Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. märts 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-109385
Tsiviilasi
Special Work OÜ hagi Peeter Reissari vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 374,88 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2020 otsus ja 28. oktoobri 2020 täiendav otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Peeter Reissari apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Peeter Reissar (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Kai Amos Vastustaja (hageja): Special Work OÜ (registrikood 12524903), lepinguline esindaja Aivar Keskpaik
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2020 otsus ja 28. oktoobri 2020 täiendav otsus jätta muutmata, muutes maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Peeter Reissari apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Peeter Reissari kanda. Välja mõista Peeter Reissarilt menetluskuluna 400 eurot Special Work OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Special Work OÜ (hageja) esitas 10. märtsil 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Peeter Reissarilt (kostja) 344,40 euro saamiseks. Kostja esitas nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 28. aprillil 2020 maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja müügilepingu täitmiseks 348 eurot, s.o põhivõlg 336 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 12 eurot, samuti viivis alates 29. aprillist 2020 kuni tasumata põhivõla täieliku tasumiseni määraga 8% tasumata võlast aastas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17. mail 2019 ostu-müügilepingu nr X. Müügilepingu kohaselt müüs hageja kostjale seitse akent (neli akent A1 mõõdus, ühe akna A2 mõõdus, ühe akna A3 ja ühe akna A4 mõõdus), viis aknalauda ja kuus veeplekki, samuti teostas hageja viie akna paigaldustööd ja ostetud toodete transpordi objektile. Lisaks nägi müügileping ette siseviimistlustööd, mida poolte kokkuleppel hageja ei teinud. Kostja kohustus lepingu järgi hagejale tasuma 5339,47 eurot (sh käibemaks). Siseviimistlustööde tegemata jätmise tõttu kujunes lepingu maksumuseks 4721,47 eurot (sh käibemaks). Kostja kohustus nimetatud summa tasuma kolmes osas: 1315,64 eurot (I) lepingu sõlmimisel, 3069,83 eurot (II) enne toodete laost väljastamist ja 336 eurot (III) viie päeva jooksul pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. Esimene ja teine osamakse sisaldas tellitud toodete maksumust ning 336 eurot hõlmas toodete paigaldust ja transporti. Kostja tasus hagejale esimese ja teise osamakse (s.o 4385,47 eurot). Hageja lõpetas lepingujärgsed tööd kostja ehitusobjektil 11. oktoobriks 2019 ja saatis samal päeval kostjale arve nr 1528 III osamakse tasumiseks. Hageja saatis tööde üleandmisevastuvõtmise akti kostjale allkirjastamiseks 5. novembril 2019. Kostja akti ei allkirjastanud. Lepingu üldtingimuste p 2.7 kohaselt loetakse tööd automaatselt pretensioonideta vastuvõetuks, kui ostja ei ole viie tööpäeva jooksul akti allkirjastanud ega kirjalikku pretensiooni esitanud. Kostja ei ole kirjalikku pretensiooni tähtaegselt (12. novembriks 2019) esitanud. Hageja ei käsitle kirjaliku pretensioonina kostja e-kirjavahetuses esitatud väidet, et osad veeplekid olid vales mõõdus, sest see ei puuduta paigaldustöid. III osamakse tasumise tähtaeg saabus hageja hinnangul 17. novembril 2019. Kostja kolmandat osamakset ei tasunud.
Hageja ei nõustu kostja väidetega, et osad veeplekid ei olnud sobivas mõõdus. Lepingus toodud seitsme akna mõõdud on saadud peale hageja tehtud mõõdistustöid ja need on võrreldes hinnapakkumisega kõigi seitsme akna osas muutunud. Lepingut allkirjastades otsustas kostja muuta kahe akna (A3 ja A4) mõõte, kuid mitte nende nelja akna mõõte (A1), millele kostja viitab. Hageja ja kostja sõlmisid 18. juulil 2019 teise müügilepingu nr X, millega hageja müüs kostjale kaks akent. Teise lepingu osas pooltel vaidlus puudub. Aknad valmistati kostja enda antud mõõtude alusel, akende juurde veeplekke ei tellitud, akendega asendati kaks 17. mai 2019 lepinguga tellitud akent, mis olid asendatavatest akendest mõõtudelt laiemad. See võis hageja hinnangul põhjustada olukorra, et 17. mai 2019 lepinguga tellitud veeplekid hilisemate asendatud akendega ei sobinud. Veeplekkide mittesobivuse võis kaasa tuua ka asjaolu, et hageja töötaja võttis kostja ehitusobjektilt mõõdud arvestades kostja selgitusi ja soove, kuid kostja ei teavitanud hagejat hilisematest välisfassaaditöödest, mis paigaldustööde käigus juba toimusid. Seega võisid fassaaditööde käigus aknaavad muutuda. Hageja ei nõustu kostja tasaarvestusavaldusega, kuna kostjal ei ole lepingust tulenevat rahalist nõuet hageja vastu.
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata või tasaarveldada hageja nõue kostja lisakulutustega summas 429 eurot OÜ Puukamber arve alusel. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja tellis hagejalt 2017. aastal neli akent. 29. aprillil 2019 saatis kostja hagejale uue päringu sooviga välja vahetada veel seitse akent, millest neli akent pidid olema samas mõõdus (A1 1050×1640 mm) varem tellitutega. Hageja tegi kostjale 8. mail 2019 pakkumise. Kostja allkirjastas 17. mail 2019 kiiruga lepingu summas 5339,47 eurot ega märganud, et hageja oli vastu kostja tahtmist ära muutnud nelja akna mõõdud (A1) 940×1350 mm). Koos seitsme akna ostuga allkirjastas kostja ka lepingu siseviimistluse tegemiseks ja kuue veepleki ostuks. Hageja tarnis aknad kostjale 10. juulil 2019 ning samal päeval selgus, et nelja akna (A1) mõõdud ei ole vastavuses kostja soovi ega hageja pakkumisega. Kostja tellis juurde kaks akent, millega kaasnes kostjale lisakulu 791,70 eurot (müügileping nr X). Oktoobrikuus kostja poolt veeplekkide paigaldamise ajal selgus, et kaks veeplekki olid laiemad kui tellitud ja kaks kitsamad kui tellitud aknad, st nad ei sobinud kummagi lepingu alusel tellitud akendele. Hoone välisfassaadi tööd algasid juba mai alguses ning ei saanud mõjutada veepleki laiust, sest veeplekk tehakse akna mõõtude järgi. Kostja nõustus tasuma hageja kolmanda arve juhul, kui hageja vahetab vales mõõdus veeplekid õiges mõõdus veeplekkide vastu välja. Kuivõrd hageja seda ei teinud, tellis kostja uued veeplekid koos paigaldusega OÜ-lt Puukamber maksumusega 429 eurot. Hageja ei ole kooskõlas lepingu p-ga 2.3 kostjale tooteid üleandnud. Hageja koostas üleandmise-vastuvõtmise akti tagantjärele alles 5. novembril 2019, olles selleks ajaks saanud kostjalt neli e-kirja puuduste kõrvaldamiseks. Kostjale ei ole esitatud lepingu p-le 4.1 vastavat arve-saatelehte, kostja ei saanud fikseerida koheselt võimalikke puudusi. Kostja on hagejat informeerinud puudustest (valedes mõõtudes veeplekid) kirjalikult vastavalt lepingu p-le 4.2.
