Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb OSAÜHINGUL NORDKAPITAL tasuda Projekt363 OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 500 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 29.04.2020. a esitatud hagiavalduse kohaselt OSAÜHING NORDKAPITAL ning Projekt363 OÜ sõlmisid 30.11.2018. a töövõtulepingu, mille esemeks oli korruselamu, asukohaga x, Tallinn projekteerimistööde tegemine, sealhulgas tuli töövõtjal koostada ning tellijale üle anda veevarustuse ja kanalisatsiooni siseosa põhiprojekt, mis sisaldab liitumispunktide projekti koos krundisiseste trassidega. Töövõtja on projekti koostanud ning üle andnud, mille alusel on tellija alustanud x kinnistul ehitustöödega ning kinnisvara arendustöödega. Tellija sõlmis 15.02.2019.a ehitustööde peatöövõtulepingu AS-ga X, kes on omakorda sõlminud alltöövõtulepingud kanalisatsioonitööde tegemiseks. 03.03.2019. a sõlmis alltöövõtja X- Ehituse OÜ ja X X OÜ-ga alltöövõtulepingu p 50-04 x ja x kortermajade vee-, ja kanalisatsiooni- kütte- ja sadeveetrasside rajamiseks ja ühendamiseks liitumispunktidega.
2.30.09.2019. a selgus ehitustööde käigus, et olemasolev kaugküttetorustik DN 1200, mis oli paigaldatud teekünadesse oli 1,5 m sügavam, kui oli projektis märgitud. Projekt nägi ette torustike läbiviimise altpoolt soojustrassi, mis osutus võimatuks, täiendavalt ei saanud rajada projekteeritud kanalisatsioonitrassi, põhjusel et see ristub soojustrassiga. Punktis 1.4. kirjeldatud puuduste osas on hageja varasemalt esitanud töövõtjale akti objekti ülevaatuse kohta ning tööde mittevastavuse akti, samuti on hageja pöördunud kostja poole kohtuväliselt kahju hüvitamise nõudega. Seonduvalt vajadusega, muuta veevarustuse- ja kanalisatsioonitrassi tehnilist lahendust, seejuures ehitada ümber juba rajatud trassid, on peatöövõtja AS X ning hageja sõlminud kokkuleppe lisatööde tegemiseks ning finantseerimiseks, seejuures ja uue projektlahendusega seotud kulude kompenseerimiseks, lisatööde kokkuleppe aluseks on alltöövõtja X Ehituse OÜ ning alltöövõtja X X OÜ vahel sõlmitud lisa- ning muudatustööde kokkulepe kuupäevast 30.09.2019. a ning X Projekt OÜ poolt koostatud uus projektdokumentatsioon koos kooskõlastamistega, mille kohta on väljastatud arved 58, kuupäevast 15.10.2019. a ja 11, kuupäevast 03.04.2020. a.
3.Käesolevaga avaldab hageja, et seoses mittevastava veevarustuse- ja kanalisatsiooni projektiga, on hageja saanud varalist kahju summas 49 296,00 eurot, millele lisandub käibemaks ning mis seisneb uue projektdokumentatsiooni koostamises ning kooskõlastamises, olmekanalisatsiooni ümberpaigaldamises koos kanalisatsiooni torustiku ehitusega ja liitumispunkti ümberehitamisega.
4.Hageja heidab kostjale ette seda, et kostja projekteeris X tn x kortermajade veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti ebaõigesti, mis seisnes selles, et projekti oli märgitud maa-alune ja olemasolev kaugkütte torustik valele kõrgusele, mistõttu ei vastanud kostja poolt projekti märgitud tehniline lahendus tegelikkusele ning hagejal tuli juba rajatud trassi ümber ehitada. Ümberehitustöödest tingitud lisakulude hüvitamist, hageja käesoleva hagi rahuldamisega taotlebki. Hageja hinnangul tekkis kostjal esialgses projektis viga seetõttu, et kostja ei selgitanud välja täpseid tehnilisi tingimusi või ei kontrollinud nende
vastavust tegelikkusele. Tehniliste tingimuste väljaselgitamine oli projekteerimislepingu järgi kostja ülesanne (vt. hagiavalduse lisa 1, s.o projekteerimislepingule lisatud hinnapakkumine).
