Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

sõlmimisel puidutööstusega OÜ X X, ühtlasi oli vaja tasuda seadmete-, tööstushoonete deposiidid ja renditasud ning tööjõule kuuluvad maksud. Sellise pettuse ja laenulepingu kohustuste rikkumisega põhjustasid hagejad kostjale korvamatut kahju, kuna kostja oli 8 kuud hoolikalt ettevalmistanud äritegevuse laiendamist, pidanud läbirääkimisi tarnijatega ning sõlminud keerukaid eksporditehinguid ja kokkuleppeid ette. Kandes summad osamaksetena ja kahe nädalase vahega X X X OÜ arveldusarvele asetasid hagejad kostja pettusega olukorda, mis takistas tahtlikult äri edenemist. Hagejate poolt laenulepingute kohustuste rikkumise tagajärjel oli kostja sunnitud katkestama, tühistama tööd tellijatega ja lepingupartneritega ning katkestama klientide tellimused, mille tulemusena nad kaotasid usalduse ning pöördusid konkurentide poole. Hagejate motiiviks oli algusest peale pettus, mõlemad hagejad varjasid teadlikult Prantsusmaa Maksuameti eest ülekandeid, teades kindlalt, et kui teostada ülekanded osamaksetena 5000 euro piires ja kahe nädalase vaheajaga ei ärata sellised tehingud kahtlusi. Tegemist oli ettekavatsetud laenulepingu kohustuse rikkumise ja hästi kavandatud maksupettusega, sest G S sulges kiiresti temale kuuluva arveldusarve, mille pealt ta teostas X X X OÜ arveldusarvele osamakseid, mis tõestab, et tegemist oli ettekavatsetud teoga. Kui kostja oleks varem teadnud laenulepingus olevate asjaolude muutumisest, laenulepingu kohustuste rikkumisest ning ettekavatsetud pettusest, ei oleks kostja hagejatega laenulepinguid sõlminud. Vastavalt suulisele kokkuleppele G Siga soovis G S Euroopa Liidu kodanikuna registreerida oma elukohaks Tallinna, pakkudes kostjale kompensatsiooniks 9000 euro mahaarvestust laenulepingu summast. Kostja nõustus G Si pakutud tingimustega, kuna kostja oli juba kaotanud tema poolt tahtliku laenulepingu rikkumise ja pettuse tulemusena 8 kuud ettevalmistamistatud töö. G S sai sissekirjutuse kostja aadressile xxx. G Sile on regulaarselt saabunud kirju Siseministeeriumist ja Nõmme Linnaosavalistusest, mis tõestab, et G Si elukohaks on märgitud rahvastikuregistris xxx. Seega on õiglane vähendada G Si laenulepingus olevast summast 9000 eurot. Nõudekirja ja hagihoiatuse sai kostja kätte 14.05.2019 ning 15.05.2019 saatis kostja omapoolse ettepaneku kokkulepe sõlmimiseks. 25.05.2019 teostas kostja ülekande G Si arveldusarvele, mis oli kirjas laenulepingul ja nõudekirjas. 28.05.2019 saabus tagastusmakse, selgitusega: Saaja konto suletud. 28.05.2019 esitas kostja järgmise omapoolse ettepaneku võla tasumiseks. 29.05.2019 teavitas kostja tagastusmaksest hagejate esindajat, et nõude täitmine on osutunud võimatuks. 04.06.2019 esitas kostja uue ettepaneku võla tasumiseks. 13.06.2019 kirjeldas kostja omapoolset maksegraafikut. Juulis 2019 liitis esindaja G Si nõudele P Mi nõude. Kostja oli nõus tagasimakse graafikuga, aga kuna nüüd oli neid kaks siis oli kostjapoolne ettepanek jagada igakuine tagasimakse summa pooleks. Hagejad ei olnud sellega nõus. Nõue on tühine, kuna:  Lepingutest ei ole võimalik taganeda, neid üles öelda ega lepingu pooltega kontakti võtta, kuna puudusid kontaktandmed (telefoninumber, e-postiaadress, elukoha aadress).  Laenuleping on koostatud heade kommete vastaselt ning on näha, et lepingud on tasakaalust väljas.  On alust arvata, et G S kasutas ära kostja erakorralist vajadust perspektiivika äritegevuse alustamisel. Nähes, et kostja on sõltuvuses tema poolt pakutud finantsteenusest, koostas laenulepingu selliselt, et ei ole võimalik enam lepingust taganeda, laenuandjaga ühendust võtta, mis takistas laenu ka sularahas tagastamist, ning laenu õigeaegselt laenuandjale tagasi maksta ülekandega, sest arveldusarve on suletud.



