GK Trade OÜ hagi OMA Fassaad OÜ vastu põhivõlgnevuse ja viivise nõudes ning OMA Fassaad OÜ vastuhagi GK Trade OÜ vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. juuni 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
GK Trade OÜ apellatsioonkaebus OMA Fassaad OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
Hageja apellatsioonkaebuse hind 23 152,13 eurot Kostja apellatsioonkaebuse hind 49 900,27 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja GK Trade OÜ (registrikood 11244805), lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Lind esindajad ringkonnakohtus Kostja OMA Fassaad OÜ (registrikood 11357142), lepinguline esindaja vandeadvokaat Allar Aru Menetluse liik
07.septembril 2020 avalik kohtuistung, edasi kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28. juuni 2019 otsus osas, milles maakohus rahuldas GK Trade OÜ põhinõude 19 685 eurot ületavas ulatuses. Jätta tühistatud osas hagi rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 28. juuni 2019 otsus osas, milles OMA Fassaad OÜ vastuhagi rahuldati. Jätta OMA Fassaad OÜ vastuhagi GK Trade OÜ vastu täielikult rahuldamata.
Tühistada Harju Maakohtu 28. juuni 2019 otsus osas, milles tasaarvestati kohtuotsusega väljamõistetud summad ja tasaarvestuse tagajärjel mõisteti OMA Fassaad OÜ-lt GK Trade OÜ kasuks välja 13 692,84 eurot.
4.Samuti tühistada Harju Maakohtu 28. juuni 2019 otsus menetluskulude osas ning teha uus menetluskulude jaotus.
5.Muus osas jätta Harju Maakohtu 28. juuni 2019 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi.
6.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 6.1 Rahuldada GK Trade OÜ hagi OMA Fassaad OÜ vastu osaliselt. 6.2 Välja mõista OMA Fassaad OÜ-lt GK Trade OÜ kasuks 24.07.2013.a lepingust nr L-3106 tulenev võlgnevus 19 685 eurot ja viivis summas 4200 eurot. 6.3 Jätta OMA Fassaad OÜ vastuhagi GK Trade OÜ vastu täielikult rahuldamata. 6.4 Jätta maakohtu menetluskulud 16 % ulatuses GK Trade OÜ kanda ja 84 % ulatuses OMA Fassaad OÜ kanda.
7.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud 16 % ulatuses GK Trade OÜ kanda ja 84 % ulatuses OMA Fassaad OÜ kanda.
8.Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
9.Rahuldada GK Trade OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.
10.Jätta OMA Fassaad OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.GK Trade OÜ (hageja) esitas 05.12.2014 Harju Maakohtule hagi OMA Fassaad OÜ (kostja) vastu põhivõlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 31 052,40 eurot ja viivised 4200 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24.07.2013 lepingu nr L-3106, mille järgi kohustus hageja valmistama hinnapakkumises märgitud avatäited ning kostja tasuma hagejale 42 000 eurot. Lisaks lepingus kokkulepitud töödele tegi hageja kostjale lisatöid 1652,40 euro eest (akende välisperimeetri kittimine, piirdeplekkide asendamine anodeeritud alumiiniumplekiga, avade freesimine). Kostja nõudmisel märgiti lepingu punkti 2.1 objekti asukohaks Eesti Vabaõhumuuseum, kuid tegelikkuses tehti töid aadressil Rohuneeme tee 63, mis mh kuulub kaasomandina kostja lepingulisele esindajale Allar Arule (kinnistu kaasomanik). Kostja on ettemaksuna hagejale tasunud 12 600 eurot. Hageja väljastas kostjale
22.08.2014 akti nr 1 teostatud tööde kohta summas 31 052,40 eurot. Kostja esitas aktile vastuväite 27.08.2014, mille kohaselt on kostjal hageja vastu leppetrahvinõue ja loovutuse teel omandatud kahjuhüvitamise nõue. Kuivõrd kostja nõuded on alusetud, siis luges hageja tööd vastuvõetuks ning esitas 04.09.2014 kostjale arve nr T187 summas 31 052,40 eurot maksetähtajaga 06.10.2014. Kostja ei ole arvet tasunud. Lepingu p 5.2.1 järgi on hagejal õigus nõuda viivist 0,2% päevas, kuid mitte rohkem kui 10% lepingu maksumusest. Kostja vastuväited ja vastuhagi
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Hagejal ei ole kostja vastu nõuet lisatööde eest summas 1652 eurot, kuna pooled leppisid kokku tööde siduvas eelarves. Lisaks ei ole kostja osasid väidetavaid lisatöid teinud (nt aknaavade freesimine). Ülejäänud hageja nõude on kostja tasaarvestanud oma nõudega hageja vastu (leppetrahv 4200 eurot ja kahju hüvitamise nõue 25 200 eurot).
4.Leppetrahvi nõue tuleb hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu p-st 5.1.1, mille alusel on kostjal õigus objekti mittetähtaegse üleandmise korral nõuda hagejalt leppetrahvi 0,2% lepingu summast iga viivitatud päeva kohta, kuid mitte enam kui 10% lepingu kogumaksumusest. Hageja viivitas tööde lõpetamisega 326 päeva võrra (30.09.2013 asemel 22.08.2014) ning seetõttu oli kostjal õigus nõuda leppetrahvi tasumist summas 4200 eurot.
5.Hageja on tekitanud kinnistu kaasomanikule kahju, mille hüvitamise nõudeõigus tal on VÕS § 81 lg 2 alusel. Kinnistu kaasomanikul on hageja vastu ehitustööde kallinemisest tulenev kahjunõue, alternatiivse elukoha kasutamise vajadusest tulenev kahjunõue, veekahjustuste kõrvaldamisest tulenev kahjunõue ja ukselehe deformeerumisest tulenev kahjunõue. Kinnistu kaasomanik on loovutanud oma nõuded hageja vastu 72 520 euro ulatuses kostjale. Kostja on hageja nõude 25 000 euro osas tasaarvestanud. Kui sellest tasaarvestusest ei piisa, teeb kostja täiendava tasaarvestuse summas 47 320 eurot.
