XX hagi Altimo OÜ vastu võla Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19. jaanuari 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Altimo OÜ määruskaebus
nõudes.
Menetlusosalised ja nende Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Kostja Altimo OÜ (registrikood 14100952), seaduslik esindaja MK Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 19. jaanuari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-1641 osas, millega määrati kindlaks XX menetluskulude rahaline suurus 1600 eurot ületavas osas ning mõisteti Altimo OÜ-lt XX kasuks koos viivisega välja. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta XX menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 1600 eurot ületavas osas rahuldamata ja koos viivisega Altimo OÜ-lt välja mõistmata. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
Rahuldada XX menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
3.2.Määrata XX menetluskulude suuruseks 1600 eurot.
3.3.Välja mõista Altimo OÜ-lt XX kasuks menetluskulud 1600 eurot.
3.4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
4.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põhimenetluses menetlesid kohtud XX (hageja) hagi Altimo OÜ (kostja) vastu põhivõlgnevuse 2000,86 eurot, perioodi 22. detsembrist 2019 kuni 29. jaanuarini 2020 eest sissenõutavaks muutunud viivise 17,07 eurot, kohtueelsete õigusabikulude 180 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlgnevusest väljamõistmiseks. Harju Maakohus rahuldas
28.oktoobri 2020. a otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Harju Maakohtu otsus jõustus 1. detsembril 2020.
2.Hageja esitas 2. oktoobril 2020 menetluskulude nimekirja, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulud ja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 250 eurot. Samuti palus hageja välja mõista viivise menetluskulude hüvitiselt. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa käibemaksu tekkinud kuludelt tagasi arvestada. Menetluskulude nimekirjade järgi tegi lepinguline esindaja tunnihinnaga 138 eurot (koos käibemaksuga) hagejat esindades kokku toiminguid 13,5 tunni ulatuses, sh: 30. jaanuari 2020. a hagiavalduse koostamine 3,5 tundi; 11. märtsi 2020. a vastuse koostamine 5,5 tundi; 24. juuli 2020. a vastuse kohtunõudele koostamine 3,5 tundi; 2. oktoobri 2020. a menetluskulude nimekirja koostamine 0,35 tundi; 2. oktoobri 2020. a lõplike seisukohtade koostamine 0,65 tundi.
3.Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 19. jaanuari 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määras kindlaks hageja menetluskulud ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1975 eurot ja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt seadusjärgses määras. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis maakohus, et toimikust on võimalik jälgida milliseid toiminguid on hageja esindaja teinud ja kohtupraktika kohaselt on menetluskulude nimekirja koostamine hüvitatav kulu. Samuti hindab kohus kostja vastuse analüüsi, asjaolude täpsustamist kliendiga ja vastulause koostamist vastulause koostamiseks kuluva ajana koos. Maakohus, tutvudes toimiku materjalidega, leidis, et hageja esindaja toimingud ja neile kulunud aeg on üldjoontes põhjendatud ja vajalik. Maakohus pidas hageja 24. juuli 2020. a vastuse kohtunõudele koostamise ajakulu 3,5 tunni asemel põhjendatud ajakuluks 2,5 tundi, sest vastuse sisuline maht on ligikaudu 2,5 lk ja seal korratakse varasemalt menetluses esitatud seisukohti. Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 138 eurot (koos käibemaksuga) on kooskõlas turu keskmise tasuga ja kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määraga. Eeltoodut arvestades järeldas maakohus, et hageja vajalikud ja põhjendatud lepingulise esindaja kulud on kokku 1725 eurot (= 12,5 tundi x 138 eurot). Õigusabikuludele lisandub riigilõiv 250 eurot. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud suuremas ulatuses kui 800 eurot, ning teha uus lahend, millega määrata hageja õigusabikulude suuruseks 800 eurot (koos käibemaksuga). Määruskaebuse kohaselt tuleb eristada advokaadist ja mitteadvokaadist esindajate tunnitasu suurust. Praegune asi ei ole keskmisest keerulisem. Hageja mitteadvokaadist esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasu määraks saab pidada 100 eurot (koos käibemaksuga). Hagiavalduse koostamisele ja 2. oktoobri 2020. a menetlusdokumendi koostamisele kulunud aega vastavalt 3,5 tundi ja 1 tund võib pidada mõistlikuks. Samas on 11. märtsi 2020. a vastuse koostamise ajakulu 5,5 tundi ebamõistlik. Nimetatud menetlusdokument on mahult väiksem kui hagiavaldus, mistõttu on mõistlik ajakulu mitte rohkem kui 3,5 tundi. Kuivõrd kohtunõudele 2 (5)
vastuse koostamise näol on sisuliselt tegemist puuduste kõrvaldamisega, sest dokumendis esitatu oleks pidanud sisalduma juba hagiavalduses, siis on tegemist põhjendamatu ajakuluga. Eeltoodut arvestades on põhjendatud ja vajalik hageja lepingulise esindaja ajakulu 8 tundi tunnihinnaga 100 eurot (koos käibemaksuga).
6.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu.
7.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud 1600 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata ja menetluskulud koos viivisega kostjalt hageja kasuks välja mõistmata 1600 eurot ületavas osas. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus vaidlustatud määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse TsMS § 654 lg 22 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel.
