Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
28.juunil 2019.a, Tallinnas
Hagihind
2-14-62044 GK Trade OÜ hagi OMA Fassaad OÜ vastu 24.07.2013.a lepingust nr. xxxx tuleneva võlgnevuse 31 052,40 euro, viivise 4 200 euro nõudes ning OMA Fassaad OÜ vastuhagi GK Trade OÜ vastu 35 000 euro ja viivise nõudes 35 252,40 eurot
Vastuhagi hind
37 800 eurot
nende Hageja/ vastuhagis kostja: GK Trade OÜ (registrikood 11244805, asukoht Kanali tee 6, 10112 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Lind (Advokaadibüroo Supremia, Telliskivi 60, 10142 Tallinn; epost: [email protected]) Kostja/ vastuhagis hageja: OMA Fassaad OÜ (registrikood 11357142, asukoht Ehitajate tee 110, 12618 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat A A (Advokaadibüroo TARK, Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn; epost: [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 02.04.2019.a Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Lind Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat A A
Resolutsioon
1.Rahuldada GK Trade OÜ hagi OMA Fassaad OÜ vastu osaliselt.
2.Välja mõista OMA Fassaad OÜ-lt GK Trade OÜ kasuks 24.07.2013.a lepingust nr. xxxx tulenev võlgnevus 29 400 eurot ja viivis summas 4 200 eurot.
3.Rahuldada OMA Fassaad OÜ vastuhagi GK Trade OÜ vastu osaliselt.
4.Välja mõista GK Trade OÜ-lt OMA Fassaad OÜ kasuks 19 907,16 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõudelt, s.o 19 907,16 eurolt alates 15.05.2015.a kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse summa.
5.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad summad (käesoleva kohtuotsuse resolutsioon p. 2 ja 4) ning tasaarvestuse tagajärjel mõista OMA Fassaad OÜ-lt GK Trade OÜ kasuks välja 13 692,84 eurot.
6.Jätta hageja GK Trade OÜ menetluskulud, mis on tekkinud hagi menetlemisega 95 % ulatuses kostja OMA Fassaad OÜ kanda ja kostja OMA Fassaad OÜ menetluskulud, mis on tekkinud hagi menetlemisega jätta 5 % ulatuses hageja GK Trade OÜ kanda.
7.Vastuhagi menetlemisega tekkinud kostja OMA Fassaad OÜ menetluskulud jätta 57 % ulatuses hageja GK Trade OÜ kanda ja hageja GK Trade OÜ vastuhagi menetlemisega tekkinud menetluskulud jätta 43 % ulatuses kostja OMA Fassaad OÜ kanda.
8.Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 selgitab kohus menetlusosalistele, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb kohtule esitada 30 päeva jooksul alates lõpplahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.. Eelnev menetlus
1.GK Trade OÜ esitas 05.12.2014.a kohtule hagi OMA Fassaad OÜ vastu 24.07.2013.a lepingust nr. xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 31 052,40 euro, viivise 3 663,90 euro ja täiendava viivise nõudes. OMA Fassaad OÜ esitas 15.05.2015.a vastuhagi ja 17.07.2015.a vastuhagi nõude suurendamise GK Trade OÜ vastu 35 000 euro ja viivise nõudes. Käesolev tsiviilasi jagati kohtunik Ann Meriluht’ile 10.01.2018.a (I köide t/l 1). Hageja nõue ja põhjendused
2.GK Trade OÜ esitas 12.02.2018.a koondhagi OMA Fassaad OÜ vastu 24.07.2013.a lepingust nr. xxxx tuleneva võlgnevuse 31 052,40 euro ja viivise 4 200 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt allkirjastasid hageja ja kostja 24.07.2013.a lepingu nr. XXXX. Lepingu järgi kohustus hageja valmistama hinnapakkumises märgitud avatäited ning kostja kohustus hagejale tasuma 42 000 eurot. Lisaks avatäidete valmistamisele tegi hageja kostjale lisatöid (akende välisperimeetri kittimine, piirdeplekkide asendamine anodeeritud alumiiniumplekiga, avade freesimine) 1 652,40 euro eest. Lepingu p 2.1. märgiti kostja nõudmisel objekti asukohaks Xxxx, kuid tegelikkuses paigaldati avatäited kostja lepingulise esindaja A A kaasomandile xxxx teele. Hageja on väljastanud kostjale 22.08.2014.a akti nr. 1, millega luges mh tööd vastuvõetuks. Kuivõrd tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks, siis väljastas hageja 04.09.2014.a kostjale arve nr. T187 summas 31 052,40 euro tasumiseks, maksetähtajaga 06.10.2014.a. Kostja ei ole arvet tasunud. Kuivõrd kostja ei ole arvet nr. T187 tasunud tähtaegselt, s.o hiljemalt 06.10.2014.a, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist. Hageja