6.Kostja vastuhagi ja selle täienduste kohaselt palub kostja hagejalt välja mõista 35 000 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates vastuhagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Vastuhagi kohaselt on hageja tekitanud kahju summas 117 675,16 eurot, millest kostja nõuab 35 000 euro hüvitamist. Kahju moodustub järgmiselt: ebakvaliteetsete avatäidete paigaldamisega kostjale tekitatud kahju summas 47 760 eurot, ehitustööde kallinemisest kinnistu kaasomanikule tulenev kahju summas 55 728 eurot, kinnistu kaasomanikule ehitustööde tähtaja edasilükkumise tõttu alternatiivse elukoha kasutamisest, perioodil 2014. a oktoober kuni 2015. a mai, tulenev kahju summas 10 192,16 eurot, kinnistu kaasomanikule veekahjustuste tekitamisest tulenev kahju summas 3995 eurot.
7.OÜ Ehitusekspert arvamuse kohaselt on aknad ehitatud ja paigaldatud tehniliselt ebakvaliteetselt, mistõttu tuleb need välja vahetada (edasiseks kasutamiseks on kõlblikud ainult klaaspaketid). Lisaks on üks ukseleht kõver, mis tuleb välja vahetada. Eeltooduga seonduvalt on hageja tekitanud kostjale kahju summas 47 760 eurot.
8.Kostja ja kinnistu kaasomanik sõlmisid 14.08.2013 ehituse töövõtulepingu nr 0-65-13, mille järgi pidi kostja alustama objektil lepingus märgitud töödega hiljemalt 30.10.2013. 07.01.2014 teatas kostja kinnistu kaasomanikule nende vahelise töövõtulepingu lõpetamisest, kuna hageja viivituse tõttu ei olnud kostjal võimalik töödega tähtaegselt alustada ja tööde teostamine oli osutunud võimatuks. Kinnistu kaasomaniku ja kostja vahel 14.08.2013 sõlmitud ehituse töövõtulepingu kohaselt oli tööde hinnaks 132 948 eurot. 07.07.2014 on samade tööde kohta teinud hinnapakkumised OÜ Jõuhobu ja Tarrest LT OÜ, vastavalt summades 197 556
eurot ja 223 290 eurot (hinnapakkumised sisaldavad ka veekahjustuse kõrvaldamise kulusid vastavalt 8880 eurot ja 9300 eurot). Seega on ehitushindade kallinemise tõttu tekkinud kinnistu kaasomanikule kahju vähemalt 55 728 eurot (197 556 – 8880 – 132 948).
9.Avatäidete mittetähtaegse paigaldamise tõttu said kahjustada elamu betoonpinnad. Veekahjustuste likvideerimisekulu on 3995 eurot, mis on kinnistu kaasomanikule tekitatud kahju.
10.Kuna hageja viivitas töövõtulepingu esemeks olevate töödega ligikaudu 11 kuud, lükkus ehitusobjekti valmimine edasi ligikaudu aasta. Kinnistu kaasomanik oli sunnitud üürima endale teise eluaseme. Perioodil 2014.a oktoober – 2015.a mai on kinnistu kaasomanik tasunud üürileandjale 10 192,16 eurot, mis on kinnistu kaasomanikule tekitatud kahju.
11.Kinnistu kaasomanik on VÕS § 81 lg 1 järgi poolte vahelise töövõtulepinguga kaitstud isikuks ja tal on õigus nõuda kahju hüvitamist. Kinnistu kaasomanik on loovutanud oma nõuded hageja vastu 72 520 euro ulatuses kostjale. Hageja vastuväited kostja vastuhagile
12.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Hageja lepingurikkumine on tõendamata. OÜ Ehitusekspert 15.05.2015 arvamus ei tugine tegelikele asjaoludele ja on oma sisult väär. Samuti on seal tuginetud kehtetutele standarditele.
13.VÕS § 81 tingimused on täitmata ning see norm ei anna kinnistu kaasomanikule nõudeõigust hageja vastu. Nõude loovutamist ei ole toimunud. Ebaselge on, millised nõuded on loovutatud. Kinnistu kaasomaniku ja kostja vahel sõlmitud ehituse töövõtuleping nr O-6513 on näilik ja näilikust tehingust ei saa kahju tekkida. Ka juhul, kui töövõtuleping ei ole näilik, on kinnistu kaasomaniku kahju tõendamata. Tõendamata on, et kinnistu kaasomanik on uue töövõtulepingu OÜ-ga Jõuhobu või Tarrest LT OÜ-ga sõlminud ning tööde eest ka tasunud. Kostja ei ole põhjendanud, kuidas hageja väidetav tegevusetus takistas muude tööde tegemist. Ehitise betoonpindadel ei saanud veekahjustusi tekkida, kuna avad oli kiletatud hiljemalt 2013.a detsembri alguseks. Eluaseme üürist tulenev kahjunõue on tõendamata, kuna pole tõendatud, et kinnistu kaasomanik on neid kulusid kandnud. Samuti nähtub OÜ Jõuhobu pakkumisest, et ehitustööde teostamiseks oleks kulunud 15 nädalat, mitte aasta. Ehitaja oleks saanud tööd lõpetada hiljemalt aprillis 2014.a. Hagejal ei olnud võimalik kostja poolt esile toodud kahju ette näha. Hageja ei olnud teadlik kinnistu kaasomaniku ja kostja vahelisest töövõtulepingust ja selle lõpetamisest. Kahju hüvitamise nõue on vastuolus ka VÕS § 127 lõikega 2. Esinevad alused kahjuhüvitise vähendamiseks, sest kahju hüvitamine täies ulatuses oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Maakohtu otsus ja põhjendused
14.Harju Maakohus rahuldas 28.06.2019 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 29 400 eurot ning viivise 4200 eurot. Maakohus rahuldas vastuhagi osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 19 907,16 eurot ning viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates 15.05.2015 kuni kohustuse tasumiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse summa. Maakohus tasaarvestas poolte vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad summad ning mõistis tasaarvestuse tagajärjel kostjalt hageja kasuks välja 13 692,84 eurot. Hagi menetlemisega tekkinud hageja menetluskulud jättis kohus 95% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 5% ulatuses hageja kanda. Kostja vastuhagi
menetlemisega tekkinud kostja menetluskulud jättis kohus 57% ulatuses hageja kanda ning hageja menetluskulud 43% ulatuses kostja kanda.
