M M ja T M hagiavaldus M M vastu elatise maksmise kohustuse lõpetamise ja alusetult saadud raha tagastamise nõudes / M M vastuhagi M M ja T M vastu ülalpidamiskohustuse tuvastamise nõudes
Lõpetada Viru Maakohtu 29.06.2017 kohtumäärusest tsiviilasjas 2-17-4364 tulenev hageja 1 M M’i kohustus maksta kostja M M’ile asenduselatis alates novembrist 2019.
3.Lõpetada Viru Maakohtu 22.04.2016 kohtumäärusest tsiviilasjas 2-15-13863 tulenev hageja 2 T M’i kohustus maksta kostja M M’ile asenduselatis alates novembrist 2019.
4.Mõista kostjalt välja alusetult saadud asenduselatis hageja 1 kasuks 270 (kakssada seitsekümmend) eurot ja hageja 2 kasuks 416 (nelisada kuusteist) eurot.
5.Jätta M M’i vastuhagi M M’i vastu Viru Maakohtu 29.06.2017 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-17-4364 ja T M’i vastu Viru Maakohtu 22.04.2016 kohtumääruse tsiviilasjas nr 215-13863 resolutsioonide punktide 4 täpsustamise ja muutmise nõudes rahuldamata.
6.Lõpetada menetlus M M’i vastuhagis M M’i ja T M’i vastu kostjate kohustuse tuvastamiseks vastuhageja ülalpidamiseks asenduselatise tasumiseks ka pärast 30. septembrit 2019 seoses selles osas vastuhagist loobumise ja loobumise vastuvõtmise tõttu.
7.Mõista kostjalt välja riigilõiv hageja 1 kasuks 75 (seitsekümmend viis) eurot ja hageja 2 kasuks 100 (ükssada) eurot.
8.Jätta poolte ülejäänud menetluskulud nende endi kanda.
9.Toimetada kohtuotsus kätte poolte esindajatele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.10. märtsil 2020 esitasid M M ja T M Viru Maakohtule hagiavalduse M M vastu asenduskohustusena määratud elatise maksmise lõpetamise ja alusetult saadud raha tagastamise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu 22.04.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-13863 kinnitati kompromiss, mille kohaselt T M kohustus täitma E M eest asenduskohustusena M Mi ülalpidamiskohustust alates 01.02.2016 igakuiselt summas 107.50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄4 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, kuni M Mi täisealiseks saamiseni. Sama kompromissi kohaselt leppisid pooled kokku, et kui piiriülese täitmise raames hakkavad Soome Vabariigist laekuma Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-10-25942 E Milt M Mi kasuks sissenõutud elatise maksed, siis alates sellest ajast lõppeb T Mil kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 kokkulepitud asenduskohustuse täitmine. Kohtumääruse punkti 5 kohaselt kohustus hageja seaduslik esindaja teavitama kostjat kohtumääruse resolutsiooni punktis 4 ilmnenud asjaolust viivitamatult ning juhul, kui rikub nimetatud kohustust on kohustatud tagastama kostjalt alusetult saadud elatise ning hüvitama kahju, mis on kostjal tekkinud seoses alusetult elatise maksmisega. 2 (14)
2-20-3810
3.Viru Maakohtu 29.06.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-4364 kinnitati kompromiss, mille kohaselt M M kohustus täitma E M eest asenduskohustusena M Mi ülalpidamiskohustust alates 21.03.2017 igakuiselt summas 117.50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄4 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, kuni M Mi täisealiseks saamiseni. Sama kompromissi kohaselt leppisid pooled kokku, et alates sellest, kui piiriülese täitmise raames hakkavad Soome Vabariigist laekuma Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-10-25942 E Milt M Mi kasuks väljamõistetud elatise maksed, lõppeb M Mil kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 kokkulepitud asenduskohustuse täitmine. Kohtumääruse punkti 5 kohaselt kohustus hageja seaduslik esindaja teavitama kostjat kohtumääruse resolutsiooni punktis 4 ilmnenud asjaolust viivitamatult ning juhul, kui rikub nimetatud kohustust on kohustatud tagastama kostjalt alusetult saadud elatise ning hüvitama kahju, mis on kostjal tekkinud seoses alusetult elatise maksmisega.
4.Alates 23.10.2019 on Soome Vabariigi kohtutäitur asunud E Milt kinni pidama M Mi kasuks Viru Maakohtu 19.07.2010 otsusega väljamõistetud elatist ning teostanud igakuiselt maksed K Li arvele. Eeltoodust tulenevalt lõppes alates oktoobrist 2019 hagejatel asenduskohustuse täitmine ning kostja seaduslik esindaja pidi teavitama hagejaid, et Soome Vabariigist hakkasid laekuma elatise maksed. Kostja seaduslik esindaja seda ei teinud ning hageja 1 teostas elatise makseid alusetult perioodil oktoober – detsember 2019 kokku summas 405 eurot. Hageja 2 teostas alusetult elatise makseid perioodi oktoober 2019 – jaanuar 2020 kokku summas 551 eurot.
5.Hagejad pöördusid kostja poole ja nõudsid alusetult tasutud summade tagastamist. Kostja seaduslik esindaja teatas oma vastuses, et ei nõustu raha tagastama ja leidis, et hagejatel puudub õigus lõpetada maksete tegemine ja mõlemad peavad jätkama asenduskohustuse täitmist.