5.Hageja taotleb täiendavate ehitustöödega tekitatud kahju hüvitamist. Selleks, et kahju hüvitamise ulatus välja selgitada, tuleb vaadelda VÕS § 127 lg- 1 ja 4 eesmärgipärases koosmõjus, s.o kahju korvamine. Riigikohus on otsuses 3-2-1-36-15 selgitanud, et VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuvastatakse kahju olemasolu rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Samuti tuleb VÕS § 127 lg 4 järgi hüvitada üksnes selline kahju, mis on kahju tekitaja käitumise tagajärg (p 22).
6.Hageja poolt esitatud nõude aluseks on X tn vee- ja kanalisatsioonitrassi ümberehitustöödest tekkinud lisakulud, mida hagejal ei oleks tulnud kanda kui, hagejale üle antud vee- ja kanalisatsiooni projekt oleks algusest peale arvestanud tegelikke tehnilisi tingimusi ning koostatud kooskõlas tehniliste tingimustega. Lisakulud koosnevad ümberehitustöödest summas 45 146,00 eurot ning uue kanalisatsiooni projekti koostamisega seotud kuludest kokku summas 4 150,00 eurot, mida tõendavad käesolevale hagile lisatud koopiad X Projekt OÜ arvetest koos lisatööde kokkulepetega. Kõikide tehniliste tingimuste väljaselgitamine oli kostja töövõtu osa, mida tõendab pooltevahelisele projekteerimislepingule lisatud kostja hinnapakkumine. Jättes välja selgitamata tegelikkusele vastavad tehnilised tingimused ning koostades projekti, mille alusel ei saanud hageja vee- ja kanalisatsioonitrassi rajada, on kostja rikkunud projekteerimislepingut ning tekitanud hagejale sellega varalist kahju, kostja lepingurikkumine on hagejale tekkinud kahjuga põhjuslikus seoses, mistõttu tuleb kostjal hagejale kahju hüvitada. Hageja esitab hagi kogu kahju ulatuses.
7.Pooltevahelise projekteerimislepingu p 7.3, kohaselt on kostja vastutus piiratud lepingu tasuga, milleks käesoleval juhul on 38 050,00 eurot. Hageja taotleb kogu valesti projekteeritud projektiga tekitatud kahju hüvitamist. Hageja hinnangul on tegemist poolte vahel läbi rääkimata, kostja poolt enne lepingu sõlmimist ettevalmistatud tüüptingimusega. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Hageja hinnangul on vastutuse piiramine ainult lepinguliste tööde maksumusega hea usuga vastuolus, arvestades ehitustööde maksumust ning võimalikest projekteerimisvigadest tingitud kahjude suurust. Samas on hageja nõus sõlmima kompromissi 38 050,00 euro ulatuses.
Kostja vastus
8.Kohtule 12.06.2020. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Esiteks leiab kostja, et hageja nõue on tõendamata. Hageja hagi lisas 6 esitatud lisakokkuleppe nimelisest dokumendist, dateeritud 30.10.2019 (samuti mistahes muust hageja esitatud dokumendist) ei ole võimalik tuvastada milliste ehitustööde teostamist, sh milliste ehitusmaterjalidega, antud kokkulepe hõlmab.
9.Kostjal puudub võimalus esitada hageja nõude põhjendatusele vastuväite olukorras, kus puudub ülevaade väidetavast kahjuhüvitise koosseisust ning lisakokkuleppega hõlmatud tööde loetelust ning teostamise vajalikkusest. Lisaks eeltoodule, ei ole hageja esitanud ühtegi usaldusväärset tõendit selle kohta, et tööd on teostatud ning tööde teostamine on toimunud kooskõlas projektdokumentatsiooniga. Hageja ei ole tõendanud oma nõude rahuldamise eeldust, so kostja süü olemasolu. Teiseks märgib kostja, et poolte vahel sõlmitud lepingu nr 170607 punktis 1 on pooled kokku leppinud, et peaprojekteerija kohustusi täidab poolte vahelises suhtes Tellija esindaja. Lepingu nõuetekohase täitmise hindamisel Töövõtja poolt tuleb lähtuda seega kokkulepitust, et peaprojekteerija rollis ja kohustustes oli Tellija ise.
