Määruse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2020. a, Tallinn Kohtuasja number
2-20-112382
Kohtuasi
OSAÜHINGU CATWEES hagi XX vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10. augusti 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
OSAÜHINGU CATWEES määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja) OSAÜHING CATWEES (registrikood 10645726), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 10. augusti 2020. a määrus ning saata asi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada OSAÜHINGU CATWEES määruskaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OSAÜHING CATWEES (hageja) esitas 27. märtsil 2020 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX (kostja) vastu 1000 euro saamiseks. Maksekäsuosakond lõpetas 25. mai 2020. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule.
Harju Maakohus jättis 26. mai 2020. a määrusega hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks.
2-20-112382
3.Hageja esitas 9. juunil 2020 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 1500 eurot. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale mootorratas Honda CBR 600F (mootorratas). Hageja ja kostja sõlmisid 19. juulil 2016 mootorratta müümiseks komisjonimüügilepingu (leping) tähtajaga kuni 19. juuli 2017. Lepingu p 3.1. kohaselt tuli kostjal maksta hagejale mootorratta hoiustamise eest 34 eurot kuus. Kostja ei viinud pärast lepingu tähtaja möödumist mootorratast ära ja see on siiani hageja juures hoiul. Kostja ei ole hagejale hoiutasu maksnud.
4.Harju Maakohus teavitas 29. juunil 2020 hagejat sellest, et rahvastikuregistri andmetel on kostja elukoht alates 27. maist 2016 Portugalis, ning palus selgitada, mille alusel võiks kohtualluvus olla Harju Maakohtul.
5.Hageja selgitas, et esitas hagi Harju Maakohtule komisjonilepingu üldtingimuste p 7.2 alusel, mis näeb ette, et vaidluste lahendamine toimub Eestis (viide Tallinna Linnakohtule).
6.Harju Maakohus keeldus 10. augusti 2020. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast, sest kohtuasi ei allu Harju Maakohtule. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei anna ükski hagis toodud asjaolu põhjust kohaldada muud kui TsMS § 79 lg-s 1 sätestatud kostja elukohajärgset üldist kohtualluvust. Kostja elukoht on Portugalis. Poolte kohtualluvuse kokkulepe on TsMS § 106 lg 1 p 1 järgi koosmõjus TsMS § 104 lg-ga 1 tühine, sest ei ole teada ning hageja ei ole väitnud, et leping on seotud kostja majandus- või kutsetegevusega.
7.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ning saata asja samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole hagejale teada, et kostja elukoht on Portugalis. Lepingus märkis kostja oma elukohana Tallinn, XXX ning sama elukoht nähtub ka mootorratta registreerimistunnistuselt. Harju Maakohus jättis kohtualluvust kontrollides vääralt kohaldamata Brüssel I määruse art 5 p 1 (a) ja (b). Hageja osutas kostjale komisjonimüügi ja mootorratta hoiustamise teenust.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS 657 lg 1 p 3 alusel koosmõjus §-ga 659 tühistada. Asi tuleb saata samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kohtualluvuse määramise aluseks olevat õigust ja sellest tulenevalt tähtsaid asjaolusid kohaselt välja selgitanud. Seetõttu asus maakohus ennatlikult seisukohale, et hagi hoiulepingu alusel tasu saamiseks asi ei allu Harju Maakohtule, ning keeldus ennatlikult hagi menetlusse võtmast.