viivisenõue, arvestades määraga 0,2 % päevas, on 76 078,38 eurot, kuid kuivõrd lepinguga on piiratud viivisenõude suurus, siis palub hageja kostjalt välja mõista viivise summas 4 200 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv kokku summas 1 150 eurot ja esindajakulu summas 6 630 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. OMA Fassaad OÜ ja eramu omanik A A sõlmisid 14.08.2013.a lepingu järgsete (st peale avatäidete paigaldust) teostatavate ehitustööde ehituse töövõtulepingu nr xxxx, mille punkti 2.4 kohaselt pidi kostja alustama objektil töödega hiljemalt 30.10.2013.a, pärast hageja poolt lepingu esemeks olevate tööde lõpetamist. GK Trade OÜ esitas 22.08.2014.a A A’le lepingu järgse teostatud tööde akti nr 1, milles teatas soovist tööd üle anda, mis ajaks oli avatäidete paigaldamine viibinud lepingus kokkulepitust ligikaudu 11 kuu võrra. Kostja ja A A sõlmisid 27.08.2014.a
nõuete loovutamise lepingu, millega A A loovutas osa enda hageja vastu tekkinud kahjunõudest kostjale. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu summas 14 840 eurot, riigilõiv vastuhagiavalduselt 1 000 eurot ja ekspertiisikulu summas 2 550 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastuhagi nõue ja põhjendused
4.OMA Fassaad OÜ esitas 23.04.2018.a kohtule koondvastuhagi GK Trade OÜ vastu 35 000 euro ja viivise nõudes. Vastuhagiavalduse kohaselt on GK Trade OÜ poolt tekitatud alljärgnev kahju kogusummas 117 675,16 eurot: (a) lepingu järgsete ebakvaliteetsete avatäidete paigaldamise ja asendamise kohustuse tõttu tekkinud kahju summas 47 760 eurot; (b) ehitustööde viibimisest ja ehitustööde kallinemisest ehitusobjekti kinnistu (xxxx) omanikule A A’le tekkinud kahju summas 55 728 eurot; (c) ehitusobjekti kinnistu (xxxx) omanikule A A’le ehitustööde tähtaja edasilükkumise tõttu alternatiivse elukoha kasutamisest perioodil oktoober 2014 – mai 2015 tekkinud kahju summas 10 192,16 eurot; (d) ehitusobjekti kinnistu (xxxx) omanikule A A’le veekahjustuste tekkimise ja kahjustuste kõrvaldamise tõttu tekkinud kahju summas 3 995 eurot. Hageja palub käesolevas vastuhagis eeltoodud 117 675,16 eurosest kahjust välja mõista kostjalt 35 000 eurot (lisaks juba tasaarvestatud summale). Lisaks põhinõudele palub OMA Fassaad OÜ GK Trade OÜ-lt välja mõista viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates vastuhagi esitamisest kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Vastuhagi vastuväited ja põhjendused
5.GK Trade OÜ vaidleb vastuhagile vastu. Hageja lepingurikkumine on tõendamata ja hageja ei vastuta A Ale tekkinud kahju eest. Kahju hüvitamine on välistatud kahju ettenähtavuse reegli alusel (VÕS § 127 lg 3) ja normi kaitse-eesmärgi teooria alusel (VÕS § 127 lg 2). Nõude loovutamist ei ole toimunud. Samuti ei ole tekkinud kahju. Antud juhul ei saanud hageja ehituse töövõtulepingust nr. xxxx tulenevat riski üle võtta, sest lepingu nr. XXXX sõlmimisel: hageja ei teadnud, et objektil toimuvad ehitustööd, sh ei teadnud hageja, et objekti ehitustööd sõltuvad väidetavalt hageja kohustuste täitmisest; hageja ei teadnud, et ehitustöid teostab kostja; kostja ja A A vahel ei olnud sõlmitud ehituse töövõtulepingut, mistõttu hageja ei saanud ette näha kahju, millist lepingutki ei olnud veel sõlmitud. Seega hageja ei saanudki teada ega ette näha, millistest töödesttoodetest tuleneva kahju eest ta väidetavalt võiks vastutada. Ehituse töövõtuleping nr. xxxx on näilik ja näilikust tehingust ei saa kahju tekkida. Juhul, kui kostjal lasus kohustus A A majale avatäited paigaldada ja kohus tuvastab, et hageja vastutab A Ale tekkinud kahju eest, siis vastutab hagejale tekkinud kahju eest solidaarselt hagejaga ka kostja ise. Esinevad alused kahjuhüvitise vähendamiseks, sest hagejapoolne kahju hüvitamine täies ulatuses oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja vastuvõtmatu. Kohtu seisukoht ja põhjendused
6.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tunnistajate ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele ja vastuhagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
7.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 01.06.2018.a kohtumääruses
(IV köide t/l 93).
