Tallinn, Kadaka tee xxxx korteriühistu avaldus S. K.i ja V. K.i vastu põhivõlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
132,67 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Tallinn, Kadaka tee xxxx korteriühistu (registrikood xxxx, asukoht xxxx); Avaldaja seaduslikud esindajad: J. S. (isikukood xxxx) ja S. L. (isikukood xxxx, e-post xxxx); Puudutatud isik I: S. K. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx); Puudutatud isik II: V. K. (sünniaeg xxxx, elukoht xxxx); Puudutatud isikute lepinguline esindaja: Marina Suhnjova
Mõista S. K.ilt ja V. K.ilt solidaarselt Tallinn, Kadaka tee xxxx korteriühistu kasuks välja avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 20,42 eurot.
4.Mõista S. K.ilt ja V. K.ilt solidaarselt Tallinn, Kadaka tee xxxx korteriühistu kasuks välja viivised põhivõlgnevuselt 102,90 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 17.08.2019 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
Menetluskulud
5.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse. Asjaolud ja avaldaja nõue
1.S. K. ja V. K. on korteri nr xxxx aadressil xxxx ühisomanikud. 29.10.2015 esitas Ehituskonsult Grupp OÜ korteriühistule korterelamu rõdupaneelide ja kinnituselementide seisukorra hinnangu. Kuivõrd osades korterites, sh korteris nr xxxx, oli rõdu või rõdude põrand kinni ehitatud, ei olnud võimalik etteulatuvalt hinnata kostjatele kuuluva rõdu tehnilist seisukorda. 2016. aastal alustati kõikide rõdude remonti ja see kestis kuni 2017. aastani. Remondi teostas firma Ehituspartner OÜ.
2.Korteri nr xxxx remondi käigus, sh kostjate poolt omavoliliselt ehitatud klaasraamide demonteerimisel, tekkis täiendavalt vajadus vahetada välja kõdunenud puidust pruss, piirete katteplekk ja lae plekkprofiil. Nimetatud tööde teostamise vajadus on fikseeritud 08.05.2017 III trepikoja rõdude ülevaatuse aktis. KÜ Kadaka tee xxxx tasus tööde üleandmisevastuvõtmise akti nr 4 ja selle alusel esitatud arve 170601 kohaselt Ehituspartner OÜ-le ise rõdude remondiga kaasnenud lisatööde eest, sh ka korteri nr xxxx rõdul teostatud tööde eest.
3.14.07.2017 koostas raamatupidamine arved nendele korteriomanikele, kelle korterite rõdudel oli lisatööde teostamine vajalik seoses omavolilise rõdu kinniehitamisega. Arvetel oli eraldi reana märgitud vastavad summad lisatööde eest (ehitaja poolt esitatud akti alusel). Korter nr xxxx on saanud arve nr TE01735, kus lisareana oli näidatud korteri nr xxxx rõdul teostatud lisatööde maksumus, ehk ”Laetrapetsi vahetus” 90.00 eurot.
4.01.06.2018 toimunud üldkoosolekul otsustasid korteriühistu liikmed ühiselt korteri nr xxxx võlga mitte annulleerida ja mittetasumisel pöörduda kohtusse. 31.10.2018 on tähitud kirjana saadetud meeldetuletus mõlemale korter xxxx korteriomanikule selle kohta, et võlg on tasumata. Tähitud kirjade maksumus oli 6,60 eurot. 25.01.2019 oli tähitud kirjana saadetud korduv meeldetuletus mõlemale korter xxxx korteriomanikule. Tähitud kirjade maksumus oli 6,30 eurot. Tulenevalt eelnevast on KÜ-l Kadaka tee xxxx õigus nõuda kostjatelt nende korteri rõdu lisatööde eest kantud kulu maksmist ning arvel nr TE02135 märgitud kulust tasumata jäänud summa maksmist.