15.Maakohus tuvastas, et vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja vahel on 24.07.2013 sõlmitud leping nr L-3106, mille p 2.1 kohaselt on lepingu objektiks puitakende ja -uste valmistamine vastavalt 18.07.2013 hinnapakkumisele. Lepingu p 3.1 kohaselt on tööde lõpetamise tähtajaks 30.09.2013. Lepingu p 6.1 kohaselt on lepingu maksumuseks 35 000 eurot, millele lisandub käibemaks 7 000 eurot, kokku 42 000 eurot. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust, et lepingus nimetatud tööd teostati asukohas Rohuneeme tee 63, Viimsi vald. Hageja on esitanud kostjale 04.09.2014 arve nr T187 summas 31 052,40 eurot vastavalt teostatud tööde aktile nr 1. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja on lepingus kokkulepitud tööd lõpetanud ning kostja ei ole hagejale tööde eest tasu maksnud.
16.Maakohus leidis, et lisatööde eest nõutud 1652,40 eurot tuleb jätta välja mõistmata, kuivõrd ei nähtu, et pooled on arvel märgitud lisatööde tegemises eraldi kokku leppinud. Hageja ei ole avaldanud, et ta oleks kostjat teavitanud lisatöödest ja/või nende võimalikust maksumusest enne arve esitamist. Kinnistu kaasomanik on koheselt arve aluseks olevale aktile esitanud vastuväited 27.08.2014. Maakohus nõustus kostja seisukohaga, et osaliselt on hageja poolt märgitud lisatööd kaetud poolte vahel sõlmitud lepingus toodud töödega, s.o avade servade kittimine ning vuukimine. Samuti nähtub kostja poolt kohtule esitatust, et aknaavade freesimistööd on teostanud Sarrus Ehitus OÜ, mitte hageja.
17.Maakohus jõudis järeldusele, et kuna hageja on lepingus kokkulepitud tööd teostanud, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 29 400 eurot. Hageja nõutava viivise määr on kooskõlas lepingu punktiga 5.2.1 ning tuleb samuti kostjalt hageja kasuks välja mõista summas 4200 eurot.
18.Järgnevalt andis maakohus hinnangu kostja vastuhagile. Maakohus tuvastas, et kostja ja kinnistu kaasomaniku vahel on 14.08.2013 sõlmitud ehituse töövõtuleping nr 0-65-13, mille p 2.2 kohaselt on lepingu objektiks Rohuneeme tee 63 asuva eramu ehitustööde teostamine vastavalt lepingu dokumentides toodule. Lepingu p 2.4 kohaselt alustatakse lepingu objektil töödega hiljemalt 30.10.2013 peale avatäidete tarnet ja paigaldust hageja poolt. Kostja teatas 07.01.2014 kinnistu kaasomanikule, et lõpetab lepingu, kuna avatäidetega seotud töid ei olnud lõpetatud.
19.Kinnistu kaasomanik ja kostja sõlmisid 27.08.2014 ja 15.12.2014 nõuete loovutamise lepingud, millest esimese lepingu kohaselt loovutati kostjale hageja vastu nõue summas 25 200 eurot ning teise lepinguga loovutati hageja vastu nõuded summas 45 600 eurot ning 1520 eurot. Maakohus leidis, et paljasõnalised on kostja väited selle kohta, et nõuete loovutamine ei ole tõendatud, ning et kostja ja kinnistu kaasomaniku vahel sõlmitud töövõtuleping on näilik.
20.Kinnistu kaasomanik on esitanud hagejale nõude leppetrahvi summas 4200 eurot saamiseks ning on hilisemalt vastava nõude loovutanud kostjale. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja pidi tööd lõpetama 30.09.2013, kuid lõpetas need alles 22.08.2014. Maakohus tugines VÕS § 158 lg-le 1 ja leidis, et lepingu p 5.1.1. kohaselt on leppetrahvi nõue summas 4200 eurot põhjendatud.
21.Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt pidi hageja paigaldama mh väljapoole avatavad uksed. Kostja on teinud hagejale etteheiteid seoses paigaldatud ukselehega. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ukseleht on muutunud kõveraks hagejast mitteolenevatel põhjustel. Samuti ei ole hageja asunud puudust kõrvaldama. Kostja on kohtule
esitanud tõendi, mille kohaselt uue aken/uks hinnaks on 1520 eurot, millele lisandub paigaldus. Eelnevast tulenevalt kuulub rahuldamisele kostja nõue summas 1520 eurot.
22.Vastuhagi kohaselt on kinnistu kaasomanikule veekahjustuse tekkimise ja kahjustuse kõrvaldamise tõttu tekkinud kahju 3995 eurot. Maakohus leidis, et hageja ei ole veekahjuga seotud nõuet ümber lükanud ning on üldteada asjaolu, et avatäidete paigaldamata jätmisel võib vesi ehitist kahjustada ning seda eriti sügis- ja talveperioodil. Seega on veekahju tekkimine tõendatud ning hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 3995 eurot.
23.Ehitustööde viibimisest ja ehitustööde kallinemisest kinnistu kaasomanikule on väidetavalt tekkinud kahju 55 728 eurot. Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et ehitushindade tõusu tõttu on kostja kandnud või võib kanda kahju 55 728 eurot. Samuti leidis maakohus, et kahju on hõlmatud lepingu p-s 5.1.1 kokkulepitud leppetrahviga, millise nõude kohus rahuldas.
