Osaühingu Vesiroos kaebus Rapla kohtutäitur Õnne Pajuri 20.04.2020 otsuse peale täiteasjas nr 179/2020/378
Menetlusosalised
Avaldaja – Osaühing Vesiroos (registrikood 10024852), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Alaver Puudutatud isik I – Rapla kohtutäitur Õnne Pajur Puudutatud isik II – CLIMAWORKS OÜ (registrikood 14221377), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 31.07.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
CLIMAWORKS OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 31.07.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-6456 ning teha uus määrus, millega jätta Osaühingu Vesiroos kaebus rahuldamata.
2.Rahuldada CLIMAWORKS OÜ määruskaebus.
3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Osaühingu Vesiroos kanda.
4.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 174 lg-s 4 ja § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 3; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rapla kohtutäitur Õnne Pajur (kohtutäitur) on algatanud CLIMAWORKS OÜ (sissenõudja) 16.03.2020 avalduse alusel Osaühingu Vesiroos (avaldaja) suhtes täitemenetluse (täiteasi nr 179/2020/378). Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 10.07.2019 kohtuotsus tsiviilasjas nr
2-20-6456 2-18-10223 (edaspidi täitedokument) ning täitmisel olev nõue on võlgnevus 48 089,83 eurot, 41 238,93 eurot põhinõudelt arvestatav viivis perioodi 04.07.2018–16.03.2020 eest 5593,13 eurot ning jooksev viivis. Kohtutäitur koostas 01.04.2020 täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse.
2.Avaldaja esitas 03.04.2020 kohtutäiturile kaebuse täitemenetluse algatamise ja kohtutäituri 01.04.2020 tasu väljamõistmise otsuse peale, milles palus lõpetada täitemenetlus ja tühistada kohtutäituri 01.04.2020 tasu väljamõistmise otsus. Pärnu Maakohus on 23.12.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-20524 algatanud avaldaja suhtes saneerimismenetluse ja peatanud täitemenetlused avaldaja vara suhtes (sh kohtutäituri algatatud täitemenetlused täiteasjades nr 179/2019/1538, nr 179/2019/1774 ja nr 179/2019/1775) kuni saneerimismenetluse lõppemiseni, v.a töösuhte alusel tekkinud nõuete täitmised. Avaldaja koostas saneerimismenetluses saneerimiskava, mis hõlmab ka täitedokumendist tulenevaid sissenõudja nõudeid avaldaja vastu. Avaldaja esitas saneerimiskava saneerimisseaduse (SanS) § 29 lg 1 p 2 alusel kohtule kinnitamiseks. Pärnu Maakohus jättis 03.03.2020 määrusega avalduse saneerimiskava kinnitamiseks menetlusse võtmata ning lõpetas saneerimismenetluse. Kuivõrd avaldaja on esitanud viidatud määruse peale määruskaebuse ja see on lahendamata, ei ole saneerimismenetlus lõppenud. Saneerimisseadusest ei tulene, et saneerimismenetluse lõpetamise määrus omaks toimet enne selle jõustumist. Saneerimismenetluse ajal on täitemenetlus saneeritava ettevõtja vara suhtes SanS § 11 lg 1 p-st 1 ja § 47 lg-st 2 järelduvalt välistatud, kui tegemist ei ole töösuhte alusel tekkinud nõude või elatise tasumise nõude täitmisega. Saneerimisseaduse mõttega on vastuolus tõlgendus, mille kohaselt võib pärast saneerimismenetluse algatamist alustada ettevõtja suhtes uusi täitemenetlusi. Kohtutäitur ei võinud seega avaldaja suhtes täitemenetlust algatada ja sellest tulenevalt on alusetu ka kohtutäituri 01.04.2020 tasu väljamõistmise otsus. Saneerimismenetluse algatamise ühe tagajärjena peatub SanS § 11 lg 1 p 2 alusel viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine ettevõtja vastu suunatud nõudelt kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni. Samas nähtub kohtutäituri 01.04.2020 täitmisteatest, et sundtäitmisele võetud nõue sisaldab ka kuni 16.03.2020 arvestatud viivist ja alates 17.03.2020 kuni põhinõude täitmiseni arvestatud viivist.
3.Kohtutäitur jättis 20.04.2020 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur peab täitemenetluses kehtivast formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalsetele nõuetele, kuid ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. SanS § 47 lg 2 järgi jätkab kohtutäitur saneerimismenetluse algatamise tagajärjena peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta saneerimiskava ei kehti. Täitmisel oleva nõude suhtes ei ole hetkel kehtivat saneerimiskava. Kuivõrd sissenõudja esitas kohtutäiturile seaduse nõuetele vastava täitedokumendi ja kinnitas täitmisavalduses, et nõue on õige ja sissenõutav, ei olnud kohtutäituril alust täitemenetluse algatamisest keelduda. Seetõttu ei ole alust tühistada ka kohtutäituri 01.04.2020 tasu väljamõistmise otsust. Kui avaldaja leiab, et tema vastu esitatud nõue ei ole sundtäidetav, on tal õigus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
4.Avaldaja esitas 30.04.2020 Pärnu Maakohtule kaebuse kohtutäituri 20.04.2020 otsuse peale, milles palus tühistada kohtutäituri 20.04.2020 ja 01.04.2020 otsused ja kohustada kohtutäiturit täitemenetlus lõpetama.
2(9)
2-20-6456 Kuna avaldaja suhtes toimuv saneerimismenetlus ei ole lõppenud, ei ole välistatud selle tulemusena saneerimiskava kinnitamine. Saneerimismenetluse ajal on välistatud täitemenetlus saneeritava ettevõtja vara suhtes. Enne saneerimismenetluse algust ettevõtja vara suhtes algatatud täitemenetlused saavad jätkuda ning uusi täitemenetlusi ettevõtja vara suhtes saab algatada alles pärast saneerimismenetluse ennetähtaegset lõpetamist või saneerimiskava kinnitamist. See on kooskõlas saneerimismenetluse eesmärgiga kaitsta ettevõtjat ajutiselt kõikide enne saneerimismenetluse algatamist tekkinud võlausaldajate nõuete eest ning anda ettevõtjale võimalus pidada võlausaldajatega läbirääkimisi nõuete rahuldamise üle kartmata, et sundtäitmise käigus realiseeritakse ettevõtte edasiseks majandamiseks vajalik vara, mille tõttu saneerimine võib ebaõnnestuda. Täitemenetluse ebaseadusliku algatamise tõttu on ebaseaduslik ka kohtutäituri 01.04.2020 tasu väljamõistmise otsus. Kohtutäituri viide SanS § 47 lg-le 2 on asjakohatu, kuivõrd see säte reguleerib täitemenetluse jätkamist saneerimiskava kehtivuse ajal. Kohtutäitur ei ole võtnud seisukohta selle osas, et avaldajalt ei saa kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni nõuda alates 23.12.2019 arvestatud viivist. Sõltumata formaliseerituse põhimõttest peab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele võtmisel arvestama seaduses selgelt sätestatud menetlusõiguse põhimõtetega, st antud juhul saneerimismenetluse algatamise fakti ning sellest tuleneva täitemenetluse algatamise ja toimetamise keeluga avaldaja vara suhtes. Asjakohatu on kohtutäituri viide sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õigusele, kuna avaldaja vaidlustab täitedokumendi täitmiseks võtmist, mida saab Riigikohtu praktikast tulenevalt vaidlustada kaebusega kohtutäituri otsuse või tegevuse peale. Asjakohatu on ka kohtutäituri väide, et ta ei ole pädev lahendama menetlusosaliste vahelisi materiaalõiguslikke vaidlusi, kuna avaldaja ei ole esitanud sissenõudja nõudele materiaalõiguslikke vastuväiteid.
5.Kohtutäitur esitas maakohtule 17.05.2020 vastuse, milles jäi oma 20.04.2020 otsuses toodud seisukohtade juurde ja taotles kaebuse rahuldamata jätmist. Samal päeval vaidlusaluse täitemenetluse algatamisega algatas kohtutäitur ESPAK PAIDE OÜ täitmisavalduse ja Pärnu Maakohtu 17.03.2020 määruse tsiviilasjas nr 2-20-101182 alusel avaldaja suhtes ka teise täitemenetluse (täiteasi nr 179/2020/379). Jääb arusaamatuks, miks ühe nõude täidetavuse üle toimub vaidlus, kuid teise üle mitte. Täiteasjas nr 179/2020/379 täitmisel olnud nõue sai avaldaja pangakontode arestimise tulemusel rahuldatud.
