Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 20.12.2019 maakohtule Raivo Kümniku (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks võlgnevus 177,20 eurot, viivis 150,58 eurot, sissenõudekulu 25 eurot ja viivis 0,07% päevas tasumata põhisummalt alates 17.12.2019 kuni põhinõude tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 08.10.2015 liitumislepingu, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja kohustus saadud kaupade ja teenuste eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. Teenuse osutaja 01.08.2016 arvest nr 2015998015 summas 212,43 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 18.08.2016, on kostja tasunud 35,23 eurot. 17.10.2016 teavitas Elisa Eesti AS kostjat lepingu lõpetamisest, kui kostja ei tasu võlga hiljemalt 24.10.2016. Kuna kostja võlgnevust tasunud, siis 31.10.2016 lõpetas Elisa Eesti AS lepingu. 01.02.2018 loovutas Elisa Eesti AS nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Kostjat on nõude loovutamisest teavitatud.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et nõue on alusetu. Lisaks liitumislepingule sõlmis kostja Elisa Eesti AS-ga 13.06.2016 osamaksetega vara müügilepingu, millega omandas mobiiltelefoni Microsoft Lumia 650 Dual SIM. Kostja tagastas seadme 14-päevast tähtaega järgides müüjale. Müüja kontrollis tagastamisel seadme seisukorda ja märkusi ei teinud. 10.08.2016 teatas Elisa Eesti AS, et seade oli kahjustatud. Seega peaks kostja hüvitama seadme, mis on Elisa Eesti AS valduses. Hagiavaldusele lisatud nõude loovutamise teatis ei ole käsitletav võlaõigusseaduse (VÕS) § 172 kohase teatisena. Seetõttu on kostjal õigus keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 8. septembri 2020 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 395 eurot. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja suutnud selgelt ja arusaadavalt välja tuua, mille eest ja mille alusel ta kostjalt raha nõuab, millega oma väiteid tõendab ning siduda oma väiteid tõenditega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 3), kuigi kohus on palunud kaks korda hagi täpsustada. Hageja esitatust pole aru saada, milliseid teenuseid kostjale osutati ja millisest lepingut (kas liitumislepingust või järelmaksuga müügilepingust) nõue tuleneb. Hageja on märkinud võlgnevuse perioodiks 01.–31.07.2016 ning viidanud arvele nr 2015998015 summas 212,43 eurot, kuid arvet kohtule esitanud ei ole. Kui nõue tuleneb müügilepingust ja leping on lõpetatud ning lepingu ese kahjustatud, võib tegemist olla lepingu tagasitäitmise nõudega (VÕS § 189 lg 2 p-d 2, 3, lg 4) või kahju hüvitamise nõudega (VÕS § 115 lg 1), kuid hageja ei ole välja toonud ega põhjendanud ühtegi nõude alust ega eeldust. Kuna hageja ei ole tõendanud mille eest ja alusel ta kostjalt raha nõuab, tuleb hagi jätta rahuldamata ning poolte muud väited ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
8.septembri 2020 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus vääralt hinnanud tõendeid ja asjaolusid ning ületanud diskretsioonipiiri. Hagi aluseks on kostja Elisa Eesti AS liitumislepingu ja osamaksetega vara müügilepingu täitmata jätmisest tulenevad kohustused. 13.06.2016 sõlmis kostja Elisa Eesti AS-ga osamaksetega vara müügilepingu, millega soetas telefoni maksumusega 199 eurot ning pidi tasuma kogusumma igakuiste osamaksetena. 27.06.2016 taganes kostja seadmest 14-päeva taganemisõiguse alusel. Elisa Eesti AS tellitud ekspertiisiga tuvastati, et tagastatud seadmel on niiskuskahjustus ja see ei ole remonditav. Seega seadme väärtus on vähenenud 100% ning seade ei ole müügikõlbulik. Seetõttu oli kostja kohustatud tasuma seadme kogumaksumuse (arvel 199 eurot). Elisa Eesti AS arve nr 2015998015 on kohtule esitatud koos hagiavaldusega. Kostja on arve summast 212,43 eurot tasunud 35,23 eurot. Tasumata on 177,20 eurot, s.o põhinõue. Lähtudes Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste p-st 7.9 on 35,23 eurot loetud tasutud viivise ja telefoni maksumuse katteks. Seega on kostjal tasumata telefoni maksumuse jääk 163,92 eurot ja teenustasu 13,28 eurot. 01.02.2018 loovutas Elisa Eesti AS nõude hagejale. Hageja nõuab seadme väärtuse vähenemise hüvitamist VÕS § 189 lg 2 p-de 2, 3, lg 3, lg 4 alusel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal. Viru Maakohtu 8. septembri 2020 otsus tuleb tühistada ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
6.TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (vt Riigikohtu lahend nr 2-1356825, p 11). TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ning ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Antud asjas on maakohus jätnud eelmenetluse ülesanded sisuliselt täitmata ning sellest tulenevalt ei vasta maakohtu otsuse põhjendav osa TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-131-14 p-s 17 asunud seisukohale, et rikkumisena TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause tähenduses saab käsitleda ka olukorda, kus esimese astme kohus ei ole võtnud seisukohta asjas tähtsate asjaolude kohta.
7.Maakohus leidis, et vaatamata sellele, et kohus on palunud hagejal kaks korda hagi täpsustada, ei ole hageja suutnud selgelt ja arusaadavalt välja tuua, mille eest ja millisel alusel ta kostjalt raha nõuab. Maakohtu selline põhjendus on arusaamatu ning vastuolus asja materjalidega. Nii nähtub asja materjalidest, et hageja nõue põhineb Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel
8.oktoobril 2015 sõlmitud liitumislepingul nr 4254122 (tl 7) ning Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel 13. juunil 2016 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingul (tl 55). Kostjale osutati
teenuseid nimetatud kahe lepingu alusel ning üllatav on maakohtu seisukoht, et hageja esitatud tõenditest ei ole aru saada, milliseid teenuseid milliste lepingute alusel kostjale osutati. Koos hagiavaldusega esitas hageja arve nr 2015998015 (tl 18-19) ning maakohus on põhjendamatult leidnud, et nimetatud arvet ei ole kohtule esitatud. Maakohus on muu hulgas märkinud, et kohtul ei ole kohustust teha hageja eest arvutusi, seostama hageja väiteid toimiku materjalides olevate materjalidega ega otsima esitatud tõenditest asjaolusid. Ringkonnakohtule jääb selline arutluskäik arusaamatuks, kuivõrd TsMS § 442 lg 8 kohaselt on kohtuotsuse põhjendamiskohustus kohtu ülesanne. Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud tõenditest ja asjaoludest on võimalik aru saada, millistel faktilistel asjaoludel hageja nõue põhineb. Koos hagiavaldusega esitas hageja 8. oktoobril 2015 kostja ja Elisa Eesti AS-i vahel 8. oktoobril 2015 sõlmitud liitumislepingu. Sellest järelduvalt on ekslik maakohtu seisukoht puuduste kõrvaldamise määruses (tl 31), et puuduseks on liitumislepingu sõlmimise aeg. Samas ei nähtu asja materjalidest, et kohus oleks palunud kostjal veel teist korda hagi täpsustada. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et kõik maakohtu poolsed etteheited hagejale on põhjendamatud ning kuna maakohus ei ole tuvastanud ühtegi asjaolu (TsMS § 438 lg 1, TsMS § 442 lg 8), on maakohus jätnud sisuliselt hagi lahendamata. Seetõttu tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
8.TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.