24.Vastuhagi kohaselt tekkis kostjale ebakvaliteetsete avatäidete paigaldamise tõttu kahju summas 47 760 eurot. Kohtule esitatud eksperthinnangu punkt 3 kohaselt on hageja sulgenud kõik tehtud avad mastiksiga, märkides seejuures, et tegemist on hädapärase lahendusega, kuivõrd võimalik kasutusaeg on täpselt teadmata. Seega on hageja puuduse kõrvaldanud, mistõttu ei ole õige kostja järeldus selle kohta, et kõik aknad tuleb välja vahetada. Olles kõrvaldanud esile toodud puuduse, ei saanud hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 3 kohaselt ette nähta, et tal võib tekkida kohustus kahju hüvitamiseks. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et 47 760 euro osas pole kostja kahjunõue põhjendatud.
25.Vastuhagi järgi on kinnistu kaasomanikule ehitustööde tähtaja edasilükkumise tõttu alternatiivse elukoha kasutamisest perioodil 2014. a oktoober kuni 2015. a mai tekkinud kahju 10 192,16 eurot. Kohtule on esitatud 01.09.2014 üürileping, mille p 4.2 kohaselt on üür 900 eurot kuus. Lepingu p 4.2 kohaselt kohustub üürnik tasuma ka igakuised kommunaalteenused 40% ulatuses kogumahust. Leping oli sõlmitud kuni 01.09.2015. Maakohus leidis, et üürilepingu sõlmimise tingis hagejast tingitud tööde valmimise tähtaja pikenemine, millele kinnistu kaasomanik on pidevalt juhtinud hageja tähelepanu. Ainuüksi asjaolu, et üüri tasuti sularahas, ei tähenda, et üürilepingut sõlmitud ei ole. Maakohus leidis, et kuigi eluruumi on üüritud perekonnaliikmelt, siis on seda tehtud vastavalt turutingimustele. Eelnevast tulenevalt on kostja nõue summas 10 192,16 eurot põhjendatud ja tuleb hagejalt välja mõista.
26.Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et kostja kahjuhüvitise nõue on põhjendatud summas 19 907,16 eurot (4 200 + 1 520 + 3 995 + 10 192,16). Hageja ei ole sisulisi vastuväiteid kostja viivisenõudele esitanud, seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ka viivis seadusjärgses määras põhinõudelt alates 15.05.2015 kuni kohutuse täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse summa. Hageja on taotlenud vähendada kostja kasuks väljamõistetava hüvitise suurust. Kuna maakohus leidis, et kostja nõue on põhjendatud osaliselt, siis on kohus hageja taotluse rahuldanud. Maakohus tasaarvestas poolte vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad summad ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 13 692,84 eurot (33 600-19 907,16). Kostja apellatsioonkaebus
27.Kostja esitas 26.07.2019 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hageja hagiavaldus rahuldati osaliselt ja jäeti osaliselt rahuldamata kostja
vastuhagi. Kostja palus teha uue otsuse, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata ning rahuldada täies ulatuses vastuhagi.
28.Kostja leidis, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et hageja on kokkulepitud tööd nõuetekohaselt teostanud ja rikutud aknaraamide puudused nõuetekohaselt kõrvaldanud. Kostja on kohtule esitanud ekspertiisiakti, milles on jõutud lõppjäreldusele, et paigaldatud akendel on pöördumatud ning mittekõrvaldatavad ehituslikud kahjustused, millest lähtuvalt tuleb nimetatud elemendid välja vahetada. Seega on maakohus tõendeid ebaõigesti hinnanud. Kuna hageja tehtud tööd on mittenõuetekohased, siis ei ole hageja enda tasunõue muutunud sissenõutavaks.
29.Maakohus on paljasõnaliselt ja ilma tõendeid hindamata leidnud, et kostja ei ole tõendanud ehitushindade tõusu tõttu tekkinud kahju summas 55 728 eurot. Samuti on maakohus ekslikult leidnud, et kahju on hõlmatud leppetrahviga. Leppetrahvinõue tuleneb kostjale kui tellijale otse lepingust ning seda nõuet ei ole kostja kinnistu kaasomanikult omandanud. Täiendava kahjunõude seoses ehitushindade tõusuga omandas kostja kinnistu kaasomanikult. Seega on ekslik maakohtu seisukoht, et vastav kahju on juba hõlmatud leppetrahvi nõudega. Samuti ei saa olulises osas leppetrahvi ületavat kahjunõuet lugeda kaetuks väikesemahulise leppetrahvi nõudega, sest lepingu rikkumisega tekitatud kahju tuleb hüvitada lisaks leppetrahvile. Kostja on tõendanud ehitushindade kallinemisega kinnistu kaasomanikule tekkinud kahju. Samade tööde tegemiseks on võetud pakkumised 2014. aastast. Hageja apellatsioonkaebus
30.Hageja esitas 31.07.2019 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kostja vastuhagi rahuldati ja jäeti osaliselt rahuldamata hageja hagi. Hageja palub teha uue otsuse, millega jätta vastuhagi täies ulatuses rahuldamata ja rahuldada hageja hagi täies ulatuses.
31.Maakohus on täielikult jätnud käsitlemata hageja vastuväited selle kohta, et kuivõrd hageja ja kinnistu kaasomaniku vahel puudus leping, siis vastutab kinnistu kaasomanikule tekkinud väidetava kahju eest kostja, mitte hageja. Otsusest ei nähtu põhjendusi, millest tulenevalt vastutab hageja kinnistu kaasomanikule väidetavalt tekkinud kahju eest. VÕS § 81 lg 1 kohaldamise eeldused on tõendamata. Nõude loovutamise lepingust ega selle lisast ei ole aru saada, millised konkreetsed nõuded on kostjale loovutatud. Maakohus ei ole kohaldanud VÕS § 127 lõikeid 2 ja 3 ega põhjendanud nende kohaldamata jätmist. Hageja ei saanud veekahjustusi ja üürikulusid ette näha. Maakohus on ebaõigesti rahuldanud kostja leppetrahvi nõude 4200 eurot, sest maakohus on ekslikult omistanud leppetrahvi nõudeõiguse kinnistu kaasomanikule. Kostja ei ole hagejale leppetrahvi nõuet esitanud. Samuti on leppetrahvi nõue hilinenud.
32.Maakohus on täielikult jätnud tähelepanuta hageja vastuväited selle kohta, et hageja ei ole vastutav ukselehe väidetava kõverdumise eest. Maakohtu otsuses ei nähtu loogilisi põhjendusi selle kohta, milles väidetav veekahju seisneb ning miks vastutab hageja veekahjude eest ning millistele tõenditele tuginedes on saadud kahjuks 3995 eurot.
33.Samuti ei nähtu maakohtu otsusest tõendeid selle kohta, et väidetava kahju eest, mis tekkis seoses üüripinnaga, vastutab hageja. Maakohus on kommunaalkulud ebaõigesti hagejalt välja mõistnud, kuna ehitusobjekti omanik oleks niikuinii kandnud kommunaalkulusid. Maakohus on valesti kohaldanud VÕS § 139 lg 1.
34.Hageja nõue lisatööde osas on põhjendatud. Vastavad tööd ei olnud lepinguga hõlmatud ning tegemist oli lisatöödega, mida on vande all kinnitanud tunnistaja QQ. Vastused kaebustele
Pooled vaidlevad teineteise kaebustele vastu ning paluvad jätta need rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
36.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kohus rahuldas hageja põhinõude 19 685 eurot ületavas ulatuses. Tühistatud osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles vastuhagi rahuldati, ja jätta vastuhagi täielikult rahuldamata. Maakohtu otsus tuleb tühistada ka osas, milles kohtuotsusega väljamõistetaud rahasummad tasaarvestati ja tasaarvestuse tulemusel mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 13 692,84 eurot. Lisaks tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude osas ja teha uus menetluskulude jaotus. Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2 ja p 21). Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
37.Tsiviilasja materjalist nähtuvalt sõlmisid pooled 24.07.2013 töövõtulepingu akende ja uste paigaldamise kohta. Hageja pidi aknad paigaldama 30. septembriks 2013 ja kostja kohustus töö eest tasuma hagejale 42 000 eurot. Vaidlus puudub, et kostja on hagejale ettemaksuna tasunud 12 600 eurot. Hageja väljastas kostjale 22.08.2014 akti tehtud tööde kohta summas 31 052,40 eurot, milles sisalduvad ka lisatööd summas 1652,40 eurot. Kostja keeldus 27.08.2014 e-kirjas raha tasumisest.
38.Hageja nõuab kostjalt põhitööde- ja lisatööde eest tasu, samuti viivist. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Vastavalt VÕS § 637 lõikele 4, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p 4.2.2 kohaselt kohustus kostja kolme tööpäeva jooksul aktsepteerima või tagasi lükkama esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Akti tagasilükkamine pidi olema motiveeritud ja esitatud kirjalikult (I kd tl 6-8). Kinnistu kaasomanik esitas 27.08.2014 vastuväite hageja 22.08.2014 tehtud tööde aktile. Vastuväites tugines kinnistu kaasomanik sellele, et lisatööde eest tasu nõudmine on alusetu. Samuti sellele, et kostjal on hageja vastu leppetrahvinõue ning kinnistu kaasomanikul kahju hüvitise nõue, millest osa on loovutatud kostjale (I kd tl 11-13). Kostja toetas 27.04.2014 e-kirjas kinnistu kaasomaniku seisukohti ja avaldas, et tasaarvestab hageja tasunõude enda nõudega hageja vastu (I kd tl 17). Ringkonnakohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et kostja ei lükanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti põhitööde osas tagasi, vaid keeldus raha maksmisest seetõttu, et tal on hageja vastu rahaline nõue. Seega tuleb lugeda põhitööd kostja poolt vastuvõetuks ning hageja põhinõue summas 29 400 eurot on muutunud sissenõutavaks.
39.Hageja nõuab kostjalt tasu ka lisatööde (akende välisperimeetri kittimine, piirdeplekkide asendamine anodeeritud alumiiniumplekiga, avade freesimine) eest. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue on selles osas põhjendamatu. VÕS § 639 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või
mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Eeltoodust tulenevalt tuleb lähtuda sellest, et eelarve on siduv. Riigikohus on 19.09.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-89-12 (p 27) selgitanud, et taunitav on töövõtjate praktika, mille järgi ollakse valmis tegema lisatöid või muudatusi, kuid ei lepita hinna muutmises kokku ega teatata enne nende mõjust lepingu hinnale, pannes tellija hiljem ebaõiglasse olukorda, kus temalt nõutakse töövõtja ühepoolselt arvestatud tasu. Ringkonnakohus leiab, et kuna hinnapakkumise kohaselt hõlmasid hageja tööd avatäidete paigaldust, siis on sellega hõlmatud ka akende välisperimeetri kittimine. Tõendamata on, et pooled oleksid leppinud kokku, et piirdeplekkide asendamise eest anodeeritud alumiiniumplekiga peab kostja täiendavalt tasuma. Seega tuleb lugeda, et need tööd on hõlmatud kokkulepitud tasuga. Kostja poolt esitatud e-kirjast nähtub, et aknaavade freesimistööd teostas Sarrus Ehitus OÜ (II kd tl 21). Ka juhul, kui hageja tegi täiendavaid freesimistöid, ei ole tõendatud, et pooled oleksid kokku leppinud, et kostja peab selle eest hagejale täiendavalt tasuma, mistõttu tuleb lugeda, et need tööd on hõlmatud kokkulepitud tasuga. Seega on hageja nõue lisatööde eest põhjendamatu.