10.Lepingu punktis 3.1 on pooled kokku leppinud, et Tellija annab Töövõtjale enne Tööde algust Tellija lähteülesande, kehtivad projekteerimistingimused, geodeetilised mõõdistused. Eelnevast nähtub üheselt, et Tellija oli peatöövõtjana kohustatud andma Töövõtjale üle geodeetilised mõõdistused. Tellija Töövõtja suhtes õigete lähteandmete tagamise lepingulist kohustust ei täitnud. Oleks Tellija oma lepingulisi kohustusi täitnud, ei oleks saanud ka võimalikuks ebatäpsused seonduvalt kaugküttetrassi paiknemisega. Eelneva osas ei saa olla mõistlikku vaidlust.
11.Lepingu punktis 1 on kokku lepitud, et Töö koostamisel lähtuvad pooled standardist EVS 932:2117 (edaspidi: Standard). Standardist tuleneb, et ehitusprojekti koostamise tööd juhib peaprojekteerija. Peaprojekteerimine on töövaldkond ehitusprojekti koostamisel, mille ülesanneteks on juhtida ehitusprojekti koostamise tööd ning tagada ehitusprojekti terviklikkus ja ehitusprojekti osade (kokku)sobivus. Mh. on peaprojekteerija ülesanne lähteandmetena esitatud ehitusuuringute tulemuste piisavuse kontrollimine. Antud juhul ei ole Tellija peaprojekteerijana neid kohustusi täitnud. Kostjale jääb seega arusaamatuks, mille alusel heidab hageja enda tegemata jätmisi ette kostjale.
12.Töövõtja poolt koostatud projekti on kooskõlastanud kaugküttetorustiku omanik X Eesti, kelle poolt on antud kinnitus, et kaugküttetorustik paikneb maapinnas täpselt selliselt nagu on märgitud koostatud ehitusprojektis. Seega on X Eesti kinnitanud enda küttetorustiku paiknemist selliselt, et nõuetekohane ehitamine on võimalik Töövõtja projekti alusel. Töövõtjal puudus alus kahelda trassi omaniku poolt antud kinnituste õigsuse osas ning ta lähtus oma töös temale esitatud andmetest.
13.Töövõtja poolt koostatud ehitusprojekti osas on lisaks läbi viidud ekspertiis, mille teostas x OÜ, teostati Töö nr 26/07 „Kortermajad X x ja x, Tallinn, Eriosade ekspertiisi aruanne“ 05. august 2019. Ekspertiisiga ei tuvastatud viidatud puudusi Töövõtja projekteerimistöös. Töövõtja poolt koostatud projekti seletuskirjas punktis 1.5 on sätestatud, et enne ehitustööde algust tuleb selgitada kõikide ehitusalal olevate tehnovõrkude asukohad. Puuduvad tõendid, millest nähtub, et seda oleks tehtud. Juhul kui seda oleks tehtud, oleks avastatud ebaõige teave kaugküttetorustiku täpse paiknemise kohta ning trasside rajamise kulu oleks jäänud tegemata (tekkinud kahju oleks piirdunud vajadusega teostada täiendav projekteerimine).
14.Töövõtja poolt koostatud projekti seletuskirja punkti 1.71. kohaselt on ehitustööde tegija kohustatud kontrollima ehitusplatsil kõik ehitustarindite, seadmete, jm. töövõtuga seonduvad mõõdud. Töövõtja (silmas peetud antud juhul ehitustööde korraldamise eest vastutavat töövõtjat) on kohustatud kogu teostamisele kuuluva projektdokumentatsiooni nii põhjalikult läbi vaatama, et nendes esinevad võimalikud vastuolud saaks lahendada enne tööde teostamise algust. Kui vastuolud on sellised, mida töövõtja oleks pidanud märkama ja tellijale (antud juhul silmas peetud Projekt 363 OÜ-d) teatama, ja see põhjustab tööde hilinemise või liigsed kulutused, vastutab selle eest töövõtja (silmas peetud ehitustööde korraldamise eest vastutavat töövõtjat). Ei ole tõendatud, et kostjale oleks edastatud asjakohased pöördumised.
15.Lepingu punktis 8.4 on pooled kokku leppinud, et Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled ehituskonsultatsioonilepingu üldtingimustest (EKL 2016). Antud juhul ei ole Töövõtja samuti rikkunud EKL 2016 tulenevaid konsultandi kohustusi. Täiendavalt kostja märgib, et kostjal projekteerijana ei ole võimalik praktikas kontrollida trassi sügavust, mistõttu on lepinguga reguleeritud ka täiendava kontrolli nõue tellija poolt.
