Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

3-23-391

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-391 MTA 01.12.2022 ja 02.12.2022 toimingud on õigusvastased. Kaebaja ettemaksukontole vabastatud rahaliste vahendite tasaarvestamine enne saneerimismenetluse algatamist tekkinud, kuid tasumata maksukohustustega ei olnud lubatav. Maksuhaldur oli seadusest tulenevalt kohustatud kaebaja tasumata maksuvõla sisse nõudma, hoiatades kaebajat eelnevalt sundtäitmise eest (MKS §-d 128–130). Maksuhalduril ei olnud kaalutlusõigust, kas alustada maksuvõla sundtäitmist või mitte. Harju Maakohus algatas 17.03.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-1364 kaebaja saneerimismenetluse. Kuni 30.06.2022 kehtinud saneerimisseaduse (SanS v.r) § 11 lg 1 p 1 kohaselt peatab kohus ettevõtja vara suhtes läbiviidava täitemenetluse kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni. Harju Maakohus tunnistas 19.05.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-1364 esialgse õiguskaitse kohaldamise abinõuna kehtetuks MTA poolt saneerimismenetluse algatamisest kuni saneerimiskava kinnitamiseni tehtud täitetoimingud. Väär on maksuhalduri seisukoht, et 01.12.2022 ja 02.12.2022 toimingud, millega maksuhaldur kattis saneerimismenetluses olevaid nõudeid, ei ole sundtäitmise toimingud MKS § 130 tähenduses. Ettemaksukontole kantud vahendite arvelt toimub sundtäitmine tasaarvestusega, s.o tasaarvestamine on üksnes sundtäitmise viis (vt rahandusministri 19.12.2008 määruse nr 51 „Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord“ (määrus nr 51) § 6 lg 1, § 11 lg 4, § 13 lg-d 1 ja 2). Kooskõlas saneerimise ja maksejõuetuse direktiiviga 1 tuleb täitemeetmeid sisustada laialt, hõlmates igasugused võla sissenõudmisele suunatud menetlused ja võlausaldaja õigused sissenõude pööramiseks võlgniku varadele. SanS v.r § 37 lg-d 1 ja 2 eristasid kohese täidetavuse osas määrust, millega saneerimiskava kinnitatakse, ja saneerimiskava kinnitamata jätmise määrust, millega menetlus lõpetatakse. Saneerimiskava kinnitamise määrus on kohe täidetav, kuid saneerimiskava kinnitamata jätmise määruse puhul puudub selline viide. Saneerimiskava kinnitamise määrusel on regulatiivne toime ja selline määrus saab olla kohe täidetav (vrd hagi tagamine). Määrusel, millega tühistatakse saneerimiskava ja lõpetatakse menetlus, ei ole regulatiivset toimet. Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-1364, millega lõpetati kaebaja saneerimismenetlus, ei sisaldanud märget, et see kuulub viivitamata täitmisele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 435 lg 2, § 445 lg 3, § 463 lg 2, § 478 lg 1). Seega kuulus see määrus täitmisele alles selle jõustumisest ehk 03.04.2023.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20.06.2019 direktiiv (EL) 2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132.

3(7)

3-23-391 Väär on kaebaja seisukoht, et ringkonnakohtu 04.10.2022 määrus kaebaja saneerimiskava kinnitamata jätmise ja saneerimismenetluse lõpetamise kohta kuulus täitmisele alles selle jõustumisest 03.04.2023. Kuna kaebaja saneerimisavaldus on esitatud enne 01.07.2022, tuleb vastavalt SanS §-le 57 kohaldada SanS v.r-i. Selles redaktsioonis puudus saneerimismenetluses tehtavate määruste kehtima hakkamise ja täitmisele kuulumise aega reguleeriv üldine norm, mistõttu tuli SanS § 4 lg 1 järgi kohaldada TsMS-s hagita menetluse kohta sätestatut. TsMS § 478 lg 4 näeb ette, et hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata, kui seadusest ei tulene teisiti. Nii ei pidanudki ringkonnakohus määruses märkima, et see kuulub viivitamatult täitmisele – see tulenes seadusest. Kuna hagita menetluses tehtud määruse kehtima hakkamist ja täitmist puudutav regulatsioon sisaldub TsMS § 478 lg-s 4, ei ole kaebaja viide TsMS § 445 lg-le 3 asjakohane. TsMS § 478 lg 4 kohaselt peaks erand määruse kehtima hakkamisest tulenema seadusest, aga praegusel juhul ei ole sellist erandit sätestatud. Kuna ka ringkonnakohus ei kehtestanud määrusele hilisemat täitmisaega, kuulus see viivitamata täitmisele. Seega ringkonnakohtu 04.10.2022 määrus kuulus viivitamata täitmisele. Siinses asjas vaidluse all olevad toimingud on tehtud pärast ringkonnakohtu määruse kehtima hakkamist.