40.Kostja leiab, et hageja on tekitanud temale ebakvaliteetsete avatäidete paigaldamisega kahju, lisaks on kostjal hageja vastu leppetrahvinõue. Samuti tugineb kostja sellele, et kinnistu kaasomanikul on hageja vastu ehitustööde kallinemisest tulenev kahjunõue, alternatiivse elukoha kasutamise vajadusest tekkinud kahjunõue, veekahjustuste kõrvaldamisest tulenev kahjunõue ja ukselehe deformeerumisest tulenev kahjunõue, mis on 72 520 euro ulatuses loovutatud kostjale. Asja materjalist nähtuvalt on kinnistu kaasomanik loovutanud 27.08.2014 kostjale nõude summas 25 200 eurot (I kd tl 51-55) ja 15.12.2014 nõude summas 47 320 eurot (I kd tl 72-73). Kostja on esitanud nii tasaarvestusavalduse kui ka vastuhagi. Kuna kostja poolt välja toodud kahju suurus ületab vastuhagi eset, siis selgitas kostja 18.09.2020 menetlusdokumendis, millises järjekorras tuleks vastuhagi nõudeid kontrollida.
41.VÕS § 81 lg 1 p-de 1-3 kohaselt võib lepinguga kaasneda kohustus arvestada kolmanda isiku huvide või õigustega samal määral kui võlausaldaja huvide või õigustega. Sellist kohustust eeldatakse, kui kolmanda isiku huvid või õigused on lepingu täitmise käigus ohustatud samal määral kui võlausaldaja huvid või õigused ja võib eeldada võlausaldaja tahet kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta ja võlausaldaja tahe kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta ning kolmas isik on võlgnikule äratuntavad. VÕS § 81 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse rikkumise korral võib kolmas isik nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul VÕS § 81 lg 1 eeldused täidetud. Antud ehitustöövõtulepingu puhul on kinnistu kaasomaniku huvid ja õigused lepingu täitmise käigus ohustatud samal määral kui kostja huvid ja õigused, samuti võib eeldada kostja tahet kinnistu kaasomaniku huvisid või õigusi kaitsta. Samuti oli kostja tahe kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta ning kolmas isik hagejale äratuntavad - hagejale oli teada, et töid ei tehta kostjale kuuluval kinnistul ning hageja suhtles pooltevahelise lepinguga seonduvalt kinnistu kaasomanikuga vahetult.
42.Kostja on 27.08.2014 esitanud hagejale leppetrahvi nõude summas 4200 eurot (I kd tl 17). Maakohus on otsuses ebaõigesti leidnud, et leppetrahvinõue on kinnistu kaasomaniku poolt kostjale loovutatud nõue. Tegemist ei ole loovutatud nõudega. Leppetrahvinõue tuleneb hageja ja kostja vahelisest töövõtulepingust. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p 5.1.1 sätestas, et objekti mittetähtaegse üleandmise korral on kostjal õigus nõuda leppetrahvi 0,2% lepingu summast tähtaega ületanud iga päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% lepingu maksumusest. Töövõtulepingu p 3.1 kohaselt oli tööde lõpetamise tähtaeg 30.09.2013. Ringkonnakohtu hinnangul on tõendamata hageja väide, et tööd lükkusid edasi kostjast tuleneval põhjusel, kuna avatäidete joonised said kinnitatud alles 2013.a oktoobris. Hinnapakkumise kohaselt sisaldasid tööd ka tööjooniste projekteerimist (I kd tl 36-37). Hageja pöördus kinnistu kaasomaniku poole
jooniste kooskõlastamisega seonduvalt 09.09.2013 (I kd tl 105). Kinnistu kaasomanik on vastanud hagejale 09.09.2013 ja 10.09.2013 e-kirjadega (I kd tl 103-104). Kinnistu kaasomaniku 10.09.2013 e-kirjale vastas hageja alles 24.09.2013 e-kirjaga (I kd tl 103). Kirjavahetusest ei nähtu, et tööjooniste kooskõlastamine oleks veninud kinnistu kaasomanikust või kostjast tuleneval põhjusel. Eeltoodule tuginedes asub ringkonnakohus seisukohale, et avatäidete paigaldamine viibis hagejast tuleneval põhjusel. Arvestades, et tööd pidid olema lõpetatud 30.09.2013, kuid tööd anti üle alles 22.08.2014, siis on kostjal tekkinud leppetrahvi nõudeõigus. Kolleegiumi hinnangul on ebaõige hageja väide, et kostja on leppetrahvi nõudeõiguse kaotanud, kuna ta ei teatanud leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2). Riigikohus on 21.12.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11 (p-d 16-17) märkinud, et mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaks määramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta. Riigikohus selgitas, et ei pruugi olla mõistlik ja täitmist kiirendav leppetrahvi nõude esitamine enne kohustuse täitmist, kas või juba põhjusel, et see võib kaasa tuua uue vaidluse. Eriti majandustegevusega tegelevale müüjale või ehitusettevõtjale ei pea teine pool n-ö igaks juhuks meelde tuletama, et kohustused tuleb täita õigeks ajaks ja rikkumise korral saab tema vastu lepingu järgi esitada nõudeid. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja esitas hagejale leppetrahvinõude mõni päev pärast tööde üleandmist, siis on kostja teinud seda mõistliku aja jooksul. Hagejal ei saanud tekkida õigustatud ootust, et hoolimata töö üleandmise olulisest viivitusest, ta leppetrahvi maksma ei pea. Seega on kostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi 4200 eurot. Maakohus on aga ebaõigesti käsitlenud seda vastuhagi nõudena. Kostja ei ole esitanud leppetrahvi osas vastuhagi, vaid on teinud 27.08.2014 tasaarvestuse (I kd tl 17). Seega ei kuulu nimetatud summa hagejalt väljamõistmisele, vaid see tuleb lugeda tasaarvestatuks hageja nõudega.