MAAKOHTU LAHEND
4.Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 336 eurot, viivisena perioodi 18. november 2019 – 28. aprill 2020 eest 12 eurot ja alates 29. aprillist 2020 viivise põhinõudelt 336 eurot kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus määras, et sissenõutavaks muutumata viivise arvestus tuleb lõpetada, kui viivis võrdsustub põhinõudega. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis
kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 720 eurot (sh riigilõiv 100 eurot) ning lisanduva viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus tuvastas, et kostjal on müügilepingu alusel tasumata kolmas osamakse 336 eurot. Kostja põhjendab arve tasumata jätmist asjaoluga, et tellitud veeplekid olid puudustega ja ei sobinud mõõtude tõttu tellitud akendele. Kostja on avaldanud, et soovib kohtu poolt tasaarveldamist kostja poolt tehtud kulutustega. Kostja on jätnud arve tasumata ilma müüjale hinna alandamise avaldust esitamata ning ei ole esitanud vastuhagi kahju hüvitamiseks. Kostja ei kasutanud ühtegi õiguskaitsevahendit korrektselt ning kohtule jääb arusaamatuks, millisele õiguskaitsevahendile kostja soovib tugineda. Kuni poolte vahel sõlmitud leping on kehtiv, ei ole kostjal alust keelduda lepingu alusel väljastatud arve tasumisest. Kostja on viidanud, et kui hageja loobub kostja vastu esitatud nõuetest, loobub kostja ka oma nõuetest hageja vastu. Kostja ei ole vastunõudeid esitatud. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Hageja nõude aluseks olev arve on esitatud akende paigaldamise ja transpordi eest 336 eurot. Kostja tasaarvestusavalduse aluseks oleva arve sisuks on tasu aknaplekkide, nende paigalduse, aknaaluse villa ja tuuletõkke vahetuse eest kokku 429 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et lepingus ettenähtud siseviimistlustööde teostamist kostja ei soovinud ning selle eest talle arvet ei esitatud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohus oleks pidanud tuvastama, kas kostjale müüdud veeplekid olid kokkulepitud mõõtudes. Pooled ei vaielnud, et veeplekkide mõõdud määratakse tellitud akende mõõtude alusel ja et lõpptulemusena võisid veeplekid olla ebaõigete mõõtudega. Kostja väitel oli ta algusest peale soovinud teatud kindla mõõduga aknaid, hageja muutis akende (A1) mõõte ilma kokkuleppeta. Kohus oleks pidanud välja selgitama nelja veepleki mittevastavuse põhjused, milleks oli asjaolu, et hageja müüs kostjale neli ebaõigete mõõtudega akent. Seega juhul, kui akende mõõdud ei vastanud kokkuleppele, ei vastanud kokkuleppele ka veeplekid. Hageja väidab, et mõõtmised tegi hageja töötaja, kuid kostjat ei ole mõõtmistulemustest teavitatud. Hagejal tuli lepingu p-de 1.5 ja 1.6 kohaselt koostada mõõtmisleht. Kostja ei ole mõõtmislehti näinud ega neid allkirjastanud. Hageja muutis nelja akna mõõte ühepoolselt ega juhtinud lepingu allkirjastamisel sellele kostja tähelepanu. Kostjal ei jätkunud raha nelja uue akna tellimiseks ning telliti vaid kaks. Kostja paigaldas elamule kaks uut akent ja kaks ebaõigete mõõtudega akent, mille paigaldamiseks tuli aknaava väiksemaks ehitada. Kostja pidi kandma täiendavaid kulutusi: kahe uue akna hind 791,80 eurot ja makse OÜ-le Puukamber 429 eurot. Lepingu X maksetingimused olid selged: lepiti kokku ühes hinnas, mis tuli tasuda kolmes osas. Kostjal ei olnud kohustust tasuda arveid iga ostetud kauba ja tellitud teenuse eest eraldi. Ei ole õige siduda vaidlusalust arvet üksnes paigalduse ja transpordiga. Maksetingimuse ebaõige käsitluse tõttu jõudis maakohus ebaõigele järeldusele, et võimaliku tasaarvestamise korral ei langeks hageja paigalduse ja transpordi arve sisu kokku kostja tasaarvestuse aluseks oleva OÜ Puukamber arve sisuga.