6.Hagejad palusid TsMS § 459 lg 1, lg 2, VÕS § 76 lg 1, § 1027, § 1028 lg 1 alusel: 1) lõpetada Viru Maakohtu 22.04.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-13863 T Mile pandud asenduskohustus täita E Meest M Mi ülalpidamiskohustust alates oktoobris 2019; 2) lõpetada Viru Maakohtu 29.06.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-4364 M Mile pandud asenduskohustus täita E Meest M Mi ülalpidamiskohustust alates oktoobris 2019, 3) mõista M Milt välja alusetult tasutud raha T Mi kasuks 551 eurot ja M Mi kasuks 405 eurot; 5) Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.01. aprillil 2020 esitatud vastuses kostja teatas, et kostja isa E M mitmete aastate jooksul kohtuotsust ei täitnud ja elatist kostja ülalpidamiseks ei tasunud, milletõttu tal tekkis suur elatise võlgnevus. Kohtuotsuse täitmine täitemenetluses ka mingit tulemust ei andnud. Sellepärast esitati hagid E M vanemate T Mja M M vastu asenduskohustuse täitmiseks PKS § 106 lg 2 alusel. 2016 jaanuaris kostja seaduslik esindaja esitas Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi kaudu dokumendid Soome Vabariigis 19.07.2010 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-10-25942 alusel E Milt tekkinud elatise võlgnevuse sissenõudmiseks.
8.Hagejad tasusid M Mi ülalpidamiseks asenduskohustusena jooksva elatise kuni ei saanud teada, et Soome kohtutäitur peab kinni E Milt elatise võlgnevuse 01.06.2010 -28.02.2017 ajavahemiku eest. 2020 märtsikuus mingit summat E M elatise võlgnevuse katteks pole laekunud. Ka jooksvat igakuist elatist M M ülalpidamiseks hagejad ega nende poeg E M 2020 jooksul pole tasunud.
3 (14)
2-20-3810
9.23.01.2020 sai kostja seaduslik esindaja hagejate nõudekirja. Kuna kompromissi sõlmimisel M Mi seaduslikule esindajale antud selgituste kohaselt hagejate asenduskohustus pidi lõppema sel juhul, kui E M hakkab tasuma kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-25942 välja mõistetud jooksva igakuise elatise, mille asenduskohustusena täidavad hagejad, siis vastuseks hagejate 23.01.2020 nõudekirjale esitas kostja seaduslik esindaja hagejatele kompromisside punkti tühistamise avalduse, milledega tulenevalt TsMS § 430 lg 8, TsÜS § 90 lg. 1 ja § 92 lg 3 tühistas hagejatega sõlmitud kompromisside tingimuse, mis nägi ette et alates sellest ajast, kui piiriülese täitmise raames hakkavad Soome Vabariigist laekuma Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-10-25942 E Milt M Mi kasuks väljamõistetud elatise maksed, lõppeb hagejate asenduskohustus. Samuti kostja 03.02.2020 kompromisside punkti tühistamise avalduses leidis, et kompromisside tingimus, mis näeb ette hagejate asenduskohustuse lõppemist seoses sellega, et E Milt laekub elatise võlgnevus varasema aja eest, on alaealise lapse M M õigusi kahjustav ja seega tühine vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Kostja arvates hagejate asenduskohustus lõppeb siis, kui lapseisa E M hakkab igakuiselt tasuma jooksva elatise M M ülalpidamiseks, kuna just selle jooksva elatise tasumise kohustuse peavad täitma hagejad asenduskohustusena PKS § 106 lg 2 mõttes.
10.Kuna hagejad ega lapse isa ei täitnud kostja ülalpidamiskohustust 2020 veebruaris, märtsis ja aprillis, siis selle aja eest tekkis hagejatel võlgnevus kostja ees. Lähtudes sellest ja arvestades alaealise huve on hagejate nõuded alusetud.
11.Kuna vanavanemad täidavad PKS § 106 lg 2 järgi vanema ülalpidamiskohustust ja neil tekib selle kohustuse täitmise tõttu tagasinõudeõigus lapsevanema vastu, tuleb vanavanemate makstud elatise ulatuses lugeda vanema ülalpidamiskohustus täidetuks. Sellest tulenevalt perioodil oktoober – detsember 2019 hageja 1 poolt tasutud elatis 405 eurot ja hageja 2 poolt tasutud elatis 551 eurot on tasutud PKS § 106 lg 2 ette nähtud asenduskohustuse täitmiseks ja nende kostjalt väljanõudmiseks puudub õiguslik alus.
HAGEJATE SEISUKOHT
12.16. aprillil 2020 esitatud seisukohas hagejad teatasid, et tsiviilasjades nr 2-15-13863 ja 2-17-4364 tehtud kohtumääruste puhul on tegemist jõustunud kohtulahenditega. Kohtumääruses ei ole täpsustatud, missugused peavad olema need konkreetselt piiriülese täitmise raames Soome Vabariigist laekuvad summad, mille puhul lõppeks hagejatel asenduskohustuse täitmine. Eraldi ei ole välja toodud, kas tegemist peab olema võlgnevuse või jooksva elatisega, vaid tingimuseks on seatud asjaolu, et laekuma peavad hakkama Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-10-25942 E Milt välja mõistetud elatise maksed.
13.Kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et Soome Vabariigist hakkasid laekuma alates oktoobrist 2019 kohtutäituri vahendusel E Milt elatise maksed. Tõele ei vasta kostja väide, et käesolevaks ajaks on maksed Soomest lõppenud. Hagejad esitavad selle tõendamiseks 2 makseteadet, milledest on võimalik aru saada, et E Milt on kohtutäitur elatisemakseid kinni pidanud, nimed, kuupäevad ja kinni peetud summad tõlkimist ei vaja. Igakuiste maksete puhul on näha, et tegemist on suurte summadega (vahemikus ca 500-737 eurot), summade kinnipidamine toimub otse E M töötasust ning suuremaid summasid ei ole Soome seadustest tulenevalt võimalik kinni pidada. Oluline on see, et laekunud summadest saavad kostja igakuised vajadused rahuldatud.
14.Kostja arusaam kompromissi tühistamise osas ei tulene seadusest ning on ebaõige. Mõlema tsiviilasja puhul kinnitas kohus kompromissid ja lõpetas menetlused kohtumäärusega. TsMS § 430 lg 4 (14)
2-20-3810 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Hageja viitas Riigikohtu 01.04.2015 lahendi nr 3-2-1-20-15 p 9 ja leidis, et kostja väited kompromisside tühistamise osas ei ole asjakohased ja kostja seadusliku esindaja poolt esitatud avaldused kohtulike kompromisside tühistamisest ei tulene seadusest ning on seega tühised.