43.Kostja on seisukohal, et ebakvaliteetsete avatäidete paigaldamise tõttu on kostjale tekitatud kahju summas 47 760 eurot. OÜ Ehitusekspert 15.05.2015 arvamuse ja selle 17.07.2015 täienduse kohaselt tehti elamule paigaldatud akende puhul (v.a üks aken) dreeniavad aknaprofiili allosa ehk juhtsoone horisontaalpinna sisse, mille tulemusel eemalduv vesi satub mitte aknapleki peale, vaid alla ja voolab sealt edasi elamu konstruktsioonidesse. Kuna valesti tehtud dreeniavasid ei ole võimalik enam eemaldada, siis suleti kõik avad mastiksiga ning puuriti uued avad aknapiida alaosa vertikaalpinnale, mille kaudu vesi saab eemalduda akna veepleki pealseina. Aukude sulgemisel kasutatud MS-polümeermass ei sobi aga selleks otstarbeks. Massi ja alumiiniummassi vahele tekivad aukude kohas kiiresti praod. Kuna suur osa aknad on mitteavatavad, siis on võimalik uusi veelekkeid avastada hilinemisega. Seetõttu tuleb OÜ Ehitusekspert arvates aknad (v.a klaaspaketid) välja vahetada. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et OÜ Ehitusekspert arvamuse järgi tuleb aknad välja vahetada seetõttu, et horisontaalpinna dreeniavade sulgemisel kasutatud MSpolümeermass ei sobi selleks otstarbeks. Hageja poolt esitatud MS-polümeermassi tootekirjelduse kohaselt nakkub polümeermass tugevalt enamike materjalidega, ei tõmbu kokku, säilitab elastsuse, tal on hea ilmastikukindlus, peab vastu veele, temperatuuritaluvus 40oC - + 90oC (II kd tl 142). Pärast horisontaalpinna dreeniavade sulgemist MSpolümeermassiga on möödunud mitmeid aastaid. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et suletud dreeniavade kaudu oleks veelekkeid toimunud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kolleegiumi hinnangul tõendatud, et hageja poolt kasutatud MS-polümeermass ei taga suletud dreeniavade veekindlust, mistõttu on vaja aknad välja vahetada. Seetõttu on põhjendamatu kostja kahjunõue, mis seondub akende väljavahetamisega.
44.Maakohus on hagejalt välja mõistnud 1520 eurot seoses sellega, et üks ukseleht on deformeerunud. Kolleegium märgib esmalt, et kostja vastusest nähtuvalt on kostja käsitlenud
seda kinnistu kaasomanikule tekitatud kahjuna, mille on kinnistu kaasomanik loovutanud kostjale. OÜ Ehitusekspert 15.05.2015 arvamuse kohaselt on elamu tagaküljel oleva välisukse alumine osa kõver ja ei sulgu tihedalt. Uksel puuduvad mehaanilise vigastuse jäljed. Tegemist on deformeerunud uksega, mis tuleb välja vahetada. Hageja on viidanud, et fotolt nähtuvalt oli ukse vahele pandud juhe, mis võis põhjustada ukse deformeerumist. OÜ Ehitusekspert 17.07.2015 täiendavas arvamuses on selgitatud, et fotolt nähtav peenike juhe ei saa tekitada suhteliselt jäigale ukse konstruktsioonile sellist jäävat deformatsiooni. OÜ Malmerk 10.12.2014 e-kirja kohaselt on akenukse hind 1520 eurot (I kd tl 78). Eeltoodule tuginedes on kostja tõendanud, et ukselehe kõverdumise eest vastutab hageja ning kinnistu kaasomanikul on õigus nõuda kahju hüvitamist summas 1520 eurot (VÕS § 81 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul oli sellise kahju tekkimine hagejale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Samuti ei välista VÕS § 127 lg 2 kahju hüvitamist. Kahjuhüvitise vähendamise alused ringkonnakohtu hinnangul puuduvad. Nõude loovutamise lepingust nähtuvalt on kinnistu kaasomanik loovutanud selle nõude kostjale 15.12.2014 (I kd tl 72-73). Maakohus on selle summa hagejalt välja mõistnud. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja on teinud selle nõude osas enne vastuhagi esitamist tasaarvestusavalduse (I kd tl 28), siis tuleb see lugeda tasaarvestatuks hageja nõudega, mitte mõista seda summat vastuhagi alusel välja.
45.Kostja on seisukohal, et kinnistu kaasomanikule on tekitatud kahju summas 55 728 eurot tulenevalt sellest, et avatäidete paigaldamisega viivitamise tõttu on ehitushinnad kallinenud. Asja materjalist nähtuvalt sõlmisid kinnistu kaasomanik ja kostja 14.08.2013 töövõtulepingu nr 0-65-13, mille alusel kohustus kostja teostama Viimsis Rohuneeme tee 63 asuval kinnistul ehitustöid. Töövõtulepingu p 2.4 kohaselt pidi kostja töödega alustama hiljemalt 30.10.2013 peale avatäidete paigaldust. Töövõtulepingu p 7.1.1 kohaselt oli tööde teostamise tähtaeg 10 kuud. Vastavalt lepingu p 8.1 olid tööde hinnaks 132 948 eurot (I kd tl 38-48). 07.01.2014 on kostja esitanud kinnistu kaasomanikule teate töövõtulepingu lõpetamise kohta, mille kohaselt ei ole avatäidetega seonduvaid töid lõpetatud ning muutunud turuolukorra ja lisandunud projektide tõttu ei suuda kostja enam töid kokkulepitud hinnatasemel teostada (I kd tl 50). Kinnistu kaasomanikule on esitatud samade tööde teostamiseks hinnapakkumised Tarrest LT OÜ poolt summas 223 290 eurot ja OÜ Jõuhobu poolt summas 197 556 eurot (I kd tl 56-57). Hinnapakkumised hõlmavad täiendavalt ka veekahjustuste kõrvaldamise kulusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid, mille pinnalt saaks asuda seisukohale, et töövõtuleping nr 0-65-13 on näilik leping. Samas leiab kolleegium, et tõendatud ei ole, et avatäidete paigaldamisega viivitamine oleks teinud kinnistu kaasomaniku ja kostja vahel sõlmitud 14.08.2013 töövõtulepingu nr 0-65-13 täitmise võimatuks. Töövõtulepingu nr 0-65-13 kohaselt kohustus kostja teostama välitöid, sisetöid, tehnosüsteemidega seonduvaid töid ja muid töid. Kuigi mingil perioodil võis teatud tööde tegemine olla avatäidete paigaldamata jätmise tõttu võimatu, ei ole tõendatud, et töövõtulepingu nr 0-65-13 järgseid töid üldse teha ei saanud - näiteks osa välitöid (nt väline betoonaed, pinnasetööd, aiakivid) osa tehnosüsteemide töid (nt maaküte, lokaalne kanalisatsioon), muid töid (nt välimise betooni lasuurimine heledaks). OÜ Ehitusekspert 15.05.2015 arvamuse kohaselt ei saanud teha välitöid, kuna akende paigaldamiseks oli vaja tagada rasketehnika juurdepääs. Siiski ei nähtu arvamusest, milliste andmete pinnalt on väidetud, et avatäidete paigaldamiseks kasutatud tehnika tõttu ei olnud välitööde tegemine üldse võimalik. Eriteadmistega isik ei ole selle väite esitamisel tuginenud ehitusnormidele või dokumentidele. Tunnistaja QQ ütlustest nähtuvalt olid avatäited kiletatud 2013.a detsembri alguseks. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et avatäited olid paigaldatud 2014.a veebruaris. Asjaolu, et 2014.a märtsiks olid avatäited paigaldatud nähtub ka kinnistu kaasomaniku 10.03.2014 ja 17.03.2014 e-kirjadest, milles ta heidab hagejale ette aknaaluste tihendamata jätmist.