16.Taotlus kahjuhüvitise nullini vähendamiseks. VOS § 101 lg 3 järgi ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. VÕS § 139 lg 1 võimaldab kahjuhüvitist vähendada kuni nullini, kui kannatanu oleks saanud või saab kahju tekkimist täielikult ära hoida. Kostja leiab, et arvestades, et hageja on oma käitumisega käesolevas menetlusdokumendis toodud põhjendustel põhjustanud kahju tekkimist, mille hüvitamist ka kostjalt nõuab, siis palub kostja jätta hageja nõue kostja vastu rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja hageja nõue vähendada VÕS § 139 lg 1 alusel kuni nullini.
17.Juhul kui kohus peaks siiski tuvastama, et kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest ning hageja kahju hüvitamise nõude rahuldab, palub kostjal vähendada kahjuhüvitist kohtu õiglasel äranägemisel mõistliku summani, arvestades sealjuures asjaolu, et veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu tööprojekti maksumus (mille väidetava mittenõuetekohase koostamise eest hagejale kahju tekkis) moodustas 1280 EUR (vastavalt p4.12.2019 teostatud tööde üleandmise-vastuvõtuaktile, p.20, lisa 1). Kostja vastutus on piiratud ning piirang on kehtiv. Kolmandaks ei nõustu kostja hageja seisukohtadega, et lepingulise vastutuse ülempiiri kokkulepe poolte vahelises lepingus on käsitletav tüüptingimusena. Lepingu punkt
7.3.ei vasta VÕS § 35 lõikes 1 toodud määratlusele, kuivõrd kostja ei kasuta tüüplepinguid, mida vastavalt tellimuse sisule ja tingimustele ei muudeta. Hageja ei ole tõendanud, et kostja ei nõustunud lepingutingimusi muutma, kuigi hageja seda taotles. Sellega ei ole tõendatud, et hageja ei saanud mõjutada tingimuse sisu. Kuna hageja ei soovinudki antud tingimuse sisu muuta, vaid nõustus sellega, siis on asjakohatu ka hageja vastav vastuväide.
18.Ainuüksi asjaolu, et kostja oli lepingu koostanud, ei muuda lepingut automaatselt tüüplepinguks. Üks lepingu pooltest koostab tavaliselt alati lepingu ka sel juhul, kui tegemist ei ole tüüplepinguga. Asjaolu, et hageja piirdus vaid andmete saatmisega, oli hageja enda valik, mitte kostja tingimus. Kostja ei ole keeldunud lepingu läbirääkimisest ega muutmisest vastavalt vastustaja I ettepanekule. Vastupidine on hageja tõendada. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et tegemist olnuks tüüptingimusega, ei oleks tegemist tühise tüüptingimusega. Kostja viitab VÕS § 42 lg-le 2, mille kohaselt ei loeta tüüptingimust ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet. Antud piirang ei võimalda aga tellijal kahju hüvitamist nõuda oluliselt
erinevalt tellija poolt mõistlikult eeldatust ning see ei piira ega välista töövõtja vastutust muul viisil ebamõistlikult. Seega hageja vastav vastuväide on põhjendamatu. Kohtu põhjendused
19.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
20.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 30.11.2018. a töövõtulepingu nr 170607, mille p 1 kohaselt pidi kostja teostama X tn x asuva korruselamu projekteerimistööd, sh koostama insenerosade põhiprojekti, ja väliskommunikatsioonide insenerosade põhiprojektid. Põhiprojekt pidi valmima 08.04.2019. a Lepingu p 2.3. kohaselt oli lepingu dokumendiks mh kostja hinnapakkumus. Hinnapakkumus nr 170607-143 kohaselt oli veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu tööprojekti ja soojusvarustuse välisvõrgu põhiprojekti maksumus 4 400 eurot, kokku lepingu tasu 38 050 eurot (lisandub käibemaks 7 610 eurot). Lepingu p 7.3. kohaselt on töövõtja lepingulise vastutuse ülempiir võrdne lepingu tasuga (tl 7, 9).
21.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kostja on tööd teostanud, mille kohta on koostatud tööde üleandmis-vastuvõtuakt (tl 98). Hageja leiab, et töövõtja töö ei vasta kokkulepitule ja kostja on tekitanud hagejale kahju sellega, et on projekteerinud X tn x kortermajade veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti ebaõigesti. Projektis oli märgitud maa-alune ja olemasolev kaugkütte torustik valele kõrgusele, mistõttu ei vastanud kostja poolt projekti märgitud tehniline lahendus tegelikkusele ning hagejal tuli juba rajatud trass ümber ehitada. Hageja nõuab kostjalt ümberehitustöödest tingitud lisakulude hüvitamist summas 49 296 eurot, millele lisandub käibemaks (tl 3-4, 44-45).
22.Kostja vastuväite kohaselt oli lepingu punktis 1 kokku lepitud, et peaprojekteerija kohustusi täidab poolte vahelises suhtes hageja esindaja. Lepingu punktis 3.1. järgi oli tellija peatöötjana kohustatud andma töövõtjale üle geodeetilised mõõdistused. Tellija töövõtja suhtes õigete lähteandmete tagamise lepingulist kohustust ei täitnud (tl 38-39). Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Hageja poolt esitatud dokumentidest ei nähtu ning on tõendmaata, mis mahus reaalselt kanalisatsioonitrassi ümberehitusi teostati (tl 97).
23.Hageja selgituste kohaselt ei ole hageja kostjale lepingu täitmiseks ebaõigeid andmeid edastanud, hageja ei ole kostjale vaidlusaluse kaugkütte torustiku paiknemise osas mistahes andmeid edastanud, seega ei saa hageja lepingurikkumise eest ise vastutada (tl 45, 116-117).
24.VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 115 lg 3 kohaselt kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust. VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja pidi käesolevas menetluses seega tõendama, et just kostja rikkumise tõttu tekkis hagejal kahju. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja väiteid selle kohta, et kostja poolt koostatud projektis
esinevate projekteerimisvigade tõttu on hagejal kahju tekkinud, on jäänud käesolevas menetluses tõendamata. Kohtu hinnangul on kostja oma lepingulised kohustused täitnud.
25.VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele kui töö ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Poolte vahel on vaidlus selles, kelle kohustus oli kaugkütte torustiku kõrgusinfo edastamine projekteerimistööde teostajale. Hageja on ise kinnitanud, et tema kostjale vaidlusaluseid algandmeid ei hankinud (tl 45). Kohtu hinnangul oli see lepingu punktist 3.1. tulenevalt siiski hageja ülesanne. Hageja on käesolevas menetluses väitnud, et kaugküttetorustiku kõrgusega arvestamata jätmise tõttu ei ole kostja tööl kokkulepitud omadusi, mistõttu koostas X Projekt OÜ uue projektdokumentatsiooni (tl 3-4, 62). Kohtule on esitatud X Projekt OÜ tööjooniste seletuskiri, millest nähtub, et X Projekt OÜ on tööjoonised teostanud kostja projekti aluseks võttes (tl 59), mistõttu ei olnud kostja töö kohtu hinnangul hageja jaoks kõlbmatu. X Projekt OÜ seletuskirja p 4 kohaselt kõikide ristuvate kommunikatsioonide sügavust ei ole määratud, need tuleb täpsustada ehituse käigus. Kommunikatsioonide lõikumisel võib tekkida vajadus olemasoleva kommunikatsiooni ümberehitamiseks (tl 62). Ka kostja koostatud projekti seletuskirja p 1.5 sätestas, et enne ehitustööde algust tuleb selgitada kõikide ehitusalal olevate tehnovõrkude asukohad. Mõlemad projektid sätestasid hagejale sama kohustuse. Hageja väited kostja töö lepingule mittevastavusest on seega vastuolulised.
26.Hageja on oma väidetava kahjunõude tõendamiseks esitanud 30.09.2019. a objekti ülevaatuse akti, millega tuvastati, et olemasolev kaugküttetorustik DN 1200 on 1,5 m sügavam kui oli projektiga ette nähtud. Projekt nägi ette torustike läbiviimise altpoolt soojustrassi. Projekteeritud kanalitrass lõikab soojustrassi sisse. Veetorustiku võib viia soojustrassi pealt (tl 23). Kostja on selgitanud, et vaidlusaluse kaugküttetorustiku omanik on X Eesti AS, kelle poolt on antud kinnitus, et kaugküttetorustik paikneb maapinnas täpselt selliselt nagu on märgitud koostatud ehitusprojektis. Töövõtjal puudus alus kahelda trassi omaniku antud kinnituse õigsuses (tl 38-39). Kostja koostatud ehitusprojekti osas on läbi viidud ka ekspertiis ning kordusekspertiis, millega ei tuvastatud hageja poolt viidatud puudusi kostja teostatud projekteerimistöös (tl 96, 99).
