09. oktoober 2020. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-10270
Tsiviilasi
Dikabo B.V hagi OSC Retreading OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
36 945 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Dikabo B.V (Madalmaade Kuningriigi registrikood 009794141, aadress Europaweg Noord 3, 9403 BC Assen, Holland) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Stig Hendrikson
Kostja
OSC Retreading OÜ (registrikood 12292841, aadress Pikk tn 52-67, 50603 Tartu) Seaduslik esindaja juhatuse liige Peeter Pähn
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
20.01.2020.a kohtuistung, pärast istungit kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Välja mõista OSC Retreading OÜ-lt (registrikood 12292841) Dikabo B.V (Madalmaade Kuningriigi registrikood 009794141) kasuks 36 945 (kolmkümmend kuus tuhat üheksasada nelikümmend viis) eurot.
3.Välja mõista OSC Retreading OÜ-lt (registrikood 12292841) Dikabo B.V (Madalmaade Kuningriigi registrikood 009794141) kasuks viivis põhinõude 36 945 (kolmkümmend kuus tuhat üheksasada nelikümmend viis) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 08.07.2019.a (kaheksandast juulist kahe tuhande üheksateistkümnendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 36 945 (kolmkümmend kuus tuhat üheksasada nelikümmend viis) eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud OSC Retreading OÜ (registrikood 12292841) kanda.
5.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord
1 (8)
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Dikabo B.V (hageja) esitas 08.07.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse OSC Retreading OÜ (kostja) vastu ostuhinna ja sellelt arvestatud viivise tasumise nõuetes (tl-d 1-4). Kohus võttis hagiavalduse 13.08.2020 menetlusse (tl 44). Kostja vastas hagile 07.09.2019 (tl-d 47-49). Eelistung toimus 20.01.2020 (tl-d 76-81). Hageja esitas 19.03.2020 kohtule taotluse tõendite vastuvõtmiseks (tl-d 82-83). Kohus määras 18.06.2020 asja lahendamise kirjalikus menetluses (tl 119). Avaldaja esitas 10.07.2020 seisukoha (tl-d 122-124). Kostja esitas 11.07.2020 seisukoha (tl-d 136-140).
2.Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud müügileping, mille esemeks on kasutatud sõidukirehvid. Hageja tarnis ajavahemikul 19.01.2015 kuni 18.12.2015 kostjale kostja tegevuskohta aadressil Läike tee 8, Peetri, 75312 Harjumaa kaupa, mille kohta hageja on väljastanud arved ostuhinna 112 475 eurot tasumiseks. Hageja on kostjale teinud kreeditarveid 75 530 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on kostja jätnud arved tasumata 36 945 euro ulatuses. Kostja on andnud korduvalt lubadusi arved tasuda, kuid ei ole arvete tasumise kohustust täitnud. Kostja tunnustas 01.02.2017 elektronkirjaga 36 945 euro tasumise nõuet ja tegi ettepaneku maksegraafiku sõlmimiseks. Kostja lubas võlgnevuse tasuda seitsme kuu jooksul. Kostja ei ole võlgnevust tasunud (tl 1). Hageja on teinud kostjale kõigi ebakvaliteetsete tarnete eest kreeditarved. Kostja ei ole tõendanud hageja poolt ebakvaliteetsete rehvide tarnimist. Kui tegemist oleks olnud ebakvaliteetse tarnega, ei oleks kostja tunnistanud võlgnevuse olemasolu (tl 70). Võlasuhtele kohaldub Eesti õigus. Poolte vahel ei olnud kirjalikku lepingut. Poolte vahel ei olnud üldist kokkulepet ega raamlepingut. Ost-müük käis telefoni ja e-kirja teel. Ajavahemikus 19.01.2015 kuni 18.12.2015 tehti seitse tellimust. Kostja tellise koguse rehve, vaatas need üle, kasutuskõlbmatud tagastati ja nende kohta tehti kreeditarve. Kreeditarvetega kohandati summat, mille kostja pidi hagejale tasuma. Hageja nõuab kostjalt 08.04.2015 arve tasumist, mille kohta ei ole kreeditarvet esitatud. Hageja nõuab kostjalt 29.04.2015 arve tasumist, mille kohta ei ole kreeditarvet esitatud. Hageja nõuab kostjalt 01.06.2015 arve tasumist, mille kohta ei ole kreeditarvet esitatud (tl-d 76-79). Hageja tõendab kauba kostjale kättetoimetamist CMR-saatelehtedega. Pooled leppisid kokku ühikuhindades ja vajadusel muutsid kokkulepet (tl 82). Hageja edastas üldise hinnapakkumise ja ühikuhinnad kostjale 23.08.2013. Kostja sai 02.04.2015 kätte kaupa 263 ühikut, mille kohta väljastati 08.04.2015 arve 15800272 summas 14 145 eurot. Kostja sai 28.04.2015 kätte kaupa 308 ühikut, mille kohta väljastati 29.04.2015 arve 15800333 summas 18 210 eurot. Kostja sai 29.05.2015 kätte kaupa 270 ühikut, mille kohta väljastati 29.04.2015 arve 15800423 summas 12 100 eurot. Kostja sai 11.09.2015 kätte kaupa 258 ühikut, mille kohta väljastati 29.04.2015 arve 15800750 summas 11 420 eurot. Kostja tunnistas 01.02.2017 e-kirjas võlga, mis tõi kaasa aegumise katkemise (tl-d 122-123).
2 (8)
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja põhjendab oma vastuväiteid järgmiste asjaoludega. Kostja asutati 2012.a eesmärgiga pakkuda rehvide protekteerimisteenust. Tehas käivitati 2013.a märtsis. Tehase sisseseade on ostetud Itaalia ettevõttelt Marangoni S.P.A. Kostja töötajad on läbinud koolituse samas ettevõttes. Kostja protekteerimistehase tootmisprotsess on sertifitseeritud ettevõtte Luxcontrol SA poolt. Kostja pakub veoautorehvide taastamise teenust kliendile kuuluvatele karkassidele. Samuti soetab kostja turult ise kasutatud rehvid (karkassid), taastab nende sõidupinna (protektorlindi lisamine) ja realiseerib need tervikuna. Mõlemal juhul on lõpptulemuseks kasutuskõlblik autorehv, mille kvaliteet peab olema rangelt tagatud, et vältida rehvi lõhkemist. Taastatud rehvi kvaliteet on ligikaudu 90% ulatuses sõltuvuses karkasside kvaliteedi kontrollist. Toodangu lõpptulemuse kvaliteedi määrab väga suures osas karkasside kvaliteedikontroll. Kostja kontrollib karkassi taastamiskõlblikkust kolmes etapis: esmane visuaalne kontroll selleks ettenähtud pingis, seejärel röntgenläbivaatus ning viimaks karkassilt vanade protektorijääkide maha lihvimist tehtav lõppotsus karkassi protekteerimiskõlblikkuse kohta. Karkasside kvaliteedi väljaselgitamine koheselt kauba saabudes oleks mõeldamatu ja ebamõistlikult koormav. Pärast kvaliteedi kontrollimise kolmandat etappi tuleb karkassid reeglite kohaselt koheselt protekteerida. Karkasside tootmisse suunamine toimub vastavalt tootmisplaanile, mis sõltub klientide tellimustest ja olemasoleva valmistoodangu realiseerimistempost. Seetõttu ei saa mõistlikult eeldada, et karkasside ostja saab esitada pretensioone samasuguse mõistliku aja jooksul kui tavapäraste uute toodete puhul. Kostja on suutnud oma tootmisajaloos hoida ebaõnnestunud protekteerimise suhte 0,2-0,3% juures. Tavapärane suhte keskmine on tehastel 2-3%. Eesti turult ei ole võimalik hankida kasutatud rehvipõhju suuremas mahus. Kostja alustas hagejaga koostööd 2013.a sügisel. Pooled leppisid esialgsetel läbirääkimistel kokku poolte ootused. Pooled ei ole allkirjastatud lepingut sõlminud, kuid läbirääkimiste käigus pidid pooled selgelt mõistma koostööpõhimõtteid. Kostja oli huvitatud ainult kõrgeima kvaliteediklassiga karkassidest. Karkassid kvaliteet on jagatud klassidesse, millest kõrgeim kategooria on Grade A ning sellele järgnev kategooria Grade B. Kostja oli alati huvitatud ainult kõrgeima kategooria (Grade A) kaubast. Kostja tellis kaupa kirjalikult ja üksnes kõrgeima kategooria (Grade A) karkasse. Kvaliteediprobleemid ilmnesid juba esimeste hageja tarnete puhul. Kostja on juhtinud kogu koostöö jooksul hageja tähelepanu tarnitud karkasside kvaliteedile. Kreeditarved väljendavad ulatuslikku ebakvaliteetse kauba osakaalu. Poolte koostöö katkes 2015.a teises pooles. Selleks ajaks oli kostja valduses suur kogus kontrollimata karkasse. Poolte kirjavahetus 2016.a teisest poolest kuni 2017.a alguseni väljendab läbirääkimisi võlgnevuse osas. Kostjale oli sellel perioodil teadmata hagejalt hangitud karkasside tegelik väärtus. Poolte vahel lõppes kontakt 2017.a alguses. Pärast seda on kostja proovinud tarnitud karkasse toota, kuid 2017.a kevadeks olid taaskord kvaliteediprobleemid ületanud igasuguse taluvustaseme. 2017.a juulis võttis kostjaga ühendust ettevõte Atradius Collections, kellele hageja oli ilmselt loovutanud võlgnevuse sissenõudmise. Kostja selgitas Atradius Collections’ile ajavahemikus 2017.a juuli kuni 2017.a september toimunud kirjavahetuses tekkinud situatsiooni, informeeris kostja otsusest mitte enam käsitleda tarnitud karkasse, sest see on ebamõistlikult koormav ja praktikast nähtub tulemus, mille käigus on tõenäoliselt olulises osas praaki. Kostja informeeris Atradius Collections’it karkassidega seotud probleemidest ja soovist kogu kaup tagastada ning asi lõpetada tasaarvlemise teel. Kostja jäi pärast viimast ettepaneku 01.07.2017 e-kirjas ootama seisukohta, mida pole tänaseni laekunud. Seega loobus hageja või tema esindaja asja lahendamisest mõistlikul teel, s.t kauba tagastamise näol, rääkimata isegi läbi võimalikke hindu ja muid tingimusi (tl-d 48-49). Asjas peaks kohaldama Eesti seadusandlust. Kirjalikku lepingut sõlmitud ei ole. Kostja ei vaidle, et neile on rehvid üle antud. Hinnatingimusi kokku lepitud ei olnud. Igal korral küsiti ja lepiti kokku. Tegu ei olnud eritellimustega. Kokku lepiti iga kord e-kirja teel. Kui toimus laadimine, täpsustati telefoni teel, kas ja mida juurde laadida. Kõik tellimused hagejaga tehti nii. Kostja juhatuse liige saatis e-kirja. Kui hageja vastus oli jaatav, vesteldi hinna üle. Kostja oli pidev koostööpartner. Teada on, et üldjuhul võib sekka sattuda kõlbmatuid karkasse. Kui tegemist on A-klassi karkassidega, ei tohiks kõlbmatuid sekka sattuda. Kolmas karkasside testimise etapp on rehvi pinna karestamine, kus tulevad veel varjatud vead välja. Kohe koormat vastu võttes ei ole võimalik esitada pretensioone täies ulatuses. Võimalik on vaid selles osas, mis visuaalsel vaatlusel selgub. Karkasside kohta, mille ebakvaliteetsus oli koha näha, sai kohe reklamatsioon esitatud. Ebakvaliteetseid karkasse saadeti 3 (8)
tagasi ainult üks kord. Reklamatsiooni alusel tehti kreeditarve. Aastatel 2013-2014 ei olnud summad suured, kreeditide näited on 3200 eurot, 5700 eurot, 3500 eurot. Koostöö esimesel poolel asi laabus ja praakkarkasside kogus oli väike. Seetõttu ei olnud neid transpordikulu arvestades mõistlik tagasi saata. 2015.a saadeti praaki nii palju, et 2015.a augustis sai saata 230 rehvi tagasi. Kreeditarve põhjus on karkasside sobimatus protekteerimiseks. Varasemalt saadeti hagejale reklamatsioonide kohta lihtsalt informatsioon. Rehve tagasi ei saadetud. Kreeditarve tehti väljaprakeeritud karkasside kohta esitatud informatsiooni alusel. Viimane kreedit oli erandiks, sest see on tehtud täiskoorma peale ning sellel on märgitud, millised kaubad tagasi saadeti. Viimati tagasi saadetud kauba kohta ei olnud tehtud reklamatsiooni ega kreeditarvet (tl-d 76-79). Hageja tarnis ajavahemikus 19.01.2015 kuni 18.12.2015 kostjale kaupu kogusummas 55 875 eurot, mitte kogusummas 112 475 eurot. Kaupade eest on väljastatud arved nr 15800272, 15800333, 15800423, 15800750. Samal perioodil on hageja kostjale teinud kreeditarveid kogusummas 18 930 eurot, millest kreeditarve 15800339 summas 4650 eurot on koostatud seoses arvel 15800333 valede hindade märkimisega, kreeditarve 15800748 on koostatud ebakvaliteetse