N juures ja andsid temale üle üürivõla ja korterivõtmed. Tunnistaja V N ütlustega, menetlusosaliste kinnitustega võtmete asukoha kohta xxxxx tänava nr x majas, k.a 02.09.2020, üürikorteri valduse üleandmise-vastuvõtmise aktiga, maksekorraldustega on kummutatud kostja ja tunnistaja ütlused selle kohta, et kostja viis enne jõule 2014 võtmed ja võla 550 eurot V N kätte. Kohtu veendumust toetab ka kostja enda kinnitus kohtuistungil, et kui tal raha oli, siis tasus ta üüri alati pangaülekandega. Seega oleks ta saanud võla tasuda ka pangaülekandega enne jõule 2014.a. Seda kostja ei teinud. Samuti tõendas S N, et samal päeval, kui kostja tema juurde kolis enne jõule 2014, koristas ta korteri ära ja kostja pidi koheselt võtmed ära viima. Korteri üleandmisevastuvõtmise aktist nähtub, et korteris oli kostjale kuuluv mööbel ja tuhatoosid suitsukonidega. Seega kasutas kostja korterit edasi ka peale päeva, mil ta väidetavalt võtmeid üle käis andmas. Kostja ühtegi mõistlikku selgitust võtmete tegeliku asukoha (xxxxx nr x asuvas majas) kohta kohtule ei andnud. Seega on põhjendatud hageja seisukoht, et kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Kohtuistungil leidis tuvastamist, et peale 30.03.2014 jätkas kostja üürikorteri kasutamist ja ka hageja ei avaldanud teistsugust tahet. Kohtuistungil ei leidnud tuvastamist, et kostja on hagejale tasunud üüri 2014.a eest. Kohus tuvastas eelpool, et maksekorraldustega tasus kostja üürivõlgnevust, mitte 2014.a korralist üüri. Üürilepingu ülesütlemise teatega 30.06.2015 loeb kohus tuvastatuks, et hageja ütles kostjale üürilepingu üles 31.07.2015, kuna kostjal on tasumata rohkem kui kolme kuu üür. Kostjat kohustati vabastama eluruum 31.07.2015 ja tasuma üürivõlgnevus summas 1557,44 eurot 30.07.2015. Üürilepingu ülesütlemise teatises toodud tähtajaks kostja üürivõlgnevust hagejale ei tasunud. VÕS § 316 lg 1 p 2 sätestab, et üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa. Kohus leiab, et hagejal oli seaduslik alus kostjaga üürileping VÕS § 316 lg 1 p 2 alusel lõpetada üürilepingu ülesütlemise teates toodud asjaoludel. Kostja ei ole üürilepingu ülesütlemist vaidlustanud. Kohtuistungil leidis tuvastamist, et üürikorteri valdus anti üle kostja poolt hagejale 02.09.2020. Hageja loobub nõudest kostjalt korteriomandi valduse väljamõistmise osas. TsMS § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus lõpetab menetluse hageja nõudes korteriomandi valduse kostjalt väljamõistmiseks TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel.

Hageja palub kostjalt välja mõista üüritud asja tagastamisega viivitamisest tuleneva kahjuhüvitise summas 900 eurot. VÕS § 335 sätestab, et kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõpetamist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Eluruumi üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtub, et üürikorteri valdus anti kostjalt hagejale üle 02.09.2020. Hageja väidab, et samaväärse korteri üür oli 2016.a 75 eurot kuus. Raplas asuva korteri suurus on enam-vähem 17 m2 ja on enam-vähem samas seisus kui kostjale üüritud korter. Raplas asuvas korteris on kamin, s.o süüa seal teha ei saa. Korteris on sees vesi ja kanalisatsioon. Seal on kraanikauss ja WC asub teisel korrusel. Pesemisvõimalust ei ole. Üür selles korteris on 125 eurot. Kui maha arvestada, et kuukaardi hinnaga 35 eurot saab Rapla Sadolinis trennis ja pesemas käia, siis 75 eurot kahjuhüvitiseks kuus 2016.a eest on mõistlik summa. Kostja väidab, et tema üüritud eluruum oli täiesti kasutuskõlbmatu. Korteris puudus vesi ja kanalisatsioon. Vesi asus naaberkinnistul, WC oli kasutuskõlbmatu, kuna seda ei koristanud mitte keegi. Kostja oli sunnitud käima WC-s