8.Kuivõrd kohtule on esitatud nii hagi kui ka vastuhagi, annab kohus esmalt hinnangu GK Trade OÜ (kohtuotsuses edaspidi hageja) poolt esitatud hagile OMA Fassaad OÜ (kohtuotsuses edaspidi kostja) vastu ning seejärel hinnangu OMA Fassaad OÜ poolt esitatud vastuhagile GK Trade OÜ vastu.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
10.Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja vahel on 24.07.2013.a sõlmitud leping nr. XXXX, millise punkti 2.1 kohaselt on lepingu objektiks puit akende ja uste valmistamine ehitusobjektile Xxxx vastavalt hinnapakkumisele xxxx Kuupäevaga 18/07/2013. Lepingu punkt 3.1 kohaselt on tööde lõpetamise tähtajaks pooled kokku leppinud 30.09.2013.a. Punkti 6.1 kohaselt on lepingu maksumuseks 35 000 eurot, millele lisandub käibemaks 7 000 eurot, kokku 42 000 eurot (I köide t/l 6-8).
11.Samuti ei ole poolte vahel vaidlust, et eelpoolviidatud lepingus nimetatud tööd teostati asukohas xxxx maakond (I köide t/l 9).
12.Hageja on koostanud A Ale hinnapakkumise nr. 18.07.2013/xxxx, millises on ära toodud klaasitüübid, sulused ja hinnatabel (I köide t/l 36-37).
13.Hageja on koostanud 22.08.2014.a akti nr. 1 tehtud tööde kohta, millise kohaselt on teostatud järgmised tööd: alumiinium profiilist avatäidete valmistamine ja paigaldus 35 000 eurot ja lisa tööd akende välisperimeetri kittimine 802 eurot, pakutud välis piirdeplekkide, pural, asendamine anodeeritud al. plekiga 420 eurot ja akna avade suuremaks freesimine 155 eurot. Nimetatud aktis on märgitud tööde tellijaks A A (I köide t/10).
14.A A on esitanud 27.08.2014.a hageja poolt koostatud aktile nr. 1 vastuväite, millise kohaselt on Oma Fassaad OÜ-l leppetrahvinõue summas 4 200 eurot hageja vastu ning A A ei nõustu aktis märgitud lisatöödega. A Al kui lepinguga kaitstud kolmandal isikul on hageja vastu kahju hüvitamise nõue vähemalt 71 000 euro ulatuses. A A on omapoolse nõude loovutanud kostjale (I köide t/l 11-13, 51-53, 54-55, 72-73).
15.Hageja on esitanud kostjale 04.09.2014.a arve nr. T187 summas 31 052,40 eurot vastavalt teostatud tööde aktile nr. 1 aug. 14 (I köide t/l 18). Vaidlust ei ole, et nimetatud arve on kostja poolt tasumata.
16.VÕS § 639 lg 1 kohaselt võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv.
17.Kostja leiab, et poolte vahel on olnud tegemist siduva eelarvega ning hageja poolt esitatud arves nr. T187 märgitud lisatööd ei kuulu kostja poolt hüvitamisele.
