Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. veebruar 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-8431
Tsiviilasi
Tõrva vald, Tõrva linn, Tartu tn 12 korteriühistu hagi Liina Auni vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 120,92 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 9. oktoobri 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tõrva vald, Tõrva apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Tõrva vald, Tõrva linn, Tartu tn 12 korteriühistu; Korteriühistu Õhnekalda (registrikood 80396242) Vastustaja (kostja): Liina Aun (isikukood
XXXXXXXXXXX)
esindajad
linn,
Tartu
tn
korteriühistu
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 9. oktoobri 2020 otsus muutmata.
2.Jätta Tõrva vald, Tõrva linn, Tartu tn 12 korteriühistu apellatsioonkaebus rahuldamata.
Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud Tõrva vald, Tõrva linn, Tartu tn 12 korteriühistu kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Tõrva vald, Tõrva linn, Tartu tn 12 korteriühistu (hageja) esitas 3. juunil 2019 Liina Auni (kostja) vastu hagi võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palus esialgses hagis nõuda kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1164,16 eurot ja viivise 68,76 eurot. Seejärel hageja täpsustas nõuet, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 599,75 eurot ja viivised 41,69 eurot. Hageja loobus 14. veebruari 2020 kohtuistungil põhivõla nõudest summas 493,42 eurot. Maakohus lõpetas 20. veebruari 2020 määrusega osaliselt menetluse hageja 493,42 euro nõude osas.
2.Hageja palus lõpliku nõudena mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 106,33 eurot ja viivise 43,59 eurot (tl 107). 25. veebruari 2020 hagi täpsustuse kohaselt on kostjal korteriühistule tasumata järgmised summad: -
täielikult tasumata kostjale esitatud arvete nr X, X, X ja X põhisummad kokku 101,03 eurot; arve nr X eest osaliselt tasumata 1,51 eurot; 3,79 eurot osaliselt tasumata arvete nr X, X, X, X, X ja X üldvee kuluridade eest.
Lisaks nõuab hageja maksmata arvete eest perioodil 1. jaanuar 2018 kuni 31. detsember 2019 tekkinud viiviseid summas 43,59 eurot.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei nõustu, et tasumata on arved nr X, X, X ja X. Kostja on arved tasunud. Kostja märkis inimliku eksituse tõttu arve nr X tasumisel makse selgitusse, et tasub arve nr X ning palus kohtul lugeda makstuks arve nr X. Hageja on esitanud kostjale arveid mittetarbitud teenuste eest. Kostjal puudub üldvee kulu osas hageja ees võlg. Hageja on esitanud kostjale arveid, kus kajastub “Vesi (üld)” ja “Vesi (üldhälve)” samas mahus, milline on olnud vee- ja kanalisatsiooni tarbimine kostja korteris ning seega on esitatud hageja poolt ebaõiglaselt.
MAAKOHTU LAHEND
4.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 29,30 eurot. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhinõude 106,33 euro ja viiviste 14,29 euro osas. Hageja menetluskulud jättis maakohus 87% ulatuses kostja kanda ja 13% ulatuses hageja kanda. Kostja menetluskulud jättis kohus tema enda kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 181,60 eurot ning määras, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludel tasuda viivist menetluskulude suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus märkis, et lahendab asja lihtmenetluse sätete kohaselt ning piirdub üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on maksed elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks tasutud (KrtS § 40). Kostja ei nõustu hageja väitega, et tal on tasumata arved nr X, X, X ja X. Kostja tõendab väidet oma konto väljavõttega (tl 37), mille järgi on kostja 16. aprillil 2018 maksnud korteriühistule 234,95 eurot selgitusega: „Arved X, X, X, X, X, X, X, X, X, X põhisummad (miinus mittetarbitud vesi) pluss ülessejäänud summa 0,49 eurot“. Kohtu hinnangul on kostja põhjendus, et ta märkis selgitustesse ekslikult arve nr X asemele arve nr X, veenev ja see asjaolu pidi arusaadav olema ka hagejale, sest arvet nr X ei ole kostjale toimikus sisalduvate tõendite hulgas esitatud. Hageja on seisukohal, et 16. aprillil 2018 kostjale makstud 234,95 eurot läks 2017. aastal tasumata jäetud arvete katteks ja kostja on sellest teadlik. Tõendina esitas hageja kirja, milles ta selgitab kostjale, et 16. aprillil 2018 tasutu läks kostja varasema võla katteks. Kostja on arvete selgitusse märkinud, milliste kohustuste täitmiseks on raha hagejale üle antud. Seega ei olnud hagejal õigust määrata, et kostja tasutu läheb mingite muude kohustuste katteks (VÕS § 88 lg 1). Hageja ei ole ka tõenditena välja toonud 2017. aasta arveid, mida kostja peaks tasuma. Samuti ei ole hageja välja toonud muid õiguslikku tähendust omavaid põhjendusi, miks oleks hageja pidanud kostja 16. aprilli 2018 