Maakohus jättis tähelepanuta kostja väited hagejapoolse lepingu rikkumise kohta. Hageja rikkus lepingu punkte 1.5, 1.6, 2.3, 4.3, 4.4, lepingu tähtaegu ja p 2.7 (koostas üleandmisevastuvõtmise akti tagantjärgi). Kohus jättis üleandmise-vastuvõtmise aktiga seotud väited tähelepanuta. Kohus ei ole võtnud seisukohta, kas akti puudumisel sai hageja lepingu kohaselt üldse arvet nr 1528 esitada. Tegemist on hageja koostatud tüüptingimustel tarbijaga sõlmitud lepinguga. Maakohus ei võtnud seisukohta, kas kostja 20. oktoobri 2019 e-kirjaga esitatud pretensioon vastab vormilt lepingu p-s 4.2 kokkulepitule ja kas see on esitatud õigel ajal. Kohus jättis lepingu p-de 4.1 ja 4.2 osas kohaldamata VÕS §-i 237, mille kohaselt on tarbijalemüügi puhul ostja kahjuks võlaõigusseaduse müügilepingu jaos sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Maakohus jättis arvestamata väited, et tellimuse täitmise käigus vahetusid pidevalt hageja töötajad. Kuigi maakohus ei saanud aru, millist õiguskaitsevahendit soovis kostja kasutada, jättis maakohus kostjale selgitamata VÕS §-s 222 sätestatu (lepingu täitmise nõue). Kostja nõudis hagejalt korduvalt e-kirjadega lepingu täitmist, st veeplekkide parandamist või asendamist. Kuivõrd hageja seda ei teinud, pidi kostja tellima ja paigaldama uued veeplekid. Kostjal tekkisid liigsed kulud, mida ta ei oleks pidanud kandma, kui hageja oleks kostjale vajalikus mõõdus veeplekid üle andnud. Vaidlustatud kohtuotsus ei ole seaduslik ja põhjendatud. Maakohus ei ole täitnud eelmenetluse ülesandeid ega selgitanud välja asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Maakohus ei arutanud pooltega kohalduvat õigust ja tõendamist vajavaid asjaolusid. Kohtule jäid kostja vastuväited ebaselgeks, kuid kohus ei võtnud nende selgitamiseks midagi ette. Vaatamata asjaolude ebaselgusele tegi kohus ettepaneku lahendada vaidlus kirjalikus menetluses. Kostjalt väljamõistetud hageja menetluskulud on hageja nõuet arvestades ebamõistlikult suured ja ebaõiglased.
6.Hageja (vastustaja) palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Maakohus ei jätnud tähelepanuta kostja esitatud asjaolusid. Tõele ei vasta kostja väide, et hageja müüs talle aknad, mille mõõdud ei vastanud kokkuleppele. Müüdud aknad vastasid lepingus toodud mõõtudele. Muud kaebuses väljatoodud hageja lepingurikkumised on käesolevas asjas ebaolulised ega oleks saanud tuua kaasa teistsugust lahendit. Maakohus ei jätnud kostja vastuväiteid ja tõendeid tähelepanuta. Kostja on mõõtmislehte näinud ja ka selle allkirjastanud. Lepingus tegi akende mõõtude muudatused kostja ainuisikuliselt. Hageja lepingus akende mõõte muutnud ei ole. Kostja on ise tunnistanud (16. augusti 2020 dokumendis), et pidi omapoolse vea tõttu tellima kaks lisaakent ja paigaldama kaks plaanitust väiksemat akent. Hageja pole kunagi kostjale kinnitanud, et 10. juulil 2019 selgus nelja akna mõõtude sobimatus. Ei ole usutav, et kui neli akent ei vasta mõõtudele, siis vaidlustatakse üksnes aknaplekkide sobimatust. Kostja tunnistas oma viga lepingu allkirjastamisel ning möönab, et ta teadis või pidi teadma, et tellis neli lepingus toodud mõõtudega akent (VÕS § 218 lg 4). Lepingu maksetingimused nägid ette, et kolmanda osamaksega pidi kostja tasuma paigalduse ja transpordi eest (arve nr 1528). Seega on õige maakohtu seisukoht, et hageja nõuab kostjalt üksnes paigalduse ja transpordi kulude kandmist.