27.VÕS § 25 lg 1 kohaselt lepingupooled on oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud ning lg 2 kohaselt kui lepingupooled ei ole teisiti kokku leppinud, on nad majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul samuti kohustatud järgima iga tava, mida isikud, kes seda liiki lepinguid vastaval tegevus-või kutsealal sõlmivad, tavaliselt tunnevad ja enamasti arvestavad, välja arvatud juhul, kui sellise tava järgimine oleks vastuolus seadusega või ei oleks vastavalt asjaoludele mõistlik. Lepingu p 1 kohaselt lähtuvad pooled töö koostamisel standardist EVS 932:2017 (tl 7). Kostja on selgitanud, et standardist tulenevalt juhib ehitusprojekti koostamise tööd peaprojekteerija. Peaprojekteerimine on töövaldkond ehitusprojekti koostamisel, mille ülesanneteks on juhtida ehitusprojekti koostamise tööd ning tagada ehitusprojekti terviklikkus ja ehitusprojekti osade (kokku)sobivus. Mh. on peaprojekteerija ülesanne lähteandmetena esitatud ehitusuuringute tulemuste piisavuse kontrollimine. Puudub vaidlus, et käesoleval juhul täitis lepingu p 1 järgi peaprojekteerija ülesandeid hageja esindaja. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja poolt nimetatud lisatööd ja nendest
tekkinud võimalik kahju hagejale hageja enda tegevusetusega.
ei
olnud
seotud
kostja
tegevusega
vaid
28.TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole käesolevas menetluses tõeseid avaldusi teinud. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kostja poolt hagejale kahju tekitamine selgus 30.09.2019. a, mil tuvastati projekteeritud kanalisatsioonitrassi ristumine soojustrassiga (tl 3 pöördel, 23). Hageja on hagiavalduses märkinud ka, et seonduvalt vajadusega ümber ehitada juba ehitatud trassid, sõlmis hageja AS-ga X kokkuleppe lisatööde tegemiseks, mis läksid hagejale maksma 49 296 eurot (lisandub käibemaks) ning selle summa hüvitamist nõuabki hageja kostjalt. Hageja on oma väidete tõendamiseks kohtule esitatud hageja ja AS X lisakokkulepe lepingule P50/2019, kuid see kannab 28.09.2019. a kuupäeva. (tl 25). Kohtu hinnangul ei seondu 28.09.2019. a lisakokkulepe kostja tegevusega, kuivõrd 28.09.2019. a ei saanud hagejale teada olla väidetavad puudused kostja töös, mis hageja enda väitel tuvastati 30.09.2019. a. Hageja väidab hagiavalduses, et hageja ja AS X lisakokkuleppe aluseks oli X – Ehituse OÜ ja X X OÜ alltöövõtulepingu nt P50-04 (tl 17) 30.10.2019. a lisakokkulepe nr 2 (tl 26). X X OÜ koostatud välistrasside muudatuste ehitustööde maksumuse kalkulatsioon on koostatud 28.09.2019. a (tl 48). Kohtu hinnangul ei saanud X – Ehituse OÜ ja X X OÜ. a 30.10.2019. a lisakokkulepe olla aluseks hageja ja AS X 28.09.2019. a kokkuleppele. Igal juhul ei saanud aga X X OÜ poolt 28.09.2019. a hinnapakkumises nimetatud tööd olla seotud kostjaga, kuivõrd väidetav puudus kostja töös tuvastati alles 30.09.2019. a. Kohus nõustub kostjaga selles, et käesolevas menetluses on jäänud hageja poolt tõendamata suures mahus lisatööde teostamise seos kostjaga.
29.Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud ning hagi ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus
30.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu ja TsMS § 165 lg 3 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
31.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
32.Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 1 500 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja kasutas esindajate teenust kokku 10 tundi.
33.Kohtu hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esindajad osutanud kostjale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 150 eurot ei ületa oluliselt õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
34.Kostja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.