2-19-10681 NFLAT OÜ hagi C M Ai (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks C M Ai (pankrotis) pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: NFLAT OÜ (registrikood 14314819, asukoht Novira Plaza, Tartu mnt 25, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal (e-post: [email protected]) Kostja: C M A (pankrotis, isikukood xxx, e-post: xxx), lepinguline esindaja Erki Casar (e-post: [email protected])
Kohtuistung
03.09.2020
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal Kostja lepinguline esindaja Erki Casar
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja NFLAT OÜ hagi kostja C M Ai (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks C M Ai (pankrotis) pankrotimenetluses.
2.Tunnustada hageja NFLAT OÜ nõuet summas 139 794,52 eurot C M Ai (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud nõudena. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud kostja C M Ai (pankrotis) kanda.
4.Välja mõista kostja C M Ai (pankrotis) pankrotivarast hageja NFLAT OÜ kasuks hageja menetluskulud summas 1 335 eurot (riigilõiv 300 + õigusabikulud 1035). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada
kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja asjaolud
1.Hageja NFLAT OÜ palub tunnustada C M Ai (pankrotis) pankrotimenetluses NFLAT OÜ nõuet summas 139 794,52 eurot PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud nõudena. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 06.02.2019 kohtumäärusega välja C M Ai pankroti. Hageja esitas 04.04.2019 võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles palus tunnustada oma nõuet summas 139 794,52 eurot. 17.06.2019 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas kostja kui võlgnik hageja nõudele täies ulatuses vastuväite. Seetõttu jäi hageja nõue nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata.
3.Hageja NFLAT OÜ sõlmis 06.04.2018 Xxx Xxx OÜ-ga laenulepingu, mille alusel andis hageja Xxx Xxx OÜ-le laenu summas 125 000 eurot, intressiga 12% aastas ning tagastamise tähtajaga 31.03.2019. Samal päeval sõlmis hageja käenduslepingu kostjaga, kes kohustus käenduslepingu alusel vastutama solidaarselt hageja ees laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest rahalise vastutuse maksimumsumma 150 000 eurot ulatuses. Xxx Xxx OÜ ei ole laenu tähtaegselt ega hiljem tagastanud, samuti ei ole Xxx Xxx OÜ tasunud hagejale intresse. Seega on käenduskohustusega seotud põhikohustus muutunud nii põhinõude kui ka intresside osas sissenõutavaks.
4.Hageja leiab, et tal on kostja pankroti väljakuulutamise seisuga eksisteerinud tingimuslik nõue kostja vastu põhinõudes 125 000 eurot ning intresside nõudes 14 794,52 eurot, s.o kogusummas 139 794,52 eurot. Tingimuslikuna oli nõue käsitletav seetõttu, et kostja suhtes nõude maksmapanek sõltus sellest, kas Xxx Xxx OÜ täidab laenulepingu kohaselt või rikub laenu tagastamise ja intresside tasumise tingimusi. Alates 31.03.2019 ei ole hageja nõue enam tingimuslik, kuna kostja kui käendaja vastutuse aluseks olev Xxx Xxx OÜ rikkumine on toimunud. Kostja käenduskohustuse sissenõutavaks muutumiseks ei ole vajalik hagejal täiendavaid toiminguid teha, kuivõrd PankrS § 42 kohaselt loetakse kõigi võlgniku kohustuste täitmise tähtpäev saabunuks võlgniku pankroti väljakuulutamisega.
6.Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja hinnangul ei ole laenu üleandmine põhivõlgnikule Xxx Xxx OÜ tõendatud. Samuti ei ole kostjale esitatud teadet, et ta on kohustatud käendajana nõude tasuma.
8.Kostja väidab, et tegemist ei ole laenuga, mis kuulub tagastamisele. Tegemist on rahaga, mis laenati põhivõlgnikule, et sellega täita kindlad kohustused Xxx-Xxx AS võlausaldajate ees. Tegemist oli Xxx-Xxx AS saneerimiskava aluse tekkinud kohustuste täitmisega, mis oli oluline hagejale, sest viimane kas juba omandas või soovis omandada ja seejärel realiseerida enampakkumiste kaudu nõuded, mis hageja ostis Xxx-Xxx AS krediidiandjalt.