5.Tegemist on seadusest tuleneva kohustuse täitmise nõudega võlaõigusseaduse § 76 lg 1 ning korteriühistu- ja korteriomandi seaduse § 40 lg 2 teise lause ja § 20 lg 1 tähenduses. Kohustus hüvitada korteri nr xxxx rõdul tehtud lisatööd on vastu võetud korteriomanike üldkoosoleku otsusega, mis on kostjatele täitmiseks kohustuslik.
6.Kuivõrd puudutatud isikud on alusetult keeldunud kulu hüvitamisest, on avaldajal täiendavalt õigus nõuda viivist alates arvel märgitud maksetähtaja möödumisest. Samuti on avaldajal õigus nõuda kantud kulutustelt viivise tasumist alates nõude olemasolust teada andmisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Viivisemäär on kuni 1. jaanuarini 2018 korteriühistu põhikirjas kokkulepitud viivisemäär 0,07 % päevas ning järgnevalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses nimetatud viivisemäär. Hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis on 20,54 eurot.
7.Käesoleva vaidluse aluseks olnud rõdu ümberehituste teostamise ajal kehtinud KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt oli korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Samas näeb KOS § 11 lg 1 p-ga 1 samaväärse korteri
eriomandi eseme korrashoiukohustuse ette ka hetkel kehtiv korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 31 lg 1 p 1.
8.Asjas ei ole vaidlust, et S. K. ja V. K. korteri nr xxxx rõdu oli klaasitud. S. K. ja V. K. rikkusid korteriomandi korrashoiukohustus, ehitades omavoliliselt ja ilma teiste korteriomanike kooskõlastuseta klaasraamidega kinni nendele kuuluva reaalosa eseme juurde kuuluva rõdu. Nii muutsid kostjad oluliselt ka korterelamu ja konkreetse rõdu välisilmet ning asusid rõdu kasutama viisil, milleks puudus kaasomanike ühine otsus, aga ka mis tahes kaasomanike enamuse otsus. Omavoliliselt rõdule klaasraamide ehitamisega rikutud kohustuseks on KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud korrashoiukohustus, sest klaasimisega olid S. K. ja V. K. kahjustanud nii korteri nr xxxx kui ka korteri nr xxxx juurde kuuluva rõdu konstruktsiooni terviklikkust. Rõdu konstruktsiooni terviklikkuse kahjustamist tõendab korteriühistu juhatuse liikmete ning Ehituskonsult Grupp OÜ järelevalve esindaja osavõtul 8. mail 2017 läbiviidud III trepikoja rõdude ülevaatuse akt. Seejuures olid S. K. ja V. K. paigaldanud klaasraami rõdu plekist äärisele, mille tulemusel oli rõdu alumine osa (katteplekid ja pruss) amortiseerunud ning ülemise korteri rõdu trapetsprofiil kahjustatud.
9.KÜ Kadaka tee xxxx on seisukohal, et kahju on tekkinud just S. K.i ja V. K.i poolse KOS § 11 lg 1 p 1 rikkumise tõttu. Kui S. K. ja V. K. ei oleks omavoliliselt rõdu kinni ehitanud, ei oleks KÜ Kadaka tee xxxx pidanud tellima Ehituspartner OÜ-lt lisatööde teostamist, s.o. rõdu prussi ja kattepleki vahetamist ning lae trapetsprofiili vahetamist.
10.Hageja palub puudutatud isikutelt solidaarselt välja mõista KÜ Kadaka tee xxxx kasuks põhivõlgnevus summas 103,82 eurot, hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis summas 20,54 eurot, viivis põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Jätta menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda. Puudutatud isikute seisukoht
11.Puudutatud isikud leiavad, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja ei ole viidanud korteriühistu põhikirja punktile, mille alusel saaks korteriomanikel tekkida korteriühistu poolt nõutud kohustusi. Avaldaja katse omistada korteriühistu 01.06.2018 üldkoosoleku otsusele puudutatud isikute kohustuse tekkimise otsene tähendus on täiesti alusetu. Avaldaja poolt esitatud otsus on sõnastatud Krt xxxx võlga mitte annulleerida, seega tegemist on n-ö tuletatud nõudega, mitte originaalnõudega. Avaldaja esitas toimikusse 10.07.2017 arve, ning väidab, et vaidlustav kohustus tekkis 2017. a mitte 2018. aastal. Avaldaja aga ei esitanud puudutatud isikute kohustuse tekkimise tõendit ehk korteriühistu üldkoosoleku otsust, millega kinnitati 2016-2017. aastal kortermajas aadressil Kadaka tee xxxx rõdude remondi teostamist, selle sisu/mahtu ja tööde hind, arutati projekt ja valiti firmat, kinnitati majanduskava.