VASTUHAGI
15.11. juunil 2020 esitas M M vastuhagi ülalpidamiskohustuse tuvastamise nõudes. Vastuhageja teatas lisaks varem kostja vastuses toodule, et Soome kohtutäitur peab kinni E Milt raha ajavahemikul 01.06.2010-28.02.2017 tekkinud elatise võlgnevuse katteks. Maksed Soome kohtutäiturilt ei laeku regulaarselt, sest 2020 märtsikuus raha pole laekunud. Jooksvat elatist vastuhageja ülalpidamiseks ei ole T M tasunud alates veebruarist 2020, M M ja E M aga alates jaanuarist 2020.
16.23.01.2020 teatasid T ja M M, et nad enam ei tasu elatist vastuhageja ülalpidamiseks ja nõudsid tagasi T M’ile tema poolt vastuhagejale ajavahemikus oktoober 2019 - jaanuar 2020 tasutud 551euro (3 x 135 + 146) tagastamist M Mile tema poolt vastuhagejale ajavahemikus oktoober – detsember tasutud 405 euro (3 x 135) tagastamist.
17.Vastuhageja on arvamusel, et kuna kompromissi sõlmimisel M M ́i seaduslikule esindajale K Lile antud selgituste kohaselt hagejate asenduskohustus pidi lõppema juhul, kui E M hakkab tasuma siviilasjas nr 2-10-25942 välja mõistetud elatise jooksva kuu eest ette. T M ja M M hagi lisadena esitatud Soome kohtutäituri dokumentidest (lisad 5, 6 koos tõlkega) on näha, et Soome kohtutäitur täidab Viru Maakohtu 19.07.2010 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-10-25942 E Milt välja mõistetud ja ajavahemikul 01.06.2010 -28.02.2017 kogunenud elatise võlgnevuse osas. Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumist selgitati vastuhageja esindajale, et Soome kohtutäitur täidab Eesti kohtuotsust lähtudes Soome Vabariigi seadustest ja ise otsustab nõuete täitmise järjekorda.
18.Tsiviilasjas nr 2-15-13863 22.04.2016 määrusega kinnitatud kompromissi järgi peab T M asenduskohustusena (lapseisa E M eest) täitma M Mi ülalpidamiskohustust ja tasuma alates 01.02.2016 igakuiselt M Mile elatist mitte vähem kui 1⁄4 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär kuus kuni M Mi täisealiseks saamiseni. 2020a jooksul peab T M tasuma elatist alaealise M M ülalpidamiseks igakuiselt summas 146 eurot (584 :4 = 146). Tsiviilasjas nr 2-17-4364 29.06.2017 määrusega kinnitatud kompromissi järgi peab M M asenduskohustusena täitma M Mi ülalpidamiskohustust ja tasuma alates 21.03.2017 igakuiselt M Mile elatist mitte vähem kui 1⁄4 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär kuus kuni M Mi täisealiseks saamiseni. 2020.a peavad jooksul peavad nii T M kui ka M M tasuma elatist alaealise igakuiselt summas 146 eurot (584 :4). 22.04.2016 ja 29.06.2017 määruste punktides 4 leppisid pooled kokku, et kui piiriülese täitmise raames hakkavad Soome Vabariigist laekuma Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-10-25942 E Milt M Mi kasuks sissenõutud elatise maksed, siis alates sellest ajast lõppeb T Mi ja M Mi kohtumääruste resolutsioonide punktides 2 (kompromisside p. 1) kokkulepitud asenduskohustuse täitmine. T Mja M M tuginedes eelnimetatud kompromisside leidsid, et kohtumääruste see punkt vabastab neid vastuhageja ülalpidamisest ja nende asenduskohustus lõppeb isegi sel juhul, kui Soome Vabariigist laekub E M eelmiste aastate eest tasumata jäänud elatise võlgnevus. Vastuhageja ei nõustu Viru Maakohtu eelviidatud määruste punktide 4 sellise käsitlusega ja leiab, et see on ekslik, seadusevastane ja alusetu.
5 (14)
2-20-3810
19.PKS § 100 lg 1 kohaselt lapsele ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). PKS § 100 lg 4 järgi elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Soome kohtutäituri dokumendis on märgitud, et kohtutäitur täidab kohtuotsusest tulenevat nõuet ajavahemiku 01.06.2010 -28.02.2017 eest ning iga tasutava summa vastas on märgitud mis aasta eest nõuet täidetakse, näiteks summa 420.20 eurot on 2011 aasta eest ja summa 7,37 eurot - 2012 a. eest (lisa 5), summa 622,44 on 2012 a eest. Vastuhageja arvates lapseisa E Milt väljamõistetud ja ajavahemikus 01.06.201028.02.2017 tasumata jäänud elatisemaksed on käsitletavad antud juhul lapseemale tasutava kahjuhüvitusena (elatise võlgnevusena) analoogselt PKS § 108 ettenähtud tagasiulatuvalt ühe aasta eest sissenõutava kahjuhüvitusega, kuna K L täitis lapse M M ülalpidamise kohustust nii enda kui ka lapse isa eest. Soome kohtutäiturilt ajavahemiku 01.06.2010 -28.02.2017 eest laekuvad elatise võlgnevused pole käsitletavad lapse isa poolt lapse ülalpidamiseks igakuise elatise tasumisena ja nende summadega ei saa T Mile ja M Mile asenduskohustusena määratud elatist tasaarvestada. VÕS § 200 lg 1 p. 1 kohaselt ülalpidamise nõuet tasaarvestada ei saa. Sellest tulenevalt T Mja M M peavad ka edaspidi asenduskohustusena tasuma elatist M M ülalpidamiseks kuni selle ajani, kui elatist PKS § 100 lg 1 ja lg 4 mõttes hakkab tasuma Soome kohtutäituri kaudu lapseisa E M. Vastuhageja arvates hagejatel puudub õiguslik alus nõuda vastuhagejale elatisena tasutud summade tagastamiseks. Seejuures tuleb arvestada ka seda, et M M on alaealine ja ei saa ise end ülal pidada.
