2-19-14935/23 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

9.Jätta rahuldamata E. H.’i avaldus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud teadaanded ilmumisest (PankrS § 6 lg 1). Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Taotlus ja selle põhjendused Harju Maakohtu 16.12.2019. a määrusega kuulutati välja E. H.’i pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Oliver Ennok. 29.09.2020. a esitas pankrotihaldur kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. E. H.’i pankrotihaldur on koostanud ning esitanud kohtule tegevusaruande koos avaldusega pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. PankrS § 158 lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. E. H.’i pankrotimenetluses tunnustati võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul 03.06.2020. a 7 võlausaldaja nõuded kogusummas 28 409,57 eurot, kõik nõuded tunnustati PankrS 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõuetena. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Tunnustatud nõuete osas ei ole võlausaldajatele väljamakseid tehtud. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Võlgnikul teadaolev realiseeritav pankrotivara puudub, seega vara müügist laekumisi ei ole toimunud. Võlgnik ei ole andnud haldurile teavet enda sissetulekute osas. Haldurile teadaolevad sissetulekud, millest teha kinnipidamisi pankrotivarasse, puuduvad. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta: 16.12.2019. a kohtumäärusega kinnitatud ajutise pankrotihalduri tasu summas 900 eurot, millele lisandub käibemaks 180 eurot, kokku 1 080 eurot. Riigi poolt on menetlusabi korras hüvitatud eeltoodud tasu osaliselt summas 476,40 eurot (sh käibemaks). Välja on maksmata ajutise pankrotihalduri tasu osaliselt summas 603,60 eurot, kuna laekumised pankrotivarasse puuduvad. Välja maksmata on ka halduri lõplik tasu. Haldur on esitanud taotluse tasu määramiseks summas

900 eurot, millele lisandub käibemaks 180 eurot, kokku 1 080 eurot. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Võlausaldajatele väljamakseid ei tehta, kuna pankrotivarasse laekumised puuduvad. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Käesolevas pankrotimenetluses puudus pandiese. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta: Teadaolev müümata pankrotivara puudub. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud teistelt isikutelt saadaolevat vara. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Pankrotivara, mida valitseda ja müüa, antud menetluses puudus. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud: Tunnustatud nõuetest on võlausaldajatel jäänud saamata kokku 28 409,57 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad. Halduri tehtud vajalikud kulutused on kajastatud punktis Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud: Võlgnik on esitanud vastavalt PankrS § 169 avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Pankrotihaldur korraldas 03.06.2020. a võlausaldajate üldkoosoleku, mille üheks päevakorra punktiks oli võlgnikule kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku nimetamise. Pankrotihaldurile ei ole esitatud ühegi kolmanda isiku nõusolekut asumaks võlgniku usaldusisikuks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluses. Pankrotihaldur on saatnud võlgnikule meeldetuletusi usaldusisiku nõusoleku vajalikkuse kohta 15.03.2020, 01.06.2020.a ja 16.09.2020.a, kuid võlgnik pole neile kirjadele reageerinud. Pankrotihalduri hinnangul on võlgnik varjanud pankrotimenetluse kestel enda sissetulekuid ja jätnud pankrotivarasse kandmata rahalised vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, mistõttu vastab võlgniku tegevus PankrS § 171 lg 2 p 4 ja 5 sätestatud tunnustele ning halduri hinnangul tuleks jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata. PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma aruandes märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotihalduri hinnangul ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Võlgnik on tunnistanud, et 2008. a ei jätkunud tal rahalisi vahendeid liiklustrahvide tasumiseks ning seetõttu võttis võlgnik laenukohustused AS-ist Bigbank. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks eelnev ebaseaduslik tegevus. Võlgnik on korduvalt kriminaalkorras ja väärtegude eest karistatud. PankrS § 158 lg 5 järgi ei lõpeta kohus pankrotimenetlust raugemise tõttu enne PankrS § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis vande kooskõlas PankrS § 86 lg-ga 2 09.01.2020. a.

