Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue OÜ Advokaadibüroo EMERALDLEGAL esitas 18.03.2020 Harju Maakohtusse hagi E K vastu põhivõla 672 euro, sissenõudekulu 30, viivise 10,68 euro ja edasise viivise saamiseks määras 0,06% päevas alates 19.03.2020. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 22.01.2020 kliendilepingu, mille alusel osutas hageja kostjale õigusteenuseid vastavalt kostja tellimusele. Kostja viibis AS-i F kliinikus arsti S T juures rasvaimuoperatsioonil, mis kostja väidete kohaselt ebaõnnestus ning kostjal tekkis sellest tulenevalt vajadus pöörduda korrektsioonide tegemiseks teise arsti poole. Kostjal tekkis sellest tingituna varaline kahju ning eelnevalt oli kostja kannatanud mittevaralist kahju, kuivõrd S. T operatsiooni ebaõnnestumine moonutas hageja kehakuju ja põhjustas kostjale ebamugavusi ja üleelamisi. Hageja ülesandeks oli pidada kohtuväliseid läbirääkimisi eesmärgiga saavutada kostja kasuks 20 000 euro suuruse kompensatsiooni (sisaldas nii varalist kui ka mittevaralist kahju ning õigusteenuse kulu) maksmine. Kuna advokaadibüroo C advokaadi B. O kirjalikud pöördumised polnud tulemust toonud, leppisid pooled kokku, et hageja püüab saavutada kostja soovitud kompromissi suulises suhtluses. Lisaks toimus suhtlus kostjaga vaid telefoni teel, mida kinnitavad telefonikõnede väljavõtted. Kostjale osutati õigusteenust alljärgnevalt: 22.01.2020 kostjaga nõupidamine. Nõupidamise lõpupoole edastas allakirjutanu kolleegile kostja andmed kliendilepingu ja volituse vormistamiseks. Kuna nõupidamine algas kell 15.00 ja lõppes 15.45, on loogiline, et 15.39 saadetud e-kirja pinnalt vormistati leping ja volitus ning nõupidamine kestis veel umbes viis minutit. Seejärel allkirjastati kliendileping. 27.01.2020 õiguslik analüüs ja kokkuvõte kliendile (kostja nõustus ainsana selle kulu tasuma, seega see vaidluse all pole). 28.01.2020 – suhtlus kostja ja T. L. Hageja pöördus kõigepealt e-kirjaga T. L poole ja edastas kostja volituse. 28.01.2020 telefonikõne T. Lga kestusega 16 minutit ja 40 sekundit (ümardatud vastavalt kliendilepingu p-le 4.3 20 minutile). 28.01.2020 telefonikõne kostjaga 1915 sekundit ehk u 32 minutit pikk telefonikõne kostjaga (ümardatud vastavalt kliendilepingu p-le 4.3 40 minutile). 04.02.2020 – suhtlus kostja, T. Lga (S. Ti advokaat) ja J Tiga. Telefonikõne kostjaga pikkusega 4 minutit (ümardatud vastavalt kliendilepingu p-le 4.3 10 minutile); telefonikõne J Tiga pikkusega u 12 minutit (ümardatud vastavalt kliendilepingu p-le 4.3 20 minutile). 07.02.2020 – suhtlus kostja ja T. Lga. Telefonikõne kostjaga pikkusega u 57,5 minutit (ümardatud vastavalt kliendilepingu p-le 4.3 60 minutile); telefonikõne T. Lga pikkusega u 1 minut (ümardatud vastavalt kliendilepingu p-le 4.3 5 minutile). Lisaks on loogiline, et advokaat valmistab kõned ette, mõtleb läbi vestluse sisu ning teeb telefonikõne järgselt märkmeid. Lisaks vastas hageja kostja küsimustele, kui kostja helistas hagejale büroo üldise telefoninumbri kaudu. Hageja pöördus päringuga T. L poole ja küsis, mida hageja T. Lga peetud telefonikõnedes arutas. T. L vastas konkreetselt, et puudutati vaid kostja teemasid.

