26. oktoober 2020. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-34569
Tsiviilasi
Osaühingu ROSTVERIX (pankrotis) pankrotihalduri Erik Savi hagi A. T. vastu raha tasumise nõudes
Tsiviilasja hind
101 241,14 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Osaühingu ROSTVERIX (pankrotis, registrikood 10109815) pankrotihaldur Erik Savi (isikukood xxx, aadress Kaupmehe tn 6, 10114 Tallinn) Lepinguline esindaja I.S.
Kolmas isik hageja poolel
AKTSIASELTS A (registrikood Roosikrantsi 9, 10119 Tallinn) Lepinguline esindaja I. S.
Kostja
A. T. (isikukood xxx, aadress xxx)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 18.11.2019.a
10169734,
aadress
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt Osaühingu ROSTVERIX (pankrotis, registrikood 10109815) pankrotihalduri Erik Savi (isikukood xxx) hagiavaldus A. T. (isikukood xxx) vastu.
2.Välja mõista A. T.lt (T., isikukood xxx) Osaühingu ROSTVERIX (pankrotis, registrikood 10109815) pankrotihalduri Erik Savi (isikukood xxx) kasuks 63 500,50 (kuuskümmend kolm tuhat viissada koma viiskümmend) eurot.
Jätta rahuldamata Osaühingu ROSTVERIX (pankrotis, registrikood 10109815) pankrotihalduri Erik Savi (isikukood xxx) hagiavaldus A. T. (isikukood xxx) vastu 37 740,64 euro tasumise nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
5.Jätta kolmanda isiku menetluskulud kolmanda isiku enda kanda.
6.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord 1 (13)
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Osaühingu ROSTVERIX (pankrotis) pankrotihaldur Erik Savi (hageja) esitas 22.07.2013 Harju Maakohtule hagiavalduse A. T. (kostja) kahjuhüvitise 101 241,14 eurot tasumise nõudes (I kd, tl-d 1-7). Kohus jättis hagi 30.07.2013 käiguta (I kd, tl 120). Kohus jättis hageja menetlusabi taotluse rahuldamata ja hagi 03.09.2013 käiguta (I kd, tl 139). Hageja kõrvaldas 03.09.2013 puudused (I kd, tl 148-149). Kohus võttis hagi 04.09.2013 menetlusse (I kd, tl 153). Kohus kohustas hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise (I kd, tl 193). Kostja vastas hagile 16.04.2014 (II kd, tl-d 9-15). Hageja esitas 14.11.2014 kostja vastuse kohta arvamuse (II kd, tl-d 186-189). Eelistung toimus 09.04.2015 (II kd, tl-d 200-203). Kostja esitas 29.05.2015 täiendava vastuse hagile (III kd, tld 1-13). Hageja esitas 26.06.2015 menetlusdokumendi (III kd, tl-d 92-94). AKTSIASELTS A (kolmas isik) esitas 28.09.2015 taotluse hageja asemel menetlusse astumiseks või kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks (III kd, tl-d 95-97). Eelistung toimus 08.10.2015 (III kd, tl-d 104-105). Kohus kaasas AKTSIASELTSI A 12.10.2015 menetlusse kolmanda isikuna hageja poolel (III kd, tl 106). Kolmas isik esitas 19.10.2015 arvamuse (III kd, tl-d 118-122). Eelistung toimus 12.05.2016 (III kd, tl-d 143-144). Kostja esitas 31.08.2016 menetlusdokumendi (III kd, tl-d 147-166). Kostja esitas 13.09.2017 täpsustatud vastuse hagiavaldusele (III kd, tl-d 184-196). Hageja esitas 15.09.2017 menetlusdokumendi (III kd, tl-d 198-201). Eelistung toimus 06.10.2017 (IV kd, tl-d 4-10). Kohtuistung toimus 30.01.2019 (IV kd, tl-d 126-133), 31.05.2019 (IV kd, tl-d 169-174), 05.09.2019 (IV kd, tl-d 142-196), 15.11.2019 (V kd, tl-d 50-53), 18.11.2019 (V kd, tl-d 54-58). Kohus koostas tunnistajate ütluste kohta eraldi protokollid (V kd, tl-d 64-70).
2.Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitise 101 241,14 eurot tasumist ja menetluskulude kostja kanda jätmist. Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. Osaühing ROSTVERIX kanti äriregistrisse 12.03.1997. 08.03.2012 pankrotimäärusega tsiviilasjas nr 2-11-57490 kuulutati välja Osaühingu ROSTVERIX pankrot. Pankrotihalduriks nimetati Erik Savi. Osaühingu ROSTVERIX on tunnustatud nõudeid 273 938,45 euro ulatuses, sh kolmanda isiku nõue 273 813,06 euro tasumiseks ja riigi nõue 125,39 euro tasumiseks. Osaühingu ROSTVERIX juhatuse liikmeks oli ajavahemikus 12.03.1997 kuni 23.04.2010 kostja. Osaühingu ROSTVERIX juhatuse liikmeks ajavahemikus 23.04.2010 kuni 21.09.2011 oli J. P.. J. P. tunnistas 09.05.2012 kohtuistungil, et oli Osaühingu ROSTVERIX juhatuse liikme nn „variisik“, ei ole kunagi kohtunud kostjaga ega ole kuulnud äriühingust nimega Osaühing
ROSTVERIX.
Osaühingule
ROSTVERIX
osutas raamatupidamisteenuseid vastavalt 02.05.2005 lepingule kuni november 2009.a R. J.. Samuti osutas Osaühingule ROSTVERIX raamatupidamisteenuseid X OÜ (registrikood xxx, kehtetu ärinimi OÜ X). Kostja on oluliselt rikkunud kohustusi Osaühingu ROSTVERIX ees ja tekkinud Osaühingule ROSTVERIX sellega kahju. Kostja on rikkunud kohustusi tahtlikult või vähemalt raske hooletuse tõttu. Osaühingu ROSTVERIX majandustegevus seisnes ehitustööde tegemises Eestis. Kostja tegi ajavahemikus 23.07.2008 kuni 23.04.2010 Osaühingu ROSTVERIX arveldusarvelt väljamakseid 101 241,14 eurot, mis ei olnud seotud Osaühingu ROSTVERIX majandustegevusega. Osaühing ROSTVERIX ei ole väljamaksete arvel saanud kaupu, teenuseid, õigusi või muid väärtusi ega tulemit 2 (13)
majanduslikus mõttes. Väljamaksed on tehtud kostja või kolmandate isikute kasuks ja huvides. Väljamaksete tulemusel vähenes Osaühingu ROSTVERIX vara. Kostja on korraldanud raamatupidamise algdokumentatsiooni varjamise või hävitamise. Juhatuse liikmele J. P.ile ei ole dokumente üle antud. Likvideerija L. M. dokumente ei ole. Osaühingu ROSTVERIX arveldusarvelt on Eestis võetud välja sularaha 83 580,46 eurot selgitusega „pangakaardiga sularaha välja“ ning 5752,05 eurot selgitusega „kassasse“. Osaühingu ROSTVERIX arveldusarvelt on tehtud välisriikides järgmised väljamaksed: Venemaal 5937,02 eurot, Valgevenes 732,46 eurot, Leedus 54,43 eurot, Norras 96,10 eurot, Prantsusmaal 319,03 eurot. Kulud ei ole olnud seotud Osaühingu ROSTVERIX majandustegevusega. Osaühing ROSTVERIX on tasunud Osaühingule X 275,65 eurot jalgratta sadula ja päikeseprillide eest, E AS-ile 242,80 eurot, kohtutäitur Kaire Põltsile 221,30 eurot, Laimjala Vallavalitsusele 732,26 eurot, OÜ-le L 196,12 eurot, M OÜ-le 20,04 eurot toidukaupade ja sigarettide eest, Aktsiaseltsile Y 416,41 eurot, X 1508,31 eurot, R AS-ile 44,03 eurot veini eest, S AS-ile 45,72 eurot toidukaupade eest, C Aktsiaseltsile 133,57 eurot Hugo Bossi toodete eest, Aktsiaseltsile T 388,14 eurot tax-free-kaupluses tehtud ostude eest, K AS-ile 151,67 naisterõivaste eest, G OÜ-le 159,65 eurot kingade eest, Politsei- ja Piirivalveametile 176,40 trahvide tasumiseks ja 57,52 eurot riigilõivu eest. Teenuseid ja asju on ostetud ning sularaha väljamaksed on tehtud kostja huvides ja neil ei ole olnud seost Osaühingu ROSTVERIX majandustegevusega. Kostja on rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust ja tekitanud sellega Osaühingule ROSTVERIX kahju.
3.Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja on teinud kulutused Osaühingu ROSTVERIX kasuks ja huvides. Osaühingu ROSTVERIX pangakontolt väljavõetud sularahaga on makstud kostjale töötasu, välislähetuse päevaraha ja isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmiseks. Kostja tasus sularaha arvel xxx objektil, Saaremaa objektil ja xxx objektil erinevate tööde ja materjalide eest. Osaühing ROSTVERIX andis 02.02.2009 B.A. J.’ile laenu 400 000 krooni. Kostja tasaarvestas enda töötasu maksmise nõudega Osaühingu ROSTVERIX kulutused, mis kostja oli teinud kaupade ja teenuste eest Osaühingu ROSTVERIX pangakaardiga tasumisel. X tasumine on toimunud seoses ettevõtte suvepäevadega. Laimjala Vallavalitsusele on tasutud seonduvalt Saaremaa objektiga. Kostjal ei ole võimalik tõendada 11 058,47 euro ulatuses kulude kandmist Osaühingu ROSTVERIX huvides. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Äriseadustiku (ÄS) § 315 lg 2 esimese lause kohaselt vastutab juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega aktsiaseltsile kahju tekitanud, tekitatud kahju eest. ÄS § 315 lg 2 teise lause kohaselt vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 315 lg-s 2 sätestatud nõude tõendamiskoormis jaguneb selliselt, et aktsiaselts peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on aktsiaseltsile tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt ka Riigikohtu 30.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 11). Olukorras, kus juhatuse liige on äriühingu pangakontolt välja võtnud sularaha, ei saa hagejalt mõistlikult võttes nõuda, et ta esitaks tõendeid selle kohta, kuidas juhatuse liige sularaha kasutas ning raha kasutamist äriühingu huvides peab tõendama juhatuse liige. Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et äriühingu pangakontolt on võetud välja sularaha 96 471,55 eurot, kuid raha äriühingu huvides kasutamise kohta puuduvad äriühingu raamatupidamises tõendid. Kohus leiab, et sularaha väljavõtmine on tõendatud äriühingu pangakontode väljavõtetega (I kd, tl-d 38-52). Kohus on seisukohal, et kostja koormis on tõendada väljavõetud sularaha kasutamine äriühingu huvides. Kostja koormis on tõendada, et äriühingu pangakaardiga kaupade ja teenuste eest maksmine on toimunud äriühingu huvides. Kuivõrd hageja on tõendanud sularaha väljavõtmise ja kulutuste tegemise, kontrollib kohus alljärgnevalt, kas ja millised kostja väited raha kasutamise kohta äriühingu huvides on tõendatud. 3 (13)
5.Kostja avaldas kostja vastuses, et talle maksti sularahas töötasu 80 000 krooni (II kd, tl 12). Kostja on hiljem oma väidet muutnud ja avaldanud, et sularahas on välja makstud töötasu 83 934 krooni (5364,36 eurot) (III kd, tl 9). Kostja on toonud välja sularahas töötasu maksmise 130 000 krooni ulatuses järgmiselt: 2008.a juuli töötasu 5000 krooni; 2008. oktoobri töötasu 5000 krooni; 2009. jaanuari töötasu 5000 krooni; 2009. veebruari töötasu 5000 krooni; 2009. märtsi töötasu 5000 krooni; 2009. aprilli töötasu 5000 krooni; 2009. mai töötasu 5000 krooni; 2009. juuni töötasu 5000 krooni; 2009. juuli töötasu 5000 krooni; 2009. augusti töötasu 5000 krooni; 2009. septembri töötasu 5000 krooni; 2009. oktoobri töötasu 5000 krooni; 2009. novembri töötasu 5000 krooni; 2009. detsembri töötasu 5000 krooni; 2010. jaanuari töötasu 5000 krooni; 2010. veebruari töötasu 5000 krooni; 2010. märtsi töötasu 5000 krooni; 2010. aprilli töötasu 5000 krooni; 2010. mai töötasu 5000 krooni; 2010. juuni töötasu 5000 krooni; 2010. juuli töötasu 5000 krooni; 2010. augusti töötasu 5000 krooni; 2010. septembri töötasu 5000 krooni; 2010. oktoobri töötasu 5000 krooni; 2010. novembri töötasu 5000 krooni; 2010. detsembri töötasu 5000 krooni (III kd, tl 7-8). Kostja on hilisemas menetluses oma väidet töötasu väljamaksmise kohta uuesti muutnud ja avaldanud, et sularahas on kostjale makstud töötasu 47 398,64 krooni järgmiselt: 2008.a juuli töötasu 5000 krooni; 2008. oktoobri töötasu 1302,20 krooni; 2009. jaanuari töötasu 2011,24 krooni; 2009. veebruari töötasu 127,14 krooni; 2009. märtsi töötasu 10,26 krooni; 2009. aprilli töötasu 4340 krooni; 2009. mai töötasu 609 krooni; 2009. juuni töötasu 41,70 krooni; 2009. juuli töötasu 512 krooni; 2009. augusti töötasu 1266,40 krooni; 2009. septembri töötasu 1487,68 krooni; 2009. oktoobri töötasu 5000 krooni; 2009. novembri töötasu 5000 krooni; 2009. detsembri töötasu 4284,61 krooni; 2010. jaanuari töötasu 1406,41 krooni; 2010. veebruari töötasu 5000 krooni; 2010. märtsi töötasu 5000 krooni; 2010. aprilli töötasu 5000 krooni (III kd, tl-d 150-163). Kostja vaidleb nõudele vastu, põhjendades oma vastuväidet faktiväitega, mille kohaselt oli Osaühingu ROSTVERIX ja kostja vahel sõlmitud tööleping, mille alusel töötas kostja Osaühingu 4 (13)