Mõõtmisleht on lepingu osaks ning kostja tellitud nelja akna mõõdud on toodud selgelt ja ülevaatlikult ühel lehel. Samuti on lehel märge, et mõõdud on kinnitanud kostja. Kostja allkiri kinnitab kostja tahet osta aknad lepingus märgitud mõõtudes. Üleandmise-vastuvõtmise akti kuupäev ei oma sisulist tähendust. Samuti ei oma tähendust asjaolu, et hageja ei ole seda ise allkirjastanud. Akt puudutas paigaldamistöid, kostja pretensioon aga veeplekke. Seega puudus kostjal alus akti allkirjastamata jätmiseks. Hageja ei andnud müüdud tooteid arve-saatelehtedega üle põhjusel, et leping sisaldas ka akende paigaldust. Lepingu p-i 2.3 kohaldatakse juhul, kui lepingu järgi hageja paigaldusteenust ei osuta. Kostja ei vaidle, et on lepinguga tellitud tooted kätte saanud. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ning täitis selgitamiskohustust. Kostja pidi ise otsustama, kas ja millistele õiguskaitsevahenditele ta soovib tugineda. Kohus andis kostjale piisavalt võimalusi oma seisukohtade selgitamiseks. VÕS § 222 lg 1 ei kuulu kohaldamisele, kuna kostjale müüdud asjad vastasid lepingu tingimustele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 6. oktoobri 2020 otsus ja 28. oktoobri 2020 täiendav otsus (maakohtu otsuse päises on täiendava otsuse kuupäevaks ekslikult märgitud 16. oktoober 2020, kuigi see on allkirjastatud 28. oktoobril 2020), millega maakohus hagi rahuldas, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 720 eurot on lõppjärelduses õige. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks. Kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohtu otsus ei ole piisavalt põhjendatud (TsMS § 436 lg 1). Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja jätnud võlaõigusseaduse müügilepingu sätted kohaldamata. Maakohus jättis hindamata kostja väited lepingu nr X hagejapoolse rikkumise osas, samuti ei nähtu otsusest tõendid, millele maakohus on otsust tehes tuginenud. Kuigi maakohus võimaldas pooltel pärast hagi ja hagivastuse esitamist kokku kolmel korral kirjalike seisukohti vahetada, ei asendanud see maakohtu poolset selgitamiskohustuse täitmist (TsMS § 392 lg 1). Kui maakohtule jäid kostja vastuväited hagile ebaselgeks, oleks kohus saanud pooli küsitleda. Lihtmenetluses ei pea kohus poole küsitlemiseks korraldama kohtuistungit (TsMS § 405 lg 2). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolsed minetused ei toonud kaasa asja ebaõiget lahendamist ja apellatsioonimenetluses on nimetatud puudused ka kõrvaldatud. Ringkonnakohus esitas pooltele täpsustavad küsimused, millele pooled on vastanud. Kostjat esindab apellatsioonimenetluses advokaat, mistõttu on kostja õigused ka seeläbi paremini tagatud. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi.
8.Asjas ei ole vaidlust, et kostja sõlmis hagejaga akende ostmiseks kaks müügilepingut. Lepingu nr X alusel akende kostjale üleandmise järgselt selgus, et neli üleantud akent ei sobinud mõõtudelt hoonega, kuhu kostja soovis nad paigaldada. Kostja sõlmis hagejaga 18. juulil 2019 lepingu nr X ja tellis kaks uut akent mõõtudega 1050x1640 (dl 71-73), mille eest on kostja ka tasunud. Kostja väidab, et akende valede mõõtude eest vastutab hageja. Kostja on ise omakäeliselt akende mõõdud mõõtelehel kinnitanud, kuid kostja väitel oli ta kooskõlastust andes eksituses ja hageja töötajad teostasid mõõtmistööd ebaõigesti. Lepinguga nr X tellis kostja hagejalt ka kuus aknaplekki, mille mõõdud lepingus puuduvad. Pooled ei vaidle selles, et aknaplekid pidid mõõtmetelt vastama akende mõõtmetele (dl 217,
221). Seega pidid lepingu nr X alusel tellitud aknaplekkide mõõdud vastama eelduslikult lepingu nr X alusel tellitud akende mõõtudele. Kui kostja tellis kaks uut akent, siis ta (uusi) aknaplekke ei tellinud. Hageja väidab, et ta andis kõik aknaplekid kostjale üle koos akendega juulis 2019 (dl 98). Kostja väidab ringkonnakohtu menetluses, et ta ei tea, millal aknaplekid tarniti, sest hageja ei koostanud kauba üleandmisel lepingu p-s 2.3 ettenähtud arve-saatelehte. Lepingu p 2.4 kohaselt tuli kaup (sh aknaplekid) toimetada kostja (ostja) asukohta X. Kostja väidab, et osa aknaplekke toodi kohale 10. juulil 2019, osa võidi tuua 2019. aasta oktoobri alguses (dl 225). Pooltel ei ole vaidlust, et hageja lõpetas kostja objektil akende paigaldustööd 11. oktoobril 2019 ja esitas arve paigaldus- ja transporditööde eest summas 336 eurot (III osamakse). Kostja väitel esitas ta hagejale pretensiooni e-kirjaga 20. oktoobril 2019 ja nõudis aknaplekkide välja vahetamist (dl 52). Hageja edastas kostjale tööde üleandmise- vastuvõtmise akti 5. novembril 2019.