20.Vastuhageja palus TsMS § 368 lg 2, PKS § 100 lg 1 ja lg 4, VÕS § 200 lg 1 p. 1 alusel:
1.Tuvastada kohustus vastuhageja M Mi ülalpidamiseks asenduselatise tasumiseks pärast 30. septembrit 2019 ja tuvastada, et elatise tasumise kohustust ei saa tasaarvestada M M konto kaudu K Lile ajavahemiku 01.06.2010 -28.02.2017 eest tasutava kahjuhüvitusega (elatise võlgnevusega).
2.Täpsustada Viru Maakohtu 22.04.2016. kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-15-13863 resolutsiooni punkti 4 sõnastust järgmiselt: T Mi kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 (kompromissi p. 1) kokkulepitud asenduskohustuse täitmine peatub selleks ajaks kui piiriülese täitmise raames hakkavad Soome Vabariigist laekuma Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-10-25942 E Milt M Mi kasuks sissenõutud igakuise jooksva elatise maksed jooksva kuu eest ja taastub E M poolt igakuise jooksva elatise makse tasumata jätmise korral.
3.Täpsustada Viru Maakohtu 29.06.2017.a. kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-17-4364 punkti 4 resolutsiooni sõnastust järgmiselt: M Mi kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 (kompromissi p. 1) kokkulepitud asenduskohustuse täitmine peatub selleks ajaks kui piiriülese täitmise raames hakkavad Soome Vabariigist laekuma Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-10-25942 E Milt M Mi kasuks sissenõutud igakuise jooksva elatise maksed jooksva kuu eest ja taastub E M poolt igakuise jooksva elatise makse tasumata jätmise korral.
VASTUHAGIS KOSTJATE VASTUS
21.18 juunil 2020 esitatud vastuses kostjad vastuhagiga ei nõustunud. Vastuse kohaselt vastuhageja on märkinud, et kompromisside sõlmimisel M Mi seaduslikule esindajale antud selgituste kohaselt hagejate asenduskohustus pidi lõppema sel juhul, kui E M hakkab tasuma kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-25942 väljamõistetud elatist jooksva kuu eest, mis tasutakse lapse ülalpidamiseks ette ja mille asenduskohustusena täidavad T M ja M M, aga mitte lapse emale kahjuhüvitisena tasutava elatise võlgnevuse. Vastuhageja selline kompromissi sõnastuse tõlgendamine on meelevaldne. Kes vastuhagejale sellise selgituse andis, on teadmata, samas ei oma see praegusel juhul ka tähendust. Mõlemas tsiviilasjas koostati ühesuguse sisuga kompromiss ja mõlemal juhul esindas hageja seaduslikku esindajat juriidiliste teadmistega esindaja. Kui hageja tahe oleks olnud, et asenduskohustus 6 (14)
2-20-3810 lõpeb ainult sel juhul, kui lapse isa hakkab tasuma konkreetselt igakuist jooksvat elatist, oleks see sõnaselgelt ka kompromissis fikseeritud.
22.Mõlema kostjaga sõlmitud kompromissis on seatud üks tingimus - kui piiriülese täitmise raames hakkavad Soome Vabariigist laekuma Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-10-25942 E Milt M Mi kasuks sissenõutud elatise maksed, siis alates sellest ajast lõppeb T Mil ja M Mil kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 kokkulepitud asenduskohustuse täitmine. Vaidlust ei ole selles, et Soome Vabariigi kohtutäituri poolt on alates 28.10.2019 teostatud elatisemakseid Viru Maakohtu 19.07.2010 kohtuotsuse alusel. Seega on kompromissides seatud tingimused, mis annavad aluse asenduskohustuse täitmine lõpetada, täidetud. Asjas ei oma tähendust, kas Soome kohtutäitur täidab elatise võlgnevuse või jooksva elatise nõuet.
23.Kostjad on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt ei ole õige hageja käsitlus, et täitemenetluses on täitedokumendi tõlgendamise üle tekkinud vaidlus ja vajadus täitedokumendi selgitamiseks. Täitedokumendiks on antud juhul Viru Maakohtu otsus 19.07.2010 tsiviilasjas nr 2-10-25942, mille alusel Soome Vabariigi kohtutäitur hagejale ülekandeid teostab ning selles täitemenetluses ei ole vaidlust tekkinud. Vastuhagis kostjad ei ole nimetatud tsiviilasjas menetlusosalised.
24.Asjakohane ei ole vastuhageja viide PKS §-le 100 lg 4, mille järgi elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Oluline on, et kohtutäitur on makseid teostanud. Kostjad ei oska selgitada, miks märtsis 2020 jättis kohtutäitur makse teostamata, kuid tõenäoliselt oli see põhjustatud seoses COVID-19-st tingitud ülemaailmsest eriolukorrast. Samas on kostjatele teada, et lisaks konto väljavõttel kajastatud summadele, pidas kohtutäitur 24.04.2020 E Milt kinni ka summa 443.77 eurot. 25.Asjasse mittepuutuv on hageja arutlus teemal, kas Soome kohtutäituri poolt teostatud maksed on käsitletavad kahjuhüvitisena PKS § 108 järgi või elatise võlgnevusena. Sellegipoolest juhivad kostjad tähelepanu asjaolule, et PKS § 108 alusel mõistab kohus oma lahendiga välja ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju, edaspidi täitemenetluses on kõik maksed, mille tasumise tähtpäev on saabunud, käsitatavad elatise võlgnevusena. Asjakohased ei ole ka viited VÕS §-le 200 lg 1 p 1, mille kohaselt ülalpidamise nõuet ei saa tasaarveldada, kuna mingit tasaarveldust teostatud ei ole. Kostjad nõuavad hagejale tasutud summade tagastamist viidates kompromisse kinnitavate määruste punktile 5.
