lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-124357/12

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 13.08.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-24-124357/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.08.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2321
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastus pöördumisele
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-07-20
Vastus
Justiits- ja Digiministeerium · Väljaminev kiri · 2024-10-17
Kiri
Justiits- ja Digiministeerium · Sissetulev kiri · 2024-09-16
Vastus isikuandmete kaitse asjas
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2023-10-05
Vastus isikuandmete kaitse asjas
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2023-09-12
Menetluse lõpetamise teade
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2023-05-04

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 4034 lg 1, 13, 2, 3, 6, 7KAVS § 50 lg 3, 4Tarbija esitatud teave ja selle kontrollimineVÕS § 82 lg 1, 7Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulVÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 406Täiendavad eeldused krediidi kulukuse määra arvutamiselTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaKAVS § 49 lg 2Tarbija krediidivõimelisuse hindamise kordTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ GS Core16183586(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. august 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-124357

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi K. L.-i vastu põhivõlgnevuse 5626,32 eurot, viivise 1858,84 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

8174,38 eurot Hageja: OÜ Core (registrikood 16183586) Hageja volitatud esindaja: Riho Siil

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kostja: K. L. (isikukood XXX) Menetluse liik

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi osaliselt.

Mõista kostjalt K. L.-ilt (L.) hageja OÜ GS Core kasuks välja Bondora AS ja kostja vahel 06.11.2019 sõlmitud laenulepingust nr BL1622419 tulenev põhivõlg 5626,32 eurot.

Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlalt 5626,32 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni, ent kokku mitte rohkem kui põhivõla ulatuses.

Jätta rahuldamata OÜ GS Core hagi viivise 1858,84 euro nõudes.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

Jätta menetluskulud 75% ulatuses kostja K. L.-i kanda ja 25% ulatuses hageja OÜ GS Core kanda.

Mõista kostjalt K. L.-ilt hageja OÜ GS Core kasuks välja menetluskulud 540 eurot.

Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (540 eurolt) hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-25-15924/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 232 lg 1Tõendite hindamine
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 4842
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 103 lg 1Rikkumise vabandatavus
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 402 lg 1Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes
1.OÜ GS Core (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. L.-i (kostja) vastu. 08.06.2024 tegi kohus kostjale makseettepaneku. Kostja esitas nõudele vastuväite, mistõttu lõpetas kohus 07.08.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu, milles palub mõista kostjalt välja hageja kasuks tasumata võla põhiosa 5626,32 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1858,84 eurot ning viivis tasumata põhinõudelt kuni selle kohase täitmiseni alates 31.08.2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja Bondora AS internetikeskkonnas taotluse laenu saamiseks. Krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ning kasutab asjakohaseid andmekogusid, sealhulgas ettevõttesiseseid andmeid. Seega on laenutaotleja oma krediidivõimelisuse hindamisel esmane teabeallikas. Kostja on kinnitanud laenu taotlemisel enda igakuiseks sissetulekuks 1434 eurot ja kohustuste suuruseks 0 eurot. Lisaks kostja enda poolt sisestatud andmetele sissetulekute ja kohustuste kohta, tegi Bondora AS päringud maksevõime hindamiseks Krediidiinfo andmebaasi. Vastavalt Krediidiinfo päringule puudusid kostjal aktiivsed maksehäired. Kostja poolt esitatud andmete ja Krediidiinfost saadud vastuse põhjal koostas Bondora AS krediidi hinnangu. Kogutud andmete põhjal asus laenuandja seisukohale, et kostja suudab tagastada laenu koos intressidega igakuiste osamaksetega. Kostja sõlmis 06.11.2019 Bondora AS-iga laenulepingu nr BL1622419. Lepingu põhitingimustes leppisid pooled kokku laenusummas 6379 eurot ja intressimääras 15,13% aastas. Krediidi kulukuse määr aasta kohta on 27,08%. Krediidi kulukuse määra arvestus põhineb eeldusel, et leping kehtib kokkulepitud aja jooksul, ning et krediidisaaja täidab lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt kogu lepingu kehtivusaja jooksul. Haldustasu 4% laenusummast aastas. Lepingutasu 379 eurot. Lepingu täitmise tähtpäevaks lepiti kokku 08.11.2024. Kostja pangakontole kanti 6000 eurot. Kostja tasus lepingust nr BL1622419 tulenevate kohustuste katteks kogusummas 353,68 eurot. Kuna kostja igakuiseid makseid ei tasunud ning oli tagasimaksetega viivituses, saatis Bondora AS kostjale 25.03.2021 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis võla tasumiseks täiendava tähtaja 24.04.2021, mis on 30 päeva. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist ning oli kuumaksetega osaliselt või täielikult hilinenud rohkem kui kolm järjestikust kuud, saatis Bondora AS 27.04.2021 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta. Enne lepingu ülesütlemist 27.04.2021, oli kostja osaliselt või täielikult viivituses maksegraafikujärgsete maksetega alates 10.02.2020. Tuginedes lepingu üldtingimuste punktile 13.2. ja 13.2.1. ütles Bondora AS lepingu üles 27.04.2021. Bondora AS loovutas 20.07.2022 lepingust nr BL1622419 tuleneva nõude hagejale. Hageja töö tulemusel tasus kostja 15.11.2023 ühe maksega 20 eurot. Hageja on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole hagejal võimalik tõendada, et vastutustundliku laenamise põhimõtte miinimumnõue oleks täidetud. Tuginedes enne laenu väljastamist Bondora AS-i poolt kostja laenuvõimekuse kohta kogutud andmetele ja kohtupraktikale, asus hageja seisukohale, et Bondora AS ei ole laenu väljastamisel järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt on kostjal kohustus tasuda intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras. Kuna Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli intressimäära suuruseks intressi tasumise perioodil 0,0 %, siis ei saa kostjalt intressi välja mõista. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja üksnes põhivõla 5626,32 eurot ja seadusjärgse viivise tasumist.