12.Kortermaja rõdud on kõike korteriomanike kaasomandis, seega rõdude remont on korteriühistu kohustus, seega puudutatud isikutel puudus kohustus remontida oma rõdu isiklikult ja omal kulul. Puudutatud isikud avaldaja nõudeid ei tunnista ning leiavad, et kahjuhüvitamise nõuded on põhjendamata, tõendamata ja vastuolus hea usu põhimõttega. Avaldaja ei ole tõendanud, et temal tekkis kahju 90 eurot seoses (krt xxxx) lae trapetsprofiili vahetusega. Puudutatud isikud väidavad, et avaldaja ei maksnud töövõtjale Ehituspartner OÜle korteri nr xxxx lae trapetsprofiili vahetuse eest 90 eurot. Tegelikult korteriühistu loobus aktiga nr 4 hõlmatud tööde eest tasumisest, akti alusel esitatud arve nr 170601 summas 8461,84 eurot on tasumata. Avaldaja ei ole esitanud tõendit, et ta maksis ära korteri xxxx (xxxx) rõdul tehtud lisatöö eest, seega temal ei tekkinud kulusid ja kahju.
13.Avaldaja väide, et puudutatud isikud rikkusid oma rõdule klaasraamide ehitamisega Krt xxxx ja xxxx rõdu konstruktsiooni terviklikkust, ei vasta tõele. 29.09.2015 tegi OÜ Ehituskonsult Grupp ehitise Kadaka tee xxxx ekspertiisi eesmärgiga koostada ehitus-tehnilist hinnangut korterelamu rõdupaneelide kinnituste seiskorra kohta ning määrata vajalike remonditööde teostamise soovituslik järjekord. Ekspertiisi kohaselt kuulub rõdu konstruktsioonide hulka raudbetoonpaneel, rõdu kinnitused, 12 tk ja kaks tõmbevarrast ja metallpiirded, mis on
keevitusega ühendatud tarilapide külge. Ekspertiisi lk 34 on määratud krt xxxx rõdu seisund, nimelt rõdupiirde kinnituse element ja keevitus on tehniliselt korras; varras – korras, lagi – plekkiga kaetud. Seega ei tuvastanud 29.09.2015 ekspertiis, et korteri xxxx rõdu konstruktsioonid on mingil moel kahjustatud Krt xxxx rõdule klaasraamide ehitamisega.
14.Väide, et kr xxxx rõdude klaasimise tagajärjel on rikutud Krt xxxx rõdu konstruktsioonid, ei vasta tõele. Krt xxxx rõdupiirete puidus pruss oli korras ega olnud remondi käigus vahetatud. Aktile on lisatud ainult krt xxxx foto kõdunenud rõdupiirete prussiga, sest avaldajal puudub fototõend, et korteri xxxx rõdupiirete pruss on kõdunenud. Tõenäoliselt, et rõdupiirete pruss oli vahetatud krt xxxx rõdul, aga tööde üleandmise vastuvõtmise aktile nr 4 selline lisatöö on ekslikult kirjutatud Krt xxxx juurde. Tööettevõtja on juba varem ekslikult kirjutatud Krt xxxx juurde ka klaasraamide lammutamise kulud, sellest vaatamata, et puudutatud isikud võtsid klaasimist maha ise. 08.05.2017 aktiga ei ole tuvastatud, et krt xxxx rõdu betoonplaadi alumist pinda on kahjustatud sellega, et plekkprofiil on väiksemate mõõtudega. Seega jäi ekspert oma 2015. a tehtud ekspertiisi lk 34 seisukoha juurde, et krt xxxx rõdu seisund, nimelt rõdupiirde kinnituse element ja keevitus on tehniliselt korras; varras – korras, lagi – plekkiga kaetud. Tuvastatud ei ole, et vana plekkprofiil on kõlbmatuks muutunud. Seega on arusaamatu ja ebaõige aktis tehtud järeldust, et vana plekkprofiil enam kasutada ei saa. Puudub vana plekkprofiili vahetamise vajalikkuse põhjendus (kaasomandi eseme säilitamiseks).
