2-19-116675
Kohtuasja number
2-19-116675
Määruse tegemise aeg ja koht
15. oktoober 2020, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi S Ž vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Kohtuistungi toimumise aeg
08. oktoober 2020
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
Aktsiaselts PlusPlus Capital (rk 11919806)
Hageja esindaja:
Carlo Cask (lepinguline esindaja)
Kostja:
S Ž (ik XXX)
Kostja esindaja:
Vandeadvokaat Henn Koduvere
Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. 1(3)
2-19-116675
Viru Maakohtu menetluses on Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi S Ž vastu võlgnevuse nõudes. Pooled saavutasid kohtuistungil kompromissi.
Kohus, tutvunud poolte avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus tuvastas, et pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi; kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi. Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele – poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Arvestades, et menetlusosaliste menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda, ei nõudnud kohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud poolte endi kanda ja seega menetlusosalistele menetluskulud puuduvad. Viru Maakohtu 02. oktoobri 2019 määrusega anti kostjale riigi õigusabi isiku esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus käesolevas tsiviilasjas ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Kuna kostjale anti riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda, puudub kostjal kohustus hüvitada riigile riigi õigusabi kulud. Seega riigile hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hageja esitas kohtule taotluse poole riigilõivu tagastamiseks seoses kompromissi sõlmimisega. 2(3)
2-19-116675 Kohus lahendab menetluskulude tagastamise eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamine Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised avaldasid, et loobuvad edasikaebamise õigusest. Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.