ROSTVERIX juures ehitustööde juhataja ametikohal (III kd, tl 7). Hageja on kostja väitele vastu vaielnud (II kd, tl 187). Töölepinguseaduse (TLS) § 1 lg 2 sätestab, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. TLS § 4 lg 2 sätestab, et tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Kostja on avaldanud, et tal puudub töölepingu dokument, millega töösuhet tõendada. Kostja on soovinud töösuhet tõendada kostja pangakonto väljavõttega, millest nähtub töötasu maksmine kostjale (III kd, tl-d 66-70). Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on Osaühing ROSTVERIX maksnud kostja pangakontole 29.09.2008 5000 krooni selgitusega „Palk“ (III kd, tl 69) ning 29.12.2008 10 000 krooni selgitusega „Palk november, detsember“ (III kd, tl 70). Kostja on soovinud töösuhet tõendada maksudeklaratsiooni vormi TSD-ga (III kd, tl-d 71-82). Kohus jätab TsMS § 238 lg 5 alusel ilmselt ebausaldusväärsetena arvestamata deklaratsioonide vormid III kd, tl-d 71-78, 8182, mille staatus on „kinnitamata“, sest nendest ei saa nende staatuse tõttu tuleneda usaldusväärset teavet. Kohus on seisukohal, et III kd, tl-del 79-80 asuvatest kinnitatud staatusega vormidest nähtub kostjale väljamaksete tegemine, mis on omane töösuhtele. Kohus leiab, et TLS § 4 lg 2 ei sätesta töölepingu kohustuslikku vorminõuet, mille järgimata jätmisel on tööleping kehtetu. Samuti ei tulene seadusest, et töölepingu sõlmimist saab tõendada üksnes töölepingu kirjaliku dokumendiga. Kohtu hinnangul tuleneb TLS § 1 lõikest 2 töölepingu sõlmimise eeldus. Hageja ei ole ümber lükanud töölepingu sõlmimise eeldust ega tõendanud, et väljamaksed kostja pangakontole on tehtud muul alusel kui tööleping. Samuti ei ole hageja tõendanud teistsuguse töötasu suurust kui kostja väidetud 5000 krooni kuus (netosumma). Kohus loeb eeltoodut arvestades tõendatuks, et Osaühingu ROSTVERIX ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping, mille alusel oli kostjal õigus saada Osaühingult ROSTVERIX töötasu 5000 krooni kuus (netosumma). Kohus menetleb hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1). Kohus tuvastas eelnevalt, et Osaühingul ROSTVERIX oli kohustus maksta kostjale töötasu 5000 krooni kuus netosummana. Kostja on avaldanud, et talle on tasutud sularahas töötasu 47 398,64 krooni (3029,33 eurot). Hageja ei ole tõendanud kostjale töötasu maksmist muul viisil kui sularahas. Seetõttu on kohus seisukohal, et kostja on teinud 47 398,64 krooni (3029,33 eurot) ulatuses kulutusi õiguslikul alusel, milleks on Osaühingu ROSTVERIX ja kostja vahel sõlmitud tööleping. Töölepingust tuleneva töötasu maksmise kohustuse täitmine ei ole äriühingule kahju tekitamine. Kostjal on õigus keelduda hagejale 47 398,64 krooni (3029,33 eurot) tasumisest.
6.Hageja nõuab kostjalt 2625,12 euro tasumist. Hageja põhjendab nõuet põhjendab sellega, et kostja on Osaühingu ROSTVERIX pangakaarti kasutades tasunud Osaühingule H 275,65 eurot jalgratta sadula ja päikeseprillide eest, E AS-ile 242,80 eurot, kohtutäitur Kaire Põltsile 221,30 eurot, OÜ-le L 196,12 eurot, M OÜ-le 20,04 eurot toidukaupade ja sigarettide eest, Aktsiaseltsile Y 416,41 eurot, R AS-ile 44,03 eurot veini eest, S AS-ile 45,72 eurot toidukaupade eest, C Aktsiaseltsile 133,57 eurot Hugo Bossi toodete eest, Aktsiaseltsile T 388,14 eurot tax-free-kaupluses tehtud ostude eest, K AS-ile 151,67 naisterõivaste eest, G OÜ-le 159,65 eurot kingade eest, Politsei- ja Piirivalveametile 176,40 trahvide tasumiseks, 57,52 eurot riigilõivu eest, N 96,10 eurot (I kd, tl-d 2-3). Hageja on kulutuste tegemist tõendanud pangakonto väljavõtete, kviitungite ja e-kirjadega (I kd, tl-d 51, 53-81). Kostja on põhjendanud Osaühingu ROSTVERIX pangakaardiga tehtud makseid 42 601,36 krooni sellega, et kulutused on Osaühingu ROSTVERIX nõusolekul tasaarvestatud kostja töötasu maksmise nõudega. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud kokkulepet, mille kohaselt oli kostjal õigus maksta endale kui Osaühingu ROSTVERIX töötajale töötasu selliselt, et kostja maksab erinevate enda huvides ostetud kaupade ja tellitud teenuste eest Osaühingu ROSTVERIX pangakaardiga. Samuti ei 5 (13)
ole kostja toonud välja asjaolusid, millest nähtuvalt on ta tasaarvestanud enda töötasu maksmise nõude Osaühingu ROSTVERIX nõudega hüvitada majandustegevusega mitteseotud kulutused. Kostja ei ole ühegi tõendiga tõendanud tasaarvestuse toimumist ja tasaarvestuse eelduseks olevaid asjaolusid, milleks muu hulgas on tasaarvestava poole poolt teisele poolele avalduse tegemine või poolte kokkulepe. Kohus arvestab muuhulgas ka sellega, et kostja avaldatu on olnud menetluse kestel vastuoluline. Kostja menetluse kestel korduvalt avaldanud sularahas makstud töötasu suuruse erinevalt. Osaühingu ROSTVERIX pangakaardiga tehtud kulutuste kostja töötasu nõudega tasaarvestuse vastuväite esitas kostja alles pärast hagile vastamist. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et vaatamata töösuhtele Osaühingu ROSTVERIX ja kostja vahel ei ole võimalik lugeda kostja tehtud kulutusi kostjale töötasu maksmiseks.
7.Kostja on põhjendanud Osaühingu ROSTVERIX pangakontolt sularaha väljavõtmist sellega, et seda raha kasutades on Osaühing ROSTVERIX maksnud kostjale isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitist 88 000 krooni. Kostja väidab, et ta kasutas 2008.a V. P. kuuluvat sõiduautot ja 2009.a ning 2010.a I. C. kuuluvat sõiduautot ning hüvitise suuruseks oli määratud 4000 krooni kuus (II kd, tl 12, III kd, tl 8). Hageja on kostja väitele vastu vaielnud (II kd, tl 187). Kostja on esitanud kohtule tõenditena kolm käskkirja hüvitise määramise kohta (II kd, tl-d 16, 18, 20) ja kahe sõiduauto registreerimistunnistused (II kd, tl-d 17, 19). Kohtu hinnangul tõendavad käskkirjad ja sõiduauto registreerimistunnistused, et Osaühing ROSTVERIX juhatus on teinud otsuse kostja isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise kulud. Hageja ei ole tõendanud, et sellist otsust ei ole tehtud või et kostja ei ole sõiduautosid töösõitudeks kasutatud. Kohus on seisukohal, et kostja on tõendanud oma õigust keelduda hagejale 88 000 krooni (5624,23 eurot) tasumisest.
