Tõrva vald, Tõrva linn, Tartu tn 12 korteriühistu hagi Liina Auna vastu võlgnevuse nõudes. 739 eurot 50 senti
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Tõrva vald, Tõrva linn, Tartu tn 12 korteriühistu (registrikood 80396242), esindaja R. K., epost: xxx Kostja Liina Aun (isikukood xxx), e-post xxx
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tõrva vald, Tõrva linn, Tartu tn 12 korteriühistu hagi Liina Auna
vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.
2.Mõista Liina Aunalt Tõrva vald, Tõrva linn, Tartu tn 12 korteriühistu kasuks välja viivis 29 eurot 30 senti.
3.Jätta Tõrva vald, Tõrva linn, Tartu tn 12 korteriühistu hagi Liina Auna vastu rahuldamata põhinõude 106 euro 33 sendi ja viiviste 14 euro 29 sendi osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Hageja menetluskulud jätta 87% ulatuses Liina Auna ja 13% ulatuses Tõrva vald, Tõrva linn, Tartu tn 12 korteriühistu kanda. Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.
5.Rahuldada hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata Tõrva vald, Tõrva linn, Tartu tn 12 korteriühistu menetluskulude suuruseks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 200 eurot ja sõidukulud 8 eurot 70 senti, kokku 208 eurot 70 senti.
6.Mõista Liina Aunalt Tõrva vald, Tõrva linn, Tartu tn 12 korteriühistu kasuks välja menetluskuluna 181 eurot 60 senti.
7.Kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (181 eurot 60 senti) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-19-8431
Edasikaebamise kord Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSEKÄIK
Hageja nõue
1.Tõrva vald, Tõrva linn, Tartu tn 12 korteriühistu (hageja) esitas 3. juunil 2019 hagi Liina Auna (kostja) vastu võlgnevuse saamiseks. Hagiavaldusest nähtub, et Liina Aun on Tõrva vald, Tõrva linn, Tartu tn 12 korteriühistu liige alates 25.veebruarist 2016. Korteriühistu on saatnud kostjale arveid alates 2016. aasta aprillist. Lisaks igakuistele arvetele on esitatud veel kostjale üks eraldi arve, elamu osalise lammutamise tõttu, korteriomaniku omaosaluse tasumiseks. Kuni kohtusse pöördumiseni on kostja tasunud arveid korteriühistule kokku viiel korral: sularahas 2016. aasta septembris; arveldusarvele 2017. aasta jaanuaris, juunis ja juulis ning 2018. aasta aprillis. Hageja on juba ühe korra kohtusse pöördunud, et kostjalt (varasemalt) võlg välja nõuda, kuid siis võttis üks juhatuse liikmetest hagiavalduse enne kohtuistungit tagasi. Kostja oma maksekäitumist aastatega muutnud ei ole ja seetõttu on korteriomanikud üldkoosolekul otsustanud, et võlgnevus tuleb sisse nõuda kohtu kaudu. Korteriühistu põhikirja p 4.2.8 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma üks kord kuus, hiljemalt juhatuse kindlaks määratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku kehtestatud suuruses ja korras. Kostja ei ole seadusest ja põhikirjast tulenevaid kohustusi regulaarselt ega korrektselt täitnud. 31. mai 2019 seisuga võlgneb kostja kokku 1378 eurot 92 senti (s.h võlgnevus, mida temalt enam kohtu kaudu sisse ei saa nõuda). Kostja ei ole midagi ette võtnud võla vabatahtlikuks tasumiseks ega hagejaga kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks. Eelnimetatud summast on praeguse hagiga võimalik hagejal sisse nõuda põhivõlana 1164 eurot 16 senti ja viivistena 68 eurot 76 senti, kokku 1232 eurot 92 senti. Kostja vastus hagiavaldusele
2-19-8431
2.Kostja vaidles hagile vastu. Võlgnevuse arvestus ei ole õige. Kostja on kõikide tarbitud teenuste eest maksnud. Kostja ei nõustu tasuma mittetarbitud teenuste eest (vesi ja kanalisatsioon), sest kostja arvates tegeleb hageja väljapressimisega, kuna nõuab kostjalt tasumist teenuste eest, mida kostja tarbinud ei ole. Hageja nõudel ei ole alust. Hageja on juba pöördunud kostja vastu kohtusse väidetavalt tasumata arvete pärast (tsiviilasi nr 2-17-11755). Pärast 2016. aasta sügisel aset leidnud isiklikku tüli kostja ja hageja esindaja, KÜ Õhnekalda juhatuse liikme R. K.i vahel, hakkas korteriühistu esitama kostjale arveid mittetarbitud teenuste (vesi ja kanalisatsioon) eest. Kostjale väljastatud haldusarvetele on juurde lisatud mitmeid kuupmeetreid vett. Kostja korduvatele, nii suulistele kui kirjalikele, päringutele ja pöördumistele mittetarbitud teenuste kohta, ei ole hageja vastanud. R. K. selgitas üksnes, et kostja varastab vett ja peabki sellepärast rohkem maksma. Kostja tasus arveid vaid tarbitud teenuste eest. Kostja ei ole hagejale maksnud järgmiste teenuste eest: “Vesi (üld)” ja “Vesi (üld-hälve)”, sest kostjale esitatud arvetel kajastub nimetatu samas mahus, milline on olnud vee- ja kanalisatsiooni tarbimine kostja korteris ning mis on ilmselgelt kostjale ebaõiglaselt esitatud, nt arved nr xxx ja xxx. Kostja tasus kõik arved 2018. aasta aprillis. Eelmise hagiavalduse võttis hageja tagasi, kuid järgmisel kuul saabus kostjale arve nr xxx võlgnevusega 289 eurot 93 senti, kuigi kostja oli teenuseid tarbinud selleks ajaks vaid 18 euro 47 sendi eest. Kostja pöördus hageja poole, kas tal on jäänud ekslikult mingi arve tasumata. Hageja kostja korduvatele pöördumistele ei vastanud. Kuna kostjale on jäänud väga segaseks talle esitatud arvetel kajastuvad read/summad, on kostja hagejale teada andnud, et tasub arved alles siis, kui hageja selgitab kostjale selgelt ja üheselt arusaadavalt, milliste teenuste eest arve nr xxx ja teised arved esitatud on ja kuidas on arvetele tekkinud võlgnevus. Hageja ei ole kostja pöördumistele reageerinud. Seetõttu on kostja tasunud hagejale arved kostja enda arvestuse alusel vaid kostja poolt tarbitud teenuste eest. Lisaks kõikidele arvetele on kostja tasunud ka arve nr xxx 16. aprillil 2018. Kostja on inimliku eksimuse tõttu märkinud makse selgitusse arve numbriks xxx, mistõttu palub kostja lugeda, et tal on arve nr xxx tasutud. Arvet nr xxx ei ole kostjale väljastatud. Kostja ei ole tasunud hagejale viiviseid, sest kuivõrd õiged ei ole arvetel näidatud summad, ei ole õige ka arvetel märgitud viivise suurus. Kostja on igati üles näidanud head tahet ja soovi maksta ära oma arved. KÜ Õhnekalda juhatuse liikmed ei ole kostja pöördumistele reageerinud. Kostja on hagi sisuks olevates küsimustes pöördunud hageja poole kokkuleppe saavutamiseks. Viimati tegi kostja seda 25. augustil 2019, kui saatis hagejale pika kirja, milles tegi ettepaneku, et hageja kontrolliks üle kõik kostjale esitatud arved, teeks arvetes vajadusel parandused ning seejärel maksab kostja kõik arved. Juhatus pidas küll vajalikuks lisada nimetatud kiri 27. augustil 2019 toimunud KÜ Õhnekalda üldkoosoleku protokolli, kuid samas ei pidanud hageja vajalikuks võtta üldkoosolekul seda arutamisele vaid selle asemel võeti vastu otsus esitada kostja korteri võõrandamiseks hagi kohtule. Hageja seisukoht kostja vastuväitele ning võlanõude täpsustamine
2-19-8431
3.Hageja seisukoha kohaselt väidab kostja, et hageja nõude arvestus ei ole õige, kuid tema omapoolset arvestust ei esita, kuna tema poolt on kõik arved hagejale tasutud. Hageja kinnitab, et kostja näidatud kuupäevadel on nimetatud summad tõesti hageja arveldusarvele üle kantud. Samas kinnitab hageja esindaja kohtule, et kostja on küll vähendanud võlgnevust hageja ees, kuid ei ole seda lõplikult tasunud. Hageja lisas kostja võlgnevuse täiendatud arvestuskäigu tabeli, kust nähtub kostja võlgnevus hagejale 31. oktoober 2019. a seisuga. Kostja väide, et hageja tegeleb väljapressimisega, on kohatu, solvav ja alusetu. Korteriühistu tegevuse eesmärgid on lahti kirjutatud põhikirjas, mille korteriomanikud on üldkoosolekul kinnitanud 21. aprillil 2019. Põhikirja p 4.2.8.3 ütleb: Vesi ja kanalisatsioon – vastavalt elaniku poolt esitatud näidu alusel. Näitude mitteõigeaegsel või ebaõigete andmete esitamisel, mõõturi plommide rikkumise, mõõturi mittetaatlemisel või taatlustähtaja möödumisel on õigus juhatusel vee ja kanalisatsioonikulusid arvestada vastavalt juhatuse otsusele. Ja p 4.2.8.3.1 ütleb selgelt: Üldvesi (sh veearvestite vahe) – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele, jagatakse vett tarbivate korteriomandite arvuga. Samad põhimõtted olid ka varem kehtivas põhikirjas. Arvestuspõhimõtted on KÜ-s Õhnekalda ühtsed ja neid rakendatakse kõigile korteriomanikele samadel alustel. Kehtiva põhikirja p 4.2.10 ütleb: kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Viiviste tasumisest võib ühistu liiget vabastada mõjuvatel põhjustel juhatus oma otsusega. Täpsustatud nõudena palus hageja välja mõista kostjalt 463 eurot 35 senti. Hageja lõppnõude täpsustamine ja täiendavate tõendite esitamine
4.Hageja annab teada, et kostja on vaidlusaluse perioodi, aastate 2018 ja 2019 vältel hagejale arveid tasunud vaid kolmel korral. 2018. aastal ühel korral 16. aprillil, summas 234 eurot 95 senti. 2019. aastal kahel korral, 27. augustil ja 9. oktoobril, kogusummas 1283 eurot 39 senti, millest 715 eurot 34 senti oli seotud elamu osalise lammutuse omaosaluse katmisega. Pärast kostja tasumisi hageja vähendas võlanõuet ja andis sellest ka kohtule teada. Kostjale on hageja poolt (pärast nõude vähendamist) esitatud uusi arveid tasumiseks, kuid kostja jätkab oma väljakujunenud käitumismustrit ning eirab korteriomanikuna põhikirjast ja seadustest tulenevaid kohustusi. Seetõttu on kostja võlgnevus taas suurenenud ja lõppvõlgnevus hagejale, seisuga 1. jaanuar 2020.a on 641 eurot 44 senti, millest 41 eurot 69 senti on viivised. Täpsustatud nõudena palus hageja välja mõista kostjalt põhivõlgnevuse 599 eurot 75 senti ja viiviste võlgnevuse 41 eurot 69 senti. Kostja seisukoht hageja lõppnõude täpsustamisele ja lisainfo
5.Kostja jäi oma seisukoha juurde, et tal puudub hageja ees võlg. Kostja jääb arvamuse juurde, et kui hageja poolt on kostjale esitatud arved/read mittetarbitud teenuste eest ning kui hageja ei põhjenda kostjale nende arvete alust ning nõuab kostjalt jõuliselt nende arvete/ridade maksmist, on tegemist hageja poolse väljapressimisega. Hageja on esitanud kostjale arveid, kus kajastub “Vesi (üld)” ja “Vesi (üld-hälve)” samas mahus, milline on olnud vee- ja kanalisatsiooni tarbimine kostja korteris ning mis on ilmselgelt hageja poolt ebaõiglaselt esitatud. Kostja on pöördunud hageja poole küsimusega, kas hageja on esitanud kõikidele ühistu liikmetele arveid sarnasel viisil ja sarnaselt. Hageja ei ole kostja sellekohastele küsimustele vastanud, seega ei saa hageja väita, et arvestuspõhimõtted KÜ-s Õhnekalda on ühtsed ja et neid rakendatakse kõikidele korteriomanikele samadel alustel.