15.Puudutatud isikud leiavad, et antud juhul uue trapetsprofiili paigaldamist krt xxxx rõdu betoonplaadi alumist pinda vana profiili asemel ei olnud vajalik kaasomandi eseme säilitamiseks, sest rõdu betoonplaat on korras, mis on tuvastatud ekspertiisiga, kaasomandi esemele ei tekitanud mingi kahju, tuleks jätta vana profiili kohal. Seega pidi mittevajalikute lisatööde teostamise ja maksustamise otsustada korteriühistu üldkoosolek, mitte korteriühistu juhatus. Korteriühistu 01.06.2016. aastal toimunud üldkoosoleku otsusega nr 4.7. otsustatid korteriomanikud teostada kõikide rõdude remont vastaval ekspertiisiaktile ja projektile. Seega on kiitnud korteriomanikud heaks järgmised rõdudel vajalikud remonditööd, mis on soovitanud OÜ Ehituskonsult Grupp ehitise 2015.a ekspertiis. Selles nimekirjas puudub rõdude lagede 2003. a paigaldatud plekkprofiili vahetamise vajadust.
16.Ei vasta tõele, et Krt xxxx korteriomanikud ehitasid rõdule klaasraamid omavoliliselt. Klassraamid Krt xxxx rõdule oli paigaldatud 1998. aastal ning firma Minu Vara luba alusel, mis tol ajal oli elamu haldur. Seega klaasraamid oli paigaldatud enne korteriühistu asutamist 2002.a ning tol ajal kehtinud reegli alusel. 2003 . a teostas korteriühistu Kadaka tee xxxx rõdude piiride vahetuse. Remondi käigus vahetati vanad puupiirid metallpiiridega ning oli korteriühistu pool paigaldatud rõdudele betoonplaadi alumist pinda plekkprofiilid. Töö oli teostatud korteriühistu poolt elamus oleva 28 klassraamidega rõdu seisundi arvestusega. Avaldaja on aktsepteerinud 2003. aastal korteriomanike poolt Krt xxxx rõdule ehitatud klaasraamid.
17.Puudutatud isikud lisaks leiavad, et tegemist on ebavõrdse kohtlemisega, mis on vastuolus hea usu põhimõttega. Juhatus ei esitanud korteri nr xxxx omanikule M. L. ja korteri nr xxxx omanikele nõudeid V. E. samasuguste rõdudel tehtud lisatööde eest. Puudutatud isikud leiavad, et tegemist on ebavõrdse kohtlemisega, mis on vastuolus hea usu põhimõttega. Puudutavad isikud paluvad kohus jätta avalduse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Kohtumääruse põhjendused
18.Kohus, olles tutvunud esitatud avalduse ja puudutatud isikute vastusega, on seisukohal, et esitatud avaldus tuleb rahuldada osaliselt.
19.Tallinn, Kadaka tee xxxx korteriühistu esitas S. K.i ja V. K.i vastu avalduse põhivõlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks seoses S. K.i ja V. K.i ühisomandis oleva Kadaka tee xxxx asuva korteriomandi nr xxxx rõdu remondiga. Sellise avalduse lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja 61. ptk järgi hagita menetluses. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi
kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse §33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
20.Antud juhul puudub vaidlus küsimustes, et S. K. ja V. K. on korteri nr xxxx aadressil Kadaka tee xxxx ühisomanikud. 2016. aastal alustati Kadaka tee xxxx hoones kõikide rõdude remonti ja see kestis kuni 2017. aastani. Remondi teostas firma Ehituspartner OÜ.