18.Riigikohus on 19.09.2012.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-89-12 punktis 27 leidnud, et kolleegiumi arvates on taunitav töövõtjate praktika, mille järgi ollakse valmis tegema lisatöid või muudatusi, kuid ei lepita hinna muutmises kokku ega teatata enne nende mõjust lepingu hinnale, pannes tellija hiljem ebaõiglasse olukorda, kus temalt nõutakse töövõtja ühepoolselt arvestatud tasu. Just sellise praktika vältimiseks ongi VÕS § 639 lg-s 1 sätestatud, et eeldatakse eelarve siduvust töövõtjale, ning § 639 lg-s 2 ette nähtud, et mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha, kuid sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama ning teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult
rikastunud.
19.Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb hageja poolt kostjale esitatud arvel nr. T187 märgitud lisatööde kulu kogusummas 1 652,40 eurot jätta kostjalt välja mõistmata, kuivõrd kohtu ette toodud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et pooled on arvel märgitud lisatööde tegemises eraldi kokku leppinud. Ka ei ole hageja avaldanud, et ta oleks kostjat teavitanud lisatöödest ja/või nende võimalikust maksumusest enne arve esitamist. A A on koheselt nimetatud arve aluseks olevale aktile esitanud vastuväited 27.08.2014.a (I köide t/l 11-12).
20.Kohus nõustub käesoleval juhul kostja seisukohaga, et osaliselt on hageja poolt märgitud lisatööd kaetud poolte vahel sõlmitud lepingus toodud töödega, s.o avade servade kittimine ning vuukimine (I köide t/l 28 punkt 2.1.3, II köide t/l 13 punkt 2.1.3). Samuti nähtub kostja poolt kohtule esitatust, et aknaavade freesimistööd on teostatud Xxxx OÜ poolt ning mitte hageja poolt (II köide t/l 21).
21.Tulenevalt VÕS § 637 lg 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
22.Vaidlust ei ole pooltel selle üle, et hageja on eelpool viidatud lepingus kokkulepitud tööd lõpetanud (II köide t/l 14, 24). Samuti puudub vaidlus selles osas, et kostja on hagejale poolte vahel sõlmitud lepingus märgitud tasu jätnud maksmata.
23.Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
24.Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).
25.Arvestades asjaoluga, et hageja on poolte vahel sõlmitud lepingus kokkulepitud tööd teostanud, siis tuleb kostjal ka tehtud töö eest tasuda. Seega leiab kohus, et kostjal on kohustus tasuda hagejale akti nr. 1 (I köide t/l 10) ja arve nr. T187 (I köide t/l 18) alusel 29 400 eurot (31 052,40 – 1 652,40).
26.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise summas 4 200 eurot (IV köide t/l 53).
27.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
28.Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 5.2.1 kohaselt on töövõtjal õigus mittetähtaegse tasumise korral nõuda tellijalt viivist tähtaegselt tasumata summalt 0,2 % päevas, kuid mitte rohkem kui 10 % lepingu maksumusest (I köide t/l 7).
29.Kostja sisulisi vastuväiteid hageja viivisenõudele esitanud ei ole. Ka ei ole kostja kohtult taotlenud viivisenõude vähendamist. Riigikohus on 14. juuni 2005.a kohtuotsuses kohtuasjas nr. 3-2-1-66-05 punktis 15 selgitanud, et kohus ei vähenda viivist omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel. Seega peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis summas 4 200 eurot perioodi 05.12.2014.a kuni 28.06.2019.a eest.
30.Järgnevalt annab kohus hinnangu OMA Fassaad OÜ vastuhagile GK Trade OÜ vastu 35 000 euro ja viivise nõudes.
31.A A ja kostja OMA Fassaad OÜ vahel on 14.08.2013.a sõlmitud ehituse töövõtuleping nr. xxxx, millise punkti 2.2 kohaselt on lepingu objektiks xxxx asuva eramu ehitustööde teostamine vastavalt lepingu dokumentides ja lisas toodudele ning selle üleandmine tellijale vastavalt lepingu tingimustele, täites tellija eesmärgi. Lepingu punkt 2.4 kohaselt alustatakse lepingu objektil töödega hiljemalt 30.10.2013.a peale avatäidete tarnet ja paigaldust lepingu objektiks olevale eramule GK Trade OÜ poolt (vastavalt 24.07.2013.a lepingule) (I köide t/l 38-49).