3.Kostja oma vastuses hagile märgib, et nõustub nõudega, kuna see on talle antud laen, aga leiab, et sel hetkel ei kontrollinud laenuandja piisavalt kostja krediidivõimekust, mis päädis sellega, et tekkisid makseraskused. Kostja on püüdnud leida mõistlikke kokkuleppeid, aga kostja igakuine makse suurus on jäänud laenuandjale liiga väikseks. Kostja on nelja lapsega täiskohaga kodune lapsevanem, mistõttu on kostja ainukeseks sissetulekuks riiklikud lapsetoetused, mis kuluvad laste ja pere hüvanguks. Kohtuotsuse põhjendused
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
5.Vaidlust ei ole, et Bondora AS ja kostja vahel on 06.11.2019 sõlmitud laenuleping nr BL1622419, mille alusel sai kostja laenu 6000 eurot. Lepingu kohaselt on intressi määr aastas 15,13% ja krediidi kulukuse määr 27,08% aastas. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõttes. Lepingu sõlmimise ajal (06.11.2019) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,61%. Kolmekordne määr oleks seega 61,83% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel. Lepingu nr BL1622419 põhinõude katteks on kostja tasunud kokku 373,68 eurot. Bondora AS saatis kostjale 25.03.2021 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis võla tasumiseks täiendava tähtaja 24.04.2021, mis on 30 päeva. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist ning oli kuumaksetega hilinenud rohkem kui kolm järjestikust kuud, ütles Bondora AS 27.04.2021 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles.
6.Kohus tuvastas, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
7.Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel (VÕS § 82 lg 7 ls 2). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.
8.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

8.1.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
8.2.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.
8.3.Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel.
8.4.KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
8.5.Hageja on hagiavalduses märkinud, et tuginedes enne laenu väljastamist Bondora AS-i poolt kostja laenuvõimekuse kohta kogutud andmetele ja kohtupraktikale, asub hageja seisukohale, et Bondora AS ei ole laenu väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Kohus nõustub hagejaga ning leiab, et laenuandja on eiranud VÕS § 4034 lg 2 ja lg 4; KAVS § 50 lg 3 ja lg 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Seega on laenuandja eiranud VÕS § 406 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks nõudnud kostjalt tema pangakonto väljavõtte esitamist ja seda analüüsinud.

9.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei võlgne kostja muid tasusid. Võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitanud olukorra, kus ta peab tegema võla sissenõudmiseks kulutusi. Viivisenõue on tal seetõttu, et tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud. Tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud, sest talle anti laenu vastutustundetult ehk olukorras, kus ta ei oleks pidanud seda saama. Vastutustundliku laenamise põhimõte on kehtestatud just selliste olukordade ärahoidmiseks.
10.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
11.Hageja on hagiavalduses välja toonud, et on kõik kostja poolt tehtud maksed arvestanud põhiosa katteks. Hageja on arvestanud intressiga 0 eurot (0% aastas), samuti ei ole hageja nõudnud lepingu sõlmimise tasu.
12.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud hageja põhinõue 5626,32 eurot.
13.Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise põhivõlgnevuselt 5626,32 eurolt alates 28.04.2021 (laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast) kuni põhinõude kohase tasumiseni.
14.Kohus leiab, et põhjendatud on alates kohtuotsuse jõustumisest mõista kostjalt hageja kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 5626,32 eurolt kuni nõude täitmiseni, kuid viivise summa ei tohi ületada põhinõude summat (TsMS § 367).
15.Kohus jätab rahuldamata viivise 1858,84 eurot nõudes. Menetluskulud
16.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus on rahuldanud hageja hagi ligikaudu 75% ulatuses, mistõttu tuleb menetluskulud jätta 75% ulatuses kostja kanda ja 25% ulatuses hageja kanda.
17.Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 700 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kostjalt väljamõistmiseks. Samuti on hageja esitanud taotluse kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni.
18.Riigilõivu summas 700 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu

maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses.

19.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskuludeks 720 eurot. Kostjal tuleb hagejale hüvitada seega 540 eurot (75% 720-st).
20.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
21.Kostja menetluskulude rahalise suuruse jätab kohus kindlaks määramata, kuna kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, samuti ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et kostjal oleks menetluskulusid.
22.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-25-23030/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-26-7120/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja