lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-10195/11

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 20.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-10195/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
20.10.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1339
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-10195

Tsiviilasi

X X avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlgnik X X (isikukood x, elukoht x Tallinn, e-post: xxx), lepinguline esindaja Marko Woronowicz (e-post: xxx) Ajutine pankrotihaldur Kalle Mõtsnik (asukoht Purje 9, 11911 Tallinn, telefon:

0656, e-post: [email protected])

Istungi toimumise aeg

06.10.2020

Istungil osalenud isikud

Võlgnik X X Ajutine pankrotihaldur Kalle Mõtsnik

Kohtumääruse resolutsioon

1.Rahuldada võlgniku X X avaldus pankroti väljakuulutamiseks.
2.Kuulutada välja X X (isikukood x) pankrot 20. oktoobril 2020 kell 15.00.
3.Nimetada X X pankrotihalduriks Kalle Mõtsnik (asukoht Purje 9, 11911 Tallinn, telefon: 501 0656, e-post: [email protected]).
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 10. november 2020 algusega kell 15.00 Tallinnas Lubja 4 asuvas Harju Maakohtu III korruse saalis nr 3007.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
5.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
7.Menetluskulud jätta võlgniku X X kanda.
8.Määrata ajutise pankrotihalduri Kalle Mõtsnik tasuks 720 eurot, millele lisandub käibemaks 144 eurot, kokku 864 eurot.
9.Kinnitada ajutise pankrotihalduri Kalle Mõtsnik kulutused summas 30 eurot, millele lisandub käibemaks summas 6 eurot, kokku 36 eurot.
10.Määrata hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Väljamakse teostada Pankrotihalduribüroo Mägi&Partnerid arvelduskontole nr xxx.
11.Määrus saata resolutsiooni punkti 10 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
12.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud X X esitas 14.07.2020 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks (täiendatud avaldus 11.08.2020). Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kalle Mõtsnik’u. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Võlgnik on töötu, töövõimetuspensionär. Tema regulaarseks sissetulekuks on 446 eurot kuus töövõimetustoetuse näol. Võlgnik abielus ei ole ja ülalpeetavaid ei oma. Võlgnik elab sugulasele kuuluvas korteris xxx. Võlgniku suhtes täiteasju siiani alustatud ei ole. Suuremateks võlausaldajateks on x AS (10 073 eurot), xx OÜ (5 962 eurot), x OÜ (7 398 eurot). Võlgnikul tekkisid võlad seoses ebaõnnestunud vahendustegevusega (ostis väikelaenude arvel erinevaid kaupu ja püüdis neid kasumlikult edasi müüa). Võlgniku kinnitusel tal mingit kinnis- või vallasvara ei ole, samuti puuduvat sularaha, väärisesemed ning nõuded kellegi vastu ja osalused äriühingutes (aktsiad, osad). Ka ajutine haldur ei ole arvestatavas ulatuses vara võlgnikul leidnud. Võlgnikul on kontod AS-s Seb Pank, mille jääk 24.08.2020.a seisuga oli 0 eurot ja AS-s Swedbank, kus saldo on 350 eurot. TF Bank on võlgnikule andnud väikelaenu kokku 2 307 eurot. Teistes Eesti pankades võlgnikul kontosid ei ole. Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil võlgnik väärtpabereid ei oma. Pensionikeskuse andmeil võlgnik III pensionisambaga liitunud ei ole. Küll aga omab II samba pensionifondi SEB Energiline Pensionifondi 728,848 osakut. Kinnistusraamatu andmeil ei oma võlgnik kinnisasju. Liiklusregistri andmeil ei oma võlgnik sõidukeid ega väikelaevu ja jette. Vara tagasivõitmise või vara tagasinõudmise võimalusi ei ole teada. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 57 516 eurot. Aruande eelmistes alajaotustes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 57 516 eurot, vara aga praktiliselt puudub. Samuti ei ole ajutisele haldurile teada vara tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi. Võlgnik on töötu (nii liikumispuue kui psüühhiline), töövõimetus on määratud kuni 06.03.2025.a. Igakuisest laekumisest ei saa kehtiva alampalgamäära ulatuses sissetulekust pankrotivarasse arvata. Tervisliku seisundi tõttu on võlgnikul raske leida tasuvat töökohta. Varem kuni mai 2020 töötas võlgnik x OÜ-s. Kuid seoses caroona viirusega teatati koondamisest. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksevõimetu ja see ei ole tema majanduslikust ning tervislikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Kui võlgniku teadaoleva vara arvel ja sissetulekust ei ole võimalik katta pankrotimenetluse mõistlikke kulusid, siis PankrS § 30 lg 1 kohaselt tuleb kohtul määrata menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suurus ja tähtaeg ning kui raha tähtajaks ei tasuta, siis PankrS § 29 lg 1 alusel tuleks menetlus võlgniku pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu lõpetada. PankrS § 171 lg 1 1 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lg 2 sätestatud aluseid. Maksejõuetuse tekke põhjuseks on ebaõnnestunud äritegevus, samuti võis seda negatiivselt mõjutada ülemaailmne viirus. Seega on maksejõuetuse põhjuseks pankrotiseaduse mõttes muu põhjus. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalle Mõtsnik’u. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse kohaselt „muud põhjused“. Pankrotihalduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest ja selle täiendusest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 57 516 eurot, kuid vara praktiliselt puudub. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks töötasuks 720 eurot, millele lisandub käibemaks 144 eurot, kokku 864 eurot ja kinnitada kulutused summas 30 eurot, millele lisandub käibemaks summas 6 eurot, kokku 36 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks töötasuks 720 eurot, millele lisandub käibemaks

144 eurot, kokku 864 eurot ja kinnitada kulutused summas 30 eurot, millele lisandub käibemaks summas 6 eurot, kokku 36 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja