Hageja R H (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Tanel Riivits Kostja Altimo OÜ (registrikood 14100952), lepinguline esindaja Jüri Asari Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Välja mõista Altimo OÜ-lt R H kasuks põhivõlg 2000,86 eurot, perioodi 22.12.2019 kuni 29.01.2020 eest sissenõutavaks muutunud viivis 17,07 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud 180 eurot, kokku 2197,93 eurot.
3.Välja mõista Altimo OÜ-lt R H kasuks viivis põhinõudelt (2000,86 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 määras alates 30.01.2020 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulude jaotus
4.Jätta kõik menetluskulud kostja Altimo OÜ kanda.
5.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja esile toodud asjaoludel sõlmisid LHV Pank AS (LHV), Swedbank Liising AS (Swedbank), hageja ja kostja 03.12.2019 sõiduki liisingulepingu lõpetamise kokkuleppe ja müügilepingu. Lepingu alusel ostis hageja kostjalt sõiduki xxxx 21 900 euro eest ning LHV tasus Swedbankile müügihinna. 04.12.2019 sai hageja sõiduki valduse. Enne lepingu sõlmimist kontrolliti sõidukit margiesinduses xxxx, mis koostas remonttööde hinnapakkumise, et kõrvaldada sõiduki kulumisest tekkinud puudused. Sõidukil oli teadaolevalt probleem EGR klapiga, mille pidi katma garantii. Hageja soovis, et sõiduk oleks ideaalses tehnilises konditsioonis ning see oli oluline tingimus lepingus.
2.Pärast müügilepingu sõlmimist ilmnes, et sõidukil olev viga ei tulenenud EGR klapist, vaid viga oli kuskil mujal ning sellest tingitud puuduste kõrvaldamist garantii ei katnud. Hageja teavitas tekkinud probleemist A Git, kes oli kostja nimel sõiduki müüki korraldanud. Kostja polnud nõus viga oma kuludega kõrvaldama. Hageja taganes müügilepingust 17.12.2019 LHV poolt kostjale esitatud taganemise avaldusega. Hageja esitas kostjale sõidukile tehtud hooldus- ja remonttööde kulude hüvitamise nõude ning tagastas sõiduki kostjale. Hageja taotleb lisaks kostjalt sõiduki hindamisakti vormistamisega kaasnenud kulu hüvitamist ning kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist.
3.Hageja palub kostjalt välja mõista 2000,86 eurot, perioodi 22.12.2019 kuni 29.01.2020 eest sissenõutavaks muutunud viivis 17,07 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud 180 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista rahuldatud põhinõude summalt viivis VÕS § 113 määras alates 30.01.2020 kuni põhinõude tasumiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja ei vaidle vastu lepingu sõlmimisele, üleandmisele ja asjaolule, et enne lepingu sõlmimist oli auto xxxx üle vaadatud ning tehtud hinnapakkumine remonttöödeks, mida hageja nõustus kandma. Kostja väitel on tõendamata, et lepingueelne ning lepingujärgne xxxx hinnapakkumine erineks. Kostja väitel on erisuseks lepingujärgses hinnapakkumises kajastatud tööd, mille tegemiseks puudus vajadus.
5.Kostjale jääb arusaamatuks, missuguse vea olemasolu hageja kostjale ette heidab. Kuna kostja pole spetsialist, telliti auto lepingueelne ülevaatus spetsialistidelt xxxx. Müügilepingu kohaselt pidi sõiduk olema tavapärase kvaliteediga, mitte ideaalses korras. Sõiduk oli enne lepingu sõlmimist üle vaadatud, mistõttu ei saanud sellel esineda puuduseid, mida polnud hagejale teavitatud või mida hageja ei saanud sõiduki üle vaatamisel tuvastada. Hageja nõudis, et kostja kannaks kulud seoses sõiduki parandamisega, kuid kostja keeldus sellest. Pooled leppisid kokku, et sõidukit ei remondita enne selle tagasi andmist ning kostja väljenduse põhjal ei andnud kostja nõusolekut kostja nimel asjaajamiseks. Kostja palus sõiduki tagastada üleandmisele vastavas seisundis, kuid hageja pole lisatud varuosasid demonteerinud. Kostja vaidleb vastu ka kohtueelsetele õigusabikuludele.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Hagiavaldus tuleb rahuldada.
7.Kostja taotleb hagejalt lepingust taganemise tõttu sõiduki hooldus- ja remonttöödega kantud kulude hüvitamist summas 2000,86 eurot. Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisenõude ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude.
8.Kohus tuvastab järgmised asjaolud. LHV Pank AS (ostja), Swedbank Liising AS (müüja), hageja (liisinguvõtja 2) ja kostja (liisinguvõtja 1) sõlmisid 03.12.2019 sõiduki liisingulepingu lõpetamise kokkuleppe ja müügilepingu (tl 6-7). Nimetatud lepingu alusel ostis hageja kostjalt sõiduki xxxx 21 900 euro eest ning LHV tasus Swedbankile müügihinna. Hageja sai sõiduki valduse 04.12.2019 (tl 10-11 pöördel). Enne lepingu sõlmimist kontrolliti sõidukit
margiesinduses xxxx, mis koostas remonttööde hinnapakkumise, et kõrvaldada sõiduki kulumisest tekkinud puudused (tl 13-15). Sõidukil oli teadaolevalt probleem EGR klapiga, mille pidi katma garantii. Hageja viis 12.12.2019 sõiduki margiesindusse hooldus- ja remontööde teostamiseks ning garantii korras remonditava vea likvideerimiseks. Xxxx esitas 17.12.2019 hagejale teostatud tööde eest arve summas 1353,86 eurot (tl 26). Hageja tasus 20.12.2019 nimetatud arve summas 1353,86 eurot (tl 30). Hageja esitas 17.12.2019 LHV Pank AS-ile liisingulepingust taganemise avalduse (tl 19-20). AS LHV Pank esitas 17.12.2019 ostu-müügilepingust taganemise teatise (tl 21-22). Hageja tagastas sõiduki kostjale 21.12.2019 (tl 29). Hageja esitas 07.01.2019 kostjale sõiduki hooldus- ja remonttööde maksumuse ja sõiduki hindamisakti vormistamisega seotud kulude hüvitamist (tl 48-48 pöördel).
9.Kohus täitis 29.06.2020 määrusega selgituskohustust ning selgitas pooltele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist (tl 101-102 pöördel).
10.Müügilepinguga kohustub üks isik (müüja) andma teisele isikule (ostja) üle asja ning ostja kohustub tasuma müüjale ostuhinna ja võtma asja vastu (VÕS § 208 lg 1). Esitatud asjaoludel vastas sõidukiga seotud leping müügilepingu tunnustele. Müügilepingu sõlmisid LHV ja Swedbank. Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu (VÕS § 361). Liisinguvõtja võib esitada otse müüja vastu liisinguandja kui ostja nõude, mis tekib sellest, et müüja rikub liisinguandjaga sõlmitud müügilepingut (VÕS § 365 lg 1 ls 1). Hagejal oli sõlmitud LHV-ga liisinguleping ning kostjal Swedbankiga liisinguleping. Hageja kui liisinguvõtja oli VÕS § 365 lg 1 alusel õigustatud teostama müüja suhtes LHV ehk ostja õiguseid. Kohtu hinnangul võib analoogia korras olla kostja õigustatud teostama ostja suhtes Swedbanki ehk müüja õiguseid ja kohustusi.
11.Liisinguleping on krediidileping (VÕS § 401 lg 2). Tarbija võib tarbijakrediidilepingust taganeda 14 päeva jooksul lepingu sõlmimisest põhjust avaldamata (TsMS § 409 lg 1). Kui tarbija taganeb tarbijakrediidilepingust võib ta taganeda ka tarbijakrediidilepinguga seotud müügilepingust (VÕS § 414 lg 2). Müügileping on tarbijakrediidilepinguga seotud mh kui müügilepingu ese on tarbijakrediidilepingus sõnaselgelt kindlaks määratud (VÕS § 414 lg 1). Seega oli tegemist tarbijalemüügiga VÕS § 208 lg 4 tähenduses.
12.Kostja müüs sõidukit oma majandus- või kutsetegevuses ja seetõttu kohalduvad tarbijamüügi sätted. Käesoleval juhul on seega tegemist tarbija 14-päevase lepingust taganemise õiguse kasutamisega. Kohtule esitatud avaldustega on tõendatud, et hageja taganes lepingust liisingulepingust 17.12.2019 (tl 19-20). AS LHV Pank esitas 17.12.2019 ostu-müügilepingust taganemise teatise (tl 21-22). Kuna lepingust taganemine on esitatud tähtaegselt, ei ole taganemiseks vajalik oluline rikkumine. Seega sai hageja lepingust taganeda VÕS § 409 ja § 414 järgi.
13.Kui lepingupool võib seaduse või lepingu kohaselt lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled vastastikuste kohustuste täitmise kohustusest (VÕS § 188 lg 2). Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust (VÕS § 188 lg 2). Kui üks pool on lepingust kehtivalt taganenud tekib pooltel õigus nõuda teiselt poolelt lepingu alusel üleantu ja sellest saadud viljade ja kasu üleandmist (VÕS § 189 lg 1).
