Hageja: Moneyzen OÜ, registrikood 12541882 Hageja esindaja: Jana Loemaa Kostja: G. S., isikukood XXX
Asja lahendamise viis
Lihtmenetlus, kirjalikus menetluses
RESOLTUSIOON
1.Rahuldada Moneyzen OÜ hagi G. S.-i vastu tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista G. S.-ilt (S., isikukood XXX) Moneyzen OÜ (registrikood 12541882) kasuks poolte vahel 06.08.2024 sõlmitud laenulepingust nr. XXX tulenev põhivõlgnevus 1200 eurot, intress 134,64 eurot, sissenõudmiskulu 45 eurot, haldustasu 5,88 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis alates 06.09.2024 kuni 20.05.2025 summas 101,94 eurot, s.o kokku 1487,46 eurot.
3.Mõista kostjalt G. S.-ilt hageja Moneyzen OÜ kasuks viivis alates 21.05.2025 kuni põhinõude summas 1200 euro täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 0,06% päevas, kuid arvestusega, et käesoleva otsusega välja mõistetud viivis ei ületa põhivõlga (s.o 1200 eurot).
5.Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 315 eurot ning mõista nimetatud summa G. S.-ilt Moneyzen OÜ kasuks välja. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
2-25-7793
6.Menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kaja esitamine Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2 (5)
2-25-7793 Hageja nõue ning seisukohad
1.Hageja esitas kohtule 20.05.2025 hagiavalduse G. S. vastu 06.08.2024 sõlmitud laenulepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 1200, intressi 134,64, haldustasu 5,88 euro, võlamenetlustasu 45 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 101,94 eurot ning edasiulatuva viivise nõudes. Lepingu alusel sai kostja laenu 1200 eurot ning laen tuli hagejale tagastada 22 kuu jooksul võrdsete osamaksetena. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 39,52% ning intressimääraks 29,54% aastas. Igakuine lepingu haldustasu on 1,20 eurot ning lepingutasu 22,80 eurot. Laenuleping oli sõlmitud digitaalselt s.o vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas ehk vastavalt VÕS § 408 lg 1 sätestatule. Kuna laenutaotluse esitamisel oli kostjal Moneyzenis kehtiv laen nr XXX (sõlmitud 22.07.2024 summas 500 eurot), mis pidi olema tasutud uue laenuga (mis on käesoleva hagiavalduse järgi nõude alus), siis uue laenu arvelt oli tasutud eelnev laen nr XXX kogusummas 509,14 eurot. Pärast eelneva laenu tasumist jääb pangakontole väljamaksmiseks = 1176,30 – 509,14 = 667,16 eurot. Kostja ei ole lepingu alusel teinud ühtegi tagasimakset. Kuna kostja oli võlgnevuses vähemalt nelja osamakse tasumisega perioodil 06.09.202406.12.2024, ütles laenuandja lepingu 02.01.2025 üles. Kostja vastuväited ning seisukohad
2.Kohus toimetas hagi ja 21.05.2025 menetlusse võtmise määruse kostjale kätte tähtitudpostiga 29.07.2025. Kostja hagile vastust tähtaegselt s.o 12.08.2025 ei esitanud. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
4.Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Tagaseljaotsuse teeb kohus lühidalt kirjeldava ja põhjendava osaga (TsMS § 444 lg 3).
5.Hageja taotles hagi p-s 3.4 juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, lahendada asi tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata vastavalt TsMS 407 lõikele 1. Kostja hagile tähtaegselt s.o 12.08.2025 vastust esitanud ei ole.
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr XXX. Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb eeldada, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13).
7.Kohus leiab, et kostja avaldus lepingu sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldus sisaldas kohustuslikku teavet VÕS § 404 lg 2 mõttes.
8.Leping sõlmiti 06.08.2024 ning sel ajal oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 16,65%. Lepingus märgitus krediidi kulukuse määr 39,52% on väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr ning seega VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.
9.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja kontrollis kostja regulaarse sissetuleku olemasolu ning kohustuste (krediidikohustused ja 3 (5)
2-25-7793 majapidamiskulud) mahtu kostja poolt esitatud pangakontode väljavõtete alusel, kehtivate maksehäirete puudumist. Hageja tuvastas, et kostja sissetulekud on 875,95 eurot ja laenukohustusi 379,01 eurot kuus. Kostja majapidamiskuludena arvestas hageja 338,20 eurot kuus. Hageja on kogutud andmeid kogumis analüüsinud ning tuvastanud kostja krediidivõimelisuse, s.o võimekuse maksta hagejale igakuist graafikujärgset osamakset 72,50 eurot kuus. Pärast eeltoodud kohustuste mahaarvamist jäi kostjale kätte veel 207,94 eurot. Seega ei ole kohus tuvastanud vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumist hageja poolt. Kohus leiab, et kostjaga tarbijakrediidilepingut sõlmides on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034).
10.Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 06.08.2024 sõlmitud laenulepingust nr. XXX tuleneva põhinõude 1200 eurot, intressi 134,64 eurot, sissenõudmiskulu 45, haldustasu 5,88 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 101,94 eurot ning edasiulatuva viivise lepingus sätestatud määras s.o 0,06% päevas alates 21.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid arvestusega, et käesoleva otsusega välja mõistetud viivis ei ületaks põhivõla summat.
11.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
12.Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha). Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31). Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulud
13.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
14.Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
15.Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 315 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas vastuväidet esitanud. Riigilõiv on 4 (5)
2-25-7793 kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hagiavalduselt tasutud riigilõiv 315 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.
16.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega määrab kohus, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivist.
17.Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ning kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.