6.Sissenõudja esitas 19.05.2020 vastuse, milles taotles kaebuse rahuldamata jätmist. Avaldaja kaebuse rahuldamine oleks vastuolus saneerimisseaduse eesmärgiga ja kahjustaks põhjendamatult võlausaldaja huve. Kuna saneerimine on juba ebaõnnestunud, ei ole SanS § 11 lg 1 asjakohane. SanS § 11 lg 1 sõnastusest ja saneerimisseaduse seletuskirjast nähtub, et täitemenetluste peatamine on vajalik võlausaldajatega läbirääkimiste pidamiseks ja kõiki osapooli rahuldava lahenduse leidmiseks. Kuna praegusel juhul ei hääletanud võlausaldajad saneerimiskava kinnitamise poolt, siis läbirääkimiste periood ebaõnnestus. Lisaks on Pärnu Maakohus 12.05.2020 määruses, millega maakohus jättis avaldaja esitatud saneerimiskava taaskord menetlusse võtmata, jõudnud lõplikult veendumusele, et avaldaja majandusliku olukorra parandamine ja kasumlikkuse taastamine ei ole võimalik. Saneerimisseaduse seletuskirjas on märgitud, et lisaks majanduslikule mõõtmele tuleb ära hoida saneerimise kuritarvitamist näiteks selleks, et ettevõtte vara vähendada ja seeläbi hilisemas pankrotimenetluses võlausaldajatele vähem raha välja maksta. Avaldaja eesmärgiks on võlausaldajate nõuete sundtäitmist edasi lükata, et selguks avaldaja püsiv maksejõuetus.
3(9)
2-20-6456 Avaldaja suhtes puudub kehtiv saneerimiskava. Saneerimisseadusest tuleneb, et erinevad tagajärjed, sh täitemenetlusega seotud tagajärjed, saabuvad alles saneerimiskava kinnitamisega. Seda saab laiendada ka uutele täitemenetlustele, st nii kaua, kui kohtutäiturile ei ole sissenõudja nõude osas esitatud kehtivat saneerimiskava, ei ole täitemenetluse peatamiseks alust. Kohtutäituril ei olnud alust keelduda täitemenetluse algatamisest, kuna sissenõudja esitatud täitmisavaldus vastas seadusest tulenevatele nõuetele ning kohtutäitur saab täitetoimingu tegemisest keelduda ainult seaduses sätestatud põhjusel. Saneerimisseaduses ei ole sätestatud täitemenetluse algatamise keeldu. SanS § 44 lg-t 1 arvestades on põhjendamatu avaldaja seisukoht, et sissenõudja ei saa praegusel ajal avaldajalt viivist nõuda. Kui esines alus täitemenetluse peatamiseks, pidanuks avaldaja esitama kohtutäiturile täitemenetluse peatamise taotluse. Samas ei olnud vaidlusaluse täitemenetluse peatamiseks igal juhul alust, kuivõrd peatada tuli vaid käimasolevad täitemenetlused. Saneerimismenetlus ei pruugi kõiki võlausaldajaid puudutada ja kohtutäituril ei lasu kohustust selgeks teha, milliseid võlausaldajaid saneerimiskava hõlmab.