PankrS § 158 lg 4 I lause sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 158 lg 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa (PankrS § 158 lg 6). 30.09.2020. a teatas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest tasuda E. H.’i pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 1 500 eurot, maksmise tähtajaga 12.10.2020. a. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega. PankrS § 168 sätestab, et ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 150 lg 4 järgi otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotihaldur on kulutanud oma ülesannete täitmiseks 10 tundi. Töötasu arvutamisel lähtub haldur tunnitasu määrast 90 eurot ning palub määrata halduri töötasuks 900 eurot, millele lisandub käibemaks 180 eurot. Kuivõrd pankrotimenetluses ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, palub pankrotihaldur määrata pankrotihalduri tasu hüvitamiseks menetlusabi summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Tasu palub haldur mõista välja halduri büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ. Võlgnik ega võlausaldajad oma seisukohta halduri tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri tasu summas 900 eurot, millele lisandub käibemaks 180 eurot, kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 23 lg 1-3. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku E. H.’i kanda. Võlgnikul puuduvad piisavad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 30.09.2020. a üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus eeltoodu alusel leiab, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Pankrotihaldur pankrotimenetluse kulude kinnitamist ega hüvitamist taotlenud ei ole.

Võlgnik on esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtu hinnangul ei kuulu võlgniku avaldus rahuldamisele, kuivõrd esinevad PankrS § 171 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algatamist takistavad asjaolud: võlgnik on pärast ajutise halduri nimetamist tahtlikult või raske hooletusega takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist ning on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 35 lg 1 p-de 1-3 järgi moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara, võlgniku vara valitsemise õigus läheb üle haldurile ning füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Pankrotivara on vara, mis oli võlgnikul pankroti välja kuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal (PankrS § 108 lg 2). PankrS § 85 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. PankrS § 87 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab võlgnik osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel ning on kohustatud olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust. Pankrotimenetluse lõpetamise taotluses on pankrotihaldur märkinud, et võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 09.01.2020. a lubas võlgnik kohtule ja pankrotihaldurile, et kõik tema sissetulekud hakkavad laekuma avatud arvelduskontole Swedbank AS-is, kuid 29.09.2020. a seisuga pole võlgnik oma antud lubadust täitnud. Menetluse alguses puudus võlgnikul arvelduskonto. Pankrotihaldur andis loa võlgnikul avada konto Swedbankis, et kontole laekuksid võlgniku igakuised sissetulekud. Nõusoleku arvelduskonto avamiseks andis pankrotihaldur juba 10.02.2020. a. Võlgnik viivitas uut arvelduskontot puudutava info edastamisega pankrotihaldurile, info uue konto koha laekus haldurile alles 08.05.2020. a. Vaatamata lubadustele leida pidev sissetulek ei ole pangakontole ühtegi laekumist toimunud. Pankrotihaldurile on teada asjaolu, et võlgnik töötas ning sai igakuiselt töötasu vastavalt 10.06.2020. a Maksu- ja Tolliameti vastusele halduri päringule. Ajavahemikus detsember 2019. a kuni jaanuar 2020. a on deklareerinud töötasu võlgnikule X OÜ summas 1 368,68 eurot (brutosumma) ning ajavahemikus veebruar 2020. a kuni mai 2020. a X OÜ summas 1 919,83 eurot (brutosumma). Pankrotihaldur on saatnud võlgnikule päringu töökoha ja sissetulekute kohta 09.07.2020. a, 15.07.2020. a ja 24.07.2020. a. 28.07.2020. a saabus võlgnikult vastus, et kõik tema sissetulekud laekuvad eelnimetatud Swedbanki kontole, kuid „kummalisel kombel on kogu raha sellelt kontolt haihtunud“. Antud võlgniku väide on väär, sest Swedbank AS arvelduskontole nr EExxx ei ole toimunud konto avamisest alates ühtegi laekumist, samas on tekkinud võlgnevus pangakaardi kuutasude maksmata jätmisest. Tulenevalt eeltoodust on võlgnik halduri hinnangul varjanud pankrotimenetluse kestel enda sissetulekuid ja jätnud pankrotivarasse kandmata rahalised vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, mistõttu vastab võlgniku tegevus PankrS § 171 lg 2 p 4 ja 5 sätestatud tunnustele ning halduri hinnangul tuleks jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi ning kohtul puudub veendumus, et võlgnik asuks täitma oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik ei ole oma kohustusi võlausaldajate ees täitnud ning kui pankrotiavalduses märkis võlgnik, et ta käib tööl ja omab regulaarset sissetulekut, siis peale pankroti väljakuulutamist ei ole võlgniku sissetulekust pankrotivarasse ühtegi laekumist toimunud. Menetluse alguses puudus võlgnikul arvelduskonto, kuid pankrotihaldur andis võlgnikule loa avada konto Swedbankis, et kontole laekuksid võlgniku igakuised sissetulekud. Maksu- ja Tolliameti andmetel on ajavahemikus detsember 2019. a kuni jaanuar 2020. a deklareerinud võlgnikule