26.Kostjad rõhutasid, et kuigi hagejal on seadusest tulenevalt õigus esitada Soome Vabariigi kohtutäiturile täitmisavaldus ka E Milt jooksva elatise sissenõudmiseks, ei ole ta seda teinud.
27.Hageja nõue, milles ta soovib täpsustada tsiviilasjades nr 2-15-13863 ja nr 2-17-4364 kohtumääruste sõnastusi, ei tulene seadusest. Kohus kinnitas mõlemas tsiviilasjas kompromissid sellises sõnastuses nagu need olid menetlusosaliste poolt sõlmitud ja sellest tulenevalt ei ole võimalik muuta resolutsiooni sõnastust hageja poolt taotletud kujul. Tegemist on jõustunud kohtulahendiga. TsMS § 457 lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik ning TsMS § 463 lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Hageja viitas Riigikohtu 22.11.2017 lahendil nr 2-16-5794 punktile 21.1.
VASTUHAGEJA SEISUKOHT
7 (14)
2-20-3810
28.10. juulil 2020 esitatud seisukohas teatas vastuhageja, et ma seadusliku esindaja arusaam sellest, mille katteks kostjad T ja M M täidavad asenduskohustuse on igati õige ja vastab perekonnaseaduse põhimõtetele ja nõuetele. Riigikohus lahendi 3-2-1-75-11 p.-s 19 osutas sellele, et kuna vanavanemad täidavad PKS § 106 lg 2 järgi vanema ülalpidamiskohustust ja neil tekib selle kohustuse täitmise tõttu tagasinõudeõigus lapse vanema vastu, tuleb vanavanemate makstud elatise ulatuses lugeda vanema ülalpidamiskohustus täidetuks. Lähtudes eeltoodust kostjate tasutud summade tagastamise nõue ja seega ka kompromisse kinnitavate määruste punktid 5 ei vasta PKS põhimõtetele ja nõuetele ning seega on seadusevastased PKS põhimõtetest tulenevalt ja ei kuulu kohaldamisele. Sest PKS põhimõtete kohaselt: esiteks, kostjate poolt vastuhagejale elatisena tasutud summad on ette nähtud ja kulutatud vastuhageja ülalpidamiseks; teiseks - vastuhageja kui alaealine laps, kellel on puue, ei saa tagastada kostjatele elatisena tasutud summasid, kuna ta ei saa ise enda ülalpidamiseks vahendeid teenida; ja kolmandaks - kostjate poolt jooksva elatise summade tasumisega loetakse kostjate asenduskohustus täidetuks ja kostjatel tekkis tagasinõudeõigus E M vastu tasutud elatisesummade ulatuses.
29.Viru Maakohtu määrustega kinnitatud kompromisside järgi asenduskohustus tekkis kostjatel E M asemel jooksva igakuise elatise tasumiseks, mitte aga E M eest kohtuotsuse alusel ajavahemiku 01.06.2010 - 28.02.2017 eest tekkinud elatise võlgnevuse (kahjuhüvituse lapse emale) tasumiseks.
30.Nimelt kompromisside punktides 4 on märgitud, et vastava kostja asenduskohustus lõppeb kui piiriülese täitmise raames hakkavad Soome Vabariigist laekuma Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-10-25942 E Milt M Mi kasuks sissenõutud elatise maksed aga mitte elatise võlgnevuse maksed. Tegelikult Soome Vabariigi kohtutäituri poolt on alates 28.10.2019 teostatud Viru Maakohtu 19.07.2010 kohtuotsuse alusel elatise võlgnevuse maksed lapse emale kahju hüvitamiseks aga mitte elatise maksed. Vastuhageja arvates käesolevas asjas omab olulist tähtsust asjaolu, mis nõuete katteks Soome kohtutäitur teostas makseid vastuhageja kontole ja sellest tulenevalt ka see, kas elatise võlgnevus on käsitletav kahjuhüvitisena PKS § 108 mõttes (analoogia alusel). Vastuhageja nõustub, et PKS § 108 alusel mõistab kohus oma lahendiga välja ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju, edaspidi täitemenetluses on kõik maksed, mille tasumise tähtpäev on saabunud, käsitatavad elatise võlgnevusena. Järelikult ka vastuhageja seadusliku esindaja (lapseema) Viru Maakohtu otsusest 19.07.2010 tsiviilasjas nr 2-10-25942 ajavahemiku 01.06.2010 - 28.02.2017 eest tulenevad elatise võlgnevuse nõuded, millised praegu täidab Soome kohtutäitur, on käsitletavad tekkinud kahjuna (kahjuhüvitisena).
31.Vastuhageja juba esialgselt esitas läbi EV Justiitsministeeriumi kogu Viru Maakohtu 19.07.2010 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-10-25942 täitmiseks, sh ka jooksva elatise osas.
KOHTUISTUNG
32.Kohtuistungil hagejad ja nende esindaja jäid hagi juurde ja palusid jätta vastuhagi rahuldamata.
33.Kostja esindajad ei nõustunud hagiga. Esindajad loobusid vastuhagi resolutsiooni punktis 1 toodud tuvastusnõudest ja palusid ülejäänud osas vastuhagi rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
34.Kohus tutvunud hagi ja vastuhagi avaldustega, vastustega hagiavaldustele ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära hagejate ja poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus 8 (14)
2-20-3810 olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, vastuhagi aga ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Hagi rahuldamine
35.Viru Maakohtu 19.07.2010 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-10-25942 mõisteti E Milt välja K Li kasuks elatis M Mi (käesolevas vaidluses kostja ja vastuhageja) ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestud kuupalga alammäära alates 01.06.2010 kuni lapse täiselaiseks saamiseni (I kd, t.lk 54-57).
