Korteriühistu Õhnekalda hagi Liina Auna vastu korteriomandi võõrandamise nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
Korteriühistu nende Hageja: 80396242; esindaja R. K.
Õhnekalda,
registrikood
Kostja: Liina Aun, isikukood xxx; esindaja R. K. Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Määrata kostja menetluskulude suuruseks 900 eurot ning mõista kostja menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hageja esitas 14.02.2020 Tartu Maakohtusse hagiavalduse Liina Auna vastu korteriomandi võõrandamise nõudes. Hagi kohaselt kuulub kostjale alates 25.02.2016 korteriomand asukohaga x, Kostja on KÜ Õhnekalda liige. Kostja pole läbi aastate täitnud korteriomanike üldkoosolekutel vastu võetud otsuseid, sh ei esita veenäitu, ei luba veemõõturit kontrollida, ning on järjepidevalt rikkunud oma kohustusi, jättes majandamiskulud tasumata. Võlgnevuste sissenõudmiseks on hageja kaks korda kohtusse pöördunud, seejuures on viimane vaidlus hetkel pooleli. Samuti on kostja häirinud oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist. Kostja on rikkunud kohustust korraldada oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal.
16.veebruaril 2019. a toimunud korteriomanike üldkoosolekul võtsid korteriomanikud vastu otsuse, et kostja peab talle kuuluva korteriomandi võõrandama. Korteriomandi võõrandamise nõue on äärmuslik abinõu ja selle rakendamine oli läbi kaalutud. Kostja oli teadlik sellest, et pahatahtlikul kohustuste täitmisest hoidumisel pidi ta arvestama võimalusega, et korteriühistu temalt korteriomandi võõrandamist nõuab. Võõrandamise teema oli hageja liikmete ehk korteriomanike poolt arutusel juba 2018. aastal, mil kostjale anti n-ö võimalus oma rikkumised lõpetada. Paraku kostja rikkumisi ei lõpetanud. Hageja on seisukohal, et kostja rikkumised on pikaaegsed, pahatahtlikud ja korteriomanike õigusi rikkuvad. Hageja taotleb kohustada kostjat võõrandama talle kuuluv korteriomand, registriosa nr xxx; määrata kindlaks otsuse täitmise viis ning anda kostjale korteriomandi vabatahtlikuks võõrandamiseks aega 2 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest; otsuse vabatahtliku täitmata jätmise korral määrata korteriomandi võõrandamise viisiks sundenampakkumine. Kostja vastuväited
2.Kostja ei nõustu hagiavaldusega ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja on esitanud veenäidu korteriühistule Õhnekalda igakuiselt ning teinud seda nii e-maili kui telefoni teel, saates veenäidu KÜ juhatuse liikme A. V. telefonile. Kostja juures on veemõõturit käidud kontrollimas mitu korda, viimati veebruaris 2019, seega on kostja lubanud veemõõturit kontrollida. Kostja selgitab, et on tasunud kõik majandamiskulud. Arveid on kostja tasunud küll viivitusega, kuid seda põhjusel, et hageja pole vastanud kostja korduvatele päringutele esitatud arvete kohta. Kostjal pole olnud materiaalseid probleeme arvete tasumisega, tegemist on erimeelsusega arve esitaja ja saaja vahel ja arve sisu osas, st kas osa esitatud arvest on alusetu või mitte. Nimetatud põhjustel on hetkel pooleli menetlus tsiviilasjas nr 2-19-8431. Korteriühistul pole õigust sildistada ühepoolselt kostjat võlglaseks ega väita, et kostjal on korteriühistu ees võlgnevus.