9.Kolleegium kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Kostja ei teinud maakohtu määrusele etteheiteid hageja tasutud riigilõivu temalt välja mõistmise osas ega osas, milles maakohus pidas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu hagiavalduse koostamisele 3,5 tunni ulatuses, 2. oktoobri 2020. a menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 0,35 tunni ulatuses ja 2. oktoobri 2020. a lõplike seisukohtade koostamise ajakulu 0,65 tunni ulatuses. Seda arvestades ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määrust nimetatud toimingute osas.
10.Kolleegium selgitab, et kohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56).
11.Määruskaebuse väidetest saab järeldada, et kostja hinnangul on maakohus hageja lepingulise esindaja ajakulu ja tunnitasu suuruse kontrollimisel rikkunud TsMS § 175 lg-t 1. Kolleegium nõustub sellega osaliselt. Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust on maakohtu hinnang ajakulu osas põhjendatud. Samas hageja lepingulise esindaja tunnitasu 138 eurot (koos käibemaksuga) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
12.Vastuseks määruskaebuses õigusabitoimingute ajakulu põhjendatuse osas esitatud väidetele märgib kolleegium järgmist.
12.1.Määruskaebuse väite kohaselt tuleks 11. märtsi 2020. a vastuse koostamise ajakulu vähendada 5,5 tunnilt 3,5 tunnini, sest nimetatud menetlusdokument on mahult väiksem kui hagiavaldus. Kolleegium selgitab, et tsiviilkohtumenetluses ei ole normi, mis sätestab, et dokumendi koostamiseks kulunud põhjendatud aja kindlaksmääramine sõltub ainult menetlusdokumendi mahust. Põhjendatud kulu suurus sõltub siiski ka dokumendi sisust ja selles väljendatud argumentide kvaliteedist. 3 (5)
Kolleegium leiab, et kõnealust hageja menetlusdokumenti hinnates ei saa hageja lepingulise esindaja ajakulu pidada ülepaisutatuks. Arvestada tuleb, et vastuse koostamine eeldab nii kostja vastusega hagile ja sellele lisatud tõenditega tutvumist, kliendiga läbi arutamist, seisukohtade kujundamist ning nende mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks ja kirjalikku formuleerimist. Samuti ei korranud hageja vastuses juba hagiavalduses esitatud seisukohti, vaid esitas vastuväited kostja seisukohtadele ja tõenditele ning oma väiteid kinnitavad tõendid. Seega ei anna kolleegiumi hinnangul määruskaebuse väide alust selles osas maakohtu määruse muutmiseks.
12.2.Kostja ei pea põhjendatuks ka 24. juuli 2020. a vastuse kohtunõudele koostamise ajakulu, kuivõrd kostja väitel on sisuliselt tegemist puuduste kõrvaldamisega, sest dokumendis esitatu oleks pidanud sisalduma juba hagiavalduses. Kolleegium kostja käsitlusega ei nõustu. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, aga ka juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (TsMS § 392 lg 1 p-d 1 ja 3). Maakohus täitis 29. juuni 2020. a määrusega TsMS § 392 lg-st 1 tulenevat kohustust, selgitades vaidlusele kohalduvat õigust ja sellest tulenevat tõendamiskoormist. Kolleegium selgitab, et hagejal tuleks hoiduda hagiavalduse laialivalguvusest ja asja lahendamisele kohaldatava õiguse üle tuleb lõppastmes otsustada kohtul. Kohtul tuleb eelmenetluses vaidlusalune õigussuhe kvalifitseerida ja määratleda, millised asjaolud on hagi lahendamisel olulised. Seetõttu vastavalt kohtu selgitustele täpsustuste esitamine ning arvamuse avaldamine kohtu osutatud õigusnormide kohta on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik toiming menetlusosalise õiguste kaitsmisel. Samuti on maakohus hinnanud hageja esindaja poolt kohtunõudele vastuse koostamisele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning vastavalt sellele vähendanud ajakulu 1 tunni võrra. Kolleegiumi hinnangul ei ole 2,5 tundi ülemäärane aeg kõnealuse toimingu teostamiseks.
13.Vastuseks määruskaebuses esitatud väitele, et hageja lepingulise esindaja tunnihind 138 eurot (koos käibemaksuga) on ebamõistlik, märgib kolleegium järgmist.
13.1.Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25).
13.2.Kolleegium nõustub kostjaga, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 138 eurot (koos käibemaksuga) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Maakohus jättis tähelepanuta, et hagejale ei osutanud õigusabi advokaat. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60–100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Samu orientiire kinnitab hiljutine praktika, kuigi selle mööndusega, et 120 euro suurune käibemaksuta tunnitasu määr võib kohalduda ka juristist lepingulise esindaja puhul (Riigikohtu 28. novembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348/38, p 16). Vaidlus ei olnud sedavõrd keeruline ega mahukas, et võiks rakendada tavapärasest kõrgemat tunnitasu. Arvestades senist praktikat, vaidluse mahtu ja keerukust, mh esitatud menetlusdokumente ja nende sisu, peab kolleegium hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 90 eurot (ilma käibemaksuta). Kolleegium võtab siinjuures ka arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitteadvokaadist esindajate puhul ei ole. 4 (5)
14.Õigusabikulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga, sest hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Kuivõrd ringkonnakohus leidis, et maakohus ei ületanud diskretsioonipiire, kui pidas hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 12,5 tundi, siis on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku koos käibemaksuga 1350 eurot (=12,5 tundi x 108 eurot). Sellele lisandub hagiavalduselt tasutud riigilõiv 250 eurot. Hageja hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks määrab ringkonnakohus 1600 eurot (= 1350 + 250).
15.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
16.Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.