2-19-20429/38 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Lepingu sõlmimisel kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu(te) lahutamatuks lisaks oleva mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi (üldtingimused). Vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma arve(d) hiljemalt arve(te)l osundatud maksetähtpäevaks (p.5.2.2). Vastavalt üldtingimustele on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest viivist 0,07% päevas, mis on kolmekordne, kahele koma kohale ümardatud seaduslik viivisemäär. Kostja on vastavalt lepingule arve(te)l märgitud ulatuses teenuseid kasutanud, kuid teenuste eest tasumata jätmisega rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Kostja ei ole reageerinud võla tasumiseks kirjalikult väljastatud meeldetuletustele. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ning kostjale oli saadetud kolm võlateatist, meeldetuletuskirjade saatmise eest palub hageja kostjalt välja mõista 25.00 eurot. E E AS loovutas kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018 hagejale. Kostjat teavitati nõude loovutamisest, kuid käesoleva ajani ei ole kostja kohustust tasunud. Hageja palub seega kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 456.66 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 353.62 eurot, sissenõudekulud 25.00 eurot ja jooksev viivis määraga 0,07% päevas põhinõudelt, alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastus hagile Kostja esitas vastuse hagile, milles tunnistas, et sõlmis E E AS-iga 2014 aastal liitumislepingu ning osamaksetega vara müügilepingu summas 384.00 eurot 24 kuuks. Esimene makse summas 80.00 eurot oli kostja poolt tasunud, kostja tasus ka teisi osamakseid kuni tema vahistamiseni 05.09.2016. Kostja leiab, et hageja ei ole tema poolt tasutud summasid arvestanud ja seega ei ole hageja arvestused põhjendatud. Ka hageja viivise nõue ei ole põhjendatud – hageja pöördus kohtusse kolme aasta pärast võlgnevuse tekkimist ja sellega põhjendamatult suurendas viivise nõuet. Sissenõudekulud ei ole samuti põhjendatud, kuna kostja viibis vahi all ega saanud hagejalt kirju. Kostja ei ole nõus ka hageja õigusabikuludega, kuna need on liialdatud. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Asja edaspidine käik ning poolte täiendavad seisukohad Hageja hinnangul on kostja väited, et ta on teenuse eest kahe aasta jooksul kuni vahistamiseni tasunud, tõendamata. Kostja kuritegelik käitumine ei saa olla vabandavaks asjaoluks lepingu mittetäitmiseks. Hageja ei nõustu ka kostja seisukohaga viivise osas – nii hageja kui ka teenuse osutaja on otsinud kontakti kostjaga, kuna ei teadnud, et kostja viibis kinnipidamisasutuses. Lõpuks oli hageja sunnitud pöörduma kohtusse, et nõue ei aeguks. Samuti leiab hageja, et sissenõudekulu on põhjendatud ja seaduslik – kostja oleks pidanud ise hagejaga kontakti võtma ning sel juhul oleks võimalik kokkuleppe sõlmimine. Hageja on valmis sõlmima kostjaga kompromissi.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg-te 1 ja 2 alusel võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hagiavaldusele on lisatud nõude loovutamise teatis (dtl 36), millest nähtuvalt loovutas E E AS arvetest nr 2016410478, 2016620168, 2016853281 ja 2017105371 tulenevad nõuded hagejale. Kostja ei ole nõude loovutamist vaidlustanud ega sellele muul viisil tuginenud. Seega loeb kohus, et Aktsiaselts PlusPlus Capital on õigeks hagejaks. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on hageja nõude rahuldanud ja arvete alusel maksnud kogu summa või mitte, samuti nõude põhjendatuse üle nii põhivõla kui ka viivise osas. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja ja E E AS-i vahel olid sõlmitud teenuste osutamise leping ja osamaksetega vara müügileping (dtl 8-15). Kostja ei ole mingil moel lepingute kehtivust vaidlustanud. Samuti kohus ei tuvastanud, et sõlmitud lepingud võiksid mingil alusel täies mahus olla tühised. Seega oli kostja ning E E AS-i vahel sõlmitud kehtivad lepingud. Lepingute võimalikku osalist tühisust analüüsib kohus iga nõude puhul eraldi. VÕS § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 3, 4 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 103 lg 1 alusel võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 108 lg 1 alusel kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus selgitas kostjale, et juhul, kui ta on väidetavalt kasvõi mingis osas võlgnevust tasunud, tuleb tal seda tõendada. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et ta on võlgnevust tasunud või et ta oleks esitatud arveid jooksvalt maksnud. Toimiku materjalidest nähtub üksnes kostja poolt osamaksetega vara müügilepingute sõlmimisel tasutud sissemaksete summas 80.00 eurot ja 45.00 eurot tasumine (dtl 13, 15) Negatiivse asjaolu (kostja poolt arvete tasumata jätmine) tõendamise kohustust ei saa panna hagejale. Hageja on ka hagiavalduses selgitanud, et osaliselt oli üks arve kostja poolt tasutud ning sellega on hageja arvestanud. Muus osas on väljastatud arved tasumata ning kostja ei ole vastupidist tõendanud. Seega kuna kostja jättis lepingutest tulenevad kohustused täitmata, võib hageja nõuda kostjalt kõigepealt kohustuse täitmist, s.o põhivõlgnevuse väljamõistmist. Kohus leiab, et on tõendamata, et kostja rikkumine (arvete tasumata jätmine) oleks mingil põhjusel vabandatav. Hageja lõplikus seisukohas esitatud põhinõude suurus vastab arvetes toodud suurusele (võrreldes esialgse nõudega on maha arvatud viivis ja meeldetuletustasud). VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud tarbijalepinguga. 5 / 10

2-19-20429 Toimiku materjalidest nähtub, et 01.12.2016 arve nr 2017105371 ja selle alajaotuse (dtl 25, 26) järgi koosneb põhinõue mobiiltelefoni numbriga XXX teenuse osutamise tasust 3.733 eurot, käsitlustasust 70.00 eurot ja osamaksetega vara müügi tasust 148.500 eurot ning mobiiltelefoni numbriga 56500547 teenuse osutamise tasust 9.333 eurot, käsitlustasust 70.00 eurot ja osamaksetega müügi tasust 12.659 eurot. Käsitlustasu osas peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Riigikohtu praktika järgi peab kohus omal algatusel hindama, kas tegemist on ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega või mitte (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-150-14, p 14; 23.03.2011 otsus nr 3-2-1-2-11, p 12). Tüüptingimuse kehtivust peab kohus ise omal algatusel hindama ka siis, kui pooled tingimuse tühisusele ei tugine, sest tegemist on õiguse kohaldamisega TsMS § 438 lg 1 järgi (Riigikohtu 30.10.2013. a otsus nr 3-2-1-106-13, p 24). Käsitlustasu tasumise kohustus tuleneb E E AS järelmaksuga vara müügilepingu tingimustest kliendipoolse lepingu rikkumisest seotud kulude katmiseks (dtl 11). E E AS järelmaksuga müügilepingu kohaselt on käsitlustasu võimalik nõuda lepingu tingimuste rikkumisel sõltumata sellele kaasnevate kulude tegelikust suurusest. Kohus leiab, et tegemist on tüüptingimusega, kuna osamaksetega vara müügileping on oma olemuselt tüüptingimustega leping, mis on koostatud tüüpvormil ning kliendil puudub võimalus tingimuste üle arutada ja neid muuta. Käsitlustasu tasumise tüüptingimus näeb tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses hüvitist ning samuti on tarbijalt võetud võimalus tõendada tegeliku kulu suurust. Seega on nimetatud tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. VÕS § 41 teise lause kohaselt kohaldatakse tühise tüüptingimuse asemel seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Käsitlustasu nõude näol on olemuslikult tegemist kahju hüvitamise nõudega. Hagiavalduses ei ole välja toodud kulusid, mida E E AS on kandnud seoses kostjapoolse lepingu rikkumisega. Seega käsitlustasu nõue summas kokku 140.00 eurot ei ole kohtu hinnangul tervikuna õiguslikult põhjendatud ning väljamõistmisele ei kuulu. Lähtudes eeltoodust ning arvestades hagiavalduses märgitud kostja tasutud summat, rahuldab kohus hageja põhivõlgnevuse nõude osaliselt 184.45 + 44.38 + 51.31 + 20.11 (arved 2016410478, 2016620168, 2016853281 ja 2017105371), s.o kokku summas 300.25 eurot. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele kostjalt. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 01. jaanuari ja 01. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär alates 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on 0,00%. Seega on seadusjärgne viivise määr 8% aastas ehk 0,021918% päevas. Hageja paluski oma lõplikus seisukohas kohaldada sellist viivise määra. 6 / 10