7.Pärnu Maakohus rahuldas 31.07.2020 määrusega avalduse, tühistas kohtutäituri 20.04.2020 ja 01.04.2020 otsused ning kohustas kohtutäiturit täitemenetlus lõpetama. Avaldaja menetluskulud jättis maakohus 50% ulatuses kohtutäituri ja 50% ulatuses sissenõudja kanda. Seadusest ei tulene, et saneerimismenetluse lõpetamise määrus omaks toimet juba enne selle jõustumist. Siinse asja lahendamisel tuleb seega lähtuda sellest, et avaldaja suhtes on algatatud saneerimismenetlus, milles ei ole saneerimiskava veel kinnitatud ja mis ei ole veel lõppenud. Välistatud ei ole, et saneerimismenetluse tulemusena saneerimiskava kinnitatakse. Avaldaja suhtes täitemenetluse algatamine ja toimetamine sissenõudja nõude sundtäitmiseks saneerimismenetluse ajal on lubamatu. SanS § 11 lg 1 p-st 1 tulenevalt on saneerimismenetluse ajal mistahes täitemenetlus saneeritava ettevõtja vara suhtes välistatud. SanS § 44 lg-st 1 ja § 47 lg-st 2 tulenevalt saavad enne saneerimismenetluse algust algatatud täitemenetlused ettevõtja vara suhtes jätkuda ning uusi täitemenetlusi saab ettevõtja vara suhtes algatada alles pärast saneerimismenetluse ennetähtaegset lõpetamist või pärast saneerimiskava kinnitamist. See on kooskõlas saneerimismenetluse eesmärgiga kaitsta ettevõtjat ajutiselt kõikide enne saneerimismenetluse algatamist tekkinud võlausaldajate nõuete eest ning anda ettevõtjale võimalus pidada võlausaldajatega läbirääkimisi nende nõuete rahuldamise üle kartmata, et sundtäitmise käigus realiseeritakse ettevõtte edasiseks majandamiseks vajalik vara, mille tõttu võib saneerimine ebaõnnestuda. Seda eesmärki on rõhutatud saneerimisseaduse seletuskirjas ning seda väljendavad ka SanS § 11 lg 1 p-d 1, 3 ja 4, mille mõtte kohaselt ei tohiks ettevõtja saneerimismenetluse ajal toimuda tema suhtes ühtegi muud menetlust, mis võib ettevõtja majandustegevuse jätkamist takistada. Eeltoodust tuleneb, et saneerimismenetluse algatamisel tehtav kohtumäärus ettevõtja vara suhtes toimuvate täitemenetluste peatamise kohta ei tähenda mitte ainult enne saneerimismenetluse algatamist alanud täitemenetluste peatamist, vaid ka uute täitemenetluste algatamise keeldu. Vastupidine oleks ilmses vastuolus saneerimisseadusega. Nõustuda tuleb avaldajaga, et kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni ei saa SanS § 11 lg 1 p-st 2 lähtuvalt nõuda alates 23.12.2019 arvestatud viivist. Kohtutäituril puudub pädevus lahendada menetlusosaliste materiaalõiguslikke vaidlusi, sh vaidlust sundtäitmisele antud nõude osas (viivise suurus). Samas vaidlustab avaldaja
4(9)
2-20-6456 täitemenetluse algatamist, s.o täitedokumendi täitmiseks võtmist, mitte täitmisele võetud nõude suurust. Kaebuse lahendamisel ei ole seega sissenõudja nõude suurus määrav. Kohtutäitur pidi arvestama avaldaja saneerimismenetluse algatamise faktiga ning sellest tuleneva täitemenetluse algatamise ja toimetamise keeluga avaldaja vara suhtes. Kohtutäitur oli saneerimismenetluse algatamisest teadlik, kuivõrd Pärnu Maakohtu 23.12.2019 määrusega peatati kolm sama kohtutäituri menetluses olevat täiteasja. Kui kohtutäiturile on teiste täiteasjade kaudu teada, et võlgniku suhtes on algatatud saneerimismenetlus, ei ole tal alust võlgniku suhtes uut täitemenetlust algatada. Kui kohtutäitur on siiski algatanud võlgniku vastu täitemenetluse, saab võlgnik esitada kohtutäituri tegevuse peale kaebuse ja selles menetluses lahendatakse ka küsimus, kas kohtutäitur võib täitedokumendi täitmiseks teha täitetoiminguid. Asjas on leidnud tõendamist, et kohtutäitur alustas täitemenetlust täitedokumendi alusel, mis ei kuulu täitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Täitemenetluse ebaseadusliku algatamise tõttu on ebaseaduslik ka kohtutäituri 01.04.2020 tasu väljamõistmise otsus. Avaldaja tasutud riigilõivud ja lepingulise esindaja kulud jäävad TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 alusel võrdsetes osades kohtutäituri ja sissenõudja kanda.