36.18.09.2015 esitas M M tsiviilasjas 2-15-13863 hagi kostja T Mi (käesolevas asjas hageja 2 ja vastuhagis kostja 2) vastu asenduskohustusena elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni lapse täiealiseks saamiseni (t.lk. 8-11).
37.20.03.2017 esitas M M tsiviilasjas 2-17-4364 hagi kostja M Mi (käesolevas asjas hageja 1 ja vastuhagis kostja 1) vastu asenduskohustusena elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni lapse täiealiseks saamiseni (t.lk. 12-15).
38.Punktides 36 ja 37 toodud hagiavalduste esitamise vajadust põhjendati sellega, et lapse isa E M ei asunud ülalpidamiskohustust täitma. Lapse seaduslik esindaja esitas Justiitsministeeriumile avalduse Viru Maakohtu 19.07.2010 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-10-25952 Soome Vabariigis täidetavaks tunnistamise menetluse alustamiseks, kuid Soome Justiitsministeerium lõpetas menetluse, sest puudusid andmed E M asukoha kohta.
39.Viru Maakohtu 22.04.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-15-13863 kinnitati M Mi ja T Mi vahel 19.04.2016 sõlmitud kompromiss, mille kohaselt T M täidab E Meest asenduskohustusena M Mi ülalpidamiskohustust alates 01.02.2016 igakuiselt summas 107.50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄4 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, kuni M Mi täisealiseks saamiseni. Viru Maakohtu 29.06.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-17-4364 kinnitati M Mi ja M Mi vahel 19.06.2017 sõlmitud kompromiss, mille kohaselt M M täidab E M eest asenduskohustusena M Mi ülalpidamiskohustust alates 21.03.2017.a igakuiselt 117.50 eurot kuus kuni M Mi täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem, kui 1⁄4 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Mõlemas tsiviilasjas saavutatud kompromissides leppisid pooled kokku, et alates sellest, kui piiriülese täitmise raames hakkavad Soome Vabariigist laekuma Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-1025942 E Milt M Mi kasuks väljamõistetud elatise maksed, lõppevad T Mi ja M Mi kohtumääruste resolutsioonide punktides 2 kokkulepitud asenduskohustuse täitmised (I kd, t.lk. 9 ja 13).
40.Helsinki Täitevbüroo 10.08.2020 kogumissertifikaadi kohaselt ajavahemikus 23.10.2019 kuni 24.07.2020 on õnnestunud sisse nõuda E Milt M Mi ülalpidamiseks 5 516.17 eurot (t.lk. 152-153). Kohtuistungil on kostja seaduslik esindaja kinnitanud, et viimase makse on lapse isalt Helsinki Täitevbüroo kaudu laekunud septembris 2020 summas 648.93 eurot (I kd t.lk. 182).
41.Pooltel ei ole vaidlust eeltoodud asjaolude üle. Samuti neil ei ole vaidlust selle üle, et hageja 1 kuni detsembrini 2019 ja hageja 2 kuni jaanuarini 2020 on täitnud kostja ülalpidamiskohustuse vastavalt käesoleva määruse põhjenduste punktis 39 toodule. Hagiavalduse juurde lisatud hageja 2 pangakonto väljavõtte ja hageja 1 maksekorralduste kohaselt kumbki hageja tasus kostja ülalpidamiseks 2019 9 (14)
2-20-3810 aastal igakuiselt 135 eurot kuus, lisaks tasus hageja 2 kostjale 2020 jaanuarikuus 146 eurot (I kd, t.lk. 20-24).
42.Pooltel on tekkinud vaidlus kostja (tema seadusliku esindaja) poolt kohtumäärusetega võetud kohustuste täitmata jätmise üle. Nimelt nii 19.04.2016 kui ka 29.06.2020 kompromissimääruse resolutsiooni punktis 4 leppisid pooled kokku, et kui piiriülese täitmise raames hakkavad Soome Vabariigist laekuma Viru Maakohti otsusega tsiviilasjas nr 2-10-25942 E Milt M Mi kasuks sissenõutud elatise maksed, siis alates sellest ajast lõppeb T Mil ja M Mil kokkulepitud asenduskohustuse täitmine. Mõlemas määruses kohustus lapse seaduslik esindaja teavitama kostjaid kohtumääruste resolutsioonide punktis 4 ilmnenud asjaolust viivitamatult ning juhul, kui rikub nimetatud kohustust, kohustus tagastama kostjatelt alusetult saadud elatise ning hüvitama kahju, mis on kostjatel tekkinud seoses alusetult elatise maksmisega.
43.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus: 1) kas ja millest tuleneb hagejate kohustus kostja ees? 2) milline tähendus on kohtulahendi sundtäitmisel? 3) kas hagejatel on tekkinud asendusealtise maksmisest vabanemise õigus? 4) kas kompromissilepingul põhineva täitedokumenti tähendust on võimalik selle selgitamise või tõlgendamise teel muuta?
44.Põlvnemisest tuleneva ülalpidamiskohustuse reguleerib perekonnaseaduse (PKS) 8. peatükk. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. Hagejatelt mõisteti elatis kostja ülalpidamiseks asenduskohustusena. PKS § 106 lg 1 järgi, kui isik on sama seaduse § 102 alusel ülalpidamise andmisest vabastatud, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. PKS § 106 lg 2 esimese lause kohaselt, ka sel juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Seega seadusandja on pidanud asenduskohustusena ülalpidamise andmiseks kohustamise aluseks üksnes kohustatud isikult (vanemalt) ülalpidamiskohustuse saamise võimatust või selle ülemäära raske saavutamist. Maakohtu arvates hagejatelt kostja kasuks elatise väljamõistmise hetkel esines PKS 106 lg 2 esimeses lauses sätestatud alus. Samas nimetatud aluse esinemine ei tähenda, et hagejate poolt kostjale elatise maksmine peab praeguses elukorras jätkuma.