Kliendilepingu p 4.3 teise lause kohaselt ei lähtuta tööaja arvestamisel väiksemast tööühikust kui 10 minutit ehk kõik tegevused ümardatakse ülespoole lühima kümnenda minutini. Pooled leppisid kliendilepingu p-s 4.5 kokku, et kostja on kohustatud arved tasuma 7 kalendripäeva jooksul, arvates arvete väljastamisest advokaadibüroo poolt. Kostja ei ole arveid tasunud ning need on seega sissenõutavaks muutunud. Hageja väljastas kostjale osutatud õigusabi eest 05.02.2020 arve nr 3001044 summas 504 eurot, millest kostja tasus 11.03.2020 168 eurot, seega tasumata on 336 eurot. 02.03.2020 väljastas hageja arve nr 3002018 summas 336 eurot. Kostja pole arvet tasunud. Seega võlgneb kostja hagejale 672 eurot. Kostja lõpetas hagejaga sõlmitud lepingu 11.03.2020 telefonivestluses. Hageja edastas kostjale 18.03.2020 meeldetuletused mõlema arve tasumiseks ja hagejal on õiguse nõuda sissenõudmiskulu mõlema arve pealt 15 eurot, kokku 30 eurot. Kliendilepingu p 4.5 teise ja kolmanda lause kohaselt peab arvega mittenõustumisel klient 3 tööpäeva jooksul, alates arve saamisest, teatama sellest advokaadibüroole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui klient ei ole nimetatud tähtaja jooksul teatanud advokaadibüroole arvega mittenõustumisest, loetakse arve aktsepteerituks. Kuna kostja ei esitanud vastuväiteid väljastatud arvete kohta, loetakse teenused aktsepteerituks. Hagejal on õigus nõuda viivist lepingu p 7.1 alusel võlgnetavalt summalt arvestusega 0,06% päevas. Arve nr 3001044 maksetähtaeg oli 14.02.2020, mistõttu muutus arve sissenõutavaks 15.02.2020. Kostja tasus 11.03.2020 arve osaliselt summas 168 eurot. Arve tasumata jätmiselt tuleb tasuda viivist summas 9,27 eurot. Arve nr 3002018 maksetähtaeg oli 11.03.2020, arve muutus sissenõutavaks 12.03.2020. Arve tasumata jätmiselt tuleb tasuda viivist summas 1,41 eurot. Lisaks taotleb hageja edasise viivise väljamõistmist määras 0,06% päevas alates 19.03.2020. Kostja vastuväited Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Leping sõlmiti eesti keeles mida kostja ei valda. Hageja poolt lubatud lepingu tõlget vene keelde hageja ei esitatud. Seega ei olnud kostja lepingut sõlmides tutvunud lepingu sisuga. Pooled ei ole sõlminud käsunduslepingut, mille kohaselt hageja ülesandeks oleks olnud pidada kohtuväliseid läbirääkimisi kompensatsiooni saamiseks. Kostja soovis saada hagejalt õigusabi hinnangu näol küsimuses, kas tal on võimalik esitada varaline nõue AS -i F, S T ja J Ti vastu mittekvaliteetse meditsiiniteenuse osutamise eest summas 20 000 eurot või on võimalik nõue aegunud. Juhuks kui nõue oleks olnud aegunud, puudus kostjal edasiseks menetluseks igasugune huvi. Hageja andis kostjale erinevaid hinnanguid ja lubadusi kostja õiguste kaitsmiseks. Esmaseks hinnanguks oli, et nõue ei ole aegunud, siis, et aegunud ei ole kahe viimse meditsiiniteenuse osas. Siis, et hüvitise vaidlust võiks lahendada kompromissiga ning lõpuks, et ka kompromiss ei ole võimalik. Hageja mingit nõuet AS-i F, S Ti ja J Ti vastu ei esitanud. Kostja leiab, et 1,5 kuud arvates lepingu sõlmimisest kuni käsunduslepingu ülesütlemiseni olnuks piisav aeg ülesande täitmiseks ja nõude esitamiseks või järeldusele jõudmiseks, et nõude esitamiseks puudub alus või õiguslik perspektiiv. Mõlemad märgitud arved sai kostja kätte e-posti teel 11.03.2020. Märgitud arvetele olid lisatud spetsifikatsioonid, millest ei olnud võimalik mõistlikul viisil aru saada, milles seisneb käsundi täitmine. Ei spetsifikatsioonid eraldi ega koos telefonikõnede väljatrükkidega ei kujuta endast