maksest lugema tasutuks kostja varasema võla kui kostja oli makse tegemisel määranud, millised kohustused ta täidab. Samuti ei nõua hageja kohtus ühegi varasema võla tasumist. Seega tuleb arved nr X, X, X ja X lugeda kostja 16. aprillil 2018 teostatud maksega tasutuks. Poolte vahel on vaidlus, kas kostjale esitatud arve nr X on osaliselt tasumata. Kostja sõnul sai ta hagejalt arve nr X, mille kohaselt tuli tal hagejale tasuda 104,61 eurot (tl 103). Hageja sõnul on raamatupidamise arve nr X kohaselt kostjal vaja tasuda 106,11 eurot. Hageja selgitas istungil, et erinevus tuleneb prügiveo erinevast summast (tl 103). Hageja sõnul on prügiarvestus muutunud, kuna kostja esitas vanu andmeid. Kostja tõi istungil välja, et ta elab Tallinnas ja palus esitada ühe inimese arve, millest hageja keeldus ja pani arvele kaks inimest. Põhikirja p 4.2.8.4 kohaselt tuleb ühistu liikmel prügiveo eest tasuda vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandis (alaliselt) elavate isikute kohta. Maakohtu arvates on nimetatud põhikorra punkt arusaamatu. Samuti ei olnud maakohtu hinnangul põhjendatud pärast korteriomanikule arve esitamist sama arve osas kommunaalkulu arvestamise alust hiljem muuta. Hageja selgitas arvete erinevust alles istungil ning ka siis ei teatanud ta põhjust, miks on prügiarvestusse võetud kaks elanikku, kuigi kostja viibib enamasti Tallinnas. Eelnevast tulenevalt tuleb arve nr X lugeda kostjal tasutuks. Hageja nõudis kostjalt üldvee eest 3,79 eurot arvete nr X, X, X, X, X ja X alusel (üldvee kulurida). Kostja on seisukohal, et tal puudub üldvee kulu osas hageja ees võlg. Maakohus leidis, et hageja ei ole arvete nr X, X, X, X, X ja X üldvee kulurea arvestamise alust kohtule piisavalt arusaadavalt esitanud. Korteriühistu põhikirja punkt 4.2.8.3.1 sätestab, et üldvesi (sh veearvestite vahe) jagatakse vett tarbivate korteriomandite arvuga. Hageja on tõendina esitanud
2018. a üldvee kululiigi kulude jaotuse ajaloo (tl 164). Vastava tõendi alusel ei ole üldvee kulu jagatud vett tarbivate korteriomandite arvuga, vaid kaootiliselt ja sellest ei selgu kuidagi üldvee kulu jaotamise põhimõtted. Maakohus nõustus kostjaga, et üldvee kulude arvestamise alused ei selgu kostjale esitatud arvetelt. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas on arvete nr X, X, X, X, X ja X alusel kostjale arvestatud koguseliselt üldvett sama palju kui on tal kulunud külma vett. Samuti ei muuda üldvee arvestust arusaadavaks asjaolu, et teised korteriühistu liikmed pole üldvee arvestusele vastu vaielnud. Seetõttu luges kohus arved nr X, X, X, X, X ja X kostja poolt täielikult tasutuks. Hageja nõuab kostjalt maksmata arvete eest perioodil 1. jaanuar 2018 kuni 31. detsember 2019 tekkinud viiviseid summas 43,59 eurot. Kohus on eelnevalt leidnud, et arved nr X, X, X, X, X, X, X, X, X, X ja X tuleb lugeda kostja poolt täielikult tasutuks. Seega tuleb ümber arvutada kostjale arvestatud viivised. Maakohus nõustus hagejaga, et kostja on jätnud oma maksed õigeaegselt tasumata ning seetõttu tuleb kostjalt viivis välja mõista. Maakohus võttis arvesse, et arved nr X, X, X, X, X, X, X, X, X, X ja X on kostja poolt tasutud, kuid tasumata on arvetel märgitud viivis kokku summas 29,30 eurot. Põhjendamata kuluread arvetel ei andnud kostjale õigust jätta arveid täies ulatuses õigeaegselt maksmata. Seetõttu mõistis maakohus kostjalt välja viivise 29,30 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamata jätmise osas ja teha uus otsus, millega hagi täies ulatuses rahuldada. Selle asemel, et kontrollida, kas kostja on oma põhikirjalisi kohustusi korteriomanikult oodatava hoolsusega ning täies ulatuses täitnud, asus maakohus hindama asjasse mittepuutuvaid asjaolusid. Arusaamatusi tekitab maakohtu seisukoht, et hageja ei ole arvete nr X, X, X, X, X ja X üldvee kulurea arvestamise alust kohtule ega ka kostjale piisavalt arusaadavalt esitanud. Hageja on seisukohal, et AÕS § 75 järgi tuleb korteriomanikel kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi. Maja üldvee maksumus on üks sellistest kuludest. Kostja vähendas menetluse käigus osaliselt oma võlgnevust. Hageja arvates on tegemist asjaolu omaksvõtuga TsMS § 231 lg 2 alusel. Maakohus oleks saanud lugeda tõendatuks asjaolu, et arved on esitatud kehtiva seaduse alusel, kooskõlas korteriühistu põhikirjaga ja üldkoosoleku otsustega ning igale korteriomanikule täitmiseks kohustuslikud. Hagile lisatud tõenditest nähtub, et kostja pole oma kohustusi igakuiselt täitnud ning esitatud nõue peaks olema põhjendatud. Kuna kostja märkis igal tasumisel selgitusse, milliseid arveid ta tasub, kuid ei märkinud konkreetselt summasid, siis pidi kostja arvestama ka asjaoluga, et hageja loeb esimesena täidetuks sissenõutavaks muutunud kohustuse. Maakohus jättis tähelepanuta VÕS § 88 lg-d 8 ja 9.
6.Kostja (vastustaja) palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tegemist on lihtmenetluse asjaga ning ringkonnakohtu poolt asja menetlemine ei ole põhjendatud. Kostjalt väljamõistetud menetluskulu suurus on ebamõistlikult suur.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, millega jäeti rahuldamata hagi põhinõude 106,33 euro ja viiviste 14,29 euro väljamõistmiseks. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1).
8.Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus lahendas asja ekslikult hagimenetluses.
1.jaanuaril 2018 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatuste kohaselt tuleb lahendada mh korteriühistu võla nõuded korteriomaniku vastu hagita menetluses (TsMS § 613 lg 1 p 1). Seega on ekslik maakohtu seisukoht, et kohaldada saab lihtmenetluse sätteid. Samas ei ole asja lahendamine hagimenetluses toonud kaasa selliseid menetluslikke rikkumisi, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Samuti ei ole maakohus rikkunud lahendi põhjendamiskohustust (TsMS § 436 lg 1).
9.Maakohus tuvastas, et kostja on arved nr X, X, X, X, X, X, X, X, X, X ja X tasunud (sh menetluse ajal) ning hageja nõue, mis tugineb nende arvete (mh osalisele) maksmata jätmisele on põhjendamatu. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjenduste ja järeldustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6). Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja poolt menetluse ajal võlgnevuse tasumine tähendab, et kostja võttis omaks, et hageja nõue on täies ulatuses põhjendatud.
10.Samuti tuvastas maakohus, et kostja on küll arved tasunud, kuid viivitusega, mistõttu oli põhjendatud hageja soov nõuda viivist. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivised 29,30 eurot. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et VÕS § 88 lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Samas ei ole hageja toonud esile selgeid arvestusi, kuidas ta on kostja tasutud summad arvestanud esmalt sissenõutavaks muutunud viiviste katteks. Seda ei nähtu ka hageja poolt maakohtus esitatud arvutustabelitest (tl 116). Juhul, kui hageja soovinuks arvestada kostja tasutud summad esmalt viiviste katteks, peaks see selgelt hageja arvutustest nähtav olema. Hageja tabeli järgi on viiviseid ja põhivõlga arvestatud eraldi tulpades ning kostja tasutud summad on arvestatud tabeli järgi maha vaid põhivõlast. Hageja arvestuste tabeli ja viivisekalkulaatori raportite kohaselt on hageja märkinud esimese arve nr X viivituses oldud perioodiks 28 päeva, s.o kuni järgmise arve tasumise tähtajani. Samas on asjas tuvastatud, et kostja tasus arve 16. aprillil 2018 ning oli arve nr X tasumisega viivituses 75 päeva. Edasi on hageja liitnud varasema arve summa järgmise arve summaga ning arvutanud viivist saadud summalt. Samas ei nähtu arvestusest, et seejuures oleks arvestatud vahepealsete kostja tasutud summadega. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 363 lg 1 p- st 1 tulenev hagiavalduses selgelt väljendatud nõude esitamise kohustus hõlmab ka sissenõutavaks muutunud viivise selge arvestuskäigu esitamise kohustust. Hageja ei ole ka apellatsioonkaebuses esitanud omapoolset viivise arvestust, millele tuginedes saaks ringkonnakohus maakohtu arvestusele etteheiteid teha ja viivise ümber arvestada. Eeltoodule tuginedes ei ole hageja apellatsioonkaebust võimalik rahuldada ning maakohtu otsus tuleb jätta muutmata.
11.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu jääb muutmata maakohtu määratud menetluskulude jaotus. Hageja ei ole eraldiseisvalt menetluskulude jaotust ega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist vaidlustanud. Kuivõrd kostja ei ole esitanud apellatsioonkaebust menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise vaidlustamiseks, siis tuleb jätta maakohtu otsus selles osas muutmata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuna kostjal apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkinud ei ole, jääb apellatsioonimenetluse menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.