9.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et asja lahendamiseks pidi maakohus hindama ka kostja väiteid selles, et ta eksis lepingu X sõlmimisel akende mõõtude kinnitamisel hageja hooletuse tõttu. Asjas ei ole vaidlust, et hageja tellis 18. juulil 2019 kaks uut akent, kuna kõikide lepingu nr X alusel tarnitud akende mõõdud talle ei sobinud. Kostja on korduvalt selgitanud (näiteks 15. mai 2020 menetlusdokumendis), et ta oli nõus tasuma hagejale viimase arve, kui hageja oleks vahetanud vales mõõdus olevad veeplekid. 4. augusti 2019 menetlusdokumendis avaldas kostja, et muudatus akende mõõtudes toimus kokkuleppel. Käesolevas vaidluses ei ole vaja seega võtta seisukohta, kas hageja rikkus lepingut akende mõõtude võtmisel.
10.Käesolevas vaidluses kohalduvad võlaõigusseaduse müügilepingu sätted. Tegemist on tarbijalepinguga (VÕS § 1 lg 5). Hageja on esitanud lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 alusel. Apellatsioonkaebuses tugineb kostja VÕS § 222 lg-st 1 tulenevale õigusele nõuda asja asendamist ja selle mittetoimumisel nõuda müüjalt sama paragrahvi lõige 5 alusel selleks tehtud kulutuste hüvitamist.
11.VÕS § 209 lg 4 kohaselt, kui müüja on kohustatud asja ostjani toimetama, peab ta asja üle andma ostja valdusesse. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. Kostja väidab, et talle (hiljemalt 11. oktoobriks 2019) üle antud neli veeplekki ei vastanud lepingu tingimustele, nad ei sobinud paigaldatud akende mõõtudega. Kohtumenetluses tugineb kostja kahe veepleki väljavahetamise vajalikkusele. Lepingu nr X p 4.2 kohaselt pidi ostja kauba lepingule mittevastavusest, mida ei olnud võimalik avastada kauba ülevaatuse käigus kauba üleandmisel, teavitama müüjat viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 5 kalendripäeva jooksul ajast, mil ostja puudused avastas või oleks pidanud avastama. Pretensioon puuduste kohta edastatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning selles näidatakse võimalikult täpselt kauba lepingule mittevastavuse asjaolud. Lepingu p 4.3 kohaselt on müüja kohustatud lepingule mittevastavuse kõrvaldama lepingule mittevastava kauba akti koostamise päevast arvates 30 päeva jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Ringkonnakohus leiab, et kostja 20. oktoobri 2019 e-kirja on võimalik käsitleda pretensioonina veeplekkide mittevastavuse osas. Pretensioon on esitatud kooskõlas lepingu p-s 4.2 kokkulepitud tähtajaga. Kostja sai mõistlikult avastada veeplekkide mittevastavuse pärast
11.oktoobrit 2019, mil hageja lõpetas akende paigaldamise. Kostja teatas hagejale 20. oktoobri 2019 e-kirjas (pretensioonis): „kahjuks selgus paigalduse käigus, et 4 veeplekki ei ole sobivas mõõdus, 2 on laiemad kui aknad ja 2 on kitsamad kui tarnitud aknad. Lisainfo minu ehitaja A.A.lt, palun vahetage vales mõõdus veeplekid õiges mõõdus olevate vastu ja ma kannan raha üle“ (dtl 52).