arusaadavas vormis aruannet, mida kostjal oli õigus nõuda. Mida hageja on teinud kostja käsundi täitmise raames nähtub esmakordselt hagiavaldusest, kus on kirjeldatud arusaadaval viisil, viidetega tõenditele, millise väidetavalt tehtud töö eest on kostjale arved esitatud. Poolte lepingus ei olnud kokku lepitud tasu maksmist ajavahemike järgi. Seega eelduslikult tuli maksta tasu peale ülesande täitmist. Hageja ei ole käsundit täitnud. Kostja hinnangul ei ole hagejal õigust tasule väidetavalt käsundi täitmiseks tehtud töö eest, milles ei oldud käsunduslepingut sõlmides kokku lepitud ja millest ei ole käsundiandjale tekkinud mitte mingisugust kasu. Hageja ei ole esitanud nõuet AS F ja /või S. Ti ja J. Ti vastu. Kostja ei tea/ei mäleta, et hageja oleks temaga pidanud 28.01.2020 32 minuti pikkuse telefonikõne tema isiklikus probleemiks oleva käsundi täitmise teemal. Lisaks kuritarvitas hageja kostja usaldust lepingu sõlmimisel keeles, mida kostja ei valda ja märgitust tulenevalt sisaldab leping p.4.3 sätet, mille kohaselt hagejal on võimalus märgatavas osas nõuda tasu tööks mitte kulunud aja eest sest minimaalse arvestusliku ajaühikuna sõltumata tegevus (telefonikõne) pikkusest arvestatakse minalaseks pikkuseks 10 minutit. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooltel on vaidlus selles, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale osutatud õigusabi eest 05.02.2020 väljastatud arve nr 3001044 alusel 336 eurot (t.lk 19 ja spetsifikatsioon 19 pöördel) ja 02.03.2020 väljastatud arve nr 3002018 alusel 336 eurot (t.lk 21 ja spetsifikatsioon 21 pöördel) ja kas hageja on viidatud arvetel märgitud teenuseid kostjale osutanud. Kostja on esitanud kohtule vastuväited hageja poolt esitatud arvetele ning nendel märgitud osutatud teenuste osas. Seega analüüsib kohus igat arvel märgitud teenust eraldi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kohus tuvastas, et pooled sõlmisid 22.01.2020 kliendilepingu, mille sisuks oli esindus AS-i F, S. Ti ja J. Ti vastu kõikide nõuete esitamisel. Hagejale osutasid lepingu järgi õigusabi v.adv R S ja adv. K P (t.lk 6-7 pöördel). Hageja väljastas kostjale osutatud õigusabi eest 05.02.2020 arve nr 3001044 summas 504 eurot (t.lk 19 ja spetsifikatsioon 19 pöördel), millest kostja tasus 11.03.2020 168 eurot (t.lk 22). Nimetatud arve on järgmiste teenuste osutamise eest: 27.01.2020 materjalidega tutvumine, õiguslik analüüs, kokkuvõtte koostamine 1 tund. Selle osa arvest summas 168 eurot on kostja tasunud ja selles vaidlus puudub. Tasumata on 336 eurot. Lisaks sisaldab arve 22.01.2020 nõupidamist kliendiga 45 minutit ja 28.01.2020 suhtlust kliendi ja T. Lga (S. T) 1 tund. Arve nr 3001044 põhjendatusest. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid 22.01.2020 nõupidamisele kestusega 45 minutit. Kohtule on usutav, et enne lepingu sõlmimist selgitas kostja oma probleemi olemust hagejale, mille osas ta õigusteenust vajas ja pooled arutlesid ka lepingu tingimuste üle ning selleks võis kuluda 45 minutit, mis ei ole kohtu hinnangul ülemäärane.