21.Korteriühistu selgituste kohaselt tasus KÜ Kadaka tee xxxx rõdude remonditööde ja sellega kaasnenud lisatööde, sealhulgas korteri nr xxxx rõdul teostatud tööde eest üleandmisevastuvõtmise akti nr 4 ja selle alusel esitatud arve 170601 kohaselt Ehituspartner OÜ-le. Lisatööde vajadus tulenes asjaolust, et korteri nr xxxx rõdu oli varasemalt kinni ehitatud – klaasitud. 14.07.2017 koostas korteriühistu raamatupidamine arved nendele korteriomanikele, kelle korterite rõdudel oli lisatööde teostamine vajalik seoses rõdude kinniehitamisega. Arvetel oli eraldi reana märgitud summad rõdudega seotud lisatööde eest ehitaja poolt esitatud akti alusel. Korterile nr xxxx esitati arve nr TE01735, kus lisareana oli näidatud korteri nr xxxx rõdul teostatud lisatööde maksumus ehk ”Laetrapetsi vahetus” 90 eurot. Puudutatud isikud nimetatud osa arvest ei tasunud. Avaldaja edastas 31.10.2018 tähitud kirjaga mõlemale korter xxxx korteriomanikule meeldetuletuse, et võlg on tasumata. Tähitud kirjade maksumus oli 6,60 eurot. 25.01.2019 saatis avaldaja tähitud kirjaga mõlemale korteri nr xxxx korteriomanikule korduva meeldetuletuse, et võlg on tasumata. Tähitud kirjade maksumus oli 6,30 eurot.
22.Avaldaja on esitanud nõude mõista puudutatud isikutelt solidaarselt välja KÜ Kadaka tee xxxx kasuks põhivõlgnevus summas 103,82 eurot, hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis summas 20,54 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Puudutatud isikud vaidlevad esitatud nõudele vastu.
23.Kohus on seisukohal, et avaldaja on esitanud puudutatud isikute vastu kahju hüvitamise nõude, seega on avaldaja nõude alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, § 127 ja § 128 koostoimes väidetava kahju tekkimise ajal kehtinud korteriomandi seaduse (KOS) sätetega. VÕS § 115 lg 1, § 127 ja § 128 koostoimes võib nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt nt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): puudutatud isik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); avaldajale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Täiendavalt on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-107-15 p-s 14 asunud seisukohale, et kaasomanikel on ühine üldine kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. Kui korteriomanikud jätavad oma kohustused kaasomandieseme korrashoiu tagamiseks täitmata ja seetõttu tekib mõnele korteriomanikule kahju, võivad kahju hüvitamise eest vastutada kõik oma kohustusi rikkunud korteriomanikud, kelle rikkumine ei ole vabandatav.
24.Kohus selgitas 25.02.2020 määruses avaldajale, et eelviidatud eelduste esinemise tõendamise kohustus on avaldajal ning avaldajal tuli kohtu ette tuua asjaolud ja tõendid, millest ilmneb, millist kohustust on puudutatud isikud rikkunud, et puudutatud isikud vastutavad selle kohustuse rikkumise eest, avaldajale on tekkinud kahju ning rikkumise ja kahju vahel esineb põhjuslik seos. Samuti selgitas kohus puudutatud isikutele, et puudutatud isikutel on võimalik
omakorda tõendada, et rikkumine oli vabandatav, st et nad rikkusid kohustust asjaolu tõttu, mida nad ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-107-15 p 11).