8.Sissenõudja esitas maakohtu määruse peale 17.08.2020 määruskaebuse. Pärnu Maakohus ei pidanud 26.08.2020 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Sissenõudja taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta avaldaja kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. SanS § 11 lg 1 p-st 1 tulenevalt ei peatu ettevõtja vara suhtes toimuvad täitemenetlused automaatselt, vaid kohus peatab vajaminevad täitemenetlused. Seda kinnitab asjaolu, et kohus peatas saneerimismenetlus alustamisel kolm täitemenetlust. Seadusest ega Pärnu Maakohtu 23.12.2019 määrusest ei tulene uute täitemenetluste algatamise keeldu, mistõttu kohtutäituril ei lasunud kohustust vaidlusalune täitemenetlus peatada. Lisaks on võlgnik esitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, mitte peatamiseks. Pärnu Maakohtu 23.12.2019 määrusest ei tulene sissenõudja nõude osas toimuva täitemenetluse peatamist ega selle alustamise keelamist, mistõttu ei ole asjakohane see, kas avaldaja saneerimise ebaõnnestumist kinnitav kohtulahend on jõustunud. Kuna saneerimiskava võib puudutada vaid väikest osa võlgniku võlausaldajatest, ei ole kõikide hagimenetluste ja täitemenetluste takistamine põhjendatud. Igal juhul on põhjendamatu teiste menetluste takistamine pärast saneerimismenetluse läbirääkimiste perioodi. Kui avaldaja pidas saneerimist hoolimata saneerimiskava tagasilükkamisest võlausaldajate ja kohtu poolt tõenäoliseks ja pidas saneerimise õnnestumiseks oluliseks, et sissenõudja ei alustaks täitedokumendi alusel täitemenetlust, oleks ta pidanud esitama saneerimismenetluses määruskaebust menetlevale kohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kuivõrd maakohus oleks pidanud jätma avaldaja kaebuse rahuldamata, oleks maakohus pidanud sissenõudja menetluskulud jätma avaldaja kanda. Igal juhul ei ole põhjendatud avaldaja menetluskulude sissenõudja kanda jätmine, kuivõrd vaidlustatud määrus on tehtud kohtutäituri kahjuks. Määruses ei ole põhjendatud avaldaja menetluskulude 50% ulatuses sissenõudja kanda jätmist. Avaldaja menetluskulude sissenõudja kanda jätmine on äärmiselt
5(9)
2-20-6456 ebaõiglane, kuivõrd sissenõudja ei teinud otsust täitemenetluse alustamiseks ega pöördunud kohtusse.
10.Kohtutäitur nõustub vastuses määruskaebusega ja palub menetluskulud jätta avaldaja kanda. Maakohus ei ole viidanud ühelegi lahendile, mis näeb ette, et saneerimismenetluse ajal ei tohi täitemenetlust algatada.
11.Avaldaja taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulude sissenõudja kanda jätmist. Avaldaja nõustub maakohtuga, et SanS § 11 lg 1 p-st 1 ja seaduse üldisest mõttest tulenevalt on täitemenetluse algatamine ja toimetamine sissenõudja nõude sundtäitmiseks avaldaja saneerimismenetluse ajal lubamatu. SanS § 11 lg 1 p 1 ei anna kohtule diskretsiooniruumi kaalumaks, kas ettevõtja suhtes algatatud täitemenetlused tema saneerimismenetluse algatamisel peatada või mitte, vaid kohtul on kohustus need peatada. Lisaks nähtub Pärnu Maakohtu 23.12.2019 määruse resolutsiooni sõnastusest üheselt kõigi avaldaja suhtes algatatud täitemenetluste peatamine. Asjakohatu on sissenõudja seisukoht, mille kohaselt ei ole ettevõtja saneerimismenetluse ajal põhjendatud takistada kõigi võlausaldajate nõuete sundtäitmist, kuna saneerimiskava võib puudutada vaid väikest osa võlausaldajatest. Esiteks on vaidlusaluses täitemenetluses täitmisel olev nõue saneerimiskavaga hõlmatud. Teiseks tuleb saneerimisseadusest üheselt, et saneerimismenetluse ajal on vähemalt kuni saneerimiskava kinnitamiseni välistatud kõigi nõuete sundtäitmine. Vastasel juhul võib saneerimismenetluse eesmärgi saavutamine osutuda võimatuks. Sissenõudja seisukoht, et sundtäitmine avaldaja vara suhtes peab olema välistatud vaid kuni läbirääkimiste faasi lõppemiseni saneerimismenetluses, ei põhine seadusel. Maakohus ei ole menetluskulude jaotamisel eksinud, kuivõrd maakohus lahendas asja ka sissenõudja kahjuks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus TsMS § 667 lg 2 ls 1 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab avaldaja kaebuse rahuldamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad avaldaja kanda.