28.01.2020 on toimunud suhtlus kliendi ja T. Lga (S. T) kokku 1 tund. 28.01.2020 e-kirjaga on tuvastatud, et hageja adv. pöördus esmalt e-kirjaga T. L poole ja edastas kostja volituse (t.lk 9). Hageja adv. väitel toimus 28.01.2020 telefonikõne T. Lga kestusega 16 minutit ja 40 sekundit, mis on ümardatud vastavalt kliendilepingu p-le 4.3 20 minutile. Kohus tuvastas tsiviilasjas kogutud telefonikõnede väljavõttega, et 28.01.2020 on hageja adv. (tel nr xxxx) suhelnud T. Lga (tel nr xxxx) 17.06.00 kuni 17.22.40, seega kõne on kestnud 16 minutit ja 40 sekundit nagu on hageja hagis välja toonud (t.lk 99). Kohus tuvastas tsiviilasjas kogutud telefonikõnede väljavõttega, et 28.01.2020 on toimunud telefonikõne hageja adv. ja kostja vahel 16.13.25 kuni 16.45.19 ehk 1915 sekundit ehk ca 32 minutit (t.lk 100), mis on ümardatud vastavalt kliendilepingu p-le 4.3 40 minutile. Kostja vastuväitel toimus suhtlus korteriühistu telefoninumbrilt, mida ta kasutab tööülesannete täitmiseks, mitte sellelt, mis on kliendilepingus märgitud ning kostja suhtles hagejaga seoses korteriühistu küsimusega. Kostja on KÜ L juhatuse liige. Hageja on kohtule kinnitanud, et KÜ L ei ole tema klient. Hageja kliendiks on varem olnud A. N, kes oli hageja teenusega rahul (t.lk 8 ja 82 pöördel). Kostja ei ole kohtule tõendanud TsMS § 230 lg 1 kohaselt, et ta on pöördunud hageja poole õigusabi saamiseks seoses KÜ L ja A. Nu küsimuses ja andnud hagejale seoses sellega konkreetse ülesande. Kuna tõendatud pole, et KÜ L on hageja klient, siis ei ole kohtule kostja poolt usutavaks muudetud, et kostja suhtles 28.01.2020 hageja adv. korteriühistu küsimuses, mitte enda õigusteenusega seoses. 02.03.2020 väljastatud arve nr 3002018 on esitatud järgmiste teenuste osutamise eest: 04.02.2020 suhtlus klient, S. Ti advokaat T. L ja J. T 40 minutit ja 07.02.2020 suhtlus T. L, klient 1 tund ja 05 minutit (t.lk 21 ja spetsifikatsioon 21 pöördel). Arve nr 3002018 põhjendatusest. Kohus tuvastas tsiviilasjas kogutud telefonikõnede väljavõttega, et 04.02.2020 toimus suhtlus kostjaga 11.04.32 kuni 11.08.31, seega 238 sekundit ehk ca 4 minutit (t.lk 100), mis on ümardatud vastavalt kliendilepingu p-le 4.3 10 minutile. Samal päeval toimus telefonikõne hageja adv ja J Tiga 11.37.06 kuni 11.48.49 ehk 703 sekundit ehk ca 12 minutit (t.lk 100), mis on ümardatud vastavalt kliendilepingu p-le 4.3 20 minutile. Kohus ei tuvastanud, et hageja oleks 04.02.2020 suhelnud S. Ti advokaat T. Lga (tel. nr xxxx). Telefonikõnede eristusega on tuvastatud, et T. Lle on hageja adv poolt 11.31.50 helistatud, kuid kõne on samal ajal ka lõppenud (t.lk 99). 07.02.2020 – suhtlus kostja ja T. Lga. Telefonikõne kostjaga pikkusega u 57,5 minutit (ümardatud vastavalt kliendilepingu p-le 4.3 60 minutile); telefonikõne T. Lga pikkusega u 1 minut (ümardatud vastavalt kliendilepingu p-le 4.3 5 minutile). Kõne T. Lga kestusega 1 minut 07.02.2020 on tuvastatud telefonikõne eristusega (t.lk 99), mis on ümardatud vastavalt kliendilepingu p-le 4.3 5 minutile. Samuti on tuvastatud 07.02.2020 telefonikõne kostjaga pikkusega 3448 sekundit ehk 57,5 minutit (t.lk 100), mis on ümardatud vastavalt kliendilepingu p-le 4.3 60 minutile. Kohus vähendab arve nr 3002018 järgset tasu osaliselt. Kohus ei tuvastanud, et hageja oleks 04.02.2020 suhelnud S. Ti advokaat T. Lga (tel. nr xxxx) 10 minutit. Seega selles osas ei ole arve 3002018 tasu osaliselt põhjendatud ja kostjalt tuleb arve 3002018 alusel välja mõista 304 eurot. Arve nr 3001044 on täies ulatuses põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista tasumata osa 336 eurot. Kokku tuleb VÕS § 108 lg 1 alusel välja mõista põhivõlgnevus 640 eurot. Riigikohus on 13.04.