12.Kostja ei ole pretensioonis kooskõlas lepingu p-s 4.2 sätestatuga avaldanud mittevastavate ja/või soovitud veeplekkide ega akende mõõtmeid. Ringkonnakohus nõustub kostja
apellatsioonkaebuse väitega, et lepingu nr X sätete kohaldamisel tuleb arvestada tarbijale müügi sätetega. Tarbija ei pea asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamisel selle asjaolusid ülitäpselt kirjeldama (VÕS § 220 lg 1). Hageja küsis järgnevates e-kirjades (21. oktoobril, 4. novembril, 11. novembril, 14. novembril ja 20. novembril 2019) korduvalt kostjalt veeplekkide mõõte, kostja hagejale veeplekkide mõõte ei edastanud, nõudes samal ajal puuduse kõrvaldamist 8. novembril 2019 kella 14-ks ja seejärel 12. novembri 2019 hommikuks. 20. novembril 2019 teatas kostja hagejale, et ta tellis uued plekid ise ja need on ka paigaldatud. Ringkonnakohus leiab, et kostja tegevus veeplekkide mittevastavusest teavitamisel ei olnud kooskõlas lepingu ega VÕS § 220 lg-s 1 sätestatuga. Mõistlikult ja heas usus käituv ostja oleks pidanud hagejale teatama akende mõõdud, millele veeplekid ei sobinud ning arvestama mittevastavuse kõrvaldamiseks lepingu p-s 4.3 kokkulepitud tähtajaga. Poolte e-kirjadest nähtub, et hageja ei keeldunud veeplekke asendamast, vaid üksnes soovis kostja kinnitust õigete mõõtude osas. Ka kohtumenetluses ei ole kostja veeplekkide mittevastavust täpsemalt kirjeldanud (ei ole esitanud mõõte) ja on vastuseks ringkonnakohtu küsimustele avaldanud
15.veebruari 2021 menetlusdokumendis, et „talle ei ole teada, milliste mõõtudega kavatses hageja veeplekid valmistada, tavapäraselt valmistatakse veeplekid akende mõõtude alusel“ (selle üle pooled ka ei vaidle). Kostja seisukoht asendamist vajavate veeplekkide arvu osas on olnud muutuv. Pretensioonis hagejale nõudis kostja nelja veepleki väljavahetamist. Puukamber OÜ arvega on tõendatud kolme veepleki ost. 14. juuli 2020 vastuses hagile märkis kostja, et vahetada oli vaja kaks veeplekki (dl 108). Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et veeplekkide mittesobivuse võis kaasa tuua asjaolu, et lepingu nr X alusel tekkitud veeplekid ei sobinud hiljem tellitud akendega. Eeltoodu tõttu ei saa kostja veeplekkide lepingule mittevastavusele tugineda (VÕS § 220 lg 3 esimene lause) ja ta ei saa kasutada omapoolset lepingu täitmise nõuet õiguskaitsevahendina VÕS § 222 lg 1 alusel.
13.Ringkonnakohus märgib, et Puukamber OÜ 5. novembri 2019 arve kohaselt oli kolme veepleki maksumus 54 eurot (dl 82). Kahe veepleki maksumus moodustab sellest summast 2/3 ja ei saaks ka muude eelduste olemasolul olla aluseks jätta hageja nõue 336 eurot tervikuna rahuldamata. 15. veebruari 2021 menetlusdokumendis avaldas kostja ringkonnakohtule esmakordselt, et hageja tekitas lepingutingimuste rikkumisega kostjale kahju. Sobivate veeplekkide puudumise tõttu pääses niiskus hoone vooderduse vahele ja Puukamber OÜ töö hõlmas ka tekkinud niiskuskahjustuste kõrvaldamise. Tegemist on uute asjaoludega, millele kostja ei ole varasemalt tuginenud, mistõttu jätab ringkonnakohus need asjaolud ja väited TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta.