kauba tagastatud kogusele (tagastatud kaubad pärinesid erinevatest tarnetest) ja kreeditarve 15801031 on koostatud tagastatud kauba kompensatsiooniks. Kreeditarve 15800749 puhul on tegemist arve nr 15800737 täieliku krediteerimisega, mis ei ole ühegi tarnega seotud ning on hageja poolt ekslikult väljastatud. Kreeditarve 15801031 puhul on tegemist kreeditarvega nr 15800748 tagasi saadetud kaupade transpordimaksumuse osalise (1⁄2) kompenseerimisega. Kreeditarve 15801031 on sama arve, mis on esitatud hagi lisa 1 lk 31. Viiest kreeditarvest kompenseerib ebakvaliteetset kaupa ainult kreeditarve 15800748. Kreeditarve 15800748 alusel tagastatud kaup ei olnud kogu ebakvaliteetne kaup. Tagastamise mahu 238 rehvi piiras auto mahutavus. Kostja teavitas 25.08.2015 kirjavahetuses hagejat 338 karkassist, mis olid selgunud kui praagid. Hageja ise tunnistab ebakvaliteetse kauba tarneid. Kauba tagastamise fakt on tõenduseks kvaliteediprobleemidele. Kostja teavitas juba esimese tarne puhul hagejat kvaliteediprobleemidest. Hageja rikkus kogu koostööperioodi vältel pidevalt kokkulepet selle kohta, millele kaup pidi vastama. Viimaste tarnete ajal muutus kostjale tarnitud praakkarkasside hulk talumatuks ja karkasside kontrollimine kostjale majanduslikult ebamõistlikult kulukaks. Kostja lähtus võla tunnistamise ajal hageja esitatud summast ja sellest, et üle tuhande karkassi oli laoseisus ning nende protekteerimiskõlblikkus välja selgitamata. Kostjal oli lootus koostöö jätkumisele ja ebakvaliteetsete kaupade eest kompensatsiooni saamisele. Protekteerimiseks soetatud karkasside kõlblikkuse hindamine sai toimuda spetsiifikast tulenevalt pikema aja jooksul. Hageja andis esimeses vestluses 2013.a augustis kostjale ülevaate karkasside hinnatasemest. Hageja andis indikatsiooni, et praagi tase on hageja arvamuse kohaselt arvestatud maksimaalselt 3%. Kostja otsustas seetõttu tellida karkasse hagejalt. Juba esimese tarne ajal ilmnes, et tasutuskõlbmatute rehvide osakaal on peaaegu 16%. Kostja jätkas hagejaga koostööd lootuses, et hageja kompenseerib ülemäära Vaatamata sellele jätkas kostja koostööd hagejaga lootuses, et hageja kompenseerib ülemäära suure praagiprotsendi. See ka varasemalt praktikas toimus. Kostja ei informeerinud iga kasutuskõlbmatu karkassi tuvastamisel hagejat eraldi, vaid suurema hulga kogunemisel. 2015.a tarnitud kaupade puhul ületas ebakvaliteetse kauba proportsioon mõistliku piiri. Kostja informeeris 2015.a augustis hagejat 338 praakkarkassi olemasolust. 2015.a oli selleks hetkeks tarnitud 1099 karkassi, millest tulenevalt oli ebakvaliteetse kauba osakaal ligikaudu 30%. Pooled karkassid olid veel lõplikult läbi vaatamata. Hagejal ei olnud kostjale kvaliteetset ja kokkulepitud kaupa müüa. Kostja lõpetas 2017.a kevadel kostjalt ostetud karkasside töötlemise. Karkasside 3-astmeline kontroll oleks tekitanud kostjale ebamõistlikke kulusid. Kostja teavitas hageja esindajat Atradius Collections’it ülemäärasest kvaliteediprobleemist ja soovis kogu kauba tagastada. Vestlus katkes septembris 2017. Kostja on seisukohal, et juba 2017.a oli võimalik asi lahendada, läbi rääkides kauba tagastamise tingimuste osas. Võlgnevus on suures osas lahendatav hageja poolt tarnitud kauba