metsas või kilomeetri kaugusel asuvas bussijaamas. Korteris oli pliit, mis oli kütmiskõlbmatus seisukorras, seda ei saanud kütta. Tunnistaja S N tõendas, et xxxxx tänaval asuvas majas nr x asuv üürikorter oli elamiskõlbmatu. Korter oli külm. Pliit oli katkine, seda ei saanud kütta. Pesemisvõimalust ei olnud, WC kasutamise võimalust ei olnud. Korteriuks ja aknad olid viletsad, lasid külma läbi. Süüa teha ei saanud, kuna toidulõhnad läksid naaberkorteritesse ja selle kohta esitati kaebused. Alguses oli korteris elekter, hiljem ei olnud seda enam aastaid. Kostja oli sunnitud tarbima naabri elektrienergiat. Majas toimus elektrijuhtmete vahetus, aga üürnik ei saanud elektrienergia kasutamise lepingut sõlmida, kuid hageja ka lepingut ei sõlminud ning seetõttu elektrienergia kasutamise võimalus korteris puudus. Tunnistaja M R tõendas, et kostja üüritud korter oli elamiskõlbmatu. Vett ja WC-d ei olnud. Küttekolded olid katki, praeahjust paistis tuli läbi, pliidirauad olid katki, pliidiuksed rippusid ees. Korsten oli pühkimata. Selles korteris puudus söögi tegemise võimalus, kuna puudus ventilatsioon ja aur ning toss läksid üleval asuvasse korterisse ning lapsed jäid seetõttu haigeks. Akna peal olevad kivid olid lahti, aknavõlv hakkas kokku kukkuma. Üks aken vahetati ära. Kaevu ei olnud. Kostja tõi vett kõrvalmajast. WC-s käis kostja metsas, bussijaamas või Selveris. Elekter võeti välja remonttööde tõttu. Elektrienergia tagasi saamiseks pidi omanik sõlmima lepingu. Korteris oli selline temperatuur, et magada sai ainult riietega ja mitme teki all. Hommikuti oli veeämbris jääkirmetis peal. Kuivkäimla ei kuulu Kai Nauritsa korteriomandi koosseisu. Kai Nauritsaga on asja arutanud korteriühistu, kuid teda see ei huvitanud. Kohus leiab, et tunnistajate M.R ja S.N ütlustega on tõendamist leidnud, et hageja üürile antud korter on elamiskõlbmatu, mida kinnitab hageja isegi üürilepingu p-s 2, s.o eluruum antakse üürile remonti vajavas seisukorras. Kostjale üürile antud korter oli tegelikult elamiskõlbmatu järgmistel põhjustel: korteris ei ole vett, kanalisatsiooni, pliit on katki, ventilatsioon puudub, söögitegemise võimalus puudub, toiduaurud ja kütmistoss häirib naabreid, elekter puudub, olemas on välikäimla, korter on külm, kuna kütmisvõimalus puudub. Tunnistajate ütlusi kinnitavad korstnapühkimise akt, mis on vormistatud 03.09.2020 kostja ütluste alusel; Korteriühistu xxxxx x üldkoosoleku protokoll 20.10.2019, millest nähtub, et Kai Naurits ei ole huvi tundnud, kuidas asjad

majas korda saavad; korteris x ei ole aastaringselt tagatud miinimumtemperatuur; Kai Naurits ei hoolda oma omandit selliselt, et see ei kahjustaks teiste korteriomanike vara ja huve (korteri aknad mädanevad, seetõttu on aknavõlv vajunud, korteri nr x toa seinad talvel on jäätunud, kuna korterit nr x ei köeta, korterid nr-d x, x, x omanikud peavad kütma rohkem, et oma toas sooja hoida, kuna korter nr x on kütmata). Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et kostja on rikkunud üüritud eluruumi tagastamise kohustust pärast üürilepingu ülesütlemist, tagastades hagejale üüritud eluruumi valduse 31.07.2015 asemel 02.09.2020, s.o viis aastat hiljem. Seega on põhjendatud hageja nõue kahjuhüvitise saamiseks VÕS § 335 alusel. Kuid kohus leiab ka, et hageja kahjuhüvitisena nõutud üür ei ole samasuguses asukohas oleva samasuguse eluruumi puhul tavaline, vaid ületab seda. Hageja poolt kostjale üürile antud korter asub Raplast väljas u üks kilomeeter, hageja poolt võrdlusena toodud korter asub Rapla linnas, mitte kaugel Sadolinist. Kostjale üürile antud korter on elamiskõlbmatu. Hageja poolt võrdlusena toodud korteris on WC, kanalisatsioon, küttekeha ja hageja ei ole tõendanud, et Raplas asuv korter on remonti vajav. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kahjuhüvitisena üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, väljamõistmise põhjendatust summas 900 eurot. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista üüritud asja tagastamisega viivitamise tõttu tekkinud kahjuhüvitisena 600 eurot (12 x 50), kuna hageja nõutud üür ületab samasuguses asukohas oleva samasuguse asja tavalise üüri. Hageja palub hagis välja mõista viivise seisuga 31.12.2019 summas 1705,28 eurot, viivise 2020.a eest 494,10 eurot ja viivise protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagis on hageja viivise arvestamisel lähtunud intressimäärast 0,15% päevas. Üürilepingus pooled hageja toodud viivisemääras kokku ei leppinud. Seega kohaldub viivise arvestamisel viivisemäär 8% aastas, millega hageja kohtuistungil ka nõustus. Viivisearvestus: Üürilepingu kohaselt kohustus kostja tasuma üüri hiljemalt eelmise kuu viimaseks tööpäevaks hageja pangaarvele. Seisuga 31.12.2016 on 2016.a jaanuarikuu üüri 50 eurot tasumise viivitamise eest viivis 4,02 eurot (50x0,022%x365); veebruarikuu üüri 50 eurot tasumise viivitamise eest viivis 3,67 eurot (50x0,022%x334); märtsikuu üüri 50 eurot tasumise viivitamise eest viivis 3,06 eurot (50x0,022%x306); aprillikuu üüri 50 eurot tasumise viivitamise eest viivis 2,75 eurot (50x0,022%x275); maikuu üüri 50 eurot tasumise viivitamise eest viivis 2,46 eurot (50x0,022%x246); juunikuu üüri 50 eurot tasumise viivitamise eest viivis 2,16 eurot (50x0,022%x216); juulikuu üüri 50

eurot tasumise viivitamise eest viivis 1,85 eurot (50x0,022%x185); augustikuu üüri 50 eurot tasumise viivitamise eest viivis 1,54 eurot (50x0,022%x154); septembrikuu üüri 50 eurot tasumise viivitamise eest viivis 1,24 eurot (50x0,022%x1,24); oktoobrikuu üüri 50 eurot tasumise viivitamise eest viivis 0,93 eurot (50x0,022%x93); novembrikuu üüri 50 eurot tasumise viivitamise eest viivis 0,63 eurot (50x0,022%x63); detsembrikuu üüri 50 eurot tasumise viivitamise eest viivis 0,31 eurot (50x0,022%x31). Kokku viivis 24,62 eurot. Ajaperioodi 2017 kuni 2019 eest on viivis 144,54 eurot (600x0,022%x365x3). Ajaperioodi 01.01.2020 kuni 29.10.2020 eest on viivis 40 eurot (600x0,022%x303). Kokku viivis ajaperioodi 01.01.2016 kuni 29.10.2020 eest on 209,16 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista VÕS § 113 lg 1 alusel. Samuti on põhjendatud hageja nõue kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudest kuni põhinõude täieliku tasumiseni TsMS § 367 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hageja nõuded osaliselt ning on õiglane jätta hageja menetluskuludest 44% kostja kanda ning kostja menetluskuludest 56% hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 250 eurot ja viivise menetluskuludelt. Hageja on tasunud riigilõivu 325 eurot. Kostja peab hüvitama hagejale 44% menetluskuludest, seega 143 eurot (325-st 44%). Kostja palub välja mõista hagejalt menetluskulud summas 504 eurot: lepingulise esinduse kulud summas 504 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 7 t ulatuses, tunnitasuga 60 eurot käibemaksuta. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 60 eurot, millele lisandub käibemaks, on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Hageja ei ole kostja menetluskulude peale vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et kostja taotlus on põhjendatud osaliselt, s.o 56% osas, kuna tehtud töökirjed on kooskõlas asja mahukuse ja keerukusega. Seega tuleb hagejalt välja mõista kostja kasuks menetluskulud summas 282,24 eurot, s.o 504-st 56%.

Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.