13.Menetlusosaliste vahel on vaidlus selle üle, kas kohtutäitur võis avaldaja suhtes algatada ja jätkata täitemenetlust täiteasjas nr 179/2020/378 ning kas sellest lähtuvalt on kohtutäituri 01.04.2020 tasu väljamõistmise otsus seaduslik. Avaldaja on seisukohal, et SanS § 11 lg 1 p-st 1 ja saneerimisseaduse üldisest mõttest tulenevalt on avaldaja suhtes täitemenetluse algatamine ja toimetamine tema saneerimismenetluse ajal lubamatu. Kohtutäitur ja sissenõudja on seevastu seisukohal, et piiranguid täitemenetluse algatamiseks ja jätkamiseks ei esine.
14.Asja materjalidest ja kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Pärnu Maakohus 23.12.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-20524 algatanud avaldaja saneerimismenetluse ning peatanud kooskõlas SanS § 11 lg 1 p-ga 1 avaldaja vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused kuni saneerimismenetluse lõppemiseni (v.a töösuhte alusel tekkinud nõuete täitmised). Samas asjas tehtud 03.03.2020 määrusega jättis Pärnu Maakohus menetlusse võtmata avaldaja avalduse võlausaldajate poolt vastu võtmata jäänud saneerimiskava kinnitamiseks ning lõpetas saneerimismenetluse ennetähtaegselt. Avaldaja esitas 09.03.2020 Pärnu Maakohtu 03.03.2020 määruse peale määruskaebuse. Sissenõudja esitas 16.03.2020 täitmisavalduse ja kohtutäitur 6(9)
2-20-6456 algatas 01.04.2020 vaidlusaluse täitemenetluse. Pärnu Maakohus rahuldas 11.05.2020 määrusega avaldaja 09.03.2020 määruse ning tühistas enda 03.03.2020 määruse. 12.05.2020 tegi Pärnu Maakohus uue määruse, millega jättis avaldaja avalduse võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava kinnitamiseks menetlusse võtmata ja lõpetas saneerimismenetluse ennetähtaegselt. Sissenõudja esitas seega täitmisavalduse ja kohtutäitur algatas täitemenetluse pärast seda, kui Pärnu Maakohus oli 03.03.2020 määrusega saneerimismenetluse ennetähtaegselt lõpetanud, kuid määrus ei olnud veel jõustunud, kuna selle peale esitatud määruskaebus oli lahendamata. Samas tuleb lahendi jõustumisest eristada selle kehtima hakkamise ja täitmisele kuulumise aega, mis ei pruugi lahendi jõustumise ajaga kattuda. Pärnu Maakohtu 03.03.2020 määruse kehtima hakkamise ja täitmisele kuulumise aeg omab tähtsust, kuivõrd sellest sõltub, millal kohaldusid saneerimismenetluse ennetähtaegse lõpetamise tagajärjed, s.o langesid tagasiulatuvalt ära kõik saneerimismenetluse algatamise tagajärjed (SanS § 44 lg 1).
