Võlaõigus › Võõrandamislepingud

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagiavaldus Hageja ja kostja sõlmisid XX.XX.XXXX ostu-müügilepingu nr VL-ZZZ. Lepingu kohaselt müüs hageja kostjale seitse akent, viis aknalauda ja kuus tsingitud veeplekki samuti teostas hageja viie akna paigaldustööd (sisaldas vana avatäite demontaazi, uue avatäite paigaldust ja tihendamist montaazivahiga) ja toodete transpordi objektile. Lisaks nägi leping ette siseviimistlustööde teostamise, kuid mida kostja soovil ja poolte kokkuleppel hageja ei teostanud. Kokkuleppel teostamata jäänud siseviimistlustööde eest hageja kostjale arvet ei esitanud ja kostja nimetatud tööde eest ei tasunud. Lepingu sõlmimisel kohustus kostja hagejale tasuma 5339,47 eurot, aga kuna pooled leppisid Lepingu täitmise käigus kokku, et siseviimistlust (Lepingu järgse maksumusega 618 eurot) ei teostata, siis kujunes Lepingu maksumuseks 4721,47 eurot. Lepingu järgi kohustus kostja hagejale tasuma 4721,47 eurot kolmes osas, makse summas 1315,64 eurot Lepingu sõlmimisel, makse summas 3069,83 eurot enne Toodete väljastamist laost ja makse summas 336 eurot viie päeva jooksul peale üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. I ja II makse sisaldas (vastavalt 30% ja 70%) endas Toodete maksumust ning III makse Toodete paigalduse ja transpordi maksumust. I ja II makse (ehk Toodete maksumus) on kostja poolt hagejale tasutud. Hageja lõpetas Lepingu järgsed tööd kostja ehitusobjektil 11. oktoobriks 2019. 11.10.2019 saatis hageja kostjale III makse tasumiseks arve nr 1528, mille maksetähtaeg saabus 11.10.2019. Toodete paigaldustööde üleandmise-vastuvõtmise akti saatis hageja kostjale allkirjastamiseks oma 05.11.2019 e-kirjaga. Kostja Akti ei allkirjastanud. Lepingu üldtingimuste punkt 2.7 kohaselt loetakse tööd automaatselt pretensioonideta üleantuks ja vastuvõetuks, kui ostja (kostja) ei ole viie tööpäeva jooksul (ehk hiljemalt 12.11.2019) Akti allkirjastanud ega kirjalikku pretensiooni esitanud. Kirjalikku pretensiooni paigaldustööde kohta kostja tähtaegselt ei esitanud. Hageja ei pea paigaldustööde teostamise kohta käivaks kirjalikuks pretensiooniks kostja ekirjavahetuses toodud väidet justkui oleksid hageja müüdud veeplekkidest osad veeplekid vales mõõdus, sest see asjaolu ei puuduta paigaldustöid ning ei ole hagejast tingitud. Hageja nõuab kostjalt III makse tasumist ehk tasu Toodete paigaldustööde ja transpordi eest. Kuna Lepingust tulenev maksetähtaeg saabus hiljem kui Arvel märgitud maksetähtaeg, siis loeb hageja maksetähtajaks hilisemat ehk Lepingust tulenevat maksetähtaega, milleks on 17.11.2019. Maksetähtajaks kostja hagejale III makset ei tasunud. Hageja ja kostja sõlmisid 18.07.2019 ostu-müügilepingu nr VL-XXX. Leping 2 kohaselt müüs hageja kostjale kaks akent. Leping 2 üle poolte vahel vaidlus puudub, kuid antud asjas omab Leping 2 äramärkimine tähtsust kuna: aknad valmistati kostja enda antud mõõtude alusel, akende juurde veeplekke ei tellitud, akendega asendati kaks lepingu alusel paigaldatud akent ja asendatud kaks akent olid asendatavatest kahest aknast mõõtudelt laiemad. Hageja valmistas kõik veeplekid vastavalt lepingule ja vastavalt akende mõõtudele. Kui kostja väidab, et osad veeplekid ei ole sobivas mõõdus, siis hageja arvates on sellel kaks alljärgnevat põhjust, mis kumbki ei ole tingitud hagejast: Kostja ehitusobjektil asendati kaks lepingu alusel paigaldatud akent kahe leping 2 aknaga. Asendatud kaks akent olid asendatavatest kahest aknast mõõtudelt laiemad, mistõttu leping 2 akende juurde Lepingu alusel valmistatud veeplekid sinna paigaldatuna ei sobinud (olid kitsamad); Enne Lepingu sõlmimist võttis hageja töötaja kostja ehitusobjektil akende mõõdud arvestades kostja selgitusi ja soove. Akende mõõtmise ajal ehitusobjektil välisfassaaditöid ei toimunud, samuti ei andnud kostja hagejale teada, et tal on kavatsus neid töid teostama hakata, mistõttu ei saanud hageja nimetatud asjaoluga arvestada. Lepingu täitmisel ehk paigaldustööde käigus selgus, et samal ajal toimusid kostja ehitusobjektil ka fassaditööd.