2(10)
Hageja poolt kohtule käesolevas tsiviilasjas esitatud väited ja lisatud tõendid ei tõenda KrtS §-s 32 sätestatud kohustuste eelduseid. Hageja on eiranud KrtS § 45 lõikest 1 tulenevat kohustust, eksitades kohut korduvalt viidates kostja küsimustele, kui kirjalikele rünnakutele, kuigi tegelikkuses on need kehtiva õigusnormi alusel esitatud küsimused. Enamikele küsimustele pole hageja tänaseni vastanud. Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata, tunnistada kostja õigust mitte võõrandada talle kuuluvat korterit, jätta kõik asjas kujunevad menetluskulud hageja kanda. Isegi, kui kohus leiab, et kostja on rikkunud hageja ees olevaid kohustusi, ei ole need sedavõrd kaalukad ega olulised või pahatahtlikud rikkumised, mis võimaldaksid kohaldada sedavõrd äärmuslikke abinõusid nagu omandiõiguse oluline riive ehk korteriomandi võõrandamise kohustuse panemine kostjale. Kostja palub kohtul hinnata KrtS § 32 lg 1 põhiseaduspärasust. Kohtuotsuse põhjendused
3.Olles analüüsinud asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
5.Kohus kohaldab asjas korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 32 ja 33. I
Korteriühistu 16.02.2019 üldkoosoleku otsus korteriomandi võõrandamiseks
6.Tulenevalt KrtS § 32 lg 1, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib võõrandamisnõude eelkõige esitada, kui korteriomanik: 1) on korduvalt jätnud täitmata sama seaduse § 31 sätestatud kohustused; 2) on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu või 3) häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist. KrtS § 33 lg 1 kohaselt kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest.
3(10)
7.Hagi rahuldamise eeldusteks on kohtu hinnangul: 1) kostja on sundvõõrandatava korteri omanik; 2) korteriühistu on esitanud korteriomanikule sundvõõrandamise nõude; 3) sundvõõrandamise nõude alus on tõendatud; 4) kostja on korteriühistu esitatud sundvõõrandamise nõude kätte saanud, kuid ei ole nõuet vabatahtlikult 3 kuu jooksul nõude kättesaamisest täitnud.
8.Kohus on tuvastanud, et kostja on alates 25.02.2016 korteriomandi reg. osa nr xxx (xxx korter x) omanik (tl 4-5). Nimetatud majas on moodustatud korteriühistu Õhnekalda, mille liikmeks on kostja tulenevalt KrtS § 1 lg 4.
9.16.02.2019 toimus hageja üldkoosolek, milles osales või oli esindatud 11 korteriomanikku (protokoll tl 74-78). Üldkoosolekust osavõtnute nimekirja kohaselt (tl 77) on majas kokku 12 korteriomandit, millest 6 kuuluvad Tõrva vallale. Kostja üldkoosolekul ei osalenud. Kohus järeldab esitatud tõenditest, et üldkoosolekul osales 11 korteriomanikku 12-st. Ka juhul, kui kostja oleks üldkoosolekul osalenud, puudunuks tal tema suhtes korteriomandi võõrandamisnõude otsuse tegemisel hääleõigus tulenevalt korteriühistu põhikirja p 7.8.7 (tl 71) ning KrtS § 22 lg 3.
10.Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on üldkoosolek ühehäälselt täiendanud päevakorra punkt 3 täiendava alapunktiga: korteri nr 9 omanikule esitatakse korteri võõrandamise nõue. Nimetatud päevakorrapunktis on üldkoosolek võtnud vastu otsuse järgmises sõnastuses: xxx korteri nr x omanik (L. Aun) peab talle kuuluva korteriomandi võõrandama. Antud päevakorrapunkti arutelu kohta nähtub üldkoosoleku protokollist (tl 74-78), et kuivõrd korteri nr x omanik on rikkunud järjepidevalt ühistu põhikirjas olevaid kohustusi ja KrtS § 32 lg 2 punkti 2, ei pea teised liikmed enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka ja nõuavad, et L. Aun oma korteriomandi võõrandaks. Otsust on hääletatud 2 korda. Esimesel hääletusel on otsuse poolt antud 9 häält, vastu 2 häält, erapooletud 0. Teisel hääletusel on otsuse poolt antud 5 häält, vastu 2 häält, erapooletuid 0. Nähtuvalt protokollis kajastatust tuleneb erisus häälte arvus asjaolust, et üldkoosoleku toimumise seisuga on olnud 4 korteriomandit reaalselt lammutatud ning kinnistusraamatus on andmed tegelikkusega vastavusse viimata. Tõrva vallal on olnud kinnistusraamatu andmetele tuginevalt 6 häält ning ehitisregistri korrigeeritud andmetel 2 häält.