2-20-112382
11.Tuvastades selle, et kostja elukoht ei ole Eestis, jättis maakohus esmalt nõuetekohaselt välja selgitamata, kas asi allub üldse Eesti kohtutele. Kohtualluvus on TsMS § 69 lg 1 I lause järgi isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus ning TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Seejuures kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut TsMS § 70 lg 3 p 1 järgi üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes, sh Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2012. a määruses (EL) nr 1215/2012 (uuesti sõnastatud) kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I bis määrus). Seega on Brüssel I bis määrusel riigisisese õiguse ees prioriteet. Ka Riigikohus on selgitanud, et kui kohtule esitatakse avaldus, peab kohus TsMS § 75 lg 1 järgi kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule, ja seejärel kontrollima, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. märtsi 2016. a määrus asjas nr 3-2-1-16, p 12 ja seal viidatud praktika). Seda arvestades pidi maakohus selgitama, kas Brüssel I bis määruse alusel allub vaidlus Eesti kohtutele. Kuigi hageja viitab määruskaebuses nn Brüssel I määrusele (Nõukogu 22. detsembri 2000 määrus nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) asendab Brüssel I bis määrus selle art 80 kohaselt varem kehtinud Brüssel I määrust. Seetõttu tuleb kohtualluvust kontrollida Brüssel I bis määruse alusel.
12.Brüssel I bis määruse art 4 lg 1 järgi esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, üldjuhul selle sama liikmesriigi kohtutesse, sõltumata isikute kodakondsusest. Seega tuleb Brüssel I bis määruse järgi esmalt selgitada, kus on kostja alaline elukoht. Brüssel I bis määruse art 62 järgi kohaldab kohus elukoha väljaselgitamiseks selle liikmesriigi siseriiklikku materiaalõigust, kus on väidetavalt poole alaline elukoht. Praegusel juhul tuvastas maakohus üksnes rahvastikuregistri kande alusel, et kostja elukoht on Portugalis, kuid ei selgitanud kostja elukohta nõuetekohaselt välja. Selleks, et tuvastada kostja elukoht Portugalis, pidi maakohus veenduma, et Portugali õiguse järgi on kostja elukoht seal. Mh ei ole välistatud, et kostjal võib olla TsÜS § 14 tähenduses elukoht Eestis, sh võib kostjal olla mitu elukohta.
13.Kui kostja elukoht ei ole Eestis, siis võib Eesti kohtu alluvus tuleneda ka Brüssel I bis määruse art-st 7. Isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib Brüssel I bis määruse art 5 lg 1 järgi esitada hagi teise liikmesriigi kohtusse üksnes II ptk 2.–7. jaos sätestatud korras. Brüssel I bis määruse 2. jaos on sätestatud valikuline kohtualluvus, sh võib art 7 p 1(a) järgi isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitada hagi teises liikmesriigis lepinguid puudutavates asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus. Brüssel I bis määruse art 7 p 1(b) täpsustab mh teenuse osutamise lepingute puhul asjaomase kohustuse täitmise kohta ning selle sätte teise taande kohaselt käsitatakse asjaomase kohustuse täitmise kohana teenuste osutamise puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt teenuseid osutati või kus neid oleks tulnud osutada, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
2-20-112382 Euroopa Kohtu praktika kohaselt on leping käsitatav selle sätte tähenduses teenuse osutamise lepinguna, kui vähemalt üks lepingupool kohustus midagi tegema, mille eest oli tal õigus saada hüvitist (sh tasu) (vt Euroopa Kohtu 19. detsembri 2013. a otsus asjas C-9/12, p 37; 23. aprilli 2009. a otsus asjas C-533/07, p 29). Seejuures sätestab Brüssel I bis määruse art 7 nii rahvusvahelise kui ka riigisisese kohtualluvuse reeglid (vt nt Euroopa Kohtu 3. mai 2007. a otsus asjas nr C-386/05, p 30; 9. juuli 2009. a otsus asjas nr C-204/08, p 47; kohtujuristi
29.novembri 2012. a arvamus asjas nr C-228/11, p 55 ja 20. juuni 2019. a arvamus asjas nr C-213/18, p 46). Kuna hageja väitel sõlmis ta kostjaga mootorratta müügiks komisjonilepingu ja selle raames mootorratta hoiulepingu, mille eest pidi kostja hagejale tasuma, ei ole välistatud, et kohtuvaidlus allub Brüssel I bis määruse art 7 p 1 (b) alusel Eesti kohtule (Harju Maakohtule).