Fassaaditööde tulemusena muutus hoone seina paksus ja sellega seoses muutus ka akende asukoht seinas, mis omakorda võis kaasa tuua veeplekkide mittesobivuse. Hageja on seisukohal, et kostja erinevate, eespool viidatud tegevuste, tagajärjel oli kostjal tekkinud olukord, kus Lepingu alusel hageja poolt kostjale müüdud osad veeplekid kostjale enam ei sobinud. Kostja soovis, et hageja tema jaoks mittesobivaks muutunud veeplekid omal kulud kostjale uute veeplekkide näol välja vahetaks. Kuna hageja lepingut rikkunud ei olnud ja kostja nõue tulenes kostja enda (mitte hageja) tegevusest, siis hageja sellega ei nõustunud. Hageja on kostjale pakkunud lahendust, kus ta valmistab ja müüb kostjale uute mõõtude alusel uued veeplekid. Sellise hageja lahendusega ei ole kostja nõustunud. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on 336 eurot. Tasumisele kuuluva viivise summa hagi esitamise päeva seisuga on 12 eurot. Hageja kogunõude suuruseks hagi esitamise ajal on 348 eurot, millest põhivõlg moodustab 336 eurot ja viivis 12 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise hagiavalduse esitamise päevast kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni. Puudub poolte vahel vaidlus Lepingu sõlmimise osas, hageja poolt kostjale müüdud akende Lepingule vastavuse osas, hageja poolt kostjale müüdud akende üleandmise osas, hageja poolt teostatud paigaldustööde hilinemise osas, samuti siseviimistlustööde osas. Käesolevas asjas seisneb pooltevaheline vaidlus üksnes veeplekkide osas. Kostja hinnangul olid hageja poolt kostjale müüdud neli veeplekki vales mõõdus ehk kaks veeplekki olid laiemad ja kaks veeplekki kitsamad. Kostja sõnul (kostja vastus 20.07.2020 vastus hageja 30.06.2020 seisukohale) oli laiemad veeplekid võimalik teha kitsamaks ning kitsamad veeplekid tuli asendada uutega. Kostja poolt viidatud kahe kitsama veepleki hind on Lepingust tulenevalt 19,06 eurot (6 veepleki koguhind 57,20 eurot : 6 x 2). Kostja selgitab (20.07.2020 seisukohtades), et ta on omapoolse vea eest olnud sunnitud tellima kaks lisaakent ning lisaks paigaldama kaks plaanitust väiksemat akent. Hageja on seisukohal, et kostja poolt tunnistatud viga ongi põhjustanud kostjal eksliku arvamuse nagu oleksid neli veeplekki vales mõõdus. Hageja valmistas kostjale veeplekid vastavalt akende mõõtudele, mida kostja Lepingu alusel tellis. Hagejale jääb ebaselgeks kostja nõue (kostja 14.05.2020 vastus hagiavaldusele), et kohus võib ka tasaarveldada hageja nõude summas 336 eurot kostja poolt tasutud lisakulutuste arvega OÜ P. summas 429 eurot. Hageja on seisukohal, et sellisel kujul formuleeritud kostja nõuet ei saa käsitleda kostja tasaarvelduse avaldusena. Kui kohus asub seisukohale, et kostja on tasaarvelduse avalduse esitanud, siis hageja ei tunnista kostja tasaarvelduse avaldust ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu, kuna kostjal ei ole Lepingust tulenevat rahalist nõuet hageja vastu. Kostja poolt esitatud P. OÜ arve nr 15 esitamisega ei ole kostja tõendanud, et arvel näidatud tööde tegemise vajaduse on kostjale põhjustanud hageja. Arvel on kirjeldatud kostjale osutatud teenusena kokku viie aknapleki paigaldus, kusjuures viie aknapleki mõõtude üle ei ole pooled kunagi vaielnud. Lisaks kirjeldab nimetatud arve aknaaluse villa ja tuuletõkke vahetust, samas kui Lepingu järgi hagejal selliste tööde teostamise kohustus sootuks puudus. Samuti on kostja väide, et temale tekitatud lisakulutused on põhjustanud hageja, paljasõnaline ja tõendamata. Isegi kui asuda seisukohale, et kaks veeplekki olidki vales mõõdus (hageja sellisel seisukohal ei ole), siis oleks kostja nõude suuruseks kahe veepleki hind ehk 19,06 eurot. Kostja vastus hagiavaldusele Kostja tellis 2017 aastal hagejalt 4 akent. 29.04.2019 saatis hagejale uue päringu sooviga välja vahetada veel 7 akent. 4 samas mõõdus varem tellitutega. 08.05.2019 sai ka pakkumise 4 samas mõõdus akna pakkumise mõõdud oli 1050 * 1640 mm. Allkirjastas 17.05.2019 kiiruga lepingu summas 5339,47€-i ja ta ei märganud, et hageja oli vastu tema tahtmist ära muutnud 4 akna mõõdud 940 * 1350 mm-ks. Koos 7 akna ostuga allkirjastas ka lepingu siseviimistluse ja 6 veepleki ostuks. Hageja tõi aknad kohale 10.07.2019. Samal päeval toimunud paigalduse käigus selgus et 4 akna mõõdud ei ole vastavuses ei kostja soovi ega ka hageja pakkumisega. Kuigi ta oli allkirjastanud lepingu, tundub talle, et see viga oli kahepoolne.

Vaatamata sellele on ta senini loobunud lepingu vaidlustamisest ja tellis juurde 2 akent. Kahe akna ostuga kaasnesid lisakulutused summas 791,7 €-i( leping VL-XXX). 10.07.2019 paigaldati 3 akent. Lepingu VL-XXX alusel tellitud 2 lisaakent saabusid septembri algul . Oktoobris paigaldasid ise 2 viimast akent. Veeplekkide paigalduse ajal selgus, et 2 veeplekki olid laiemad kui tellitud aknad ja 2 kitsamad kui tellitud aknad st nad ei sobinud ei lepingu VLZZZ alusel tellitud akendele ega ka lepingu VL-XXX alusel tellitud akendele. Nagu hageja poolt esitatud kirjavahetusest on näha esitas ta mitmel korral selge soovi et hageja kõrvaldaks puudused st vahetaks ümber 2 liiga lühikest veeplekki. Pikemad oli võimalik lühemaks teha. Ta oli nõus tasuma ka viimase arve juhul kui hageja kõrvaldab puudused st vahetab vales mõõdus veeplekid välja õiges mõõdus veeplekkide vastu. Kuna Hageja seda ei teinud ei kostja poolt määratud tähtajaks ega ka kostja poolt pikendatud tähtajaks, oli ta sunnitud tellima uued veeplekid koos paigaldusega mujalt so OÜ P. Sellega kaasnesid mulle lisakulutused 429 €-i suuruses summas mis ületab Hageja viimase arve suuruse. Kuna olin värskelt lõpetanud maja soojustamise, siis veeplekkide puudumise tagajärjel oli vihmavesi valgunud akende alusesse soojustusse. Puuduste kõrvaldamiseks pidi lisatööna avama vooderduse ja välja vahetama osa villast ja tuuletõkkeplaadist. Hageja ei saa millegagi kinnitada et ta oleks vastavalt lepingu punktile 2.3 Kostjale üle andnud