Viivist on arvestatud perioodi eest, millal G Si arveldusarve oli suletud ja mingeid makseid sell arveldusarvele ei olnud võimalik teostada.

Hagejate seisukoht kostja vastuväidete osas

pärast lepingu sõlmimist G Siga kokkuleppeid sõlminud, seega vähemalt temaga oli kostjal võimalik kontakti saada. 8.2 Tehingud ei ole tühised ka seetõttu, et lepingus märgitud konto, mill laen tuli tagastada on suletud. 8.3 Kostja on tuginenud ka sell, et laenuleping on koostatud heade kommete vastaselt ning lepingud on tasakaalust väljas; G S kasutas ära kostja erakorralist vajadust perspektiivika äritegevuse alustamisel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Lõige 2 sätestab: „Tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.“ Lõikest 3 tuleneb, et kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tehingu heade kommete vastasuse puhul tuleb esmalt kontrollida, kas pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas või kas tehing on tehtud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Kui üks neist tingimustest on täidetud, tuleb kontrollida, kas kostja oli lepingu sõlmimise ajal sundolukorras. Laenulepingu puhul on laenusaaja vastastikune kohustus intressi tasumise kohustus. Intressimäära kokkulepe ei ole iseenesest seadusega piiratud ning laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab, laenuvõtjal seevastu on õigus otsustada, kas ta sellisel tingimusel lepingu laenuandjaga sõlmib. Laenulepingutes on kokku lepitud, et laenu antakse 10 000 eurot (lepingute punkt 1) ja tagasi makstakse ca kahe aasta pärast 12 000 eurot (lepingute punkt 4). Intressi, mis on põhivõlast 20%, ei saa pidada ebamõistlikult suureks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud TsÜS § 86 lg 2 p 1 ega 2 eeldused, et tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Seetõttu ei ole vajalik kontrollida, kas kostja võttis laenu erakorralise vajaduse tõttu või kas esineb muid TsÜS § 86 lg 2 nimetatud subjektiivseid asjaolusid. 8.4 Eelnevast tulenevalt ei ole kohtu hinnangul lepingud ei ole tühised vastuolu tõttu heade kommetega ning samuti ei saa esitatud asjaoludest järeldada, et lepingud oleks tühised mõnel muul alusel.

et laenusaajale tuleb laen anda korraga või teatud ajal lepingu sõlmimisest. Samas lahendab kohus praeguses asjas hagejate nõudeid, mis tulenevad kostjapoolsest rikkumisest (laenu tähtaegselt tagastamata jätmisest). Vaidlust ei ole, et kostja on laenusummad saanud ja need ei olnud tähtaegselt tagasi makstud. Kui ka hagejate poolt laenusumma ülekandmist saaks käsitleda lepingu rikkumisena, siis ei anna see alust jätta kostjal laenu tagastamata ja see ei mõjuta ka kõrvalnõuete suurust. Kui kostja peab hagejate poolt mitme ülekande tegemist lepingu rikkumiseks ja kostjal on tekkinud kahju laenu osamaksetega ülekandmise tõttu, siis võib kostja esitada kahjunõude hagejate vastu.

kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga.“ VÕS § 113 lg 4 kohaselt ei pea võlgnik tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. See ei mõjuta aga tervet viivisenõuet. Viivisearvestus algas 28.03.2019 ehk tasumise tähtpäevale järgnevast päevast. Kostja on teostanud ülekande G Sile laenulepingus olevale arveldusarvele 25.05.2019, raha tagastati 28.05.2019 (14.09.2020 esitatud lisa 4 kirjavahetus). Kostja ei ole tuginenud sell, et ta oleks varem samuti üritanud võlgnevust G Sile kasvõi osaliselt tagastada, mistõttu kostja oli igaljuhul viivituses 28.03.2019-25.05.2019 ja viivituse põhjus ei olnud G Si vastuvõtuviivitus. Hagejate esindaja teatas kostjale G Si kehtiva arveldusarve numbri 29.05.2020 (14.09.2020 esitatud lisa 4 kirjavahetus), kostja ei ole väitnud, et ka sell arveldusarvele ülekande tegemine oleks olnud takistatud – kostja oli uuesti viivituses G Sist mitteolenevatel põhjustel alates 30.05.2019-16.08.2019. Eelneva põhjal ei pea kostja tasuma G Si nõudelt viivist 5 päeva eest ehk summas 10,96 eurot. P Mi nõudelt arvestatud viivise osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud ning kohtu hinnangul on viivisearvestus korrektne ja nõue põhjendatud. Hagejad on esitanud ka viivisenõude alates 17.08.2020 kuni kohutuse täitmiseni ning kohus peab seda nõuet põhjendatuks

lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Lähtuvalt eeltoodust kuulub hagejate poolt tasutud riigilõiv 1000 eurot väljamõistmisele kostjalt hagejate kasuks, puuduolev osa 300 eurot aga kuulub kostjalt väljamõistmisele Eesti Vabariigi kasuks. TsMS § 179 lg 5 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda 15 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest ning TsMS § 179 lg 9 järgi tuleb tasumisega viivitamise korral tasuda seaduses sätestatud määras viivist. 18.2 TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja ajakulu 14 tundi, nimetatud ajakulu hõlmab ka enne menetlust tehtud toimingute ajakulu (nõudekirja koostamine, maksegraafiku koostamine jms). Menetluskuludena saab kindlaks määrata menetlusosalise esindaja kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud ning kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-6310, p 12). Nõudekirjade koostamine või kohtueelsete läbirääkimiste pidamine ei ole ka seaduses sätestatud kohtueelne menetlus TsMS § 144 p 4 mõttes, mis võimaldaks neid kulusid määrata kindlaks menetluskuludena. Selliseid kulusid on võimalik nõuda kahjuhüvitisena (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-84-14, p 24). Eelneva tõttu ei määra kohus menetluskuludena kindlaks 08.05.2019-09.07.2019 toimingutest tekkinud kulusid ja puudub vajadus käsitleda kostja vastuväiteid nende toimingute osas. Alates 31.07.2019 on hagejate esindaja toiminguteks hagi koostamine ja esitamine, kostja vastusega tutvumine, seisukohtade esitamine, tunnistajale küsimuste koostamine, tunnistaja ütlustega tutvumine. Kokku on nende toimingute ajakulu 9 tundi. Kostja hinnangul on menetluskulude summa põhjendamatult suur, kuna hagiavaldusest 30% on aadresse ja tiitleid, ülejäänud on kopeerimisega koostatud laused, kuna korduvad faktivead, selliselt teostatud advokaaditöö on mittekvaliteetne ja ei peaks olema tasustatud; on valetamine, kui kogenud advokaadil võtab hagi esitamine kohtule e-toimiku kaudu 15.08.2019 0,50 tundi, kui hagiavaldus on eelnevalt juba koostatud 1,50 tundi. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduse koostamise ajakulu 1,5 tundi põhjendamatu, kirjaviga hagis ei muuda ajakulu põhjendamatuks ning menetlusosaliste nimed ja kontaktandmed on hagiavalduse kui menetlusdokumendi kohustuslik osa (TsMS § 338). Hagi esitamisele e-toimiku kaudu kulub samuti teatud aeg, kuna sisestada tuleb andmeid, laadida üles failid jms, kuid kuna antud juhul ei ole hagi lisade kogus suur ja ka menetlusosalisi ei ole palju, peab kohus selle toimingu põhjendatud ajakuluks 0,25 tundi. Ülejäänud toimingud ja neile kulunud aeg on kohtu arvates põhjendatud. Kokku on põhjendatud ajakulu 8,75 tundi. Esindaja tunnitasu on 180 eurot (lisandub käibemaks), mida võib pidada turuhinnale vastavaks tunnitasuks.

Kokku on hagejate põhjendatud õigusabikulud 1890 eurot (koos käibemaksuga). 18.3 Eeltoodu põhjal määrab kohus hagejate menetluskuludena kindlaks 3 190 eurot. Sellest summast 2 890 eurot tuleb kostjal tasuda hagejatele ning 300 eurot Eesti Vabariigile. Eesti Vabariigile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt mõistab kohus välja ka viivise. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.