11.Kohus ei tuvastanud üldkoosoleku kokkukutsumisel ning sundvõõrandamise otsuse vastuvõtmisel rikkumisi. Ka ei ole kostja vaidlustanud 16.02.2019 korteriühistu üldkoosoleku sundvõõrandamise otsuse vastuvõtmist, sh üldkoosoleku kokkukutsumist.
12.Nähtuvalt hageja e-kirjast kostjale on hageja juhatuse saatnud 11.03.2019 kostjale korteriomandi võõrandamise nõude (tl 22-23) ning 18.03.2019 päringu KÜ esitatud nõuete kohta (tl 25). 28.03.2019 on kostja saatnud hageja juhatusele vastuse, millest nähtub, et kostja on võõrandamise otsuse kätte saanud (tl 26). Seega sai kostja KÜ 16.02.2019 otsuse kätte hiljemalt 28.03.2019.
13.Tulenevalt KrtS § 33 lg 1 tuli kostjal korteriomand vabatahtlikult võõrandada hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, seega hiljemalt 28.06.2019 alates 28.03.2019.
4(10)
Kostja ei ole korteriomandit hagi esitamise seisuga ega ka käesoleva lahendi tegemise seisuga võõrandanud. Hagist nähtuvalt on kostja asunud korteriomandi müügiga tegelema, mille kohta on hagis esitatud müügikuulutuste lingid kinnivaraportaalis kv.ee. Kuulutused on kohtuotsuse tegemise seisuga mitteaktiivsed ning nendest ei nähtu, millal on kuulutused üles pandud.
14.KrtS § 33 lg 1 sõnastusest tuleneb kohtu arvates, et korterühistu või korteriomaniku hagi esitamise õigus tekib muude eelduste täitmisel juhul, kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest. Küll on kohtul võimalik arvestada võimalikku pooleliolevat korterimüügi protsessi võõrandamist taotleva hagi menetlusse võtmisel ning sisulisel arutamisel. Käesolevas asjas ei ole kostja esitanud vastuväidet, mille kohaselt ta tegeleks aktiivselt korteri müügiga. Ka ei nähtu võimalikku kohtumenetluse ajal toimuvat korteri võõrandamist kohtule esitatud tõenditest.
15.Kohus leiab, et sundvõõrandamise nõude esitamise eeldused on täidetud osas, mille kohaselt on kostja võõrandatava korteri omanik, KÜ on esitanud kostjale võõrandamise nõude ning kostja on selle kätte saanud, kuid pole vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul täitnud. II Võõrandamisnõude aluseks olevad asjaolud
16.Tulenevalt KrtS § 33 teisest lausest kontrollib kohus järgnevalt võõrandamisnõude aluseks olevaid asjaolusid. Kohus märgib, et võimalikud võõrandamisnõude alused peavad olema tekkinud enne võõrandamisotsuse tegemist korteriühistu poolt, st enne 16.02.2019. Kohus jätab tähelepanuta hageja väited ja tõendid, mis puudutavad võimalikke võõrandamisnõude aluseks olla võivaid asjaolusid, mis on tekkinud pärast 16.02.2019, kuivõrd need ei saanud mõjutada üldkoosoleku poolt võõrandamisotsuse vastuvõtmist.
17.16.02.2019 KÜ üldkoosoleku otsuse kohaselt on võõrandamisnõude aluseks asjaolu, et korteriomanik on rikkunud järjepidevalt ühistu põhikirjas olevaid kohustusi ning KrtS § 32 lg 2 p 2 (tl 76).
18.Hagis ja kohtule esitatud seisukohtades on hageja esitanud hagis võõrandamisnõude alusena järgmised alused: kostja on viivitanud majandamiskulude tasumisega; kostja on oma tegevusega häirinud oluliselt teiste korteriomandite teostamist; kostja on rikkunud KrtS § 31 lg 5 (tl 36-37).