9.Kostja hinnangul on hagi esitatud pahatahtlikult, kuna hagejale pidi olema teada, et viimasel ei ole nõudeid kostja vastu. Hageja on realiseerinud kõik laenulepingu p 2.1.1 ja 2.1.4. nimetatud asjaolude alusel saadud rahalised nõuded enamapakkumise teel, mille tagajärjel on saanud rahuldatud oma nõuded põhivõlgniku, mh käendaja vastu. Nõuded on rahuldatud oluliselt suuremas määras, kui oli põhivõlgniku kohustused hageja ees.
Kohtu põhjendused
10.Kohus, uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
12.Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. PankrS § 153 lg 1 punktide 1-3 kohaselt rahuldatakse pärast PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded; 3) muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded. Seega, hageja nõude rahuldamise eeldusteks on, et hageja nõue võlgniku vastu oleks kehtiv ja sissenõutav, samuti, et hagi nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses oleks esitatud tähtaegselt. Nõuete kaitsmise koosolek võlgniku pankrotimenetluses toimus 17.06.2019. Hagi on kohtule esitatud 16.07.2019, seega tähtaegselt. Harju Maakohtu 03.09.2020 kohtuistungil on tsiviilasja menetlemine määratud kirjalikku menetlusse TsMS § 403 lg 1 alusel poolte nõusolekul.
13.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.
14.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolud osas: a) Harju Maakohtu 06.02.2019 kohtumäärusega on välja kuulutatud C M A pankroti; b) Võlausaldajate 17.06.2019 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitati mh kaitsmisele hageja nõue summas 139 794,52 eurot (tl 17-18); c) Hageja poolt kaitsmisele esitatud nõudele esitas kostja täies ulatuses vastuväite ja hageja nõue jäi tunnustamata (tl 20-21).
15.Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt põhineb hageja nõue 06.04.2018 hageja ja Xxx Xxx OÜ vahel sõlmitud laenulepingul ja 06.04.2018 hageja ja pankrotivõlgniku C M A vahel sõlmitud käenduslepingul. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Hageja on selgitanud ja tõendanud, et tal on 06.04.2018 laenulepingu ja käsunduslepingu alusel võlgniku
vastu nõue kogusummas 139 794,52 eurot, millest laenu põhiosa võlgnevus on 125 000 eurot ja intressivõlgnevus 14 794,52 eurot, kuna põhivõlgnik ei ole tähtaegselt ega hiljem laenulepingust tulenevat nõuet täitnud.
16.Kostja väitel ei ole laenu üleandmine põhivõlgnikule Xxx Xxx OÜ tõendatud. Kohtu hinnangul ei pea hageja laenu üleandmist põhivõlgnikule tõendama, kuna laenulepingu punkti 2.2.1. (tl 10) kohaselt tuli laenusumma väljamaksed poolte kokkuleppel teha erinevates osades kolmandatele isikutele. Lisaks väidab kostja, et tegemist ei ole laenuga, mis kuulub tagastamisele, vaid rahaga, mis laenati põhivõlgnikule, et sellega täita kindlad kohustused Xxx-Xxx AS võlausaldajate ees. Samuti, et hageja nõue on realiseeritud enamapakkumise teel, mille tagajärjel on saanud rahuldatud oma nõuded põhivõlgniku, mh käendaja vastu. Kohus leiab, et kostja vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus nõustub hagejaga, et laenu tagastamise tõendamise kohustus on kostjal, kes ei ole seda teinud. TsMS § 235 kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
17.Eeltoodud põhjendustel tuleb hagi rahuldada ja tunnustada hageja NFLAT OÜ nõuet summas 139 794,52 eurot C M Ai (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud nõudena. Menetluskulud
18.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi jäävad menetluskulud kostja kanda.
19.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
20.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks õigusabikulud summas 2 1 035 eurot ja riigilõiv summas 300 eurot, kokku 1 335 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.
21.Kohus leiab, et hagialavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Samuti leiab kohus, et hageja õigusabikulud summas 1 035 eurot on tsiviilasja materjale ja esitatud dokumente arvestades mõistlikud ja põhjendatud ning kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Seega kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud summas 1 335 eurot.
22.TsMS § 178 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib
edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.