2-19-8431
Hageja on kostjale esitanud arveid mittetarbitud teenuste eest. Kostja on erinevatel ajaperioodidel pöördunud korduvalt hageja poole palvega lõpetada arvete esitamine mittetarbitud teenuste eest ning palunud hagejal põhjendada ning selgelt ja üheselt arusaadavalt lahti kirjutada arvetel kajastuvad read. Hageja saatis kostja arveid ja nn võlga puudutava e-maili kostjale alles 4. novembril 2019. a ehk siis alles peale kostja poolt kohtule esitatud dokumente. Kostja kinnitab kohtule, et ta on hagejale igati üles näidanud head tahet maksta oma arveid korrektselt ja õigeaegselt, kuid hagejat ei ole kostja pöördumised ja palved huvitanud. Kostjale teadaolevalt ei ole toimunud sellist “juhatuse laiendatud koosolekut”, kus oleks vastu võetud otsus lisada kostjale vee ülekulu. Kui aga siiski on, siis kinnitab see vaid asjaolu, et juhatus on vormistanud kostjalt väljapressimise ametlikuks. Ühtlasi kinnitab hageja esindaja R. K. sellega, et hageja ongi esitanud kostjale arveid mittetarbitud teenuste eest. Kostja 14. veebruari 2020 menetlusdokument
6.14. veebruaril 2020 saatis kostja kohtule lisainfot seoses tasutud arvetega ja kompromissettepanekuga. Kostja on hagejale tasunud kõik arved, k.a arved, mille hageja on ära märkinud kohtule saadetud „Hageja lõppnõude täpsustamine ja täiendavate tõendite esitamine“ dokumendis (arved nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx). Kostja poolt tehtud kompromissettepanekut hageja ei aktsepteerinud, vaid nõuab maksmist summa eest (106 eurot 38 senti), mida ta põhjendada ei suuda. Lisaks on vahepealsel ajal (16. jaanuar – 10. veebruar) kasvanud summa kostjale arusaamatult viiviste tõttu 41 euro 69 sendi võrra. Kostja juhib veel kohtu tähelepanu, et talle 2019. a novembris hageja poolt esitatud haldusarve nr xxx on summas 104 eurot 60 senti aga nii kohtule esitatud dokumentides kui vastuskirjas kompromissettepanekule on summa hoopis 106 eurot 11 senti. Kostja on seisukohal, et hageja on vahepealsel ajal arvet kohandanud vastavalt vajadusele. Kohtuistung
7.Kohus korraldas 17. veebruaril 2020 kohtuistungi. Kohus kuulas ära hageja seadusliku esindaja R. K. ja kostja Liina Auni. Hageja loobus kohtuistungil nõudest summas 493 eurot 42 senti.
8.Kohus lõpetas oma 20. veebruari 2020. a määrusega osaliselt tsiviilasjas 2-19-8431 menetluse hageja 493 euro 42 sendi suuruse nõudes suhtes hagist osalise loobumise tõttu. Hageja nõude täpsustused
9.Hageja tõi välja võlgnevuse lõppnõude selgituse. Kostjal on tasumata: arve nr xxx summas 40 eurot 13 senti; arve nr xxx summas 22 eurot 53 senti; arve nr xxx summas 22 eurot 57 senti; arve nr xxx summas 15 eurot 80 senti; kokku 101 eurot 3 senti. Kuuelt arvelt on tasumata jäetud üldvee summad: arve nr xxx summas 1 euro 5 senti; arve nr xxx summas 50 senti; arve nr xxx summas 40 senti; arve nr xxx summas 79 senti; arve nr xxx summas 47 senti; arve nr xxx summas 58 senti; kokku 3 eurot 79 senti. Arvelt nr xxx on tasumata 1 euro 51 senti. Kokku on põhivõlg: 101,03+3,79+1,51= 106 eurot 33 senti.
2-19-8431 Viiviste arvestuse on hageja välja toonud dokumendi lisana. Viiviste summa on hageja arvutuste kohaselt 43 eurot 59 senti. Kostja võlg kokku hagejale on seega 106,33 (põhivõlg) + 43,59 (viivised) = 149 eurot 92 senti. Kostja arvamus hageja tõendite ja selgituste kohta
10.Kostjale on arusaamatu, kuidas võivad ja saavad hageja nõutud summad olla nii kaootilised, ebastabiilsed, arusaamatud ning ajas väga lühikeste perioodide jooksul nii kardinaalselt muutuda. Sellisel viisil on hageja kostjale esitanud arveid alates 2016. aasta oktoobrist. Kostja ei nõustu hageja väitega, et tal on tasumata arved xxx, xxx, xxx ja xxx, kuna need arved läksid väidetavate 2017. aasta võlgade katteks. Hageja ei ole kostjale selgitanud, mis summa, mis põhjusel ning mille katteks on läinud. Kuna hageja esitatud arvetel on algsed summad valed, on valed ka kõik arvestuskäigus näidatud nn võlasummad ning valed on ka kõik viivised. Kostjale ei ole arusaadav, kuidas hageja viiviseid on arvestanud. Hageja seisukoht kostja 2. veebruaril 2020. a esitatud täiendavate selgituste kohta
11.Hageja on seisukohal, et võlgnevuse ning sellelt arvutatud viiviste summa pidigi ajas muutuma, kuna kostja tegelikkuses tunnistas (enamjaolt) hagis olnud nõudeid ning vähendas ise oma võlgnevust menetluse jooksul, tasus ära osaliselt arveid vahetult enne eelistungit, mis tõi kaasa automaatselt summade muutumise/ümber arvestuse. Hageja andis eelistungil teada, et summat, mis jäi kostjal eelmise hagimenetluse käigus hagejale tasumata, käesolevas menetluses nõutud ei ole. Kostjale esitati ajavahemikus jaanuardetsember 2017 kokku 12 arvet, kogusummas 482 eurot 26 senti + viivised. Kostja tasus hagejale märgitud summast ära: 26.juunil 2017 103 eurot 53 senti; 25.juulil 2017 76 eurot 86 senti ja 16.aprillil 2018 234 eurot 95 senti. Kogusummana tasus kostja hagejale 415 eurot 30 senti. Lahutades esitatud arvete kogusummast maha tasutu, on tulemuseks 66 eurot 96 senti + viivised. Kostja 16.aprillil 2018 laekunud summast ei olnud kuidagi võimalik lugeda tasutuks ka arveid nr xxx, xxx, xxx ja xxx. Hageja ei nõustu kostja väitega, et kostja on kõik nimetatud arved hagejale 16. aprillil 2018 tasunud. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et kohtuistungil ei suutnud hageja esindaja R.K. arvel nr xxx kajastuvate summade erinevusi kohtule selgitada ja ei vaidlustanud kostjale esitatud arvet. Hageja suutis arvete erinevust eelistungil selgitada. Hageja esindaja andis istungil kohapeal selgituse, mille kohaselt seisnes erinevus prügiveo arvestuses. Hageja jääb seisukoha juurde, et kostjal arvest nr xxx jäetud tasumata 1 euro 51 senti. Hageja ei nõustu kostja öelduga, et arvete nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx eest tasumata summa 3 eurot 79 senti on arusaamatu. KÜ Õhnekalda korteriomanikud on kokku leppinud põhikirjas (punktis 4.2.8.3.1) et üldvesi (sh veearvestite vahe) – jagatakse vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele, vett tarbivate korteriomandite arvuga. Kuna korteriomanike üldkoosolek on ühistus kõrgeim juhtorgan, kes on häälteenamusega põhikirja kinnitanud ja otsustab ka muuhulgas kulude jaotuse ning kehtestab majanduskava, siis on üldvee arvestus toimunud vastavalt vastuvõetud otsustele ja täitmiseks kohustuslik kõigile korteriomanikele. Hageja jääb oma esitatud seisukoha juurde, et kostjal on arvete nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx eest hagejale tasumata summa 3 eurot 79 senti.
2-19-8431
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte esitatud vastuste ja kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt.
13.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 4. mai 2016.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
14.Hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtub, et kostja Liina Aun on korteriomandi registriosa numbriga xxx, asukohaga Valga maakond, Tõrva vald, Tõrva linn, Tartu tn 12-xxx omanik. Tartu tn 12, Tõrva linn korteriomanikud on asutanud Tõrva vald, Tõrva linn, Tartu tn 12 korteriühistu. Liina Aun on Tõrva vald, Tõrva linn, Tartu tn 12 korteriühistu liige alates
25.veebruarist 2016.
15.Korteriomandi- ja korteriühistusseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
16.Tõrva vald, Tõrva linn, Tartu tn 12 korteriühistu põhikirja (edaspidi: põhikiri) p 3.1 kohaselt on ühistu liikmeteks, ilma sellekohast avaldust esitamata, alates ühistu kui juriidilise isiku tekkimisest (21. jaanuarist 2016) kõik Tartu tn 12 elamu korteriomanikud. Korteriomanikuks on elamus asuva eluruumi või mitteeluruumi omanik. Vaidlust ei ole, et kostja on Tõrva vald, Tõrva linn, Tartu tn 12 korteriühistu liige. Põhikirja p. 4.2.8 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras.
17.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on maksed elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks tasutud. Hageja hinnangul on kostjal korteriühistule tasumata järgmised summad: 1) Täielikult tasumata kostjale esitatud arvete nr xxx, xxx, xxx ja xxx põhisummad kokku 101 eurot 3 senti. 2) Arve nr xxx eest osaliselt tasumata 1 euro 51 senti.
2-19-8431 3) 3 eurot 79 senti osaliselt tasumata arvete nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx üldvee kuluridade eest. 4) Maksmata arvete eest perioodil 1. jaanuar 2018 kuni 31. detsember 2019 tekkinud viivised 43 eurot 59 senti.
18.Kostja ei nõustu hageja väitega, et tal on tasumata arved nr xxx, xxx, xxx ja xxx. Väidet tõendab ta oma konto väljavõttega (tl 37) millest selgub, et kostja on 16. aprillil 2018 maksnud 234 eurot 95 senti, mille selgitusse on märgitud „Arved xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx põhisummad (miinus mittetarbitud vesi) pluss ülessejäänud summa 0,49 eurot“. Kostja selgitab vastuses hagiavaldusele, et märkis inimliku eksituse tõttu makse selgitusse arve xxx alusel arve xxx ning palub kohtul lugeda makstuks arve xxx. Kohtu hinnangul on kostja põhjendus selles osas veenev ja see asjaolu pidi arusaadav olema ka hagejale, sest arvet xxx ei ole kostjale toimikus sisalduvate tõendite alusel esitatud.
19.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 1 kohaselt kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Hageja on seisukohal, et 16. aprillil 2018 kostjale makstud 234 eurot 95 senti läks 2017. aastal tasumata jäetud arvete katteks ja kostja on sellest teadlik. Tõendina esitas hageja kirja, milles ta selgitab kostjale, et 16. aprillil 2018 tasutu läks kostja varasema võla katteks. Kohtu hinnangul ei ole tulenevalt VÕS § 88 lg-st 1 hagejal õiguslikku alust määrata, milliste arvete katteks on kostja poolt tasutu määratud, kui kostja on seda juba ise teinud. Kostja on arvete selgitusse märkinud, milliste kohustuste täitmiseks on raha hagejale üle antud. Seega ei olnud hagejal õigust määrata, et kostja tasutu läheb mingite muude kohustuste katteks. Hageja ei ole ka tõenditena välja toonud 2017. aasta arveid, mida kostja peaks tasuma. Samuti ei ole hageja välja toonud muid õiguslikku väärtust omavaid põhjendusi, miks oleks hageja pidanud kostja 16. aprilli 2018. a maksest lugema tasutuks kostja varasema võla kui kostja oli makse tegemisel määranud ära, millised kohustused ta täidab. Samuti ei nõua hageja kohtus ühegi varasema võla tasumist. Seega tuleb arved nr xxx, xxx, xxx ja xxx lugeda kostja 16. aprillil 2018 teostatud maksega tasutuks.