tellitud aknad, veeplekid või aknalauad, kuna ta pole koostanud üleandmist – vastuvõtmist tõendavat Kaubasaatelehte. Hageja on 05.11.2019 tagantjärgi koostanud ja mulle saatnud 10.07.2019 üleantud akende kohta ilma allkirjadeta paberi st puudub ka tema enda allkiri Hageja ei saa kinnitada ega tõendada, et Hageja oleks enne 05.11.2019 esitanud Kostjale nimetatud dokumendi ja Kostja oleks mingilgi moel keeldunud selle dokumendi allkirjastamisest Samuti pole ta koostanud vastavalt lepingu punktile 2.7 paigaldustööde puhul vajalikku paigaldustööde üleandmise-vastuvõtmise kinnitust Kuna Hageja pole esitanud Kostjale vastavalt lepingu punktile 4.1 Kauba arve-saatelehte pole Kostja saanud fikseerida koheselt võimalikke puudusi Vastavalt lepingu punktile 4.2 on Kostja puuduste avastamisel ( vales mõõdus veeplekid) ka sellest Hagejat informeerinud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis st saates korduvalt sellekohaseid e-kirju Kostja on Hagejat koheselt teavitanud Kauba lepingule mittevastavusest lepingu punktis 4.2 kirjeldatud moel Kummastav on nõuda paigaldustööde üleandmise -vastuvõtmise akti allkirjastamist tagantjärgi, olukorras kus Akt on dateeritud 10.07.2019, paigaldustööd lõppesid objektil 11.10.2019, Akt esitati esmakordselt Kostjale 05.11.2019 ja Hageja oli saanud selleks hetkeks 4 e-kirja nõudega kõrvaldada puudused. Tarnitud veeplekid polnud sobivad ei lepingu VL-ZZZ alusel tellitud akendele ega ka lepingu VL-XXX alusel tellitud akendele Välifassaadi tööd algasid juba mai alguses. Samas ei saa välifassaad kuidagi mõjutada veepleki laiust. Veeplekk tehakse paigaldatava akna mitte aga välifassaadi järgi. Kostja leiab et Hageja on rikkunud järjepidevalt lepingust tulenevaid kohustusi. Kostja leiab et on täitnud omapoolseid kohustusi korrektselt. Ka Kostja andis Hagejale lisaaega puuduste kõrvaldamiseks. Kahjuks Hageja seda ei järginud Kuna Kostja arvates puudub Hageja nõudel igasugune alus, puudub Hagejal ka alus intressinõudeks. Lähtudes ülalkirjeldatust palub tunnistada alusetuks Hageja nõue täies ulatuses ja võimalikud kohtukulud jätta Hageja kanda. Kohus võib ka tasaarveldada Hageja nõude summas 336 €-i Kostja poolt tasutud lisakulutuste arvega OÜ P. summas 429 €-i . Sellise otsuse korral loobub Kostja muudest võimalikest nõuetest tingimusel et ka Hageja loobub kõigist nõuetest. Juhul kui Hageja loobub oma nõuetest, loobub ka Kostja oma vastu nõuetest. Kohtu põhjendused

Vaadates käesoleva tsiviilasja keerukust ja võrreldes seda menetlusdokumentide koostamiseks kulunud ajakulu on kohtu hinnangul ajakulu aktsepteeritav. Menetlusdokumentide koostamiseks on kohtu hinnangul põhjendatud hagejale hüvitada õigusabikulud kokku 6 tunni + 20 eurot kiirmenetluse avladuse eest. Eeltoodut silmas pidades on kohtu arvates hageja õigusabikuludest põhjendatud kulud kokku summas 720 eurot, millest 620 on õigusabikulud ning 100 tasutud riigilõiv. Nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.