Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 17. märtsi 2020. a tagaseljaotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja (vastustaja) XX (isikukood xxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta tõendina asja juurde Aktsiaseltsi PlusPlus Capital esitatud äriregistri väljavõte.
2.Tühistada Harju Maakohtu 17. märtsi 2020. a tagaseljaotsus osas, milles maakohus jättis Aktsiaseltsi PlusPlus Capital õigusabikulud XXlt välja mõistmata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista XXlt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja hageja õigusabikulud 144 eurot. Muus osas on maakohtu otsus jõustunud.
3.2.Mõista kostjalt XX hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja võlgnevus 9747 euro 49 senti, intressid 516 eurot 23 senti, viivis 3636 eurot 45 senti ja sissenõudekulud 35 eurot.
3.3.Mõista kostjalt XX hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 9747 eurot 49
1(5)
senti jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,046575% päevas, alates 13.12.2019.
3.4.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
3.5.Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.6.Jätta menetluskulud kostja kanda.
3.7.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 844 eurot, mis koosneb riigilõivust 700 eurot ja õigusabikuludest 144 eurot (käibemaksuga).
3.8.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa, so 844 euro tasumiseni.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Apellatsioonimenetluse kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 12. detsembril 2019 Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista XXlt (kostja) hageja kasuks välja põhivõla 9747,49 eurot, intressi 516,23 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 3636,45 eurot ja alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni viivise määras 0,046575% päevas. Menetluskulud (1120 eurot, sh riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulud (käibemaksuga) 420 eurot) palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Swedbank (laenuandja) ja kostja 2. märtsil 2017 laenulepingu, mille alusel väljastati kostjale 10 000 eurot. Kostja kohustus laenu tagasi maksma maksegraafiku alusel perioodil 10. aprill 2017 kuni 10. märts 2022. Laenulepingu sõlmimisel lepiti kokku intressimääras 17% aastas. Kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid maksekohustusi tähtaegselt, ütles laenuandja 15. septembril 2017 lepingu üles. Laenuandja loovutas 26. jaanuaril 2018 laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hagejal on seoses meeldetuletuste saatmisega tekkinud võla sissenõudmiskulu 35 eurot. Viivise määr on lepingus kokkulepitud intressimäär. Kostja vastuväited
3.Kostja ei esitanud hagile vastust. 2(5)
Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 17. märtsi 2020. a tagaseljaotsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 9747,49 eurot, intressi 516,23 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 3636,45 eurot ja alates 13. detsembrist 2019 viivise määras 0,046575% päevas. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 700 eurot ning viivise menetluskuludelt.
5.Maakohus hindas hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust ning leidis, et õigusabiteenuse kasutamine isiku poolt, kes omandas nõude kolmandalt isikult eesmärgiga see realiseerida, ei ole põhjendatud. Sellega luuakse võlgnikule kunstlikult ja põhjuseta rahalisi kohustusi. Praegusel juhul ei ole nõude esitamine sedavõrd keeruline, et see eeldaks õigusabi kasutamist. Hageja vajadus õigusteenuse järele on tõendamata. Isegi kui sellist vajadust jaatada, ei oleks sisult sedavõrd lihtsa avalduse koostamise eest põhjendatud välja mõista hageja taotletavat summat. Apellatsioonkaebus
6.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles hageja õigusabikulude hüvitamise taotlus jäeti rahuldamata, ning saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
7.Hageja kulud õigusabiteenusele 3,5 töötunni eest on põhjendatud. Hagejal tuli hagiavalduse ettevalmistamisel analüüsida lepingut, teha arvestus võlanõude summade väljaselgitamiseks ja uurida kohtueelset menetluskäiku. Hagiavalduse koostamine eeldab õiguslikku analüüsi, nõustamist ja tõendite kogumist. Samuti tuleb õigusteenuse osutajal kontrollida, kas laenuandja esitatud nõuded on seaduslikud. Hageja tegevusalaks on investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jms finantsvahenditesse. Hagejal puuduvad juristid ja seega võimekus ennast kohtumenetluses ise esindada. Lepingulise esindaja kulude hüvitamine eeldab seda, et menetlusosalist esindab kohtumenetluses lepinguline esindaja. Praegusel juhul on see eeldus täidetud. Ka Tallinna Ringkonnakohus on pidanud sarnases asjas põhjendatuks õigusabikulude hüvitamist (29. jaanuari 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-114319). Vastus apellatsioonkaebusele
8.Kostja ei vastanud apellatsioonkaebusele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab et vaidlustatud tagaseljaotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hageja õigusabikulud välja mõistmata ning teha tühistatud osas uus otsus. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
10.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustab maakohtu tagaseljaotsuse vaid õigusabikulude välja mõistmata jätmise osas. Ülejäänud osas on tagaseljaotsus jõustunud (TsMS § 456 lg 3).