19.Kohus märgib, et 16.02.2019 KÜ üldkoosoleku protokollist nähtuvalt arutati kostjale korteriomandi võõrandamisnõude esitamist päevakorrapunkti 3 „Arvetest ja võlgadest“ raames. Protokollitud arutelust nähtub üheselt arusaadavalt üksnes asjaolu, et kostjal on võlgnevused majandamiskulude tasumisega viivitamisest. Muid üheselt arusaadavaid etteheiteid kostjale, mis võinuksid olla 16.02.2019 koosolekul vastuvõetud võõrandamisnõude aluseks, kohtule protokollist ei nähtu. Kohus ei saa pidada asjakohaseks aluseks protokollis toodud üldsõnalist etteheidet, mille kohaselt kostja rikub järjepidevalt ühistu põhikirjas ja seaduses olevaid kohustusi ning tekitab ühistule ja teistele liikmetele pidevalt kahju (tl 75 pöördel, tl 76).
5(10)
Protokollist ei nähtu ühtegi konkreetset kahju tekitamise juhtu ega põhikirja või seaduse rikkumist.
20.Kohus peab võimalikuks, et sellised rikkumised ning kahju tekitamised võivad olla fikseeritud ning tõendatud ka mingite muude tõenditega peale üldkoosoleku protokolli ning käsitab järgnevalt ka seda, kas hageja on esitanud kohtule vastavaid tõendeid. II.1 Majandamiskulude tasumisega viivitamine
21.Majandamiskulude tasumisega viivitamine korteriomandi võõrandamise nõude alusena on tulenevalt KrtS § 32 lg 2 p 2 võimalik eelkõige juhul, kui korteriomanik on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu.
22.16.04.2020 kirjas selgitas kohus hagejale, et juhul, kui hageja soovib tugineda majandamiskuludega tasumisega viivitamisele, tuleb tal kohtule esitada täpsed arvestused võlgnevuste kohta ja vastavad tõendid.
23.Hageja on esitanud kohtule kronoloogilise kirjelduse kostjale esitatud arvetest alates 2016. aastast (tl 38-39) ning ostjale esitatud arvete ja laekumiste ajaloo (tl 42, 48, 54), kuid pole üheselt arusaadavalt toonud välja, milliste konkreetsete arvete tasumisega viivitamisele 16.02.2019 üldkoosoleku võõrandamise otsus tugines. Kohus märgib, et kostja võimalik ebakorrektne käitumine arvete tasumisel aastatel 2016-2019 kuni üldkoosoleku otsuseni ei ole iseenesest korteriomandi võõrandamisnõude aluseks. Juhul, kui tuginetakse majandamiskulude tasumisega viivitamisele, saab võõrandamise aluseks olla asjaolu, et kostja on üle kolme kuu viivitanud vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega. Selliste andmete esitamise kohustus on hagejal ning seda selliselt, et kohtul oleks võimalik aru saada, milliste konkreetsete arvete osas olid üldkoosolekul osalenud KÜ liikmetel hagejale etteheiteid. Kohtu jaoks ei nähtu ei 16.02.2019 üldkoosoleku protokollist ega hageja esitatud selgitustest, milliste konkreetsete vähemalt kuue kuu majandamiskulude arvete tasumisega oli kostja üldkoosoleku ajaks viivitanud üle kolme kuu. Ka ei ole hageja esitanud ühtegi arvet, hoolimata sellest, et kohus 16.04.2020 kirjalikes selgitustes juhtis tähelepanu ka tõendite esitamise vajadusele.
24.16.02.2019 üldkoosoleku otsuse aluseks said olla üksnes arved, mis olid muutunud sissenõutavaks ning tasumata üldkoosoleku toimumise ajaks. Nagu eelnevalt märgitud, hageja ei ole kohtu jaoks neid arveid konkretiseerinud ega tõendina esitanud. Küll on kohtule teada, et Tartu Maakohtu menetluses on pooleli samade poolte vahel tsiviilasi nr 2-19-8431, milles hageja nõuab kostjalt majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmist. Hageja on kinnitanud, et pöördus 03.06.2019 võlgnevuse nõudega kostja vastu kohtusse, millest kohus järeldab, et hageja nõuab tsiviilasjas nr 2-19-8431 kostjalt majandamiskulude arvete võlgnevuse tasumist ning nõue võib sisaldada ka neid arveid, mis olid tasumata seisuga 16.02.2019.
