2-19-138400
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Liina Naaber-Kivisoo
Kohtujurist
Laila Üleoja
Määruse tegemise aeg
09. oktoober 2020, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-138400
Tsiviilasi
Narva linn, Vestervalli tn 14 korteriühistu avaldus G Li vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, kirjalikus menetluses
Menetlusosalised
Avaldaja: Narva linn, Vestervalli tn 14 korteriühistu (registrikood 80181062, aadress: x, Narva) Avaldaja seaduslik esindaja: advokaat Matvejev, e-post: [email protected]
Andrei
Puudutatud isik (võlgnik): G L (isikukood xxx; elukoht xxx) Puuduatud isiku esindaja vandeadvokaat Henn [email protected]
riigi õigusabi korras Koduvere, e-post:
2-19-138400
Edasikaebamise kord Pooled loobusid edasikaebeõigusest.
Asjaolud Narva linn, Vestervalli tn 14 korteriühistu esitas 16.12.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1018,58 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 03.03.2020 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja lahendamiseks Viru Maakohtule. Maakohtule esitatud avalduse kohaselt palub avaldaja puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista võlgnevus majandamiskulude eest summas 1 227.60 eurot, millest 1 042,18 eurot on põhivõlgnevus ja 48,89 eurot viivis. Välja mõista puudutatud isikult avaldaja kulud võla sissenõudmiseks summas 40 eurot ja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Puuduatud isik esitas esitatud avaldusele vastus ja taotles riigi õigusabi korras esindajat. Kohus rahuldas puuduatud isiku riigi õigusabi taotluse ja määras talle esindaja riigi arvel kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud osade kaupa 50% ulatuses. Kohus määrab tasu osamaksete suuruse ja maksmise tähtaja kindlaks pärast õigusabi teenuse osutamist ja advokaadi poolt taotluse kulude hüvitamiseks esitamist. Kohus määras tsiviilasja arutamise 06.10.2020 kohtuistungile. 06.10.2020 kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ning asjas menetlus lõpetada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss tuleb kinnitada ning asjas menetlus lõpetada.
2-19-138400 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Tulenevalt TsMS § 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab ka, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. TsMS § 459 lg 1 ja lg 2 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on leppinud kokku, et kompromissis nimetamata menetluskulud (v.a riigi õigusabi kulud) jäävad poolte endi kanda. G Lil on kohustus hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud osade kaupa 50% ulatuses. Kohus määrab tasu osamakse suuruse ja maksmise kindlaks eraldi määrusega. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised leppisid kompromissis kokku edasikaebeõiguse loobumises. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui pooled saavutavad kompromissi. Vastavalt avaldaja taotlusele, tagastab kohus pool avalduse alusel tasutud riigilõivust (50 eurot) ehk 25 eurot,
/allikirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.