4(7)

3-23-391 maksuvõlad saneerimismenetluse ajal sissenõutavad, sh MKS § 105 lg 6 alusel tasaarvestatavad 2022. a-l deklareeritud enammaksega või tagastusnõudega. Esimene vaidlusküsimus on see, kas 01.12.2022 ja 02.12.2022 toimus kaebaja saneerimismenetlus. Harju Maakohus kinnitas 21.04.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-1364 kaebaja võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 04.10.2022 määrusega maakohtu 21.04.2021 määruse, jättis saneerimiskava kinnitamata ja lõpetas kaebaja saneerimismenetluse. Alates 01.07.2022 kehtiv SanS § 6 1 lg 3 näeb ette, et määruse peale esitatud määruskaebuse alusel tehtud ringkonnakohtu määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest vastavalt TsMS § 466 lg-s 3 sätestatule, kui ringkonnakohus ei otsusta, et tema määrus kuulub viivitamata täitmisele. Ringkonnakohus ei ole 04.10.2022 määruses otsustanud, et määrus kuulub viivitamata täitmisele. Samas tuleneb SanS §-st 57 (mille kohaldamisele on ringkonnakohus 04.10.2022 määruses ka viidanud), et kui saneerimisavaldus on esitatud enne 01.07.2022, kohaldatakse saneerimismenetlusele SanS v.r-i. SanS v.r ei reguleerinud ringkonnakohtu määruse kehtima hakkamise küsimust. SanS § 4 näeb ette (nii enne kui ka pärast 30.06.2022 kehtivas redaktsioonis), et saneerimismenetlusele kohaldatakse TsMS-s hagita menetluse kohta sätestatut, kui SanS-st ei tulene teisiti. Seega rakendus ringkonnakohtu 04.10.2022 määruse tegemise ajal TsMS § 478 lg 4, mis näeb ette, et hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele viivitamata, sõltumata jõustumisest. Kohus võib määrata, et hagita menetluses tehtud määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele hilisemast asjast, kuid ringkonnakohus ei ole seda 04.10.2022 määruses määranud. Sellest järeldub, et ringkonnakohtu 04.10.2022 määrus oli kehtiv ja kuulus täitmisele samast päevast, st saneerimiskava on alates 04.10.2022 tühistatud ja saneerimismenetlus lõpetatud. Seega ei rakendunud alates 04.10.2022 ka SanS v.r § 11 lg 1 p 1, mis reguleerib täitetoimingute peatamist kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni. SanS v.r § 37 lg-d 1 ja 2 ei ole ringkonnakohtu 04.10.2022 määruse kehtima hakkamise hindamisel asjakohased. Eeltoodust tulenevalt ei olnud maksuhalduril 01.12.2022 ja 02.12.2022 keelatud kaebaja vara suhtes MKS-i alusel sundtäitmise toimingute tegemine, tulenevalt saneerimismenetlusest. Saneerimismenetlus oli selleks ajaks lõppenud. Seepärast ei ole vaja hinnata, kas saneerimismenetluses peatus või peatati varasemate maksukohustuste sundtäitmine ning kas maksuhalduri 01.12.2022 ja 02.12.2022 toiminguid tuleb pidada sundtäitmiseks SanS v.r § 11 lg 1 p 1 tähenduses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-23-391 täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. SanS v.r § 37 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et saneerimiskava kinnitamata jätmise määrus, millega kohus lõpetab saneerimismenetluse, ei ole viivitamatult täidetav. Kaebaja seisukohta toetab TsMS § 463 lg 2, mille kohaselt määrusele kohaldatakse otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 445 lg 3 näeb ette, et kui otsus või selle osa tuleb täita viivitamata, tuleb seda otsuse resolutsioonis märkida. Ringkonnakohtu 04.10.2022 määruse resolutsioon ei sisaldanud märget, et määrus kuulub viivitamata täitmisele. Seega ei pidanud ringkonnakohus 04.10.2022 määrust koheselt täidetavaks. Halduskohus jättis põhjendamatult hindamata SanS v.r § 11 lg 1 p 1 kohaldatavuse. Vahetegu SanS v.r § 11 lg 1 p 1 mõistel „täitemenetlus“ ja alates 01.07.2022 lisandunud mõistel „muu sundtäitmine“ on kunstlik. Täitemenetluse seadustikus (TMS) ei ole sätestatud täitemenetluse mõistet. TMS § 3 lg 1 sätestab, et täitedokumentide täitmist korraldavad kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Nimetatud sättest on tuletatav täitemenetluse sisu, milleks on täitedokumentide täitmine. TMS § 2 lg 1 p 12 kohaselt on täitedokumendiks maksuhalduri haldusakt maksukohustuste ja muude rahaliste kohustuste sundtäitmise kohta. MKS § 130 kohaselt korraldab maksuhaldur enda haldusaktidest tulenevate rahaliste kohustuste täitmist. Sõltumata sellest, kas pidada maksuhalduri täitetoiminguid täitemenetluseks või muuks sundtäitmiseks, ei olnud SanS v.r § 11 lg 1 p 1 kooskõlas saneerimise ja maksejõuetuse direktiivi art 2 lg 1 p-ga 4, mis defineerib täitemeetmeid laialt. Kõnealuse direktiivi art 2 lg 1 p 4 on otsekohaldatav, kuna säte on selge ja direktiiv ei olnud üle võetud korrektselt. Vastustaja on teinud TSD/12.2018, TSD/01.2019 ja KMD/01.2019 alusel tasumata maksukohustuste kohta sundtäitmise hoiatuse. Ettemaksukontol olevale tagastusnõudele sissenõude pööramist täitetoiminguga reguleerib MKS § 130 lg 1 p 3. Kui maksuhaldur on andnud maksuvõla tasumise kohta haldusakti sundtäitmise hoiatusega, on pärast seda maksuhalduri poolt maksuvõla sissenõudmiseks rakendatavad toimingud, sh tasaarvestus ettemaksukonto rahaliste vahenditega, alati käsitletavad sundtäitmise toimingutena MKS § 130 lg 1 p 3 alusel. Tasaarvestamine on vaid tasumise viis, millele viitab ka määruse nr 51 §

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6(7)

3-23-391

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.