25.Samuti on hageja esitanud kohtule hageja pangakonto väljavõtte (tl 53), millest nähtub, et kostja on tasunud hagejale arveid 27.08.2019 ning 09.10.2019 kokku summas 1283,39 eurot, märkides maksete selgitustesse, et on maksnud vastavalt tarbitud teenustele. Ka on hageja avaldanud, et 30.04.2020 seisuga on hageja tasunud kõik arved, välja arvatud viimati esitatud arve (tl 39 pöördel). Seega on käesolevaks ajaks makstud ka need arved, mis olid tasumata seisuga 16.02.2019.
6(10)
26.Kohus järeldab esitatud seisukohtadest ja tõenditest, et kostja on pikaajaliselt vaidlustanud hageja esitatud arveid, väites muuhulgas, et need on esitatud mittetarbitud teenuste eest (tl 34 pöördel; tl 40 makse selgitus; tl 43 makse selgitus; tl 45 päevakorrapunkti 2 arutelu; tl 49 pöördel ja tl 50 arutelu; tl 53 maksete selgitused).
27.Kohus loeb osaliselt asjakohaseks kostja väite, mille kohaselt kuivõrd kostja ei ole nõustunud arvetel kajastatud summadega, on ta need vaidlustanud ning selles osas käib eraldi kohtumenetlus. Kostja arvates ei ole teda võimalik käsitada võlglasena niikaua, kui ei ole jõustunud kohtuotsust selles osas, et kostja oleks hageja ees võlgnevuses. Kohus märgib siin, et ka võimalik tuvastamine teises kohtuasjas, et kostjal oli hageja ees majandamiskulude tasumatajätmisest tulenev võlgnevus, ei oma käesolevas tsiviilasjas olulist tähtsust. Nagu eelnevalt märgitud, on oluline, kas kostjal oli KrtS § 32 lg 2 kirjeldatud võlgnevus hageja ees korteriomandi võõrandamisotsuse tegemise seisuga. Seda asjakohaselt tõendatud ei ole. Asjaolu, et poolte vahel on olnud eelnevalt ning toimub ka praegu kohtus majandamiskulude tasumisest tulenev vaidlus, on kohtu arvates siiski oluline selles mõttes, et võimaldab järeldada, et poolte vahel on pikaajalised erimeelsused arvetel kajastatu osas. See ei ole siiski iseseisvaks aluseks korteriomandi võõrandamise nõude esitamiseks.
28.Kohus ei saa esitatud tõendite alusel järeldada, et kostjal oleks olnud 16.02.2019 seisuga hageja ees KrtS § 32 lg 2 nimetatud võlgnevus. II.2 Teiste korteriomandite teostamise häirimine
29.KrtS § 32 lg 2 p 3 kohaselt võib võõrandamisnõude esitada ka juhul, kui korteriomanik häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist.
30.16.04.2020 kirjaga selgitas kohus hagejale, et juhul, kui hageja leiab, et kostja on oma tegevusega häirinud oluliselt teiste korteriomandite teostamist, tuleb selles osas esitada konkreetsed andmed ja tõendid.
31.23.04.2020 esitas hageja selgitused (tl 56), millest nähtub, et 1) kostja on alates 01.10.2016 saatnud hageja juhatuse liikmetele kirju, samuti kirju hagejale teenuseid pakkunud või pakkuvatele korteriomanikele, samuti korteriühistusse Õhnekalda kuuluvatele korteriomanikele; 2) kostja ei ole teinud teiste korteriomanikega koostööd, sh ei osale korteriomanike üldkoosolekutel või segab oma agressiivse käitumisega koosoleku läbiviimist või provotseerib pahatahtlikult juhatuse liikmeid; püüab takistada korteriühistu valitsemist ja majandamist; 3) kostja oli ajavahemikul 01.12.2017 16.02.2019 korteriühistu revident ning pole esitanud üldkoosolekule revisjoniaruannet ega dokumente; 4) kostja on takistanud pikema perioodi vältel kinnistusraamatu kannete õigeks muutmist.