25.Kohus analüüsib esmalt, kas puudutatud isikud on toime pannud kohustuse rikkumise. Kohus märgib, et väidetava rikkumise toimepanemise ajal kehtinud KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt oli korteromanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohus leiab, et esineb alus tuvastada, et puudutatud isikud on rikkunud KOS § 11 lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust, kui leiab tõendamist, et puudutatud isikud on kaasomandi esemesse kuuluva rõduga seoses teinud selliseid ümberehitusi, mis on tekitanud puudutatud isikute rõdule või teistele rõdudele kahjustusi. Antud asjas puudub vaidlus, et puudutatud isikud olid nende korteromandi juures oleva rõdu klaasinud, kuid kohtu hinnangul ei ole üksnes klaasimine kaasomandi eset kahjustav tegevus. Täiendavalt on avaldaja väitnud, et rõdu klaasimise tõttu põhjustasid puudutatud isikud nii korteri nr xxxx kui korteri nr xxxx juurde kuuluva rõdu konstruktsiooni terviklikkuse kahjustamise ning avaldaja hinnangul tõendab seda Ehituskonsult Grupp OÜ järelevalve esindaja osavõtul 08.05.2017 koostatud rõdude ülevaatuse akt. Nimetatud aktist (dtl 94) ilmneb, et tuvastati, et krt xxxx ja xxxx rõdude klaasimise tagajärjel on rikutud nii krt xxxx ja xxxx kui ülemiste krt xxxx ja xxxx rõdude konstruktsiooni terviklikkus ning rõdude piirdekonstruktsioonid on tõsiselt kahjustatud: krt xxxx ja xxxx piirete puidust pruss on kõdunenud, kuuluvad väljavahetamisele uute vastu, piirete katteplekid tuleb samuti vahetada; korterite xxxx ja xxxx rõdude lae plekkprofiilid on ettenähtust väiksemate mõõtudega, kohtades, kuhu olid kinnitatud raamid, plekk puudub. Selleks, et taastada algne olukord ning edaspidi säilitada esialgses seisukorras maja rõdude konstruktsioonid (krt xxxx, xxxx, xxxx, xxxx), on vaja lisaks planeeritud lepingujärgsetele töödele vahetada piirete puidust prussid ja katteplekid, vahetada korterite xxxx ja xxxx rõdude lae plekkprofiilid, kuna seoses raamide kinnitustega ülemiste rõdude külge need ei ole õigete mõõtudega ning vana plekkprofiili enam kasutada ei saa.
26.Kohus leiab, et avaldaja on 08.05.2017 koostatud rõdude ülevaatuse aktiga tõendanud, et puudtatud isikud on rikkunud KOS § 11 lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust hoiduda kaasomandi eseme rikkumisest, kuna nimetatud aktist ilmneb, et puudutatud isikute poolt rõdu klaasimine põhjustas nii korteri nr xxxx kui korteri nr xxxx juurde kuuluva rõdu konstruktsioonide kahjustamise – puidust pruss on kõdunenud, lae plekkprofiilid on ettenähtust väiksemate mõõtudega ning selleks, et säilitada maja rõdude konstruktsioonid, tuleb välja vahetada piirete prussid ja katteplekid. Seega on käesolevas asjas tõendamist leidnud puudutatud isikute poolne kohustuse rikkumine.
27.Kohus leiab, et puudutatud isikud vastutavad kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3). KOS § 11 lg 3 kohaselt korteriomanik ei vastuta oma kohustuse rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei põhjustanud puudutatud isikute poolset kohustuse rikkumist asjaolu, mida nad ei saanud mõjutada. Puudutatud isikutel oli võimlik jätta rõdu klaasimata ning sellisel juhul ei oleks rõdude konstruktsioonidele vastav kahju tekkinud.
28.Avaldaja on tõendanud, et avaldajale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128). Avaldaja on esitanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 4 (dtl 99-102), millest ilmneb, et korteri nr xxxx lae trapetsprofiili vahetus maksab 90 eurot. Seoses puudutatud isikute vastuväitega, et avaldaja ei ole esitanud üheselt mõistetavat maksekorraldust tõendamaks, et avaldaja on
vastava summa ehitusettevõttele üle kandnud, märgib kohus, et avaldaja kohustus on üksnes tõendada kahju tekkimist, mitte, et avaldaja on vastava summa üle kandnud. Antud juhul on avaldaja oma tõendamiskoormise vastavas osas täitnud ning tõendanud, et avaldajal on tekkinud seoses korteri nr xxxx lae trapetsprofiili vahetusega kahju 90 eurot.