14.Kohus selgitas 29.06.2020 määrusega, et hageja peab tõendama, et ta on kulutusi teinud ning et kulutused olid vajalikud või et kostja on kulutuste läbi rikastunud, sh et kulutused olid kostjale kasulikud (tl 101-102 pöördel). Hageja on selgitanud, et teostas sõiduki hooldus ja remonttööd omal initsiatiivil, küll aga olid hageja poolt kantud kulud sõiduki seisukohast põhjendatud ja vajalikud. Hageja nõue koosneb kostja kaasabil soetatud varuosadest
(pidurisüsteemiosad ning õõtshoovad) 582 eurot ja xxxx poolt teostatud hooldus- ja remonttöödest 1353,86 eurot ning sõiduki hindamisakti vormistamisega seotud kulud 65 eurot
15.Hageja nõue hindamisakti vormistamisega seotud kulu 65 euro osas võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 191 lg 2 ls 1 alusel. Kui lepingupool tagastab eseme, peab teine lepingupool hüvitama esemele tehtud vajalikud kulutused (TsMS § 191 lg 2 lause 1). Kulutused on vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest (TsÜS § 63 p 1). Muud kulutused tuleb hüvitada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui teine pool on kulutuste läbi alusetult rikastunud (VÕS § 191 lg 2 ls 2).
16.VÕS § 191 lg 2 hüvitisenõude eeldus on, et lepingupool tagastab eseme või hüvitab selle väärtuse. Kohus tuvastas eelneval, et lepingust on kehtivalt taganetud ning hageja on auto kostjale tagastanud. Seega on täidetud VÕS § 191 lg 2 kohaldamise esmased eeldused. Sõiduki hindamisakti vormistamisega seotud kulud 65 eurot on põhjendatud ja vajalikud kulud. Hageja on nimetatud kulude kandmist ka tõendanud (tl 31-32). Juhul, kui pooled ei oleks lepingut sõlminud, ei oleks hagejal vaja nimetatud kulusid kanda. Seega on hindamisakti vormistamisega seotud kulude 65 euro näol tegemist vajalike kulutustega, mis tuleb hagejale hüvitada.
17.Kohus leiab, et varuosade (pidurisüsteemiosad ning õõtshoovad) 582 euro ja xxxx poolt teostatud hooldus- ja remonttööd 1353,86 euro nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1042 lg 1 alusel. Teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes (VÕS § 1042 lg 1). Kulutuste tegijal ei ole kulutuste hüvitamise nõudeõigust, kui 1) isik, kelle esemele kulutusi tehti, nõuab kulutusi teinud isikult kulutustega tehtud parenduste äravõtmist ja parenduste äravõtmine on parendusi rikkumata võimalik; 3) isik, kelle esemele kulutusi tehti, vaidles eelnevalt kulutuste tegemisele vastu (VÕS § 1042 lg 2).
18.Hageja on selgitanud, et kulud varuosadele 582 tasus hageja sularahas otse kostjale (tl 107). Kostja oli teadlik varuosade tellimisest, kuna kosta tellis hageja soovil nimetatud varuosad summas 582 eurot (tl 23-24). Kostja nimetatut vaidlustanud ka ei ole. Kostja oli teadlik 29.11.2019 tehtud hinnapakkumisest ning töödest mida hageja teostama hakkab. Kostja aitas hagejat ka vajalike varuosade soetamisel. Seega oli nimetatud kulude kandmine kostjale ettenähtav.
19.Vaidlus puudub selles, et enne lepingu sõlmimist 29.11.2019 hinnapakkumises märgitud tööd summas 1212,83 eurot olid vajalikud ja kasulikud. Seega oli kostja teadlik, et hagejal on kavatsus parendada sõiduki seisukorda. Kostja leiab, et xxxx 17.12.2019 hinnapakkumises on hageja poolt tellitud töid (kütusefilttri, õhuviltri, mikrofiltri vahetus ja mootoriõli vahetus) ja mille tegemine ei olnud põhjendatud ega vajalikud summas 412,64 eurot. Hageja on selgitanud, et teostas hooldus- ja remonttöid valdavalt margiesinduse 29.11.2019 hinnapakkumisele ja vastavalt sõidukiajaloole.
20.Kohtu hinnangul on hageja poolt teostatud hooldustööd vajalikud ning hageja teostas tööd teadmises, et ta on sõiduki omanik. Sõiduki müügikuulutuse kohaselt on sõiduk ideaalses tehnilises ja visuaalses seisukorras (tl 84-85). Ka ostueelse kontrolli tulemusena ei tuvastatud sõidukil olulisi puudusi. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et nimetatud asjaolud lubasid hagejal eeldada, et sõiduk on ideaalses seisukorras ja pärast planeeritud hooldus-ja remonttöid on võimalik seda sihtotstarbe kohaselt kasutada. Kostja sõnul oli sõidukil EGR klapiga seonduv probleem ning see pidi saama likvideeritud margiesinduse poolt garantii korras. Margiesinduses kostja poolt märgitud viga ei tuvastatud. Ka ostueelne kontroll ei tuvastanud võimalikku EGR klapiga seonduvat probleemi. Hageja on selgitanud, et kui ta oleks teadnud sõiduki tegelikku olukorda, siis ta ei oleks sõidukit ostnudki. Sõidukil avastatud
vea tõttu esitaski hageja lepingust taganemise avalduse. Sõiduki hooldus-ja remonttööde käigus tuvastas margiesindus, et sõidukil esineb jahutusvedeliku kadu ning väljalaskekollektor on jahutusvedelikuga kaetud (vt arve nr 520100032, tl 25 pöördel). Hageja sõnul pidi tegeliku vea tuvastamine olema ajamahukas ning eeldama sõiduki mootori demontaaži. Selleks hetkeks oli hageja kandnud juba varuosade ning sõiduki hooldus-ja remontööde kulu. Kostja heidab hagiavalduse vastuses hagejale ette muuhulgas sõiduki intensiivset kasutamist. Hageja selgitas, et kasutas sõidukit kuniks tekkis võimalus hooldus-ja remonttööde teostamiseks.
21.Hageja on tõendanud, et teostas hooldus-ja remonttöid margiesinduse 29.11.2019 hinnapakkumisele ning sõiduki hooldusajaloole vastavalt, mille sisust oli kostja teadlik. Sõiduk vajas hooldustööde teostamist lähima aja jooksul. Hageja on ka esile toonud, et margiesindus ei juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et õlide ja filtrite vahetus on ebavajalik. Kohus selgitas kostjale, et ostjal tuleb tõendada oma vastuväiteid, sh et ta on nõudnud parandatud osade äravõtmist ja ära võtmine on võimalik ning et ta vaidles kulutuste tegemisele vastu (tl 101-102 pöördel). Kostja nimetatut tõendanud ei ole. Kostja sai pärast lepingust taganemist enda valdusesse oluliselt paremas seisukorras sõiduki võrreldes müügilepingu sõlmimise hetke seisuga. Sellest tulenevalt loeb kohus kõik teostatud tööd summas 1353,86 eurot vajalikuks ja kostja on hageja arvel alusetult rikastunud 1935,86 euro võrra (582 eurot ja 1353,86 eurot).
22.Seega olid kõik hageja poolt sõidukile tehtud kulutused kostjale vajalikud ja kasulikud ning tuleb summas 2000,86 eurot kostjalt välja mõista.
23.Hageja on esitanud kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivisenõude perioodi 22.12.2019 kuni 29.01.2020 eest summas 17,07 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates 30.01.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg-1 sätestatud määras. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldas hageja põhinõude 2000,86 eurot. Seega kuulub viivis väljamõistmisele rahuldatud põhinõudelt 2000,86 eurot alates nõude sissenõutavaks muutumisest, so alates auto kostjale tagastamise järgmisest päevast, so perioodi 22.12.2019 kuni 29.01.2019 eest summas 17,07 eurot. Samuti tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 2000,86 eurot alates 30.01.2010 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
24.Järgmisena analüüsib kohus kohtueelsete õigusabikulude nõuet. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (vt RKTKo nr 3-2-1-138-10). Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Kahju hüvitatakse ühekordse summana, v.a kui kahju iseloomust tulenevalt on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena (VÕS § 136 lg 1). VÕS § 128 lg-le 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks
tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohus on leidnud, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (vt RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 29).
25.Hageja on esitanud kostja vastu kahjunõude 180 eurot, mis seisneb kulutuses kohtueelsele õigusabiteenusele. Kohus on seisukohal, et hageja kahjunõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 alusel. Riigikohus on jaatanud kohtueelselt kantud õigusabikulude kahjuna hüvitatavust. Kohus tuvastab, et hageja on kandnud kulusid õigusabile enne hagi esitamist 180 eurot koos käibemaksuga (tl 49). Nimetatu on tõendatud Themis õigusbüroo arvega. Hageja on selgitanud, et talle osundati kohtueelset õigusabi 1,3 tundi tunnihinnaga 115 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtule esitatud 07.01.2019 nõudekirjaga on tõendatud kohtueelne pöördumine hageja esindaja poolt kostja poole (tl 48-48 pöördel). Kohus peab osutatud õigusabi 1,3 tundi tunnihinnaga 115 eurot mõistlikuks ja põhjendatuks. Õigusteadmistega esindaja kaasamine juba kohtueelselt aitab valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Seega tuleb 180 eurot kostjalt välja mõista.
MENETLUSKULUD
26.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
27.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
28.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.