tagastamisega. Kostjal puudub kohustus ebakvaliteetse kauba vastuvõtmiseks ja selle eest rahas tasumiseks. Hageja on saatnud kostjale karkasse, mis kvaliteedi osas ei vasta kokkulepitule (kasutuskõlbmatute karkasside osakaal). Koostöö alguses deklareeris hageja, et arvestama peaks 3% kasutuskõlbmatute rehvidega. Kostjale oli mainitud suurusjärk aktsepteeritav, arvestades tootespetsiifikat. Koostöö käigus aga selgus, et reaalne kasutuskõlbmatute karkasside osakaal oli erinevate tarnete puhul 15-50% (tl-d 137-140). 4 (8)
II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Poolte kohtuistungil avaldatust nähtuvalt soovivad pooled nendevahelistele võlasuhetele Eesti õiguse kohaldamist. Kohus leiab, et välislepingutes ja Euroopa Liidu määrustes sätestatu ei keela pooltel kokku leppida pooltevahelisele lepingule Eesti õiguse kohaldamises. Kohus kohaldab pooltevahelisele võlasuhtele Eesti õigust ning pooltevahelistele lepingutele Eesti seaduses vastava lepingu liigi kohta sätestatut.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja põhjendab 36 945 euro tasumise nõuet sellega, et pooled on neljal korral sõlminud müügilepingu, mille alusel on hageja andnud kostjale üle kaubana kasutatud rehvid ning väljastanud nende eest 08.04.2015 arve 15800272, 29.04.2015 arve 15800333, 29.04.2015 arve 15800423 ja 29.04.2015 arve 15800750 (tl-d 8, 8 pöördel, 9 pöördel, 11 pöördel), mis on tasumata. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel puudub kirjalik leping ning rehvide müümise kohta ei olnud sõlmitud raamlepingut.
6.Hageja väidab, et ta on kostjale üle andnud kauba, mille eest väljastatud arvete tasumist ta nõuab. Kostja ei ole vaielnud vastu kauba saamisele, kuid on väitnud, et kauba üleandmine on tõendamata. Seejuures on kostja osundanud, et hageja tõenditena esitatud rahvusvahelise autotranspordi saatelehed (CMR-saatelehed) on kauba saaja poolt allkirjastamata. Kostja avaldas 20.01.2020 istungil, et ei vaidle, et kostjale on rehvid üle antud (tl 77, 00:19:51). Samuti on kostja avaldanud, et on nõude tunnustamisel 01.02.2017 lähtunud laoseisus olevatest rehvidest. Kohus leiab, et hageja esitatud CMR-saatelehed tõendavad kostjale kauba üleandmist vaatamata sellele, et kostja on pidanud tõendeid kauba saaja allkirja puudumise tõttu lubamatuks. Kohtu hinnangul ei ole kostja vastu vaielnud kauba saamisele. Kohtu hinnangul kinnitavad vedajate allkirjad ja pitserijäljendid CMR-saatelehtedel, et saatelehed on koostatud nendes märgitud aegadel ega ole ilmselt ebausaldusväärsed. Kõikidel CMR-saatelehtedel, mis on esitatud kostjale kauba tarnimise kohta, puudub saaja allkiri. Seejuures puudub saaja allkiri ka selliste tarnete osas, mille puhul pooled ei vaidle kauba kättesaamise ega ka tasumise üle. Kohtu hinnangul nähtub sellest pooltevaheline praktika, mis seisneb selles, et kostja kauba saajana ei ole saatelehti allkirjastanud. Arvestades sellist praktikat ning kostja sisuliste vastuväidete puudumist kauba kättesaamise kohta, loeb kohus tõendatuks, et hageja on kostjale üle andnud müügilepingute esemeks olevad rehvid 02.04.2015, 28.04.2015, 29.05.2015 ja 11.09.2015 (tl-d 84-85). Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hageja ei ole rikkunud asja üleandmise kohustust.