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on palunud kostjalt välja mõista võlgnevuse 440.25 eurot, viivised 126.53 eurot, sissenõudekulu summas 25.00 eurot ning hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise määraga 0,021918% päevas, alates 19.12.2019. Seega on hageja täpsustatud hagi hind 627.00 eurot. Kohtu rahuldatud hagi hind on 442.06 eurot. Seega rahuldas kohus hagi 70.50% ulatuses. Kohus jätab seega menetluskulud 70.50% ulatuses kostja kanda ning 29.50% ulatuses hageja kanda. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 175.00 eurot, vähendatud nõudelt oleks hageja pidanud tasuma riigilõivu summas 125.00 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 420.00 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, kes vastas TsMs § 218 lg 1 p 2 nõuetele. Hageja esitatud õigusabikulu arve kohaselt kulutas hageja esindaja 3,5 tundi. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420.00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga (kohtumenetluses olnud hagide võrdluses on vahetatud kostja nimi ja aadress ning arvnumbrid – kliendinumber, arvete numbrid jne), hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas maksimaalselt 2 tundi. Kohus leiab ka, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-14, p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147.49 eurot, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80.00 eurot/tunnis. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga summas kokku 96.00 eurot (80.00 + 20% käibemaks). Kohus on seisukohal, et õigusabikulu 2 tunni eest summas 192.00 eurot käibemaksuga on arvestades asja keerukust ja mahtu põhjendatud, mõistlik ning vajalik. Kohus rahuldab selles summas hageja õigusabikulud. Hageja põhjendatud menetluskulud käesolevas tsiviilasjas on seega kokku 125.00 (riigilõiv) + 192.00 = 317.00 eurot, millest 70.50% on 223.49 eurot. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud summas 223.49 eurot. Kostja riigi õigusabikulud Kostjale anti 10.03.2020 määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. 8 / 10

2-19-20429 Kostja määratud esindaja esitas tasutaotluse summas 270.00 eurot, millele lisandub käibemaks. Taotluse kohaselt kulutas kostja esindaja kokku 300 minutit kohtulikuks menetluseks ettevalmistamiseks hagimenetluses. Kohus, tutvunud kostja esindaja tasutaotlusega ning kohtuasja materjalidega, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. TsMS § 219 lg 6 kohaselt kohtu määratud advokaat saab tasu riigi arvel riigi õigusabi seaduses ettenähtud ulatuses ja korras. RÕS § 22 lg 7 kohaselt riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Kohus leiab, et taotlustes toodud tasumäär vastab alates 01.09.2019 kehtima hakkanud Justiitsministri määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 10 lg-s 3 sätestatud isiku esindaja tasumäärale hagimenetluses õigusabi osutamise eest (alates 01.09.2019 – 27.00 eurot iga poole tunni kohta). Kohus leiab aga, et esindaja toodud ajakulu ei vasta tema tehtud töö mahule. Kostja esindaja on esitanud kaks seisukohta, mis ei sisaldanud õiguslikke põhjendusi. Kostja esindaja ei ole viidanud lepingute osadele võimalikule tühisusele, ei esitanud tõendeid ega põhjendanud oma seisukohti tuginedes seadusele. Kohus arvestab aga, et esindaja pidi kliendiga suhtlema, tutvuma hageja dokumentidega ja koostama vastuseid. Seoses sellega leiab kohus, et kostja esindaja põhjendatud ajakulu on 5 pooltundi ning seega põhjendatud tasu 135.00 eurot. Korra § 1 lg 10 kohaselt kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. Eeltoodust tulenevalt on riigi õigusabi tasu suurus 135.00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 27.00 eurot, s.o kokku 162.00 eurot. RÕS § 24 lg 1 kohaselt kohtulahendi alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab advokatuur. TsMS § 179 lg 1 kohaselt mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 180 lg 1 p 3 ja riigi õigusabi seaduse § 3 lg 1 kohaselt on kohtu määratud advokaadi õigusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. TsMS § 190 lg 5 2. lausest tuleneb, et menetluskulud, mille tasumises kostja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Seejuures hageja kohustust hüvitada riigi õigusabi kulud riigile ei mõjuta asjaolu, et kostjale anti riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta (Riigikohtu 13.02.2013 määrus 3-2-1-152-12, p 24). Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb võrdeliselt hagi rahuldamata jätmise osaga, s.o 29.50% 162.00 eurost ehk 47.79 eurot, kostja määratud esindaja tasu ning kulutustest hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista. Ülejäänud osas, s.o summas 114.21 eurot, jätta riigi õigusabi tasud ja kulud riigi kanda. TsMS § 179 g-te 5, 6 ja 9 alusel kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Valdkonna eest vastutava 9 / 10