32.Kostja on 07.01.2014.a teatanud A Ale, et lõpetab ehituse töövõtulepingu nr. xxxx, kuivõrd käesoleva ajani ei ole avatäidetega seotud töid lõpetatud ja jätkuvalt puudub võimalus lepingu järgsete objekti edasiste tööde teostamiseks töövõtja poolt (I köide t/l 50).
33.A A ja OMA Fassaad OÜ on 27.08.2014.a sõlminud osalise nõuete loovutamise lepingu, millise punkti 1.1 kohaselt lepivad pooled kokku, et käesoleva lepingu alusel loovutaja loovutab ja loovutuse saaja omandab lepingu sõlmimise hetkel loovutaja nõudest 25 200 eurose nõude, mis läheb üle loovutuse saajale. Lepingu punkt 2.3 kohaselt nõude eest tasumiseks tasaarveldavad pooled loovutajale käesolevast lepingust tuleneva tasunõude nõude väärtuses loovutuse saajale poolte vahel 14.08.2013.a sõlmitud kokkuleppe „Lisa Ehituse Töövõtulepingule Nr. xxxx“ punktist 1 tuleneva kohustuse seni tasumata osaga (I köide t/l 51-55).
34.Nimetatud loovutuse lisaks on loovutaja 27.08.2014.a „Vastuväide 22.08.2014 aktile nr 1“. A A poolt 27.08.2014.a vastuväitest nähtub, et hageja on lõpetanud tellitud tööd 22.08.2014.a, st 326 päeva pärast lepingus kokku lepitud tähtaega. Lepingu punktist 5.1.1 tulenevalt on kostjal õigus nõuda leppetrahvi summas 4 200 eurot (I köide t/l 11-13).
35.A A ja kostja on 15.12.2014.a sõlminud Lisa 27.08.2014 osalisele nõuete loovutamise lepingule ja täiendava nõude loovutamise kokkuleppe, millise punkti 1.1 kohaselt lepivad pooled kokku, et käesoleva kokkuleppe alusel loovutaja loovutab ja loovutuse saaja omandab seni lepingu alusel loovutamata GK Trade OÜ vastase põhinõude summas 45 800 eurot (millisele lisanduvad seaduses ettenähtud viivised), mis läheb üle loovutuse saajale ja punkti 1.2 kohaselt lisaks eeltoodule loovutab loovutaja ja loovutuse saaja omandab käesoleva kokkuleppe eeltoodud alapunktis (b) tekkinud asjaoludest tuleneva täiendava 1 520 eurose kahjunõude GK Trade OÜ vastu (I köide t/l 72-73).
36.Eelpool nimetatud nõude loovutamisest on hagejat teavitatud 29.09.2014.a e- kirja teel (I köide t/l 68).
37.Hageja tugineb vastuhagi vastuväidete esitamisel sellele, et eelpool nimetatud nõude loovutamine ei ole tõendatud ning A A ja kostja vahel sõlmitud töövõtuleping on näilik. Kostja vastavate hageja etteheidetega ei nõustu.
38.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 kohaselt näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad.
39.Kohus leiab, et eelpool toodud hageja vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata. Ainuüksi asjaolu, et A A ei ole väidetavalt esitanud kordagi kahju hüvitamise nõuet kostja vastu, ei vabasta see hagejat kahju hüvitamise kohustusest juhul, kui kahju on tekkinud ning seda enam olukorras, kus A A on oma nõude loovutanud kostjale. Kohus leiab, et A A ja kostja vahel 27.08.2014.a ja 15.12.2014.a toimunud nõude loovutamised näilikud ei ole.
40.Tunnistaja M K poolt antud ütluste kohaselt kostjal otsesuhtlust hagejaga ei olnud, kuivõrd kostja oli selleks volituse andnud A Ale. Samuti on tunnistaja avaldanud, et A A kostjale kahju hüvitamise nõuet esitanud ei ole, kuid pooled on tasaarvestanud vastastikku nõudeid (IV köide t/l 158-159, 00:34:37-00:58:46).
41.VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
42.A A on esitanud hagejale nõude leppetrahvi summas 4 200 eurot saamiseks (I köide t/l 1112) ning hilisemalt on vastav nõue loovutatud kostjale (I köide t/l 51-53). Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja on lõpetanud tellitud tööd 22.08.2014.a. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 5.1.1. kohaselt on tellijal õigus objekti mittetähtaegse üleandmise korral nõuda leppetrahvi 0,2 % lepingu summast tähtaega ületatud iga päeva eest kuid mitte rohkem kui 10 % lepingu maksumusest (I köide t/l 7).