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-181-15 punktis 41 leidnud, et VÕS § 621 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel üldjuhul järgima käsundiandja juhiseid, kuid kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste kohta.

Seega ei saa kostja määrata, mil viisil peab hageja käsundit täitma, kas kirjutades või helistades. Kostja edastas talle teadaolevad telefoninumbrid, kellega seoses võimaliku nõudega suhelda (t.lk 26) ja on ebatõenäoline, et kostja saatis need selleks, et hageja saaks rääkida kontaktidega isiklikke jutte. Seetõttu on alusetud ka kostja etteheited nagu võiks olla kõnede sisu midagi muud kui õigusteenuse osutamine kostjale. Seda, et hageja suhtles 28.01.2020 ja 07.02.2020 T. Lga seoses kostja nõudega kinnitab ka T. L 16.03.2020 e-kirjas (t.lk 17). Pooled allkirjastasid lepingu 22.01.2020. Leping on eesti keeles. Kostja vastuväitel ei saa ta eesti keelest aru, mistõttu ei olnud talle leping arusaadav, et ajalise arvestuse suhtes ei lähtuta väiksemast ajaühikust kui 10 minutit (p 4.3). Kohus leiab, et kostja vastuväide, et ta ei mõistnud lepingut seetõttu, et ta ei valda eesti keelt, ei ole kohtule usutavaks muudetud. Kostja ja hageja vahel peetud kirjavahetusega loeb kohus tõendatuks, et kostja suhtleb (s.h kirjutab) eesti keeles (t.lk 37 pöördel). Ka kohtuga on kostja isiklikult suhelnud eesti keeles, esitades eesti keelseid avaldusi. Ka ei ole pooled lepingu sõlmimisel seadnud tingimuseks, et leping kehtib alates selle vene keelsena allkirjastamisest. Kostja on lepingu 22.01.2020 allkirjastanud ja selles toodud eritingimused puudutavad vaid A. Nku. Ei ole eluliselt usutav, et kostja allkirjastas lepingu aru saamata, kuidas tasu maksmise alused kujunevad. Tegemist on olulise lepingutingimusega. Kohus ei hinda lepingu p 4.3 kehtivust, sest lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on pooled vabad leppima kokku hinna kujunemises, kui see pole seadusega vastuolus. Seadus ei keela ajalise arvestuse puhul ümardada kõik tegevused ülespoole lühima kümnenda minutini. Kostja on selle tingimusega lepingut sõlmides nõustunud. Kohus ei tuvastanud, et kostjale esitatud arved 3001044 ja 3002018 sisaldaksid tasu hageja üldtelefonile helistamise eest. Kostja vastuväitel sai ta arved kätte 11.03.2020, mis ei ole aga tõendatud. Kohus tuvastas, et arved on kostjale edastatud vastavalt 05.02.2020 (t.lk 18) ja 02.03.2020 (t.lk 20) kostja poolt antud aadressile xxxx. Kohtu hinnangul on kostjal olnud mõistlik võimalus nendega tutvumiseks varem kui 11.03.2020. Pooled leppisid kliendilepingu p-s 4.5 kokku, et kostja on kohustatud arved tasuma 7 kalendripäeva jooksul, arvates arvete väljastamisest advokaadibüroo poolt. Kostja ei ole arveid tasunud ning need on seega sissenõutavaks muutunud. Arve nr 3001044 väljastati kostjale 05.02.2020 ja arve tasumise tähtaeg saabus 14.02.2020 ning see muutus lepingu p 4.5 alusel sissenõutavaks 15.02.2020. Kostja tasus osa arvest 11.03.2020. Seega perioodi 15.02.2020 – 11.03.2020 eest moodustub sissenõutavaks muutunud