8.Kostja põhjendab Osaühingu ROSTVERIX arveldusarvelt 85 600,65 krooni väljavõtmist sellega, et talle on selle summa arvelt makstud välislähetuse päevaraha ja hüvitatud välislähetusega seotud kulud. Kostja on avaldanud, et oli välislähetuses järgmistel ajavahemikel, millele vastab välislähetuse päevaraha summas 76 500 krooni vastavalt järgnevale: 02.03.2008 kuni 03.03.2008 lähetuses Venemaal Peterburis, mille eest on arvestatud päevaraha 1000 krooni (2 päeva x päevaraha 500 krooni = 1000 krooni); 20.03.2008 kuni 23.03.2008 lähetuses Venemaal Peterburis, mille eest on arvestatud päevaraha 2000 krooni (4 päeva x päevaraha 500 krooni = 2000 krooni); 30.04.2008 kuni 04.05.2008 lähetuses Venemaal Peterburis, mille eest on arvestatud päevaraha 2500 krooni (5 päeva x päevaraha 500 krooni = 2500 krooni); 27.06.2008 kuni 30.06.2008 lähetuses Venemaal Peterburis, mille eest on arvestatud päevaraha 2000 krooni (4 päeva x päevaraha 500 krooni = 2000 krooni); 11.07.2008 kuni 14.07.2008 lähetuses Venemaal Peterburis, mille eest on arvestatud päevaraha 2000 krooni (4 päeva x päevaraha 500 krooni = 2000 krooni); 16.07.2008 kuni 17.07.2008 lähetuses Venemaal Peterburis, mille eest on arvestatud päevaraha 1000 krooni (2 päeva x päevaraha 500 krooni = 1000 krooni); 24.07.2008 kuni 28.07.2008 lähetuses Venemaal Peterburis, mille eest on arvestatud päevaraha 2500 krooni (5 päeva x päevaraha 500 krooni = 2500 krooni); 09.08.2008 kuni 12.08.2008 Venemaal Novgorodis, mille eest on arvestatud päevaraha 2000 krooni (4 päeva x päevaraha 500 krooni = 2000 krooni); 15.08.2008 kuni 18.08.2008 lähetuses Venemaal Peterburis, mille eest on arvestatud päevaraha 2000 krooni (4 päeva x päevaraha 500 krooni = 2000 krooni); 22.08.2008 kuni 24.08.2008 lähetuses Venemaal Peterburis, mille eest on arvestatud päevaraha 1500 krooni (3 päeva x päevaraha 500 krooni = 1500 krooni); 05.09.2008 kuni 08.09.2008 Venemaal Novgorodis, mille eest on arvestatud päevaraha 2000 krooni (4 päeva x päevaraha 500 krooni = 2000 krooni); 27.09.2008 kuni 12.10.2008 lähetuses Venemaal Peterburis, mille eest on arvestatud päevaraha 8000 krooni (16 päeva x päevaraha 500 krooni = 8000 krooni); 23.10.2008 kuni 26.10.2008 Venemaal Peterburis ja Leedus Panevėžyses, mille eest on arvestatud päevaraha 2000 krooni (4 päeva x päevaraha 500 krooni = 2000 krooni); 6 (13)
21.11.2008 kuni 24.11.2008 lähetuses Venemaal Peterburis, mille eest on arvestatud päevaraha 2000 krooni (4 päeva x päevaraha 500 krooni = 2000 krooni); 19.12.2008 kuni 25.12.2008 Venemaal Novgorodis, mille eest on arvestatud päevaraha 3500 krooni (7 päeva x päevaraha 500 krooni = 3500 krooni); 13.02.2009 kuni 16.02.2009 lähetuses Venemaal Peterburis, mille eest on arvestatud päevaraha 2000 krooni (4 päeva x päevaraha 500 krooni = 2000 krooni); 18.03.2009 kuni 23.03.2009 lähetuses Venemaal Peterburis, mille eest on arvestatud päevaraha 3000 krooni (6 päeva x päevaraha 500 krooni = 3000 krooni); 03.06.2009 kuni 05.06.2009 lähetuses Venemaal Peterburis, mille eest on arvestatud päevaraha 1500 krooni (3 päeva x päevaraha 500 krooni = 1500 krooni); 06.06.2009 kuni 08.06.2009 lähetuses Venemaal Peterburis, mille eest on arvestatud päevaraha 1500 krooni (3 päeva x päevaraha 500 krooni = 1500 krooni); 03.07.2009 kuni 06.07.2009 lähetuses Venemaal Peterburis, mille eest on arvestatud päevaraha 2000 krooni (4 päeva x päevaraha 500 krooni = 2000 krooni); 10.07.2009 kuni 14.07.2009 lähetuses Venemaal Peterburis, mille eest on arvestatud päevaraha 2500 krooni (5 päeva x päevaraha 500 krooni = 2500 krooni); 24.07.2009 kuni 27.07.2009 lähetuses Venemaal Peterburis, mille eest on arvestatud päevaraha 2000 krooni (4 päeva x päevaraha 500 krooni = 2000 krooni); 31.07.2009 kuni 03.08.2009 lähetuses Venemaal Peterburis, mille eest on arvestatud päevaraha 2000 krooni (4 päeva x päevaraha 500 krooni = 2000 krooni); 14.08.2009 kuni 17.08.2009 lähetuses Venemaal Peterburis, mille eest on arvestatud päevaraha 2000 krooni (4 päeva x päevaraha 500 krooni = 2000 krooni); 27.08.2009 kuni 31.08.2009 lähetuses Venemaal Peterburis, mille eest on arvestatud päevaraha 2500 krooni (5 päeva x päevaraha 500 krooni = 2500 krooni); 17.09.2009 kuni 21.09.2009 lähetuses Venemaal Peterburis, mille eest on arvestatud päevaraha 2500 krooni (5 päeva x päevaraha 500 krooni = 2500 krooni); 15.10.2009 kuni 23.10.2009 lähetuses Venemaal Peterburis, mille eest on arvestatud päevaraha 4500 krooni (9 päeva x päevaraha 500 krooni = 4500 krooni); 30.10.2009 kuni 02.11.2009 lähetuses Venemaal Novgorodis, mille eest on arvestatud päevaraha 2000 krooni (4 päeva x päevaraha 500 krooni = 2000 krooni); 27.11.2009 kuni 30.11.2009 lähetuses Venemaal Peterburis, mille eest on arvestatud päevaraha 2000 krooni (4 päeva x päevaraha 500 krooni = 2000 krooni); 22.12.2009 kuni 24.12.2009 lähetuses Venemaal Peterburis, mille eest on arvestatud päevaraha 1500 krooni (3 päeva x päevaraha 500 krooni = 1500 krooni); 15.01.2010 kuni 16.01.2010 lähetuses Venemaal Peterburis, mille eest on arvestatud päevaraha 1000 krooni (2 päeva x päevaraha 500 krooni = 1000 krooni); 29.01.2010 kuni 31.01.2010 lähetuses Venemaal Peterburis, mille eest on arvestatud päevaraha 1500 krooni (3 päeva x päevaraha 500 krooni = 1500 krooni); 20.02.2010 kuni 24.02.2010 lähetuses Venemaal Peterburis, mille eest on arvestatud päevaraha 2500 krooni (5 päeva x päevaraha 500 krooni = 2500 krooni); 19.03.2010 kuni 22.03.2010 lähetuses Venemaal Peterburis, mille eest on arvestatud päevaraha 2000 krooni (4 päeva x päevaraha 500 krooni = 2000 krooni) (III kd, tl 83, 194). Töölepinguseaduse (TLS) § 40 lg 2 sätestab, et töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. Kostja põhjendab Osaühingu ROSTVERIX pangakontolt sularaha väljavõtmist väitega, et ta on viibinud välislähetuses ning pangakontolt väljavõetud raha arvel maksti kostjale välislähetuse päevaraha ja hüvitati töölähetusega kaasnevad kulud. Kohus tuvastas eelnevalt, et Osaühingu ROSTVERIX ja kostja vahel oli tööleping. Seetõttu ei ole välistatud kostja välislähetuses viibimine. Kostja on soovinud välislähetuses viibimist tõendada oma 7 (13)
reisidokumendi väljavõtetega, millest nähtub kostja käimine välisriikides (III kd, tl-d 84-91). Kohus on seisukohal, et reisidokumendi väljavõtetega on tõendatud kostja viibimine välisriikides. Kostja välisriikides käimine ei tõenda, et ta oli välisriikides töölähetuses Osaühingu ROSTVERIX töötajana. Kostja ei ole välja toonud ega põhistanud asjaolusid, millest nähtub Osaühingu ROSTVERIX majandustegevus Venemaal või mõnes muus välisriigis. Kostja avaldatust ei nähtu, milliseid tööülesandeid kostja välisriikides Osaühingu ROSTVERIX töötajana täitis. Kostja ei ole põhistanud, millisest konkreetsest lähetusest tulenevad päevaraha nõuded rahuldati millistel kuupäevadel Osaühingu ROSTVERIX pangakontolt välja võetud sularaha arvel. Vabariigi Valitsuse 22.12.2000 määruse nr 453 „Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord“ § 3 sätestas, et töölähetuse kulud hüvitatakse ja päevaraha makstakse tööandja kirjaliku otsuse alusel, milles näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja päevaraha määrad. Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ § 2 lg 3 sätestab, et töölähetuse kulude hüvitamiseks ja päevaraha maksmiseks teeb tööandja kirjalikult väljendatud otsustuse. Lähetuskulude väljamaksmise aluseks olevas dokumendis näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja välislähetuse päevaraha määrad. Kohus märgib, et kostja ei ole tuginenud sellele, et Osaühing ROSTVERIX on koostanud päevaraha maksmise kohta kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis otsustuse, mis tõendaks välislähetuse päevaraha maksmist. Kostja täpsustatud vastusest nähtuvalt tekkisid välislähetustega seoses küttekulud 9020,65 krooni (576,52 eurot) (III kd, tl 194). Kostja ei ole välja toonud, millal Osaühingu ROSTVERIX pangakontolt väljavõetud sularaha arvel on küttekulud kaetud ning milles need kulud seisnesid. Kostja ei ole esitanud kulutuste tegemist tõendavaid dokumente. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et kostja ei ole tõendanud väljavõetud sularaha kasutamist välislähetusega kaasnevate kulude ja välislähetuse päevaraha maksmiseks endale kui Osaühingu ROSTVERIX töötajale. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kostjal puudub õigus keelduda hagejale 76 500 krooni (4889,24 eurot), 9020,65 krooni (576,52 eurot) hüvitamisest.
9.Kostja on avaldanud, et 02.02.2009 andis Osaühing ROSTVERIX 400 000 krooni laenu B. A. J.’ile (III kd, tl 9). Kostja on laenulepingu sõlmimist ja laenu andmist soovinud tõendada laenulepinguga ja isikutunnistuse koopiaga (II kd, tl-d 22-23). Hageja on vaielnud laenu andmise faktiväitele vastu ning on leidnud, et laenuleping on fiktiivne ja võltsitud (II kd, tl 187). Hageja on lisaks leidnud, et laenu andmise korral on kostja rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust Poola kodanikule tagatiseta laenu andmisega (III kd, tl 200). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna kostja põhjendas oma vastuväidet hageja nõudele sellega, et Osaühingu ROSTVERIX ja B. A. J.’i vahel on sõlmitud kehtiv laenuleping, lasus kostjal koormus tõendada laenulepingu kehtivus (sh ehtsus). Olukorras, kus hageja on vaidlustanud laenulepingu kehtivuse, peab kostja hageja vastuväite ümber lükkama. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud laenulepingu kehtivust ega ümber lükanud hageja väidet selle kohta, et laenuleping on fiktiivne ning võltsitud. Seejuures ei ole kostja sidunud laenulepingut muude asjaoludega ega põhistanud sellega laenulepingu kehtivust. Kostja ei ole muuhulgas selgitanud, millistel aegadel Osaühingu ROSTVERIX pangakontolt võetud sularaha arvel anti laenusaajale laenusumma üle. Samuti ei ole kostja kirjeldanud laenulepingu sõlmimise asjaolusid ega majanduslikku põhjendatust. Eeltoodut arvestades jätab kohus laenulepingu TsMS § 238 lg 5 alusel tõendina arvestamata kui ilmselt ebausaldusväärse.
8 (13)
Kohus on seisukohal, et isegi laenulepingu kehtivuse korral vastutaks kostja Osaühingule ROSTVERIX kahju tekitamise eest. Kohtu hinnangul on Poola kodanikule lühiajalise tagatisega laenu andmine märkimisväärses summas ning madala intressimääraga juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et kostja ei ole põhjendanud sellise laenulepingu sõlmimise vajalikkust ega majanduslikku põhjendatust. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kostjal puudub õigus keelduda hagejale 400 000 krooni (25 564,66 eurot) hüvitamisest.
10.Kostja põhjendab Osaühingu ROSTVERIX arveldusarvelt 79 490,30 krooni väljavõtmist sellega, et kostja on tasunud ajavahemikus 26.01.2007 kuni 28.02.2007 enda pangakontolt Osaühingu ROSTVERIX eest 79 490,30 krooni, sest Osaühingul ROSTVERIX esinesid likviidsusprobleemid (III kd, tl 6-7). Kostja on leidnud, et tegemist on Osaühingule ROSTVERIX antud laenuga (III kd, tl 184). Kostja on avaldanud, et Osaühing ROSTVERIX on laenu tagastanud 2009.a alguses (III kd, tl 7). Hageja on vastu vaielnud laenulepingu sõlmimise väitele. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud laenulepingu sõlmimist Osaühingu ROSTVERIX ja kostja vahel, sh sellise laenulepingu tingimusi laenu tagastamise tähtaja ja viisi kohta. Kostja ei ole avaldanud, millal Osaühingu ROSTVERIX kontolt välja võetud sularaha arvel on laen tagastatud. Kohus on seetõttu seisukohal, et kostja ei ole tõendanud oma õigust keelduda 79 490,30 krooni (5080,36 eurot) ulatuses hagejale hüvitise maksmisest.