43.Kohus leiab, et käesoleval juhul on kostja leppetrahvi nõue summas 4 200 põhjendatud, kuivõrd poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidi töö valmima 30.09.2013.a, kuid vaidlustamata asjaolude kohaselt on tööd lõpetatud 22.08.2014.a. Seega tuleb nimetatud summa hagejalt kostja kasuks välja mõista.
44.Kostja on esitanud kohtule dokumentaalsed tõendid - A A poolt hagejale saadetud ekirjad, millest nähtub, et tööde tellijal on olnud etteheiteid hagejale tööde teostamise osas ja tööde tellijale on tekkinud kahju (I köide t/l 80-85, 87-94, 103-109, 125-126, 128-143, 148-161).
45.VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
46.Riigikohus on 19.09.2012.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-89-12 punktis 19 selgitanud, et selleks, et kulutuste hüvitamist saaks kahjuna nõuda, ei pea kulutused tingimata olema juba kantud, vaid need võivad VÕS § 128 lg 3 järgi tekkida ka tulevikus. Samuti ei välista kulutuste hüvitamist ega vabasta lepingut rikkunud isikut vastutusest see, et kahju kõrvaldamiseks tehtud kulud kandis kolmas isik. Vastupidine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.
47.Kostja poolt kohtule esitatu kohaselt on hageja poolt tekitatud kahju kokku summas 117 675,16 eurot, millise hüvitamist nõuab kostja 35 000 euro ulatuses. Kostja on toonud välja, et eelpool nimetatud kahju summas 117 675,16 eurot on tekkinud järgnevast: lepingu järgsete ebakvaliteetsete avatäidete paigaldamise ja asendamise kohustuse tõttu tekkinud kahju summas 47 760 eurot; ehitustööde viibimisest ja ehitustööde kallinemisest ehitusobjekti kinnistu (xxxx) omanikule A A’le tekkinud kahju summas 55 728 eurot;
ehitusobjekti kinnistu (xxxx) omanikule A A’le ehitustööde tähtaja edasilükkumise tõttu alternatiivse elukoha kasutamisest perioodil oktoober 2014 – mai 2015 tekkinud kahju summas 10 192,16 eurot ja ehitusobjekti kinnistu (xxxx) omanikule A A’le veekahjustuste tekkimise ja kahjustuste kõrvaldamise tõttu tekkinud kahju summas 3 995 eurot (IV köide t/l 64).
48.Tunnistaja A Bi poolt antud ütlustega on tõendatud, et avatäited said kiletatud novembri lõpus detsembri alguses (IV köide t/l 157 pöördel, 00:09:57-00:27:40) ning tunnistaja M K ütluste kohaselt lõpetati töövõtuleping A Aga seetõttu, et aknaid polnud paigaldatud ja kostja ei saanud alustada siseviimistlustöödega (IV köide t/l 158, 00:34:37-00:58:46).
49.Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt pidi hageja paigaldama muuhulgas väljapoole avatavad uksed, kokku 2 tükki ja sissepoole avatava uks/ aken (I köide t/l 36-37). Kostja on teinud hagejale etteheiteid seoses paigaldatud ukselehega (I köide t/l 72, 80). Kuivõrd hageja ei ole reageerinud kostja palvele tegeleda puudustega ukse parandamisega, on A A pöördunud e- kirja teel V T poole. V T on 10.12.2014.a A Ale edastanud e- kirja, millest nähtub, et fassaadi uks ning ukseleht on kõverad. Uue aken/ uks hinnaks oleks 1 520 eurot + paigaldus (I köide t/l 78-79).
50.Hageja ei ole käesoleval juhul esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et eelpool viidatud ukseleht on muutunud kõveraks hagejast mitteolenevatel põhjustel. Ka ei ole hageja asunud antud puudust kõrvaldama (IV köide t/l 84). Seega leiab kohus, et vastav kostja nõue on põhjendatud ja kuulub hageja poolt hüvitamisele. Seda enam olukorras, kus A A on puudustele juhtinud tähelepanu juba 17.03.2014.a e- kirjas (I köide t/l 80).