14.Kui kostja elukoht oli lepingu sõlmimise ajal Eestis, võib poolte sõlmitud leping olla käsitatav tarbijalepinguna Brüssel I bis määruse art 17 p 1(c) tähenduses, kui hageja sõlmis selle tarbijana, oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil. Tarbijalepingu puhul võib tarbija vastu Brüssel I bis määruse art 18 lg 2 järgi esitada hagi üksnes selle riigi kohtusse, kus on tarbija alaline elukoht, ning hageja ei või pöörduda mõne teise liikmesriigi kohtusse, k.a juhul, kui art 7 p 1(b) järgi võiks asja lahendada ka teise liikmesriigi kohus. Erandjuhtudel võib tarbijalepingute puhul kohtualluvuse määramisel lähtuda ka tarbija viimasest teadaolevast alalisest elukohast (vt Euroopa Kohtu 17. novembri 2011. a otsus asjas nr C-327/10, p-d 39–45; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. märtsi 2015. a määrus asjas nr 3-2-1-179-14, p 13).
15.Kui poolte leping on käsitatav ülaltoodu kohaselt tarbijalepinguna, siis ei saanud pooled leppida kehtivalt kokku ka teistsuguses kohtualluvuses. Kuigi Brüssel I bis määruse art 19 kohaselt võivad pooled kokku leppida kohtualluvuses, on see õigus oluliselt piiratud. Brüssel I bis määruse art 19 p 3 kohaselt võivad pooled kokku leppida kohtualluvuses, kui selle on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega. Eesti õigus, s.o TsMS § 104 lg 1 koosmõjus TsMS § 106 lg 1 p-ga 1, aga välistab poolte õiguse leppida kokku kohtualluvuses, kui vaidlus ei seondu mõlema poole majandus- ja kutsetegevusega (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
21.novembri 2012. a määrus asjas nr 3-2-1-123-12, p 10).
16.Viimaks pöörab ringkonnakohus tähelepanu ka sellele, et üldjuhul, kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Brüssel I bis määruse järgi Eesti kohtule, on vaja küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Selliselt on ka kostjal võimalik avaldada seisukoht enda elukoha jm kohtualluvuse määramisel oluliste asjaolude kohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks rohkem informatsiooni (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. novembri 2012. a määrus asjas nr 3-2-1-123-12, p 11). Lisaks tuleb arvestada, et Brüssel I määruse art 26 lg 1 kohaselt allub asi üldjuhul ka sellele kohtule, kuhu kostja ilmub, st kostjal on võimalik kohtualluvusega nõustuda ja osaleda menetluses isegi juhul, kui muudest Brüssel I määruse sätetest kohtualluvust ei tulene. Seega ei saa enne kostjalt seisukoha küsimist välistada, et asi allub Brüssel I määruse järgi Eesti kohtule.
2-20-112382 Juhul, kui tegemist on Brüssel I määruse mõttes tarbijalepingust tuleneva vaidlusega, tuleb Brüssel I määruse art 26 lg 2 kohaselt kostjalt seisukohta küsides teavitada teda õigusest kohtualluvus vaidlustada ning kohtusse ilmumise või ilmumata jätmise tagajärgedest. Ulatuses, mis on vajalik kohtualluvuse kindlaksmääramiseks, võib kohus nõuda pooltelt oma väidete tõendamist, lähtudes TsMS § 230 lg 1 I lausest tulenevast kummagi poole kohustusest tõendada hagimenetluses neid asjaolusid, millele tema väited tuginevad (vt Riigikohtu
19.aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-17, p 29.2 ja 17. märtsi 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-15, p 10). Eelkõige võivad niisugusteks tõendatavateks asjaoludeks olla kostja elu- või asukoht, viibimis- või tegevuskoht, isiku staatus tarbijana või tema vara asukoht Eestis, kohtualluvuse kokkuleppe olemasolu ja muud sellised asjaolud, millest on seatud sõltuvusse Eesti kohtu rahvusvaheline kohtualluvus (vt kostja elukoha kohta nt Riigikohtu
31.märtsi 2015. a määrus asjas nr 3-2-1-179-14, p 12).
17.Eelnevat arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ning saadab asja samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.