15.Saneerimisseaduses puudub saneerimismenetluses tehtavate määruste kehtima hakkamise ja täitmisele kuulumise aega reguleeriv üldine norm, mistõttu tuleb SanS § 4 järgi kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut. Seda ei muuda asjaolu, et SanS § 37 lg 1 teine lause näeb ette saneerimiskava määruse kohese täidetavuse, kuna selle põhjal ei ole võimalik teha järeldusi teiste saneerimismenetluses tehtavate määruste kehtima hakkamise ja täidetavuse aja osas. TsMS § 478 lg 4 esimese lause kohaselt hakkab hagita menetluses tehtav määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna Pärnu Maakohtu 03.03.2020 määrus on tehtud avaldaja kohta ja see kitsendab üksnes avaldaja õigusi, hakkas see kehtima ja kuulus täitmisele alates päevast, mil see tehti avaldajale teatavaks, st toimetati avaldajale kätte (TsMS § 479 lg 2). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt toimetati Pärnu Maakohtu 03.03.2020 määrus avaldaja juhatuse liikmele e-toimiku vahendusel kätte 03.03.2020 kell 20.56. Sellest hetkest langesid tagasiulatuvalt ära ka saneerimismenetluse ennetähtaegse lõpetamise tagajärjed, st puudus takistus avaldaja suhtes täitemenetlusi algatada ja toimetada. Kohtutäitur algatas seega täitemenetluse õiguspäraselt. Seda ei väära asjaolu, et Pärnu Maakohus hiljem enda 03.03.2020 määruse tühistas (lõpetades saneerimismenetluse samaaegselt uuesti), kuna täitemenetluse algatamise ajal see kehtis ja oli täidetav. Kui avaldaja soovis pärast Pärnu Maakohtu 03.03.2020 määruse kehtima hakkamist enda vara suhtes täitemenetlust vältida, oleks avaldaja saanud määruskaebuses Pärnu Maakohtu 03.03.2020 määruse peale esitada määruskaebuse tagamise taotluse ja taotleda määruse täitmise peatamist või muude esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamist vastavalt TsMS § 665 lg-le 2. Lisaks on kohtul hagita menetluses võimalus omal algatusel või menetlusosalise taotlusel TsMS § 478 lg 4 teise lause alusel määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest.
16.Kuna kohtutäitur algatas täitemenetluse õiguspäraselt ning puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks ja kohtutäituri 01.04.2020 tasu väljamõistmise otsuse tühistamiseks, tuleb maakohtu määrus tühistada ja avaldaja kaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohus lisab, et ka praegusel ajal puudub alus täitemenetluse peatamiseks. Pärnu Maakohus on 12.05.2020 teinud uue saneerimismenetluse ennetähtaegse lõpetamise määruse, mis kehtib ja kuulub täitmisele. Saneerimismenetluse algatamise tagajärjed seega ei rakendu.
7(9)
2-20-6456
17.Ringkonnakohus peab vastuseks menetlusosaliste väidetele vajalikuks selgitada, et saneerimisseadus ei näe ette uute täitemenetluste algatamise keeldu saneerimisel oleva ettevõtja suhtes ka ajal, mil kohalduvad saneerimismenetluse algatamise tagajärjed või ei ole veel selge, kas saneerimiskava võlausaldaja nõude suhtes kehtib. Ringkonnakohus küll nõustub avaldaja ja maakohtuga, et ettevõtja saneerimismenetluse ajal peab täitemenetluse toimingute tegemine ettevõtja vara suhtes olema välistatud. Seejuures on avaldaja ja maakohus viidanud asjakohaselt saneerimisseaduse eelnõu seletuskirjale, mille järgi lähtub saneerimismenetluse tagajärgi reguleeriv SanS § 11 täieliku peatamise põhimõttest, mille kohaselt ei saa saneerimismenetluse käigus korraldada ühtegi menetlust, mis piirab ettevõtja tegevust. Nii SanS § 11 eesmärgi kui ka saneerimisseaduse eesmärgiga laiemalt läheks seega vastuollu tõlgendus, mille kohaselt võib ettevõtja vara suhtes teha täitetoiminguid ajal, mil saneerimiskava ei ole veel kinnitatud ja ei ole selge, kas saneerimiskava võlausaldaja nõude suhtes kehtib (SanS § 47 lg 2) või kehtivad saneerimismenetluse algatamise tagajärjed (SanS § 44 lg-d 1 ja 2). Samas ei tähenda see seda, et SanS § 11 lg 1 p-st 1 saaks tuletada täitemenetluste algatamise absoluutse keelu. Saneerimismenetluse eesmärkide saavutamist aitab tagada ka see, kui võimaldada võlausaldajatel täitemenetlusi küll algatada, aga need kooskõlas SanS § 11 lg 1 p-ga 1 peatada. Selline