20.Poolte vahel on vaidlus, kas kostjale esitatud arve nr xxx on osaliselt tasumata. Kostja sõnul sai ta hagejalt arve nr xxx, mille kohaselt tuli tal hagejale tasuda 104 eurot 61 senti (tl 103). Hageja sõnul on raamatupidamises arve nr xxx kohaselt kostjal vaja tasuda 106 eurot 11 senti. Hageja selgitas istungil, et erinevus tuleneb prügiveo erinevast summast (tl 103). Hageja sõnul on prügiarvestus muutunud, kuna kostja esitas vanu andmeid. Kostja tõi istungil välja, et ta elab Tallinnas ja palus esitada ühe inimese arve, sest käib nagu juhtub Tõrvas ning hageja keeldus ja pani arvele kaks inimest. Põhikirja p 4.2.8.4 kohaselt tuleb ühistu liikmel prügiveo eest tasuda vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandis (alaliselt) elavate isikute kohta. Kohtule jääb vastav põhikorra punkt arusaamatuks. Kohus on seisukohal, et korteriühistu tegevus ei tohi olla korteriomanikele arusaamatu ja korteriomanikke segadusse ajav. Kohtu hinnangul ei olnud põhjendatud pärast korteriomanikule arve esitamist sama arve osas kommunaalkulu arvestamise alust hiljem muuta. Korteriühistu esindaja selgitas arvete erinevust alles istungil ning ka siis ei antud teada põhjust, miks on prügiarvestusse võetud kaks elanikku, kuigi kostja viibib enamasti Tallinnas. Eelnevast tulenevalt tuleb arve nr xxx lugeda kostjal tasutuks.
2-19-8431
21.Hageja nõuab kostjalt 3 eurot 79 senti osaliselt tasumata arvete nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx üldvee kuluridade eest. Poolte vahel on vaidlus, kas kostjal on kohustus tasuda vastavatel arvetel oleva üldvee kulurea eest. Hageja tugineb põhikirja punktile 4.2.8.3.1, mille kohaselt „Üldvesi (sh veearvestite vahe) – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele, jagatakse vett tarbivate korteriomandite arvuga“. Hageja on esitanud ka täiendava tõendina tabeli (tl 164), kus on näha, kuidas Vesi (üld) on jaotatud vett tarbivate korteriomandite arvuga ning täpsustas, et mitte ükski teine hageja liige/korteriomanik ei ole mitte kunagi protestinud üldvee arvestuse teemal, ega väitnud, et arved oleks ebaõiglaselt koostatud ja esitatud või jätnud arvete tasumisel vee ülekulu eest tasumata (tl 155). Kostja on seisukohal, et tal puudub üldvee kulu osas hageja ees võlg. Kostja jääb arvamuse juurde, et kui hageja on kostjale esitanud arved/read mittetarbitud teenuste eest ning kui hageja ei põhjenda kostjale nende arvete alust ning nõuab kostjalt jõuliselt nende arvete/ridade maksmist, on tegemist hageja poolse väljapressimisega. Hageja on esitanud kostjale arveid, kus kajastub “Vesi (üld)” ja “Vesi (üld-hälve)” samas mahus, milline on olnud vee- ja kanalisatsiooni tarbimine kostja korteris ning seega on esitatud hageja poolt ebaõiglaselt. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole arvete nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx üldvee kulurea arvestamise alust kohtule ega ka kostjale piisavalt arusaadavalt esitanud. Korteriühistu põhikirja punkt 4.2.8.3.1 sätestab, et üldvesi (sh veearvestite vahe) jagatakse vett tarbivate korteriomandite arvuga. Hageja on tõendina esitanud 2018. a üldvee kululiigi kulude jaotuse ajaloo (tl 164). Vastava tõendi alusel ei ole üldvee kulu jagatud vett tarbivate korteriomandite arvuga. Üldvee kulu on vastava tabeli alusel jagatud kaootiliselt ja sellest ei selgu kuidagi üldvee kulu jaotamise põhimõtted. Samuti nõustub kohus kostjaga, et üldvee kulude arvestamise alused ei selgu kostjale esitatud arvetelt. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas on arvete nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx alusel kulunud koguseliselt kostjal üldvett sama palju kui on temal kulunud külma vett. Samuti ei tähenda see, et teised korteriühistu liikmed pole üldvee arvestuse teemal protestinud seda, et üldvee arvestus on arusaadav. Kohus mõistab, et ilmselt on korteriühistul mingisugune loogiline põhjendus üldvee kulu määramisel, kuid hageja ei ole suutnud seda kohtule arusaadavalt selgitada. Seetõttu loeb kohus arved nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx kostjal täielikult tasutuks. Kohus selgitab, et see ei tähenda, et kostja ei peaks vastavat kulu korteriühistule edaspidi esitatud arvete eest tasuma, kui hageja on kostjale kulu tekkimise arvestamise aluseid selgitanud.
