2-20-109372
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
23.10.2020, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Maimu Laumets
Tsiviilasja number
2-20-109372
Tsiviilasi
Menetlustoiming
Mxxxxxx Vxxxxx hagi Hxxx Kxxxxxx vastu 1500 euro nõudes Hageja: Mxxxxxx Vxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx, lepinguline esindaja Roman Antonov ([email protected]); Kostja: Hxxx Kxxxxx (isikukood:xxxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Soome), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merli Eichler (PRIORE Advokaadibüroo; menetlus@advokaadibüroo.ee) kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistung
15.10.2020
Menetlusosalised ja nende esindajad
2-20-109372 Hageja esitas 10.03.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 1500 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 26.03.2020 võlgnikule makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 29.04.2020 kohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 1500 eurot. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 2018.a augustis suulise müügilepingu, millega kostja nõustus müüma hagejale kinnisasja (xxxxxxxxxxx, xxxxxxxx küla, xxxxxxxxxxvald, xxxxxxxxx) ning hageja kohustus maksma kostjale 16 000 eurot osamaksete kaupa vastavalt hageja majanduslikule olukorrale (konkreetne maksegraafik puudus). Asjaõiguslepingu pidid pooled sõlmima pärast ostusumma täielikku tasumist. Detsembris 2019 hakkas kostja nõudma ostusumma tasumist ühe maksega. Hagejal puudusid selleks rahalised vahendid ja kostja taganes lepingust. Hageja jõudis kostjale üle kanda 1500 eurot ning soovib selle raha tagastamist. Kohus võttis hagi 16.04.2020.a määrusega menetlusse. Kostja vaidles hagile vastu ning esitas enda tasaarvestuse avalduse viidetega erinevate alustele. 15.10.2020 toimunud kohtuistungil arutati nõude ja tasaarvestuse asjaolusid. Arutelu käigus jõudsid pooled kompromissile. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
2-20-109372 Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad nende endi kanda. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.