45.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 alusel sama seadustiku alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest tsiviilasjas. Seega Viru Maakohtu 19.07.2010 kohtuotsus tsiviilasjas 2-10-25942, millega mõisteti välja vanemalt elatis M Mi ülalpidamiseks on täitedokument. Kostjal (lapsel) õnnestus nimetatud täitedokumenti E Melukohas Soome Vabariigis sundtäitmisele pöörata ja alates 23.10.2019 laekuvad kostja (lapse) ülalpidamiseks rahalised vahendid tema isalt kohtutäituri vahendusel. Seega sellest ajast alates ei esine enam PKS 106 lg 2 esimeses lauses sätestatud alust, s.o ei ole enam lapse isalt elatise saamine võimatu. Sellepärast sellest ajast alates puudub ka seaduslik alus hagejatelt kostja kasuks asenduskohustusena elatise väljamõistmiseks.
10 (14)
2-20-3810
46.Kuigi hagejad nendelt elatise väljamõistmise hetkel olid kohustatud seadusest tulenevalt elatist maksma, tegelikult elatise asenduskohustusena maksmise kohustuse leppisid pooled tsiviilasjades poolte kokkuleppel kompromissi korras. TsMS § 430 lg 1 alusel pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kompromissilepingu mõiste on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 578, mille lg 1 järgi kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi lg 2 järgi eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
47.Kostja (tema seaduslik esindaja) ei täitnud 19.04.2016 ka 29.06.2020 kohtumääruste resolutsioonide punktis 5 nimetatud kohustust teavitada vanavanemaid lapse isalt Soome Vabariigist elatise maksete laekumisest. Kohus ei nõustu kostja tõlgendusega Helsingi Täitevbüroo kogumissertifikaadist toodud andmetest tulenevalt, nimelt lapse isalt sisse nõutud raha kuni 2013.a tekkinud elatise võlgnevusena ülekandmise tõttu, hagejate asenduskohustuse täitmisest mittevabanemise kohta. Kostja on ka 30.07.2020 esitanud Helsingi Täitevbüroole avalduse lapse isalt ka jooksva elatise sissenõudmiseks (I kd, t.lk. 154, 155). Maakohtu arvates lapse ülalpidamise seisukohalt ei ole olulist tähtsust asjaolul, millise selgitusega lapse isalt lapse ülalpidamiseks elatist sisse nõutakse. Määrav on vaid see, et tegelikult õnnestus Viru Maakohtu 19.07.2010 kohtuotsust tsiviilasjas 2-10-25942 Soome Vabariigis sundtäitmisele pöörata ja raha lapse ülalpidamiseks laekub kohtuotsusega väljamõistetust suuremas summas kuus. Ajavahemikus oktoober 2019 kuni september 2020 lapse isa on tasunud elatisena 6 165.70 eurot (5 516.77 + 648.93) ehk keskmiselt 513.80 eurot kuus (6 165.70 : 12). Seega sisuliselt laekub lapse isalt keskmiselt 221.80 eurot rohkem kui igakuine miinimumelatis (513.80 - 292).
48.Kostja on saanud hagejalt 1 ajavahemikus oktoober 2019 kuni jaanuar 2020 kokku 551 eurot (I kd t.lk. 21-24) ja hagejalt 2 ajavahemikus oktoober–detsember 2019 405 eurot (I kd, t.lk.20. VÕS § 186 p 9 alusel võlasuhe lõpeb muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. Maakohtu arvates lõppes hagejate kohustus maksta kostjale elatis lapse isalt Soome Vabariigist raha laekumisest tulenevalt PKS § 106 lg 2 ning tulenevalt 19.04.2016 ja 29.06.2020 kohtumääruste resolutsioonide punktidest 4 alates novembrist 2019. Sellepärast kompromissimääruste punktidest 5 ja VÕS § 578 lg 2 tulenevalt on kostjal tekkinud kahju hüvitamise kohustus hagejate ees. VÕS § 1027 sätestab, et isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Tegelikult seoses Soome Vabariigist raha laekumisega ei olnud hagejatel enam alates novembrist 2019 kostjale asendusealtise maksmise kohustust ja sellest ajast alates ei saa hagejatel tekkida kostjale tasutud elatise nõudeõigust kostja isa vastu.
49.Õiged ei ole hagejate väited kostja poolt kostja isalt elatise laekumisest teatamata jätmise tõttu juba alates oktoobrist 2019 hagejatel elatise tagasõnudmise õiguse tekkimise kohta. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt laekus kostja isalt elatis Helsinki Täitevbüroo vahendusel 28.10.2019 (I kd, t.lk. 163 pöördel). Seega 2019.a oktoobrikuus toimus hagejate poolt elatise maksmine kompromissimääruste kohaselt. Kostjal oli kohustus teatada elatise laekumisest alates 28.10.2019, millest tingituina vabanesid hagejad elatise maksmisest alates novembrist 2019. Kompromissimäärusete punktidest 5 ja VÕS 1027 ja § 1028 lg 1 tulenevalt on kostjal tekkinud 11 (14)
2-20-3810 kohustus tagastada hagejale 1 tema poolt novembris ja detsembris 2019 asenduselatisena tasutud 270 eurot (135 + 135) (I kd, t.lk 22-24, 163, 165, 167) ning hagejale 2 tema poolt 2019.a novembris, detsembris ja 2020.a jaanuaris asenduselatisena tasutud 416 eurot (175 + 175 + 146) (I kd, t.lk. 20, 163, 165, 167 pöördel, 169 pöördel).
50.Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagejate hagi kostja vastu osaliselt, lõpetab hagejate asenduselatise maksmise kohustuse alates novembrist 2019 ja mõistab kostjalt hageja 1 kasuks välja 270 eurot ja hageja 2 kasuks välja 416 eurot. Vastuhagi rahuldamata jätmine
51.Vastuhageja on esitanud nõude tuvastada hagejate kohustus vastuhageja ülalpidamiseks asenduselatise tasumiseks ka pärast 30. septembrit 2019, millest ta on kohtuistungil loobunud (t.lk. 182 pöördel). Vastuhagist osaline loobumine on vastavalt TsMS § 429 lg 2 ls 1 protokollitud. Vastuhagis kostjatel ei ole vastuväiteid selles osas vastu hagist loobumisele ja loobumise vastuvõtmisele. Kohus võtab vastuhagist osalise loobumise vastu ja TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab menetluse vastuhagis hagejate vastuhageja ülalpidamiseks asenduselatise tasumise kohustuse tuvastamise nõudes.