22.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Põhikirja 4.2.10 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
23.Hageja nõuab kostjalt maksmata arvete eest perioodil 1. jaanuar 2018 kuni 31. detsember 2019 tekkinud viiviseid summas 43 eurot 59 senti. Kohus on eelnevalt leidnud, et arved nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx tuleb lugeda kostja poolt täielikult tasutuks. Seega tuleb ümber arvutada hageja kostjale arvestatud viivised. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja on jätnud oma maksed õigeaegselt tasumata ning seetõttu tuleb kostjalt viivis välja mõista. Võttes arvesse, et arved nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx,
2-19-8431 xxx ja xxx on kostja poolt tasutud, kuid ei ole tasutud hagejale õigeaegselt on viivis mille kostja hagejale võlgneb 29 eurot 30 senti. Kohus selgitab kostjale, et põhjendamata kuluread arvetel ei andnud kostjale õigust jätta arved täies ulatuses õigeaegselt maksmata. Seetõttu tuleb kostjalt välja mõista viivis 29 eurot 30 senti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
25.Kohus on 20. veebruari 2020. a määrusega lõpetanud osaliselt tsiviilasja menetluse 493 euro 42 sendi suuruse nõude osas hagist osalise loobumise tõttu. Hagiavalduse kohaselt oli kostja võlgnevuse suurus 1164 eurot 16 senti ja viivised 68 eurot 76 senti, kokku 1232 eurot 92 senti. Kohus on tuvastanud, et tegelikkuses võlgnes kostja hagi esitamise ajal kostjale põhivõla 1059 eurot 34 senti ja viivised 11 eurot 37 senti, kokku 1070 eurot 71 senti. Kostja tasus pärast hagi esitamist selles osas hageja nõuded ning hageja on ka faktiliselt vastavas osas nõudest loobunud, s.t et hageja seda summat enam kohtus kostjalt ei nõudnud. Algsest hageja nõudest oli seega kohtu hinnangul alusetu 162 eurot 21 senti (1232,92 – 1070,71), ehk ca 13 %.
26.Kohus võtab menetluskulude jaotamisel arvesse, et kohus on hagi rahuldanud osaliselt ja hageja on hagist osaliselt kostja poolse nõude rahuldamise tõttu loobunud. Seetõttu jätab kohus kostja menetluskulud kostja enda kanda ning hageja menetluskulud 87 % ulatuses kostja kanda ning 13 % ulatuses hageja enda kanda.
27.Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
28.Hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 200 eurot. Lisaks nõuab hageja 25. septembril 2020 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt sõidukulu Xxx-Xxx-Xxx marsruudi eest arvestusega 2x29 km = 58 kmx0,30 eurot = 17,40 eurot. Kuna riigilõivu kohustus ja summa tuleneb seadusest, siis on see põhjendatud menetluskulu. Hageja ei ole põhjendanud, ega ole esitanud kuludokumente põhjendamaks, miks on ta arvestanud sõidukulu kilomeetri hinnaks just 30 senti. Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 17 lg 2 kohaselt riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud hüvitatakse advokaadi taotluse alusel summas 15 senti läbitud kilomeetri kohta. Kohtu hinnangul on kohane analoogia korras kohaldada vastavat kilomeetri kulu ka käesolevas asjas. Seega loeb kohus põhjendatud hageja sõidukuluks 8 eurot 70 senti (2x29 km = 58 kmx0,15 eurot). Hageja põhjendatud menetluskulud kokku on järelikult 208 eurot 70 senti. Kostjal tuleb hagejale hüvitada menetluskuluna 181 eurot 60 senti (87% 208 euro 70 sendist).
2-19-8431
29.Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.