Kuna ei ole leidnud kinnitust, et avatäidete paigaldamata jätmise tõttu töövõtulepingu nr 0-6513 järgseid töid üldse teha ei saanud ning arvestades asjaolu, et 2014.a märtsiks olid avatäited paigaldatud, siis on tõendamata ka kostja väide, et töövõtulepingu nr 0-65-13 lõpetamise ja uue kallima lepingu sõlmimise vajaduse põhjustas hageja viivitus pooltevahelise lepingu täitmisel. Seega on ehitushinna kallinemisega seotud kahjunõue põhjendamatu.
46.Kostja leidis, et hageja on kinnistu kaasomanikule tekitanud kahju summas 10 192,16 eurot (üür ja kõrvalkulud), mis tuleneb ehitustööde edasilükkumise tõttu alternatiivse elukoha kasutamises vajadusest perioodil 2014. a oktoober kuni 2015. a mai. Maakohus pidas vastuhagi selles osas põhjendatuks. Kuna ringkonnakohus leidis eelnevalt, et tõendamata on kostja väide, et töövõtulepingu nr 0-65-13 lõpetamise vajaduse põhjustas hageja viivitus pooltevahelise lepingu täitmisel, siis on tõendamata ka kostja seisukoht, et kinnistu kogu ehitustööde lõpptähtaeg lükkus edasi hageja tõttu. Eeltoodust tulenevalt on kostja kahjunõue seonduvalt kinnistu kaasomaniku poolt alternatiivse elukoha kasutamisega põhjendamatu. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et juhul kui kinnistu kogu ehitustööde lõpptähtaja edasilükkumine hagejast tuleneval põhjusel oleks tõendatud, ei saaks kõrvalkulude osas kostja kahjunõue olla põhjendatud, kuna kinnistu kaasomanik oleks pidanud kõrvalkulusid eluasemele kandma ka siis, kui ehitusobjekti valmimine ei oleks viibinud.
47.Kostja on seisukohal, et avatäidete paigaldamisega viivitamise tõttu kandis kinnistu kaasomanik kahju 3995 eurot, mis seisnes betoonpindade kahjustumises. Ringkonnakohtu hinnangul on OÜ Ehitusekspert 15.05.2015 arvamusega kahju tekkimine tõendatud. OÜ Ehitusekspert 15.05.2015 arvamusest nähtuvalt on ilma uste ja akendeta seisnud hoones niiskuse, vee ja külma tõttu tekkinud betoonpindade kahjustused. Betoonpinnad vajavad seetõttu täiendavat viimistlust, mille maksumus on 3995 eurot. Seega on kinnistu kaasomanikul õigus nõuda kahju hüvitamist summas 3995 eurot (VÕS § 81 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul oli sellise kahju tekkimine hagejale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Samuti ei välista VÕS § 127 lg 2 kahju hüvitamist. Kahjuhüvitise vähendamise alused ringkonnakohtu hinnangul puuduvad. Veekahjustuse kõrvaldamisega seotud kahjuhüvitise nõude on kinnistu kaasomanik loovutanud kostjale (I kd tl 51-55 ja 72-73). Maakohus on selle summa hagejalt välja mõistnud. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja on teinud selle nõude osas enne vastuhagi esitamist tasaarvestusavalduse (I kd tl 17, 28), siis tuleb see lugeda tasaarvestatuks hageja nõudega, mitte mõista seda summat vastuhagi alusel välja.
48.VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 197 lg 2 lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Seega on hageja põhinõue summas 29 400 eurot kattuvas osas tasaarvestatud kostja nõudega summas 9715 eurot (4200 + 1520 + 3995), mille tagajärjel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 19 685 eurot (29 400 – 9715).
49.Tulenevalt töövõtulepingu punktist 5.2.1 on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist tähtaegselt tasumata summalt 0,2 % päevas, kuid mitte rohkem kui 10 % lepingu maksumusest. Seega on hagejal õigus nõuda viivist summalt 19 685 eurot 0,2 % päevas, kuid mitte rohkem kui 4200 eurot. Arvestades viivitatud päevade arvu on maakohus lõppjärelduses kostjalt viivisena 4200 eurot põhjendatult välja mõistnud.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
50.Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja vastuhagi jääb rahuldamata, siis tuleb maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta 16 % ulatuses hageja kanda ning 84 % ulatuses kostja kanda (TsMS § 162 lg 1, § 163 lg 1). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.