14.Kostja leiab, et hageja on rikkunud lepingu punkte 1.5 ja 1.6 (ei esitanud kostjale mõõtmislehti allakirjutamiseks), p 2.3 (ei andnud kostjale müüdud asju arve-saatelehega üle), p 2.7 (ei koostanud paigaldustööde teostamisel kahepoolselt allkirjastatud akti) ja punkte 4.3 ja 4.4 ( ei koostanud pretensiooni saamisel puuduste akti). Samuti rikkus hageja lepingu tähtaegu. Ringkonnakohus märgib, et p 2.7 regulatsioon kohaldub üksnes akende paigaldustöödele, mille lõpetamise osas 11. oktoobril 2019 ei ole pooltel vaidlust. P 2.7 on kooskõlas VÕS §-s 638 sätestatud töö vastuvõtmise kohustusega, mis kohaldub ka tarbijale. Tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Mõõtmislehed on kostja allkirjastanud (dl 34). Asjas ei ole vaidlust, et hageja edastas kostjale
5.novembril 2019 allkirjastamata akti nii avatäidete kui ka teenuste vastuvõtmiseks, mis
asendab seega ka p-s 2.3 märgitud arve-saatelehte. Kumbki pool ei ole akti allkirjastanud. Veeplekkide pretensiooni osas on ringkonnakohus seisukoha võtnud. Muus osas puudub pooltel lepingu täitmise osas vaidlus. Kostja poolt esitatud etteheited lepinguga seotud dokumentatsiooni vormistamisel, millel on eelkõige tõenduslik tähendus, ei ole aluseks jätta hageja lepingu täitmise nõue rahuldamata. Asjas ei ole vaidlust, et aknad on kostjale üle antud ning paigaldustööd on teostatud ja kostja on kohustatud hagejale lepingu järgse III makse tasuma.
15.Ringkonnakohus märgib, et lepingu kohaselt peab kolmas makse katma akende paigalduse ja transpordi kulud. Põhjendatud on kostja seisukoht, et vaatamata sellele on tal õigus käesolevas asjas esitada ka muid lepingust tulenevaid vastuväiteid, mis ei seondu üksnes paigalduse ja transpordiga. Maakohtu seisukoht otsuse p-s 17 tasaarveldamise võimalikkuse osas ei ole arusaadav ega põhjendatud.
16.Maakohus mõistis kostjalt välja viivise alates 18. novembrist 2019 kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud (seadusjärgses) määras ning on piiranud viivisenõuet põhinõude suurusega. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses maakohtu otsust viivise arvestamise algusaja ega suuruse osas vaidlustanud. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse ka selles osas muutmata.
17.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt välja menetluskuluna hageja kasuks 720 eurot (sh riigilõiv 100 eurot). Ringkonnakohus möönab, et kostja menetluskulud on võrreldes hagihinnaga suured, kuid kulude suurust on mõjutanud kostja vastuväidete ulatus. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale õigusabi osutamise tunni hind 100 eurot/h, hageja on esitanud kohtule hagiavalduse ja veel neli kirjalikku menetlusdokumenti, mille esitamist on maakohus temalt nõudnud (maakohtu 15.mai, 15. juuni, 21. juuli ja 10. septembri 2019 korraldused). Arvestades menetluses koostatud dokumentide sisu ja mahtu on maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude suurus TsMS § 175 lg 1 mõttes vajalik ja põhjendatud.
18.Kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks õigusabikulu 600 eurot (6 h x 100). Summale ei lisandu käibemaksu. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestab ringkonnakohus ka hagihinda. 15. märtsi 2021 seisukohas on hageja korranud põhiliselt oma varasemaid seisukohti. Lõppseisukohtade esitamine oli hageja õigus, aga mitte kohustus, mistõttu ei pea ringkonnakohus lõppseisukoha koostamisega seotud kulu käesolevas asjas vajalikuks ja põhjendatuks. Ringkonnakohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskuluna ringkonnakohtus 400 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.