29.Samuti on avaldajal tekkinud kahju seoses puudutatud isikutele võlgnevust käsitlevate meeldetuletuskirjade saatmisega. Avaldaja on tõendanud kviitungitega nr 769331 ja 769332 (dtl 117), et avaldaja on edastanud puudutatud isikutele 31.10.2018 tähitud kirjad maksumusega kokku 6,60 eurot, ja kviitungitega nr 1018209 ja 1018210 (dtl 36-37), et avaldaja on edastanud 25.01.2019 puudutatud isikutele tähitud kirjad maksumusega 6,30 eurot. Kokku on avaldajale seoses tähitud kirjade edastamisega tekkinud kahju 12,90 eurot.
30.Kohus leiab, et puudutatud isikute poolt tekitatud kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud isikud ei oleks oma rõdu kinni klaasinud, ei oleks avaldajal rõdude remontimisel tekkinud tarvidust klaasimisega kaasnenud kahjustusest tulenevate lisakulutuste kandmiseks.
31.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja on tõendanud kõigi kahju hüvitamise nõude eelduste esinemist ning puudutatud isikutelt tuleb solidaarselt avaldaja kasuks välja mõista rõdu remontimisega seotud kahju 90 eurot ja tähitud kirjade edastamisega seotud kahju 12,90 eurot, kokku tuleb puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 102,90 eurot. Kohus märgib, et avaldaja on avalduses märkinud, et palub puudutatud isikutelt välja mõista 103,82 eurot, kuid kohus leiab, et avaldaja on põhistanud ja tõendanud kahju tekkimist üksnes 102,90 euro ulatuses, seega tuleb avaldaja nõue rahuldada osaliselt. Avaldaja nõue tuleb rahuldamata jätta 92 sendi osas, mille puhul avaldaja ei ole kohtu ette toonud nõude alust ega selle täpset kujunemist.
32.Seoses puudutatud isikute väitega, et avaldaja nõue on pahauskne, kuna avaldaja ei ole teistelt analoogseid klaasimisega seotud rõdude ümberehitusi teinud korteri omanikelt hüvitist nõudnud, märgib kohus järgmist. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg-st 2 lähtuvalt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohus on seisukohal, et avaldaja ei ole antud juhul tegutsenud vastuolus hea usu põhimõttega, kuna avaldajal on õigus nõuda vastavate eelduste esinemisel puudutatud isikutelt kahju hüvitamist. Samuti on avaldaja selgitanud, et teised analoogseid klaasimistöid teinud korterite omanikud on võlgnevused juba tasunud, seega ei ole avaldajal olnud tarvidust nende suhtes kohtusse pöörduda, või osa korteriomanike puhul ei pea avaldaja kohtusse pöördumist võimalikuks. Seega asub kohus seisukohale, et avaldaja nõue ei ole pahauskne ega vastuolus VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõttega.
33.Avaldaja palub puudutatud isikutelt välja mõista ka viivised. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Võttes arvesse, et käesolevas asjas on tuvastamist leidnud, et puudutatud isikud on kohustust rikkunud, rahuldab kohus ka avaldaja viivisenõude. Kohus leiab, et viivis tuleb välja mõista summas 20,42 eurot. Viivise kujunemine on kajastatud alltoodud tabelis.
Põhivõlg
Periood
Viivise määr Viivise suurus Päevade arv päevas päevas 0,07% 0,063 eurot
34.Avaldaja nõuab puudutatud isikutelt avalduse esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et avaldaja nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning puudutatud isikutelt tuleb solidaarselt avaldaja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 102,90 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
35.Tsiviilasja hind on TsMS § 124 järgi 132,67 eurot. Menetluskulud
36.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et antud juhul on põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Käesolev lahend on küll tehtud avaldaja huvides, kuid esitatud avaldus kuulus osaliselt rahuldamisele.
(allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 03.05.2021 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 19.10.2020 kohtumäärus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.