7.VÕS § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 sätestab, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Kostja on esitanud väite, mille kohaselt on hageja rikkunud kohustust anda üle lepingutingimustele vastav asi. Kostja väitel pidid kaubaks olevad asjad (kasutatud rehvid) olema kõrgeimasse kvaliteediklassi kuuluvad, st A Grade klassi rehvid (tl 49). Pooled on avaldanud, et puudus raamkokkulepe rehvide müümiseks ning müümine toimus konkreetse tellimuse alusel. Kostja on avaldanud 23.04.2015 hagejale soovi proovida ühel korral taastatud 315/80R22,5 rehve (tl 93). Kostja on 07.09.2015 kell 13:30 saatnud hagejale e-kirja, milles palunud lisada odavama hinnaga rehve, mis võivad olla ka ühel korral taastatud. Samal päeval kell 12:14 saadetud e-kirjas on kostja pidanud võimalikuks ka 6-7 aastat vanade rehvide tellimist (tl 90 pöördel). Nii juba taastatud kui ka 6 aastat 5 (8)
vanad rehvid ei kuulu kostja kirjeldatud A Grade kvaliteediklassi (tl 48 pöördel). Kohus on poolte avaldusi ning kirjavahetust arvestades seisukohal, et poolte vahel ei olnud üldist kokkulepet selle kohta, et kõik kostjale müüdavad rehvid pidid kuuluma A Grade kvaliteediklassi. Kohtu hinnangul nähtub poolte kirjavahetusest, et kostja nimetas tellimuses, millisesse kvaliteediklassi kuuluvaid rehve soovib ta osta ning millises koguses (vt näiteks tl-d 93-94). Seega oli pooltel iga tellimuse kohta eraldi kokkulepe, millistesse kvaliteediklassidesse kuuluvaid rehve ostetakse. Eeltoodust tulenevalt tuleb hinnata eraldi iga tellimuse puhul, kas tellimuse alusel kostjale üle antud rehvid vastasid vastavas tellimuses märgitud kvaliteediklassidele.
8.Hageja nõuab kostjalt ostuhinna tasumist 02.04.2015, 28.04.2015, 29.05.2015 ja 11.09.2015 üleantud rehvide eest. Kostja ei ole eraldi ühegi tellimuse kohta välja toonud (sh näiteks määrana vastava kvaliteediklassi rehvide koguarvust), millise tellimuse alusel üleantud rehvid ei vasta tellimuses esitatud tingimustele. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid nende tellimuste alusel üleantud rehvide kokkulepitud tingimustele mittevastavuse kohta. Kohtu hinnangul ei sisalda kostja 25.08.2015 saadetud e-kiri teavet selle kohta, millal üleantud karkasside osas on kostja puudused tuvastanud (tl-d 141-142). Kohus on seetõttu seisukohal, et kostja ei ole tõendanud hageja poolt 08.04.2015 arves 15800272, 29.04.2015 arves 15800333, 29.04.2015 arves 15800423 ja 29.04.2015 arves 15800750 märgitud tellimuste alusel üleantud rehvide lepingutingimustele mittevastavust.
9.VÕS § 220 lg 3 sätestab, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Hageja andis rehvid kostjale üle 02.04.2015, 28.04.2015, 29.05.2015 ja 11.09.2015. Kostja ei ole hagejale eraldi teatanud ega kirjeldanud üleantud rehvide puudusi. Kohtu hinnangul ei sisalda kostja 25.08.2015 saadetud e-kiri teavet selle kohta, millal üleantud karkasside osas on kostja puudused tuvastanud (tl-d 141-142). Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kostja ei saa asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ka seetõttu, et ei ole kirjeldanud õigeaegselt kauba lepingutingimustele mittevastavust. Kohtu hinnangul saab rehvide lepingutingimustele mittevastavusest teatamise aja mõistlikkust hinnata kostja tegevuse spetsiifikat arvestades, kuid see ei vabasta kostjat kohustusest konkreetse müügilepingu alusel üleantud asjade puuduste kirjeldamisest.