52.Eeltoodust tulenevalt vastuhageja allesjäänud nõude sisuks on Viru Maakohtu 22.04.2016 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-15-13863 ja 29.06.2017 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-17-4364 resolutsioonide punktide 4 täpsustamine. Vastuhageja nõuab, et kohtumäärustee resolutsioonide punktid 2 oleksid sõnastatud selliselt, et punktides 2 kokkulepitud asenduskohustuse täitmised peatuvad ajaks, kui piiriülese täitmise raames hakkavad Soome Vabariigist laekuma E Milt M Mi kasuks igakuise jooksva elatise maksed jooksva kuu eest ja taastuvad E M poolt igakuise jooksva elatise makse tasumata jätmise korral. Sisuliselt nõuab vastuhageja varasemate kohtumääruste resolutsioonide muutmist.
53.TsMS § 430 lg 1 kolmanda lause kohaselt kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus kinnitas asenduskohustuse määramise kompromissi määrused poolte poolt kokkulepitud tingimustel. Vastuhagis kostjad vastuhagiga nõustunud ei ole, nad ei ole nõus varasemalt kokku lepitud tingimusi muutma. Kohus käesolevas asjas rahuldab hagejate hagi ja on asunud seisukohale, et hagejatel puudub alates novembrist 2019 asenduselatise maksmise kohustus tulenevalt PKS § 206 lg 2. Isegi kui hagejatel tulenevalt PKS endiselt oleks vastav kohustus allesjäänud, vabaneksid hagejad alates novembrist 2019 asenduselatise maksmise kohustusest tulenevalt VÕS § 578 lg 2.
54.Vastuhageja väited tema esindaja kompromissist arusaamise kohta, et tema arvates hagejate asenduskohustus lõpeb tingimusel, kui lapse isa hakkab tasuma konkreetselt igakuist jooksvat elatist, ei ole poolte vahel varasemates tsiviilasjades saavutatud kompromissides kokkulepituga kooskõlas. Üheski tsiviilasjas saavutatud kompromissis ei ole asenduselatise maksmise lõpetamist peetud vajalikuks siduda lapse isa poolt jooksva elatise maksmisega. Seejuures omab tähtsust ka asjaolu, mõlemas varasemas asjas kompromisside tekstid ette valmistas ja kohtule esitas vastuhageja (lapse) esindajad.
55.Kohtumääruse muutmise või tühistamise õiguslikud alused on reguleeritud TsMS 480, mille lg 1 lause 2 kohaselt kohus võib määruse tühistada või seda muuta ka muul juhul, kui määrusel on kestev, mitte ühekordne toime ning selle aluseks olevad asjaolud või õiguslik olukord on oluliselt muutunud. 12 (14)
2-20-3810 TsMS § 430 lg 8 järgi kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kuna käesolevas vaidluses ei ole esitatud täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi, siis ei ole võimalik ka kompromisside tühisusele tugineda ega varasemaid kompromisse muuta. Kostja on esitanud hagejatele 03.02.2020 avalduse kompromissiide tingimuste tühistamiseks (I kd, t.lk. 61-67), mis käesolevas punktis toodust põhjendustest tulenevalt on tagajärjetu. Eeltoodu alusel kohus jätab vastuhagi rahuldamata. Vastuhagi rahuldamist välistab ka käesolevas ajas hagejate rahuldamine. Menetluskulud
56.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
57.Kohus rahuldab hagi, kuid alusetult saadud asenduselatise tagastamise osas mitte hagejate poolt nõutud ulatuses ja jätab vastuhagi rahuldamata. Seega menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramisel peaks kohus üldjuhul lähtuma TsMS § 162 lg 1, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Hagejad on tasunud hagiavalduse esitamise riigilõivu summas 175 eurot (I kd, t.lk. 36). Hageja 1 nõue kostja vastu rahuldatakse summas 270 eurot ja hageja 2 nõue summas 416 eurot. Nendelt nõuetel tuleks tasuda riigilõivu vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 1 ja lisale 1 vastavalt 75 ja 100 eurot. TsMS § 162 lg 1 alusel peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt hagejate kasuks riigilõivu kokku 175 eurot.
58.Kostja on oma 15.10.2020 seisukohas hagejate menetluskuludele teatanud, et hagejate menetluskulude väljamõistmine kostjalt oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõislik (II kd, t.lk. 2). TsMS § 162 lg 4 järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on 27.11.2019 kohtumääruse 2-17-18537 punktis 20 leidnud, et viidatud sätte (TsMS § 162 lg 4) kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega.
59.Käesolevas vaidluses kostja on alaealine. Kostjal ei ole sissetulekut. Kostja ülalpidamiseks mõisteti välja asenduselatis ka hagejatelt. Kohtu arvates kostja seadusliku esindaja poolt elatise laekumisest hagejate mitteteatamise tõttu hagiavalduse esitamisega seoses tekkinud menetluskulude kostja kanda jätmine on praeguses olukorras ebaõiglane. Kostjal ei ole võimalik ennast kahjustamata hagejate menetluskulusid katta. Arvestades seda ja menetlusosaliste sugulussuhteid (vanavanemad ja lapselaps) peab kohus hagejate ülejäänud menetluskulude kostjalt väljamõistmist ebaõiglaseks ja ka 13 (14)
2-20-3810 ebamõistikuks. Sellepärast TsMS § 162 lg 4 alusel kohus jätab poolte ülejäänud menetluskulud nende endi kanda.
60.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
14 (14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.