32.Kohus leiab, et hageja ei ole ühegi eelnimetatud väite tõendamiseks esitanud kohtule asjakohaseid tõendeid, mis võimaldaks kohtul järeldada, et kostja on oma tegevusega oluliselt häirinud teiste korteriomandite teostamist.
33.Kohtule esitatud kirjavahetusest (tl 57-65) nähtub, et kostja on esitanud korteriühistu juhatusele erinevaid kirju ja järelepärimisi, mis puudutavad korteriühistu raamatupidamist ning muid korteriühistu valitsemist ja juhtimist puudutavaid dokumente ning andmeid.
7(10)
Kohus ei tuvastanud kostja poolt saadetud kirjadest (tl 59-63) midagi sellist, mis ületaks kostja kui korteriühistu liikme õigusi saada informatsiooni ühistu tegutsemise ning maja seisukorraga seonduvalt. Korteriomaniku vastav õigus tuleneb KrtS § 45 lg 1. Ka nähtub kirjavahetusest, et hageja juhatuse liikme R. K.i ja kostja vahel on olnud pikaajaline konflikt. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et tema enda kirjad ning selles sisalduvad kirjeldused kostja väidetavast käitumisest ei ole kohtu hinnangul piisavaks tõendiks kostjapoolsetest rikkumistest. Hageja ei ole esitanud ühtegi konkreetset viidet, millist konkreetset kostja kirja ta peab teiste korteriomandite teostamist oluliselt häirivaks. Asjaolu, et korteriühistu liige esitab korteriühistu juhatusele küsimusi ning soovib dokumentide ja andmetega tutvuda, ei saa olla aluseks pidada kostja käitumist teiste korteriomandite teostamise oluliseks häirimiseks ega olla aluseks hagi rahuldamisele.
34.Võimaliku kostja agressiivse käitumise kohta korteriühistu koosolekul puuduvad igasugused tõendid. Hageja väide korteriühistu valitsemise/majandamise takistamise kohta vajab konkreetsete juhtumite väljatoomist koos tõenditega, mida hageja teinud ei ole. Ka etteheited kostjale korteriühistu revidendina ei saa kohtu arvates olla aluseks korteriomandi võõrandamise nõude rahuldamiseks.
35.Asjakohatu on hageja väide selle kohta, nagu oleks kostja takistanud kinnistusraamatu kannete muutmist. Hageja väitel pöördus ta kostja vastu vastavas vaidluses kohtusse tsiviilasjas nr 2-20-2294. Kontrollinud vastava tsiviilasja seisu kohtu infosüsteemist, tuvastas kohus, et 11.02.2020 on hageja esitanud kostja vastu nõude kinnistusraamatu parandamise nõudes. Tartu Maakohtu 02.04.2020 määrusega jäeti hagi menetlusse võtmata, kuivõrd kohus leidis, et hageja õigusi ei ole rikutud ning pooltevaheline vaidlus on võimalik lahendada kohtuliku sekkumiseta. Määrus jõustus 18.04.2020. Kohtul pole käesolevas asjas alust asuda teistsugusele seisukohale, kui seda tehti tsiviilasjas nr 2-20-2294, s.o hageja õigusi ei ole rikutud.
36.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud oma väiteid ka osas, mis puudutab kostja võimalikku KrtS § 32 lg 2 p 3 nimetatud tegevust. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks oma tegevusega oluliselt häirinud teiste korteriomandite teostamist. II.3 KrtS § 31 kohustuste rikkumine
37.Tulenevalt KrtS § 32 lg 2 p 1 võib võõrandamisnõude aluseks olla ka asjaolu, et korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata sama seaduse § 31 sätestatud kohustused. Hageja väitel on kostja rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 3, mille kohaselt on korteriomanik kohustatud võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasaomandi eseme korrashoiuks. Ka on hageja väitel kostja rikkunud KrtS § 31 lg 5, mille kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal.
38.16.04.2020 kirjas selgitas kohus hagejale, et juhul, kui on tegemist KrtS § 31 sätestatud kohustuste rikkumisega, tuleb rikkumised esitada kohtule võimalikult täpselt ja kuupäevaliselt.