51.Lisaks on A Al tekkinud nõude loovutamise kohaselt veekahju summas 3 995 eurot. Selle tõendamiseks on kohtule esitatud mai 2015.a ehitustehniline eksperthinnang (II köide t/l 53-100). Kohus leiab, et hageja ei ole kostja poolt nõutud veekahju tekkimist ja summa suurust ümber lükanud. Hageja on loobunud kohtumenetluses ekspertiisi teostamisest 04.12.2018.a kohtuistungil (IV köide t/l 138).
52.Kohus leiab, et on üldteada asjaolu, et avatäidete paigaldamata jätmisel võib vesi ehitist kahjustada ning seda eriti sügis- ja talveperioodil. Antud juhul on kostja tõendanud veekahju tekkimist ja seega on põhjendatud kostja nõue hageja vastu summas 3 995 eurot.
53.Kostja palub hagejal hüvitada ka ehitustööde viibimisest ja kallinemisest tekkinud kahju summas 55 728 eurot, mida kostja tõendab mai 2015.a ehitustehnilise eksperthinnanguga (II köide t/l 53-100). Hageja vaidleb nimetatule vastu, kuivõrd hageja ei saa vastutada selle eest, et ehitushinnad ehitusturul muutuvad. Kohus leiab, et kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et ehitushindade tõusu tõttu on kostja kandnud või võib kanda kahju summas 55 728 eurot. Ka leiab kohus, et see kahju on hõlmatud lepingu punktis 5.1.1 kokkulepitud leppetrahviga (I köide t/l 7). Leppetrahvi nõude on kohus eelnevalt rahuldanud.
54.Kostja leiab, et lepingu järgsete ebakvaliteetsete avatäidete paigaldamise ja asendamise kohustuse tõttu on kostjale tekkinud kahju summas 47 760 eurot, mida kostja tõendab mai 2015.a ehitustehnilise eksperthinnanguga (II köide t/l 53-100). Hageja vaidleb nimetatule vastu. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kostja sellises summas kahjunõue põhjendatud järgmisel põhjendusel.
55.Kohtule esitatud eksperthinnangu punkt 3 kohaselt on hageja sulgenud kõik tehtud avad mastiksiga, märkides seejuures, et tegemist on hädapärase lahendusega, kuivõrd võimalik kasutusaeg on täpselt teadmata (II köide t/l 65). Seega on hageja puuduse kõrvaldanud, mistõttu ei ole õige kostja järeldus selle kohta, et kõik aknad tuleb välja vahetada. Seda enam olukorras, kus ekspert on oma hinnangus märkinud, et mastiksi kasutusaeg on täpselt teadmata. Seega ei saa pidada sellises summas nõuet põhjendatuks ja vajalikuks. Samuti nõustub kohus antud juhul hagejaga selles, et olles kõrvaldanud esile toodud
puuduse, ei saanud ta ette näha, et tal võib tekkida kohustus kahju hüvitamiseks. Seega ei saa pidada seda ettenähtavaks kahjuks ja sellest tulenevalt jääb kostja nõue rahuldamata VÕS § 127 lg 3 alusel.
56.Kostja palub hagejal hüvitada ehitustööde tähtaja edasilükkamise tõttu alternatiivse elukoha kasutamisest perioodil oktoober 2014 – mai 2015 tekkinud kahju summas 10 192,16 eurot. Hageja vaidleb nimetatud nõudele vastu ning leiab, et tõendamata on, et kolmas isik on vastavaid kulusid kandnud. Hagejal on põhjendatud kahtlus, et sularahas raha liikunud ei ole. Rahade liikumine peab olema tõendatav ka reaalsete tõenditega, mitte üksnes kviitungitega (IV köide t/l 84 pöördel, punkt 45).
57.Kohtule on esitatud Allan Aru ja A A vahel 01.09.2014.a sõlmitud üürileping, millise punkti 4.2 kohaselt kohustub üürnik eluruumi ja selle juurde kuuluvate pindade kasutamise eest tasuma üürileandjale üüri 900 eurot kuu. Üüri tasutakse hiljemalt iga kalendrikuu 10. kuupäevaks sularahas või pangaülekandega. Lepingu punkt 4.2 kohaselt kohustub üürnik lisaks üürile tasuma kommunaalteenuste (veevarustuse- ja kanalisatsiooni, prügiveoteenuste, elektrienergia, maamaksu, gaas, hooldustasu, soojavarustuseks vajaliku soojusenergia jne) eest vastavalt eluruumi haldaja poolt esitatud arvetele 40 % ulatuses kogumahust. Üürleping oli sõlmitud perioodiks 01.09.2014 kuni 01.09.2015 (I köide t/l 58-60).