10.Hageja hinnangul on kostja nõuet tunnustanud 01.02.2017 saadetud e-kirjaga (tl-d 30 pöördel, 35). Kostja on avaldanud, et lähtus võla tunnistamise ajal hageja esitatud summast ja sellest, et üle tuhande karkassi oli laoseisus ning nende protekteerimiskõlblikkus välja selgitamata. Kohtu hinnangul on kostja vastuväide vastuolus 01.02.2017 e-kirja sisuga, millest ei nähtu nõude tunnustamine tingimuslikult seotuna laoseisus olevate rehvide protekteerimiskõlblikkusest. Kohtu hinnangul on ebausutav, et kostja oleks olnud valmis nõuet tunnustama olukorras, kus kostja enda sõnul hageja tarnis korduvalt liiga suures koguses praakkarkasse ning kostjal oli endal teadmata temale üle antud karkasside kasutuskõlblikkus. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuvalt tunnustas kostja hageja nõuet tingimuslikult. Kohtu hinnangul võib kostja majandustegevuse spetsiifikat arvestades pidada asja viivitamatu ülevaatamise kohustuse täitmise aega (VÕS § 219 lg 1) ja sellest tulenevat puuduste kirjeldamise mõistlikku aega (VÕS § 220 lg-d 1 ja 2) tavapärasest pikemaks. Kostja vastusest nähtuvalt ei olnud kostja 01.02.2017 seisuga laoseisus olevaid rehve üle vaadanud. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et kostja rikkus üleantud asja viivitamata ülevaatamise kohustust, sest ei olnud ligikaudu 1,5 aasta jooksul alates kauba kättesaamisest rehve üle vaadanud selliselt, et oleks võimalik tuvastada nende lepingutingimustele mittevastavus ning kirjeldada seda hagejale. Kostja ei ole tõendanud, et poolte 6 (8)
vahel oli leping või praktika, mille kohaselt võis kostja vaadata üleantud asja üle ühe aasta või sellest pikema ajavahemiku jooksul alates asja kättesaamisest. Eeltoodust tulenevalt puudub kostjal õigus tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele. Kohus on seisukohal, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 3 järgi 01.01.2016 alanud aegumistähtaja kulgemine katkes 01.02.2017, mistõttu hageja nõue ei olnud hagi esitamise ajal 08.07.2019 aegunud.
11.Hageja väljastas kostjale ostuhinna tasumiseks järgmised arved kogusummas 55 875 eurot: 08.04.2015 arve 15800272, 29.04.2015 arve 15800333, 29.04.2015 arve 15800423 ja 29.04.2015 arve 15800750. Hageja nõuab arvete tasumist 36 945 euro ulatuses, arvestades kostjale väljastatud kreeditarveid. Kostja ei ole tõendanud, et ta on arveid tasunud või et hageja on arvetel märgitud summasid kreeditarvetega suuremas ulatuses korrigeerinud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja nõue on lõppenud tasaarvetuse teel. Kostja ei ole tõendanud, et tal on ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest õigus ajutiselt või alaliselt keelduda. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 36 945 eurot.
12.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse § 821 lõikes 1 sätestatud ajast. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt põhinõudelt 36 945 eurot viivise tasumist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates hagiavalduse esitamisest 08.07.2019 osalt kuni põhinõude täitmiseni. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Pooled ei ole sõlminud kokkulepet selle kohta, et kostja ei pea viivist tasuma. Seetõttu kohalduvad pooltevahelisele võlasuhtele VÕS § 113 lg-d 1 ja 2. Kohus rahuldab viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 36 945 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 08.07.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 36 945 eurot.
13.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
14.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse. Seetõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
7 (8)
Kohtul on vaja täiendavalt analüüsida menetluskulude põhjendatust ja vajalikust, mistõttu ei ole võimalik menetluskulude osas teha põhjendatud lahendit kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.