tõlgendus aitab ühest küljest kaitsta võlausaldajaid ja teisest küljest ka kohtutäitureid, kes on ettevõtja suhtes täitemenetluse algatanud. Tõlgendus, mille kohaselt saneerimismenetluse ajal ettevõtte suhtes uusi täitemenetlusi algatada ei tohi, võib viia võlausaldajate kohtulahendist tulenevate nõuete aegumiseni, mida muidu oleks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 159 lg-te 1 ja 2 alusel täitedokumendi täitmiseks esitamise ja täitmisele võtmisega võimalik vältida. Nimelt ei näe saneerimisseadus ega tsiviilseadustiku üldosa seadus ette, et võlausaldaja nõude aegumine saneerimismenetluse algatamisega peatuks, kuigi näiteks pankrotimenetluses peatub võlausaldaja nõude aegumine selle esitamisega pankrotimenetluses (TsÜS § 160 lg 2 p 1). Täitemenetluse algatamise mittevõimaldamisel võivad võlausaldaja jaoks mööduda ka TMS § 188 lg-st 1 ja § 189 lg-st 1 tulenevad tähtajad vara tagasivõitmise hagi esitamiseks. Lisaks ei pruugi kohtutäitur ega teatud juhtudel võlausaldaja täitemenetluse algatamise ajal saneerimismenetlusest teadlik olla, kuna saneerimismenetluse algatamist avalikult teatavaks ei tehta (erinevalt pankrotimenetluse algatamisest, kus kohus avaldab PankrS § 33 lg 1 esimese lause alusel pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning ettevõtte pankrot nähtub ka äriregistrist). Samas kaasneb täitemenetluse algatamisega kulu täitemenetluse algatamise tasu näol ja kui leida, et kohtutäitur algatas täitemenetluse võlgniku suhtes toimuva saneerimismenetluse tõttu õigusvastaselt, muutuvad õigusvastaseks ka täitemenetluses tehtud toimingud ja otsused, mh kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, st kohtutäitur jääb õigustamatult kandma täitemenetluse algatamise riski ning tekkinud täitekulusid ja kohtutäituri tasu. Avaldaja on täitemenetluse algatamise keelu osas viidanud Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt ei saa pankrotivõlgniku vastu pankrotimenetluse ajal TMS § 51 lg-t 1 ja selle eesmärki arvestades täitemenetlust alustada. Märkida tuleb, et TMS § 51 lg 1 näeb ette, et võlgniku pankroti väljakuulutamisega täitemenetlus lõpeb, kuid saneerimisseaduse ükski säte täitemenetluse lõppemist ette ei näe. Seetõttu ei ole alust lähtuda analoogia korras viidatud Riigikohtu seisukohast. Kui saneerimisel oleva ettevõtte suhtes algatatakse uus täitemenetlus, saab ettevõtja esitada kohtutäiturile pärast täitmisteate kättesaamist saneerimismenetluse algatamise määruse, mis näeb ette ettevõtte vara suhtes täitemenetluste peatamise, ja kohtutäitur peab täitemenetluse TMS § 46 lg 1 p 2 alusel peatama. Ettevõtja saab enda suhtes täitetoimingute kasutusele võtmist 8(9)
2-20-6456 vältida sellega, et ta esitab asjaomase määruse enne vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist (vt TMS § 24 lg 3 p 4).
18.Maakohtu määruse tühistamise tõttu muudab ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 173 lg 3 esimese lausega menetluskulude jaotust maakohtus. Kaebuse rahuldamata jäämise tõttu tuleb jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel avaldaja kanda. Määruskaebuse rahuldamise tõttu jäävad sama sätte alusel avaldaja kanda ka menetluskulud ringkonnakohtus.
19.Maakohus ei ole sissenõudja ja kohtutäituri menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud. Ringkonnakohus juhindub menetluskulude rahalise kindlaksmääramise küsimuses Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 tehtud 20.04.2016 otsuse p-des 19–22 TsMS § 174 lg-tele 3 ja 5 antud tõlgendusest ning menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 4 ja § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva määruse jõustumisest.
20.Sissenõudja on tasunud määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule. RLS § 59 lg 10 järgi tasutakse kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Sissenõudja on seega tasunud riigilõivu ettenähtust 35 eurot enam. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 1 järgi tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 6 alusel lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.