6.Kostja põhjendab Osaühingu ROSTVERIX arveldusarvelt sularaha väljavõtmist sellega, et Osaühing ROSTVERIX kandis ajavahemikus 06.08.2008 kuni 21.04.2010 Merirahu 61 objektiga seonduvad kulud (sh kulud tööde ja ehitusmaterjalide tasumisega seoses) (III kd, tl-d 186-192). Kostja on soovinud tõendada seda, et kulutused on tehtud Osaühingu ROSTVERIX majandustegevuses, kuludokumentidega (arved, kviitungid) ja tunnistaja ütlustega. Hageja on leidnud, et kostja ei ole seostanud konkreetseid kulutusi sularaha väljavõtmisega ega tõendanud kulutuste tegemist Osaühingu ROSTVERIX majandustegevuses. Kohtu hinnangul on tunnistajate ütlustega tõendatud, et Osaühingul ROSTVERIX oli ehitusobjekt xxx, millel teostati erinevaid ehitustöid. Tunnistaja V. R. avaldas, et A.il oli objektiks S maja; S on AS A omanik; AS A. objekt asus Tallinnas mere ääres elamurajoonis loomaaia vastas (V kd, tl-d 6869). Tunnistaja A. A. avaldas, et S. S. oli xxx elumaja ehitustööde tellija ja Osaühing ROSTVERIX sellesama elumaja ehitustööde peatöövõtja (V kd, tl 64). Tunnistaja A. T. on avaldanud, et leppis kostjaga kokku tööde osas x (V kd, tl 50). Kohtu hinnangul kinnitavad tunnistajate ütlused kostja väidet, et Osaühing ROSTVERIX tegutses töövõtjana objektil Merirahu tänaval. Kohus arvestab muuhulgas sellega, et hageja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkavad ümber kostja väited ehitusobjekti olemasolu kohta. Kostja on tõenditena esitanud väidetavalt Osaühingule ROSTVERIX esitatud arved (II kd, tl-d 2556, 59-63, 67-68, 70, 72-78, 80, 82, 84, 86, 88-89, 91-97, 100-103, 106, 111, 115, 117, 119, 121, 125127, 132, 135-138, 140, 142, 147-149, 152-153, 155-162, 164-165, 170-172, 175-177, III kd, tl-d 3336, 38-39, 41-48, 50, 52-54, 57). Kohus on seisukohal, et arvetest nähtuvalt on Osaühingule ROSTVERIX väljastatud 141 arvet kogusummas 150 071,51 krooni (II kd, tl-d 25, 26, 37, 39-56, 59, 61-63, 67, 68, 70, 72-76, 78, 80, 82, 84, 88, 95-97, 100-103, 106, 111, 115, 119, 121, 125-127, 132, 135-138, 140, 142, 147-149, 152162, 164, 165, 170-172, 175, 176, III kd, tl-d 33-36, 38, 39, 41-48, 50, 52-54). Kohtu hinnangul nähtub arvetest ehitusmaterjali ning ehitustarvikute soetamine, mille kasutamine ehitusobjektil on usutav. Arvetest nähtuvalt on ajaliselt vanemad arved ehitusmaterjalide ja tarvikute eest, mis on vajalikud varasemas elamu ehitusetapis. Ajaliselt vanemad arved on esitatud ehitusmaterjalide ja tarvikute eest, mis on vajalikud elamu hilisemas ehitusetapis, nt siseviimistlustöödel. Kohus on 9 (13)
eeltoodut arvestades seisukohal, et kostja on tõendanud Osaühingu ROSTVERIX kasuks sularahas kulutuste tegemise 150 071,51 krooni ulatuses. Kohtu hinnangul on kostja esitanud tõenditena järgmised arved, millest ei nähtu nende väljastamine Osaühingule ROSTVERIX: NESTE EESTI AS-i 07.01.2009, 08.01.2009, 10.01.2009, 12.01.2009, 17.01.2009, 28.01.2009, 17.01.2009, 02.02.2009, 02.02.2009, 03.02.2009, 03.02.2009, 04.02.2009, 04.02.2009, 21.02.2009, 21.02.2009, 01.03.2009, 02.03.2009, 04.03.2009, 14.03.2009, 05.02.2009, 14.03.2009, 15.03.2009, 18.03.2009, 23.03.2009, 24.03.2009, 17.03.2009, 18.03.2009, 21.03.2009, 21.03.2009, 24.03.2009, 26.03.2009, 25.03.2009, 28.03.2009 arved, AS-i X 31.01.2009, 17.02.2009, 06.04.2009, 12.04.2009, 14.04.2009, 16.07.2009, 14.07.2009 arved, X AS-i 20.03.2009 ja 21.10.2009 arved, X AS-i 21.01.2009 ja 04.02.2009 arved, XOÜ 17.03.2009 ja 14.09.2009 arved, X AS-i 20.12.2008 ja 28.04.2009 arved, X AS-i 26.09.2009 arve, X AS-i 17.09.2009 arve, X OÜ 25.09.2009 arve, X AS-i 27.10.2009 ja 12.03.2010 arved, X OÜ 18.12.2009 arve, X AS-i 23.10.2008, 18.09.2009 ja 20.11.2009 arved, X AS-i 29.07.2009 arve, X AS-i 10.08.2009 arve, X AS-i 27.08.2009 arve (II kd, tl-d 35-41, 46-49, 60, 68, 78, 79, 90, 98, 115, 117, 121, 148, 149, 163, 172, III kd, tl-d 35, 46, 53). Arvete kogusumma on 28 193,41 krooni. Kohtu hinnangul ei ole võimalik koosmõjus teiste tõenditega seostada xxx objektil tööde tegemisega. Kohus on seisukohal, et tõenditest ei nähtu kulutuste tegemine Osaühingu ROSTVERIX kasuks. Kohtu hinnangul on kostja esitanud tõenditena järgmised arved kogusummas 13 388,70 krooni, millest nähtub, et need on tasutud pangakaarti kasutades, st arvete tasumisel ei ole kasutatud sularaha: X AS-i 15.07.2009 arve (II kd, tl 77), X AS-i 19.08.2009 arve (II kd, tl 86), X OÜ 18.08.2009 arve (II kd tl 89), X AS-i 10.08.2009 arve (II kd, tl 91), X AS-i 18.08.2009 arve (II kd, tl 92), X AS-i 14.08.2009 arve (II kd, tl 93), X AS-i 17.08.2009 arve (II kd, tl 94). Kohus on seisukohal, et tõenditest ei nähtu kulutuste tegemine Osaühingu ROSTVERIX kasuks. Kostja on avaldanud, et xxx objekti töödega seoses tasus Osaühing ROSTVERIX tööde teostamise eest sularahas 67 500 krooni järgmiselt: 19.12.2008 15 000 krooni A. T.le katusetööde teostamise eest, 08.01.2009 5000 krooni A. T.le katusetööde teostamise eest; 22.05.2009 2000 krooni L. G. seinade värvimistöödeks ettevalmistamise ja värvimistööde läbiviimise eest; 01.07.2009 X OÜ-le 8000 krooni omanikujärelevalve teostamise eest; 07.11.2009 19 000 krooni X OÜ-le põranda plaatimise eest; 26.11.2009 18 500 krooni E. P. treppide ja piirete valmistamise ja paigaldamise eest (III kd, tl 5). Hageja on kostja väitele vastu vaielnud. Kostja on soovinud A. T.le kokku 20 000 krooni tasumist tõendada A. T. omakäelise kinnitusega (III kd, tl 57) ja A. T. ütlustega (V kd, tl-d 50-51). A. T. on kirjalikult kinnitanud raha saamist seoses xxx objektiga. A. T. kinnitas ütlustes, et ta leppis kostjaga kokku kahekorruselise eramaja katuse tegemises x. Tunnistaja kinnitas tasu saamist vähemalt osaliselt sularahas. Tunnistaja kinnitas, et dokumendil on tema käekiri ja allkiri. Tunnistaja kinnitas töötasu saamist kostjalt (V kd, tl 50). Kohtu hinnangul on dokumentaalse tõendi ja tunnistaja ütlustega tõendatud, et xxx objektil teostatud ehitustööde eest tasus kostja A. T.le kokku 20 000 krooni. Kuivõrd xxx objekti peatöövõtjaks oli Osaühing ROSTVERIX, on kohtu hinnangul tõendatud kulutuse tegemine Osaühingu ROSTVERIX kasuks 20 000 krooni ulatuses. Kostja on soovinud L. G.le 2000 krooni tasumist tõendada L. G.ga sõlmitud 12.05.2009 lepinguga nr 05 (III kd, tl 62) ja omakäelise kinnitusega raha saamise kohta (III kd, tl-d 62-63) ja L. G. ütlustega (V kd, tl-d 64-65). L. G. andis ütlused, mille kohaselt töötas ta kostjaga ühe maja ehitusel, mis asus mere ääres. Maja peremeheks oli S S. Kostjaga oli suuline tööleping. Tunnistaja sai kostjalt sularahas ligikaudu 2000 krooni. Kinnitusel on tunnistaja allkiri (V kd, tl 65). Kohtu hinnangul on dokumentaalse tõendi ja tunnistaja ütlustega tõendatud, et xxx objektil teostatud ehitustööde eest tasus kostja L. G.le kokku 2000 krooni. Kuivõrd xxx objekti peatöövõtjaks oli Osaühing ROSTVERIX, on kohtu hinnangul tõendatud kulutuse tegemine Osaühingu ROSTVERIX kasuks 2000 krooni ulatuses. 10 (13)
Kostja on soovinud V OÜ-le 19 000 krooni tasumist tõendada Osaühingu ROSTVERIX ja V OÜ vahel 08.09.2009 sõlmitud lepinguga nr 08/09 (II kd, tl 167) ja kirjaliku kinnitusega raha saamise kohta (II kd, tl 168) ning V OÜ juhatuse liikme K. P. ütlustega (V kd, tl-d 65-66). Kirjaliku kinnituse kohaselt on A. P. kirjutanud alla K. P. kinnitusele 19 000 krooni kättesaamise kohta 07.11.2009 (II kd, tl 168). Tunnistaja andis ütlused, mille kohaselt on allkiri dokumendil tunnistaja naise oma ning tunnistaja on raha kätte saanud (V kd, tl 66). Kohtu hinnangul on dokumentaalse tõendi ja tunnistaja ütlustega tõendatud, et xxx objektil teostatud ehitustööde eest tasus kostja V OÜ-le 19 000 krooni. Kuivõrd xxx objekti peatöövõtjaks oli Osaühing ROSTVERIX ning Osaühingu ROSTVERIX ja V OÜ vahel oli sõlmitud leping, on kohtu hinnangul tõendatud kulutuse tegemine Osaühingu ROSTVERIX kasuks 19 000 krooni ulatuses. Kostja on soovinud E. P.ile kokku 18 500 krooni tasumist tõendada dokumendiga, millele on kirjutanud E. P. ja kostja Osaühingu ROSTVERIX esindajana (III kd, tl 59) ja E. P.i ütlustega (V kd, tl-d 54-55). Dokumendist nähtuvalt on tasutud kokku 28 208 krooni, sh 17 208 krooni ettemaksuna (III kd, tl 59). Tunnistaja andis ütlused, mille kohaselt ei ole ta kirjutanud summade kättesaamise kohta. Samas mäletas tunnistaja, et märgitud summad olid kindlasti makstud, sh tehti osaliselt ettemaks (V kd, tl-d 54-55). Kohtu hinnangul on dokumentaalse tõendi ja tunnistaja ütlustega tõendatud, et xxx objektil teostatud ehitustööde eest tasus kostja E. P.ile kokku vähemalt 18 500 krooni. Kuivõrd xxx objekti peatöövõtjaks oli Osaühing ROSTVERIX, on kohtu hinnangul tõendatud kulutuse tegemine Osaühingu ROSTVERIX kasuks 18 500 krooni ulatuses.
7.Kostja põhjendab Osaühingu ROSTVERIX arveldusarvelt sularaha väljavõtmist sellega, et Osaühing ROSTVERIX kandis ajavahemikus 08.01.2009 kuni 14.12.2009 Kohtla-Järve, KÜ X objektiga seonduvad kulud (sh kulud tööde ja ehitusmaterjalide tasumisega seoses) (III kd, tl-d 186192). Kostja on soovinud tõendada seda, et kulutused on tehtud Osaühingu ROSTVERIX majandustegevuses, kuludokumentidega (arved, kviitungid) ja tunnistaja ütlustega. Hageja on leidnud, et kostja ei ole seostanud konkreetseid kulutusi sularaha väljavõtmisega ega tõendanud kulutuste tegemist Osaühingu ROSTVERIX majandustegevuses. Kohtu hinnangul on tunnistaja ütlustega tõendatud, et Osaühingul ROSTVERIX oli ehitusobjekt Kohtla-Järve, KÜ X, millel teostati erinevaid ehitustöid. Tunnistaja V. R. avaldas, et Osaühingul Rostverix olid sõlmitud lepingud kolme korteriühistuga Kohtla-Järvel. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tunnistaja alltöövõtjaks. Korteriühistud kandsid Osaühingule ROSTVERIX raha (V kd, tl-d 68-69). Kohtu hinnangul kinnitavad tunnistaja ütlused kostja väidet, et Osaühing ROSTVERIX tegutses töövõtjana objektil Merirahu tänaval. Kohus arvestab muuhulgas sellega, et hageja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkavad ümber kostja väited ehitusobjekti olemasolu kohta. Kostja on tõenditena esitanud väidetavalt Osaühingule ROSTVERIX esitatud arved (II kd, tl-d 71, 78-83, 85, 130, 131, 133, 134, 169, III kd, tl 37). Kohus on seisukohal, et arvetest nähtuvalt on Osaühingule ROSTVERIX väljastatud 16 arvet kogusummas 56 942,50 krooni: X AS-i 17.08.2009 arve (III kd, tl 37), OÜ X 17.06.2009 arve (II kd, tl 71), X AS-i 27.07.2009 arve (II kd, tl 78), X OÜ arve 30.07.2009 (II kd, tl 79), X AS-i 30.07.2009 arve (II kd, tl 79), X AS-i 10.07.2009 arve (II kd, tl 80), X AS-i 10.07.2009 arve (II kd, tl 80), OÜ X 12.07.2009 arve (II kd, tl 81), X OÜ 03.08.2009 arve (II kd, tl 82), 05.08.2009 arve (II kd, tl 83), X AS-i 06.08.2009 arve (II kd, tl 83), X AS-i 06.08.2009 arve (II kd, tl 83), X AS-i 11.08.2009 arve (II kd, tl 85), X OÜ 16.09.2009 arve (II kd, tl 130), X AS-i 14.09.2009 arve (II kd, tl 131), X OÜ 14.12.2009 arve (II kd, tl 169). Kohtu hinnangul nähtub arvetest ehitusmaterjali ning ehitustarvikute soetamine, mille kasutamine ehitusobjektil on usutav. Seejuures nähtub arvetest, et ehitusmaterjali on soetatud ja teenuseid on tellitud valdavas osas Ida-Virumaal. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kostja on tõendanud sularahas Osaühingu ROSTVERIX kasuks kulutuste tegemise 56 942,50 krooni ulatuses. Kohtu hinnangul on kostja esitanud tõenditena järgmised arved kogusummas 4245,32 krooni, millest ei nähtu nende väljastamine Osaühingule ROSTVERIX: X AS-i 14.07.2009 arve (II kd, tl 79), X ASi 06.08.2009 arve (II kd, tl 83) ja X OÜ 10.10.2009 arve (II kd, tl 134). Kohtu hinnangul ei ole 11 (13)
võimalik koosmõjus teiste tõenditega seostada Kohtla-Järve, KÜ X objektil tööde tegemisega. Kohus on seisukohal, et tõenditest ei nähtu kulutuste tegemine Osaühingu ROSTVERIX kasuks. Kostja on avaldanud, et Kohtla-Järve, KÜ X objekti töödega seoses tasus OÜ-le S. tööde teostamise eest sularahas 150 000 krooni. Kostja on soovinud oma väidet tõendada OÜ S. kassa sissetuleku orderiga (II kd, tl 133) ja tunnistaja V. R. ütlustega (V kd, tl-d 68-69). Kassa sissetuleku orderist nähtuvalt on saanud OÜ S. Osaühingult ROSTVERIX 150 000 krooni (II kd, tl 133). Tunnistaja andis ütlused, mille kohaselt on kassa sissetuleku orderil tema allkiri. Tunnistaja ütluste kohaselt andis kostja teatud summad ja töötasu üle sularahas. Sularahas saadud summa täpset suurust tunnistaja ei mäleta. Kohtu hinnangul on dokumentaalse tõendi ja tunnistaja ütlustega tõendatud, et Kohtla-Järve, KÜ X objektil teostatud ehitustööde eest tasus kostja OÜ-le S. kokku 150 000 krooni. Kuivõrd objekti peatöövõtjaks oli Osaühing ROSTVERIX, on kohtu hinnangul tõendatud kulutuse tegemine Osaühingu ROSTVERIX kasuks 150 000 krooni ulatuses.
8.Kostja põhjendab Osaühingu ROSTVERIX arveldusarvelt sularaha väljavõtmist sellega, et Osaühing ROSTVERIX kandis ajavahemikus 12.08.2009 kuni 28.10.2009 Saaremaa, x objektiga seonduvad kulud (sh kulud tööde ja ehitusmaterjalide tasumisega seoses) (III kd, tl-d 186-192). Kostja on soovinud tõendada seda, et kulutused on tehtud Osaühingu ROSTVERIX majandustegevuses, kuludokumentidega (arved, kviitungid). Hageja on leidnud, et kostja ei ole seostanud konkreetseid kulutusi sularaha väljavõtmisega ega tõendanud kulutuste tegemist Osaühingu ROSTVERIX majandustegevuses. Kostja on esitanud oma väidete tõendamiseks erinevate kuludokumentide koopiad (II kd, tl-d 85, 104, 105, 107-124, 128, 129, 139-151, III kd, tl 49). Kohtu hinnangul nähtub kuludokumentidest kulutuse tegemine, kuid ei nähtu teavet selle kohta, millise objektiga seoses on kulutus tehtud. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et Osaühingul ROSTVERIX on olnud Saaremaal ehitusobjekt. Samuti ei ole kostja selgitanud, millal Osaühingu ROSTVERIX pangakontolt väljavõetud sularaha arvel on kostja Saaremaa ehitusobjektiga seonduvaid kulutusi kandnud. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kostja ei ole tõendanud kulutuste tegemist Osaühingu ROSTVERIX majandustegevuses. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et eeltoodud põhjendustel ei saa lugeda Osaühingu ROSTVERIX majandamiskuludeks Laimjala vallavalitsusele tehtud makset 732,26 eurot ja Saaremaa töölähetuse päevaraha 80 eurot.
9.Kostja on avaldanud, et X tasuti 23 600 krooni ettevõtte suvepäevade läbiviimiseks. Hageja ei ole kostja väitele vastu vaielnud. Pooled ei vaidle seega asjaolu üle, mistõttu ei ole asjaolu vaja tõendada (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kohtu hinnangul on seega tõendatud kulutuse 23 600 krooni tegemine Osaühingu ROSTVERIX kasuks.
10.Kostja põhjendab Osaühingu ROSTVERIX arveldusarvelt sularaha väljavõtmist sellega, et Osaühing ROSTVERIX tasus 02.09.2008 seoses x objektiga M. S. 15 000 krooni (III kd, tl-d 5, 186192). Hageja ei ole kostja väitele x objekti kohta vastu vaielnud. Pooled ei vaidle seega asjaolu üle, mistõttu ei ole asjaolu vaja tõendada (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kostja on soovinud M. S. 15 000 krooni tasumist tõendada kirjaliku kinnitusega raha saamise kohta (III kd, tl 58). Kohus on seisukohal, et dokumentaalsest tõendist nähtub M. S. 15 000 krooni üleandmine. Kuivõrd Rae 4c objekti peatöövõtjaks oli Osaühing ROSTVERIX, on kohtu hinnangul tõendatud kulutuse tegemine Osaühingu ROSTVERIX kasuks 15 000 krooni ulatuses.
11.Kohus on seisukohal, et kostja on tõendanud Osaühingu ROSTVERIX pangakontolt välja võetud sularaha kasutamise Osaühingu ROSTVERIX majandustegevuses 590 512,65 krooni (37 740,64 eurot) ulatuses (88 000 + 47 398,64 + 150 071,51 + 20 000 + 2000 + 19 000 + 18 500 + 56 942,50 + 150 000 + 23 600 + 15 000 = 590 512,65). Hageja nõuab kostjalt 101 241,14 euro tasumist. Kohus rahuldab eeltoodut arvestades hagiavalduse osaliselt 63 500,50 euro ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 63 500,50 eurot (101 241,14-37 740,64=63 500,50). 12 (13)
12.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
13.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 167 lg 2 sätestab, et kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Menetlusosalised pidasid menetluse kestel kompromissiläbirääkimisi ning võimaliku kompromissilahendusena kaalusid menetlusosalised lahendust, et kostja tasub 60 000 eurot. Menetlusosalised ei jõudnud kompromissini erimeelsute tõttu kompromissi lisatingimuste osas (IV kd, tl-d 126-127). Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, milles pooled läbirääkimisi pidasid. Kohtu hinnangul ei esine alust TsMS § 163 lg 2 järgi menetluskulude jaotamiseks, kuid kohus saab kohaldada TsMS § 163 lõiget 1 ja 2 koosmõjus. Kohtu hinnangul on põhjendatud kõrvale kalduda menetluskulude hagi rahuldamise ulatusega võrdeliselt jaotamise reeglist (TsMS § 163 lg 1). Arvestades hagiavalduse osalist rahuldamist sellesarnases ulatuses läbiräägitud kompromissisummaga jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda, tuleb kolmanda isiku menetluskulud jätta TsMS § 167 lg 2 järgi tema enda kanda. Kuivõrd kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.