viivis 7,86 eurot ja 12.03.2020 – 18.03.2020 eest 1,41 eurot, kokku 9,2 eurot. Arve 3002018 väljastati kostjale 02.03.2020 ja selle tasumise tähtaeg saabus 11.03.2020, mistõttu muutus arve sissenõutavaks 12.03.2020. Perioodi 12.03.2020 kuni 18.03.2020 eest moodustab sissenõutavaks muutunud viivis 0,47 eurot (arvestatuna põhinõudelt 304 eurolt), mis tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates 19.03.2020 lepingujärgses (p 7.1) määras 0,06% päevas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue.

Hageja on saatnud seoses arvete tasumata jätmisega kostjale 2 meeldetuletust (t.lk 23 ja 24). Pooltel ei ole vaidlust, et nendevaheline leping lõppes 11.03.2020. Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot (VÕS § 1132 lg 2 p 1). Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista 30 eurot sissenõudmiskulu. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi suuremas ulatuses, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulu 1531,67 eurot (ilma käibemaksuta). Hagejale on osutatud õigusabi 9 tundi ja 40 minutit. Õigusabi tunnihind on 160 eurot tund (ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja koostamisega seoses on õigusabi tunnihind 130 eurot. Kuna riigilõiv on menetluskulu, tuleb see kostjalt hagejale välja mõista summas 175 eurot. Hageja kulud õigusabile on põhjendatud osaliselt. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-4-15 (p 14) leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades. Hagejal on õigusabi osutamisele kulunud 9 tundi ja 40 minutit. Hagejal on kulunud hagi koostamisele 4 tundi, mis on kohtu hinnangul ülemäärane. Hageja on ise märkinud, et praeguse asja maht on marginaalne. Võttes arvesse antud asja keerukust ja mahukust, leiab kohus, et hagi koostamiseks ei saanud kuluda enam kui 2 tundi. Võttes arvesse ka kostja vastuse pikkust, ei saanud sellega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks kuluda aega enam kui 2 tundi. Ülejäänud osas on kulud vajalikud ja põhjendatud ning toimingutele kulunud aeg ei ole ülemäärane. Riigikohtu lahendi nr 2-18-7550 kohaselt, menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamise ning nende dokumentide esitamise kulud, samuti vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha koostamise ning esitamise kulud (s.o menetluskulude kindlaksmääramise toimingute kulud) on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud. (p 15). Seega on hagejale osutatud põhjendatud õigusabi kokku 7 tundi. Kohus leiab, et keskmisest kõrgem õigusabi tunnihind ei ole antud juhul põhjendatud. Tegemist ei ole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus peab antud asjas põhjendatuks ja vajalikuks

tunnitasu 120 ilma käibemaksuta ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista õigusabikulud summas 840 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab hageja taotluse. Hageja on esitanud kostja vastu väljaspool kohtumenetlust õigusteenuse osutamisest tuleneva tasunõude ja seda tuleb vaadelda eraldi hageja poolt kohtumenetluses kantud menetluskulude nõudest. Käsunduslepingust tulenev tasunõue ei piira hageja õigust nõuda kohtumenetluses kantud menetluskulude hüvitamis. Hagejal on menetluses lepinguline esindaja. Hagejal on tekkinud sellega seoses menetluskulud, mille jaotuse ja rahalise suuruse määras kohus kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.