58.Kostja on esitanud kohtule perioodi oktoober 2014 kuni mai 2015 kviitungid, milliste kohaselt on A A tasunud üüri kogusummas 10 192,16 eurot (II köide t/l 101-104).
59.Tallinna Ringkonnakohus on 29.02.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-14-55757 punktis 19 leidnud, et kahju hüvitamise seisukohalt ei oma õiguslikku tähendust asjaolu, kellelt asendusauto üüritakse, vaid üksnes see, kas see üürimine on toimunud turutingimustel. Samuti ei saa eeldada hagejaga seotud teise juriidilise isiku kohustust võimaldada hagejal kasutada tema vara tasuta või turutingimustest soodsamalt, kuivõrd seda ei luba õigusaktid ning erinevate juriidiliste isikute vara ei ole nende seotuse tõttu samastatav.
60.Ka käesoleval juhul on A A hageja väidetel üürinud eluruumi oma perekonnaliikmelt, kuid seda on tehtud vastavalt turutingimustele. Üürilepingu sõlmimise on tinginud hagejapoolsete tööde valmimise tähtaja pikenemine ning A A on pidevalt juhtinud sellele hageja tähelepanu (I köide t/l 80, 84, 87, 88, 89). Ainuüksi asjaolu, et A A on tasunud üüri sularahas, ei tähenda, et reaalset üürilepingut sõlmitud ei ole. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostja nõue summas 10 192,16 eurot on põhjendatud ja kuulub hageja poolt hüvitamisele.
61.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostja kahjuhüvitise nõue on põhjendatud summas 19 907,16 eurot (4 200 + 1 520 + 3 995 + 10 192,16).
62.Hageja on taotlenud vähendada kostja kasuks väljamõistetava hüvitise suurust (IV köide t/l 86). Kohus leiab, et käesoleval juhtumil on kostja kahjuhüvitise nõue põhjendatud osaliselt ning seega on kohus hageja taotluse rahuldanud. Tõendeid selle kohta, et vastavas suuruses kahju väljamõistmine asetaks hageja majanduslikult raskesse olukorda kohtule esitatud ei ole.
63.Kostja palub hagejalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates vastuhagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni (IV köide t/l 62 pöördel).
64.Hageja sisulisi vastuväiteid kostja viivisenõudele esitanud ei ole. Seega peab kohus kostja viivisenõuet põhjendatuks. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõudelt 19 907,16 eurot alates 15.05.2015.a kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse summa (II köide t/l 44).
65.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub osaliselt rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 29 400 eurot ja viivis summas 4 200 eurot. OMA Fassaad OÜ poolt esitatud vastuhagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub osaliselt rahuldamisele. Hagejalt kuulub kostja kasuks väljamõistmisele kahjuhüvitis summas 19 907,16 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 19 907,16 eurolt alates 15.05.2015.a kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse summa.
66.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad summad ning tasaarvestuse tagajärjel tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja võlgnevus summas 13 692,84 eurot (33 600 – 19 907,16).
67.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
68.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 35 252,40 eurot ja vastuhagi hinnaks 37 800 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
69.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd käesoleva tsiviilasja hind on 35 252,40 eurot ja kohus rahuldas hagi osaliselt summas 33 600 eurot (võlgnevus 29 400 eurot ja viivis 4 200 eurot), siis leiab kohus, et hageja menetluskulud, mis on tekkinud seoses hagi menetlemisega tuleb jätta 95 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud, mis on tekkinud seoses hagi menetlusega jätta 5 % ulatuses hageja kanda.
70.Kuivõrd vastuhagi kuulus rahuldamisele osaliselt summas 21 499,73 eurot (kahju 19 907,16 eurot ja aastane viivis 1 592,57 eurot), siis vastuhagi menetlemisega tekkinud kostja menetluskulud jäävad 57 % ulatuses GK Trade OÜ kanda ja GK Trade OÜ menetluskulud 43 % ulatuses kostja OMA Fassaad OÜ kanda.
71.TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
72.Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 selgitab kohus menetlusosalistele, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb kohtule esitada 30 päeva jooksul alates lõpplahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.