39.Hageja on 23.04.2020 esitanud selgitused kostja KrtS § 31 sätestatud kohustuste rikkumise kohta, millest nähtub, et hagejal on kostjale järgmised etteheited: 1) kostja on eiranud korteriomanike otsust vahetada 01.12.2016 kaheksas korteris veemõõtureid 8(10)
ning lasi uue mõõturi paigaldada alles 2017. aasta detsembris; 2) kostja ei ole pärast 04.12.2018 täitnud kohustust esitada ühistule korterisisese veemõõturi näit.
40.Hageja ei ole esitanud kohtule kummagi eelnimetatud väidetava rikkumise kohta ühtegi asjakohast tõendit, sh ei ole selliseks tõendiks korteriühistu meiliprogrammi väljavõte (tl 73), kuivõrd kostja võis esitada korteriühistule veenäite ka muul moel. Kostja ongi esitanud vastuväite, et on saatnud veenäite sõnumina ka hageja juhatuse liikme A. V. telefonile. Ka on kostja väitnud, et hagejal on tegelikkuses olemas võimalus saada kostja tarbitud vee kohta andmeid ning esitada selle kohta arveid. Hageja ei ole sellele vastu vaielnud. Kohus märgib, et ka kostja ei ole tõendanud oma vastuväidet, et ta saatis veenäite hageja juhatuse liikme telefonile sõnumina. Küll tuleb esitatud tõenditest järeldada, et kuigi kostja ei esita hagejale igakuiselt veenäite, on hagejal võimalik vastavaid andmeid saada ka ilma kostjapoolse aktiivse tegevuseta. Olukorras, kus vajalikke veenäite on hagejal siiski võimalik ise kontrollida, ei pea kohus põhjendatuks asuda näitude esitamise kohustuse rikkumise tõttu kostja korteriomandit sundvõõrandama.
41.Hagis on hageja väitnud ka seda, et hageja ei luba kontrollima veemõõturit. Mingeid konkreetsemaid andmeid ega tõendeid sellise väite kohta esitatud ei ole.
42.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud ka võimalikke KrtS § 31 sätestatud kohustuste rikkumist kostja poolt. III Kohtu lõplikud järeldused
43.Kohus ei tuvastanud ühtegi KrtS § 32 sätestatud alust, mis võimaldaks kohaldada kostja suhtes korteriomandi sundvõõrandamist. Hagi jääb rahuldamata.
44.Kuivõrd kohus ei rahulda hagi, ei pea kohus vajalikuks võtta seisukohta KrtS § 32 võimaliku vastuolu kohta põhiseadusega. IV Menetluskulud
45.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda,
46.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
47.Kostja esitas 19.06.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks kokku 900 eurot, mis hõlmab õigusabikulu lepingulise esindaja R. K. (R.K. Õigusbüroo OÜ) poolt. Õigusabikulud koosnevad kliendiga kohtumisest, olukorra õiguslikust analüüsist ja asja materjalidega tutvumisest 1 tund; hagiavaldusele vastuse koostamisest ja kohtule
9(10)
esitamisest 5 tundi; hageja 04.06.2020 seisukohaga tutvumisest 30 minutit ning kostja täiendava seisukoha esitamisest 1 tund. Kokku on kostjale esitatud õigusabi 7 tundi ja 30 minutit, tunnitasuga 120 eurot (koos käibemaksuga). Hageja on esitanud kostja menetluskuludele vastuväite ning leidnud, et kostja esindaja ajakulu ei ole kogu ulatuses põhjendatud. Hageja ei pea põhjendatuks kostja 07.05.2020 vastusele kulutatud aega.
48.Arvestades asjas esitatud menetlusdokumentidega, on kohtu hinnangul hageja menetluskulu puhul tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga. Esindaja tunnitasu määr ei ületa kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasumäära. Kokku määrab kohus kostja menetluskuludeks maakohtu menetluses 900 eurot ja mõistab selle täies ulatuses hagejalt välja.
49.Hageja taotleb tuginedes TsMS § 177 lõikele 4 märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
50.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.