11.Kohtupraktika järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Ringkonnakohtu hinnangul on 3(5)
maakohus jätnud õigusabikulud välja mõistmata lubamatutel kaalutlustel, rikkudes selliselt diskretsiooni piire.
12.Maakohus on ebaõigesti pidanud hageja esindajakulu täies ulatuses põhjendamatuks. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab, et menetlusosalist esindab menetluses lepinguline esindaja (TsMS § 175 lg 1 teine lause). Hageja kasutab menetluses lepingulist esindajat, kes vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele. Lepingulise esindaja kasutamist praeguses asjas ei saa pidada põhjendamatuks. TsMS § 217 lg 1 järgi võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Asja vähene keerukus ja esindaja tehtud toimingute vähene maht võib anda alust väljamõistetava esindajakulu hüvitise vähendamiseks TsMS § 175 lg 1 alusel, kuid mitte tervikuna väljamõistmata jätmiseks. Samuti ei anna alust esindajakulude väljamõistmata jätmiseks asjaolu, et hageja oli saanud nõude loovutuse teel. Olukorras, kus algne võlausaldaja oleks võinud kasutada menetluses esindajat, ei ole mingit põhjust seada hagejat temaga võrreldes halvemasse seisu. Kohtupraktika järgi võib esindajakulu olla hüvitatav ka juhul, kui esindajaks on samasse kontserni kuuluva teise äriühingu töötaja (vt Riigikohtu 1. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p-d 9 ja 10). Hageja ning talle õigusabi osutav PlusPlus Legal OÜ on iseseisvad juriidilised isikud, kellel kummalgi on oma vara, õigused, kohustused ja võlausaldajad. Hageja on selgitanud, et tema põhitegevusalaks on investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jms finantsvahenditesse ning tal ei ole koosseisulisi juriste. Seega on ekslik maakohtu seisukoht, et kulud õigusabile on kunstlikult tekitatud.
13.Maakohus on märkinud, et õigusabikulude väljamõistmine hageja taotletud ulatuses poleks põhjendatud ka juhul, kui õigusabi kasutamine oleks õigustatud. Samas ei ole maakohus hinnanud, millises ulatuses võiksid lepingulise esindaja kulud olla põhjendatud ja vajalikud.
14.Kuigi ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, ei kohaldu praegusel juhul TsMS § 657 lg 2, sest see reguleerib üksnes olukorda, kus ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus on lahendanud hagis esitatud nõuded. See ei kohaldu menetluskulude kindlaksmääramisele, mis on eraldi menetluslik otsustus. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks ka menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas saata asi maakohtule uueks lahendamiseks üksnes menetluskulude kindlaksmääramiseks. Seega saab ringkonnakohus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata teha asjas uue otsuse, millega määrab TsMS § 175 lg 1 järgi kindlaks hageja põhjendatud ja vajaliku esindajakulu suuruse.
15.Hagiavaldusele lisatud arve kohaselt on esindajal kulunud dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisele 2 tundi. Arvestades praeguse asja mahtu ja keerukust on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu nimetatud toimingutele kokku 1,5 tundi. Praegune vaidlus ei ole õiguslikult keerukas ja hagiavalduse koostamine ei eeldanud mahukate dokumentide läbitöötamist. Praegusel juhul on tegemist nn tüüpilise masshagiga, mille koostamisel on esindaja tööks eelkõige nõude suuruse arvutamine, tüüpvormil lünkade täitmine ja hagi lisade komplekteerimine. Sellise hagi koostamine ei eelda sisuliselt mingit õiguslikku analüüsi (sh nõude seaduslikkuse kontrollimist) ega esindatava nõustamist. Sarnastes asjades, sh apellatsioonkaebuses viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 29. jaanuari 2020. a otsuses tsiviilasjas nr 2-19-114319, on ringkonnakohus pidanud hagiavalduse esitamise põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi.
16.Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja 4(5)
vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25).
17.Arve kohaselt on esindaja töötunni hind 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kuna õigusabi pole osutanud advokaat, peab ringkonnakohus põhjendatuks tunnitasu 80 eurot (koos käibemaksuga 96 eurot), mis on keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Ringkonnakohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole.
18.Õigusabikulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga, sest hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Selle tõendamiseks on hageja esitanud äriregistri väljavõtte, mille ringkonnakohus võtab dokumentaalse tõendina asja juurde (TsMS § 174 lg 10). Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 144 eurot (96×1,5) ning menetluskulud kokku 844 eurot (700+144). Hageja taotlus jääb rahuldamata 276 euro ulatuses.
19.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
20.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.